2-21-128521/86 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse avaldamise aeg ja koht

07. detsember 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-128521

Tsiviilasi

Aktsiaselts INGES KINDLUSTUS hagi R Gi vastu

võla nõudes

Tsiviilasja hind

2398,61 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Aktsiaselts

INGES

KINDLUSTUS

(registrikood 10089395, asukoht Raua tn 35, 10124

Tallinn), esindaja E T (e-post: xxx)

Kolmas isik hageja poolel: A K (isikukood xxx, e-post

xxx)

Kostja: R G (isikukood: xxx, elukoht xxx), lepinguline

esindaja M O (xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Kohtuotsuse resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Aktsiaseltsi Inges Kindlustus kasuks kostjalt R G põhivõlgnevus 1451,52

eurot, sissenõutavaks muutunud viivis (seisuga 26.10.2021) 173,17 eurot ja viivis VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 27.10.2021 kuni põhinõude täieliku

rahuldamiseni.

3. Rahuldada hageja Aktsiaselts Inges Kindlustuse taotlus ja võtta vastu loobumine

põhinõudest 548,48 eurot ning lõpetada selles osas menetlus.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta Aktsiaselts Inges Kindlustus menetluskulud 75% ulatuses R Gi kanda ja R Gi

menetluskulud tema enda kanda.

5. Rahuldada Aktsiaselts Inges Kindlustus taotlus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks ja määrata Aktsiaselts Inges Kindlustus menetluskulude rahaliseks

suuruseks 550 eurot.

6. Välja mõista kostjalt R G hageja Aktsiaselts Inges Kindlustus kasuks menetluskulud

summas 412,50 eurot.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb käesoleva otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni kostjal R G tasuda hagejale Aktsiaselts Inges Kindlustus viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui

apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib

apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Hageja nõue ja asjaolud

1. Hagi asjaolude kohaselt toimus 23.02.2020 Põhja-Tallinnas Kari tänaval liiklusõnnetus, milles

osales R G, juhtides sõiduautot xxx registri nr xxx ning xxx registri nr xxx. Kostja põhjustas

liiklusõnnetuse ning varalise kahju sõidukile xxx. Kostja sõiduki liikluskindlustuse leping oli

sõlmitud AS-is Inges Kindlustus, hagejal oli kohustus hüvitada tekitatud liikluskahju. Politsei

väärteoprotokolli kohaselt rikkus kostja õnnetuse järgselt LS § 169 lg 5 nõudeid, st olukorras,

kus liiklusõnnetus jäi kirjalikult kannatanuga fikseerimata, jättis kostja õnnetusest politseid

teavitamata ning lahkus süüliselt õnnetuse sündmuskohalt. LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt

„Kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas

kindlustusjuhtumi

ning

lahkus

pärast

kindlustusjuhtumit

õigusvastaselt

ja

süüliselt

kindlustusjuhtumi toimumise kohalt.“

2. Hageja hüvitas tekitatud liikluskahju summas 2000 eurot, seega on hagejal kostja vastu nõue

summas 2000 eurot LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel. Hageja saatis 14.04.2020 oleva tagasinõude

kostja e-postile kohustusega tasuda hiljemalt 29.04.2020. Kostja ei ole tagasinõude alust LKindlS

§ 53 lg 1 p 2 alusel vaidlustanud, kuid ei nõustu liiklusõnnetusega tekitatud kahju suurusega.

Hageja on püüdnud kostjaga konstruktiivseid läbirääkimisi pidada ning teinud erimeelsuste

lahendamiseks ettepanekuid, et põhjendatud kahju suuruse hindamiseks tellitakse riiklikult

tunnustatud eksperdilt arvamus ning kostja pöörduks asja kohtuväliseks lahendamiseks

liikluskindlustuse lepitusorganisse. Kostja vaidles ka maksekäsu menetluses nõudele vastu täies

ulatuses.

3. AS Inges Kindlustus palub kostjalt põhinõudena välja mõista AS Inges Kindlustus poolt

hüvitatud kahju summas 2000 eurot LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel, VÕS § 113 lg 1 kohane viivis

alates nõude sissenõutavaks muutumisest (VÕS § 82 lg 1 või lg 2 alusel) 30.04.2020 kuni hagi

esitamiseni 26.10.2021 summas 238,61 eurot ning kindla summana alates 27.10.2021 kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest TsMS § 367 alusel ning menetluskulud jätta kostja

kanda. Menetluskuludelt palub hageja TsMS § 177 lg 4 alusel välja mõista viivis lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni. AS Inges Kindlustus kasuks väljamõistetavad summad palume üle

kanda AS Inges Kindlustus arveldusarvele AS-is Swedbank nr xxx. Põhinõue koosneb hageja

poolt LKindlS § 26 lg 8 alusel makstud hüvitisest, so sõiduki liiklusõnnetuse eelse ning õnnetuse

järgse väärtuse vahest. Asja väärtuse hindamiseks saab kasutada samasuguste asjade keskmist

müügihinda.

Asja

väärtuse

tuvastamiseks

kasutati

abivahendina

automüügiportaalis

www.auto24.ee avaldatud sarnaste sõidukite müügikuulutuste hindasid 7 kuu jooksul. Tulemuse

kohaselt oli sarnaste sõidukite keskmine hind 3005 eurot ning mediaanhind 2800 eurot.

Mediaanhinda saab pidada ka TsÜS § 65 kohaseks asja väärtuseks ehk kohalikuks keskmiseks

turuhinnaks. Sõiduki õnnetuse järgse väärtuse tuvastamiseks küsiti pakkumisi mitmelt

autolammutuselt. Vähim pakkumine selle sõiduki eest oli 150 eurot ning kõrgeim pakkumine 800

eurot. Seega kujunes LKindlS § 26 lg 8 teise lause kohane kahju valemist 2800 (sõiduki väärtus)

– 800 (jäänuki väärtus) =2000 eurot (kahju). Kahjustatud isik näitas sõiduki ette

remondikalkulatsiooni saamiseks xxx OÜ-s. xxx OÜ koostas sõiduki remondikalkulatsiooni

summale 2382,56 eurot. Kõrvutades sõiduki remondikalkulatsiooni LKindlS § 26 lg 8 kohase

kahjuga on selge, et sõiduki remonti ei saa majanduslikus mõttes põhjendatuks pidada. Samuti

tuleb arvestades, et remonttööde käigus võib ilmneda varjatud puudusi, mis võivad remondi

esialgset pakkumist kallimaks muuta. Remondikalkulatsioon koostati sõiduki remondi

normeerimistarkvara CABAS abil (https://www.lkf.ee/et/cabas).

4. AS Inges Kindlustus palub kostjalt põhinõudena välja mõista AS Inges Kindlustus poolt

hüvitatud kahju summas 2000 eurot LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel. Hageja AS Inges Kindlustus

palub välja mõista VÕS § 113 lg 1 kohane viivis alates nõude sissenõutavaks muutumisest (VÕS

§ 82 lg 1 või lg 2 alusel) 30.04.2020 kuni hagi esitamiseni 26.10.2021 summas 238,61 EUR ning

kindla summana alates 27.10.2021 kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest TsMS

§ 367 alusel.

5. Hageja täpsustas 18.01.2023 põhinõuet paludes välja mõista 1451,52 eurot. Hageja palub välja

mõista VÕS § 113 lg 1 kohane viivis alates nõude sissenõutavaks muutumisest (VÕS § 82 lg 1

või lg 2 alusel) 30.04.2020 kuni hagi esitamiseni 26.10.2021 summas 173,17 eurot ning kindla

summana alates 27.10.2021 kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest TsMS § 367

alusel.

6. Hageja esitas nõudest 548,48 eurot loobumise.

Kostja vastuväited

7. Kostja on kohtule esitanud kirjaliku vastuse. Esitatud vastuse kohaselt kostja hagi sellisel kujul

ei tunnista. Vaidlust ei ole selle üle, et liiklusõnnetuse hetkel puudussõidukil xxx kehtiv

liikluskindlustus. Hageja leidis, et sellel ei ole kindlustusjuhtumi seisukohast mingit tähtsust.

Kostja liikluskindlustus oli sõlmitud AS-ga Inges Kindlustus. 26.02.2020 teostas ainsana xxx

ülevaatuse xxx OÜ ja 27.02.2020 on koostatud remonttööde kalkulatsioon. Hageja ei ole siiani

kostjale suutnud selgitada, miks küsiti remonttööde hinnapakkumist vaid ühelt ettevõttelt, samal

ajal, kui hävinenud sõiduki väärtuse tuvastamiseks küsiti pakkumisi mitmelt ettevõttelt.

Eeltoodust saab mõistlikult järeldada, et hageja ei soovinudki välja selgitada xxx tegelikku

remonttööde maksumust. Juba 02.03.2020 tegi hageja otsuse, millega luges xxx hävinenuks ja

otsustas hüvitada A. K`ile 2000,00 eurot. Enne otsuse tegemist hageja kostjaga ei kontakteerunud

ega tutvustanud Xxx OÜ kalkulatsiooni. Samuti ei võimaldatud hageja kostjal hankida

täiendavaid arvamusi ja hinnakalkulatsioone enne 02.03.2020 otsuse tegemist. A.K ei loobunud

sõidukist ja temale maksti välja 2000,00 eurot. Kui kindlustusandja on kahjustatud isikule täies

ulatuses hüvitanud asja kindlustusjuhtumieelse väärtuse, läheb asja omandiõigus üle

kindlustusandjale. Kui kahjustatud isik asja valdust kindlustusandjale üle ei anna, on

kindlustusandjal

õigus

vähendada

väljamakstavat

kindlustushüvitist

hüvitatud

asja

kindlustusjuhtumijärgse väärtuse võrra (LKindlS § 26 lg 8). R. G on veendumusel, et sõiduki

kindlustusjuhtumi järgne väärtus ei saanud kindlasti olla vaid 800,00 eurot (mis on metalli hind).

Arvestades seda, et sõidukil sai kahjustusi vaid 3 keredetaili (sealhulgas plastikust tagastange),

oli tegemist taastamisväärse sõidukiga, mille väärtus ei saanud kuidagi olla 800,00 eurot. Sõiduki

realiseerimisel varuosadena oleks vastavaks summaks olnud orienteeruvalt 1500-2000 eurot.

Eelmärgitut ei ole aga kahju hüvitamisel ja kahju suuruse määramisel arvesse võetud. R. G`ile ei

olnud ka teatatud, kas xxx omanik otsustas selle endale jätta või sellest loobuda ning milline on

olnud sõiduki edasine käekäik. xxx xxx on käesoleva ajani registris ja sellel on kehtiv

tehnoülevaatus kuni 06.2022, st see on tehniliselt korras. Sõidukil on ka kehtiv liikluskindlustus

ning sõiduk osaleb tänaseni igapäevases liikluses. Ka see fakt viitab selgelt asjaolule, et xxx

vigastused ei olnud märkimisväärsed, veel enam sellised, et lugeda sõiduk hävinenuks. xxx

11.08.2021 vastusest hinnapäringule nähtub, et xxx oleks saanud taastada ka 785 euro eest.

Kohtu põhjendused

8. Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, ning hinnanud tõendeid

kogumis, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada.

9. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada

ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja

tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool

ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka

poole muudest avaldustest.

10. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis

asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel

esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste

asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Kohus saab lähtuda hagi piiridest

ja nõudest tulenevalt TsMS § 5 ja 363 lg 1 p 1 ja 2, kohus ei või otsuses ületada nõude piire

TsMS § 438 lg1 kohaselt ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.

11. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 2 lg

1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus

teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita

kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.

12. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks

õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on

võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega

viivitamine. Vastavalt VÕS § 82 esimesele lõikele, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks

määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine

võlasuhtest tuleneva ja kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas

täitmisega viivitamine.

13. Hageja pöördus 10.09.2021 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna poole kiirmenetluse

avaldusega, mis lõpetati seoses kostja poolt 25.09.2021 vastuväite esitamisega. Kostja esitas

vastuväite kogu nõude ulatuses. Harju Maakohtu 03.11.2021 määrusega on hagi menetlusse

võetud.

14. Asjaolud, millest kohus asja lahendamisel lähtuda saab, mille üle vaidlus puudub:

• 23.02.2020 toimus Põhja-Tallinnas Kari tänaval liiklusõnnetus, milles osales R G, juhtides

sõiduautot xxx registrinumbriga xxx ning xxx registri nr xxx.

• Kostja põhjustas liiklusõnnetuse ning varalise kahju sõidukile xxx.

• Hageja on hüvitanud kahju kannatanule.

• Sõidukit xxx registrinumbriga xxx juhtis kostja, kes lahkus sündmuskohalt.

15. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal kui kindlustusandjal on õigus kostja kui

kindlustusvõtja vastu esitada LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel kannatanule makstud hüvitise

tagasinõue ehk regressinõue ning sellest tulenevalt viivise nõue. LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt

on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas

kindlustusjuhtumi

ning

lahkus

pärast

kindlustusjuhtumit

õigusvastaselt

ja

süüliselt

kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Kostja väidete kohaselt on tõendamata hagetava kahju

suurus.

16. Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 12 kohaselt kohustub kindlustusandja lepinguga

hüvitama sõiduki valdaja (kindlustatud isiku) asemel kahjustatud isikule liikluskindlustuse

seaduses sätestatud ulatuses ja tingimustel kahju, mis on tekkinud kindlustusjuhtumi tagajärjel.

17. LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud

sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast

kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt.

18. LS § 169 lg 4 p-de 1-5 kohaselt ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada, kui on täidetud

kõik järgmised tingimused: 1) inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses

osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli; 2) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja

varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses

ühel meelel; 3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses

osalenud inimeste andmed; 4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik; 5)

liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud

asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud. LS § 169 lg 5 sätestab, et kui varalise

kahju saaja ei ole teada, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt

politsei korraldusele. LS § 169 lg 6 kohaselt tohib sõidukit või liiklusõnnetusse puutuvaid esemeid

enne politsei liiklusõnnetuse kohale jõudmist liigutada vaid siis, kui transporditakse kannatanut

haiglasse või teiste sõidukite liiklus on nende tõttu võimatu ja eelnevalt on tunnistajate

juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed.

19. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul LKindlS § 53 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldused on

täidetud, kuna asja läbivaatamisel esitatud tõenditega on tõendatud, et kostja põhjustas

kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt sündmuskohalt. Kohus

kaasas 07.09.2022 määrusega menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isiku hageja poolel A Ki.

20. Hageja

on

varalise

kahju

suuruse

ehk

hüvitise

kindlamääramiseks

koostanud

remondikalkulatsiooni sõiduki remondi normeerimistarkvara CABAS abil. Hageja kahjukäsitlus

on 23.03.2020 otsustanud kannatanule hüvitada sõiduki liiklusõnnetuse eelse turuväärtuse 2000

eurot ja esitanud 14.04.2020 tagasinõude kostjale. Kostja leiab, et hageja ei selgitanud välja

sõiduki xxx tegelikku remonttööde maksumust, sest Xxx OÜ 26.02.2020 kalkulatsiooni küsis

kolmas isik, rikkudes sellega LKindlS § 26 lg 2. Kostja väitel oli sõidukil vaid kolm keredetaili

kahjustunud, kostja hinnapakkumusi aga ei arvestatud.

21. Kohtuistungil 02.06.2022 selgitas kohus pooltele kompromissi sõlmimise võimalusi ja

eeliseid (protokoll 00:98:53). Seoses vaidlusega sõiduki remondimaksumuse üle määras kohus

29.11.2022 määrusega ekspertiisi, küsimusega eksperdile, kui suur oli 25.02.2020

liiklusõnnetuses kahjustada saanud sõiduki xxx remondikulude maksumus. Ekspert R P esitas

09.01.2023 oma arvamuse nr 2029/2023 ning jõudis järeldusele, et mõistlik maksumus 2020

kehtinud hinnakirjade alusel arvestades vaidlusalust juhtumit on 1451.52 eurot. 12.09.2023

toimunud kohtuistungil kuulas kohus kostja taotlusel üle ekspertiisi läbi viinud eksperdi R P, kes

jäi ekspertiisiaktis antud hinnangu juurde (00:05:18). Ekspert selgitas kohtuistungil, et lähtus

vastuse andmisel kohtu küsimusest mõistliku hinna kohta, mitte kirjavahetustest ja

kliendilepingust. Kohus nõustub eksperdi järeldusega, et mõistliku turuhinna määramisel saab

arvestada turu keskmist situatsiooni. Kostja ei ole ka vastupidist tõendanud, et xxx ei oleks

kajastanud keskmist turuhinda. Kohtu hinnangul on eksperdi hinnang põhistatud ja usaldusväärne.

Kohus andis kostjale oma vastuväidete tõendamiseks võimaluse esitada vastav dokumentaalne

tõend 29.09.2023. Kostja eksperdihinnangut ümberlükkavaid tõendeid ei esitanud.

22. Kohus on seisukohal, et kostja lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt õigusvastaselt.

Olukorras, kus varalise kahju saaja ei olnud teada, varalise kahju tekitamise eest vastutav isik oli

nimetamata ja liiklusõnnetuse asjaolud kirjalikult vormistamata, ei olnud kostjal tulenevalt

liiklusseaduse (LS) §-st 169 lg 4 ja lg 5 õigust sündmuskohalt lahkuda. Kostja liiklusõnnetusest

politseile ei teatanud, kuigi tal tekkis selline kohustus tulenevalt LS §-st 169 lg 4 ja lg 5. Kohus

märgib täiendavalt, et Riigikohus on 11.10.2005 otsuses nr 3-2-1-97-05 p-s 11 leidnud, et

regressinõude lahendamisel on kohus pädev tuvastama liiklusõnnetuse toimumise kohalt

õigusvastase lahkumise ka siis, kui sõidukijuhti pole selle eest väärteomenetluses karistatud,

kostja põhjustas sõidukit juhtides kindlustusjuhtumi ning et kostja eksis LS §-s 169 sätestatu

vastu. Hinnangu aluseks, kas isik on lahkunud kindlustusjuhtumi toimumise kohalt õigusvastaselt,

tuleb võtta sõidukijuhi liiklusõnnetuse järgsed kohustused. Liiklusõnnetuse toimumise korral

sätestab sõidukijuhi käitumisjuhised ja kohustused LS § 169 ning seda sõltumata liiklusõnnetuse

tagajärgedest. LS § 169 lg 4 sätestab eeldused, mille korral ei ole tarvis politseid liiklusõnnetusest

teavitada. Kui liiklusõnnetuses osalenud isikud ei jõua varalise kahju saajas kokkuleppele,

varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju

tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest igal juhul kohe

teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele (LS § 169 lg 5). Samuti tohib sõidukit

või liiklusõnnetusse puutuvaid esemeid enne politsei liiklusõnnetuse kohale jõudmist liigutada

vaid siis, kui transporditakse kannatanut haiglasse või teiste sõidukite liiklus on nende tõttu

võimatu ja enne on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed

(LS § 169 lg 6). Juhul kui sõidukijuht lahkub liiklusõnnetuse sündmuskohalt temal lasuvaid

liiklusõnnetuse järgseid kohustusi rikkudes, saab teda üldjuhul pidada kindlustusjuhtumi

toimumise kohalt LKindlS § 53 lg 1 p 2 mõttes õigusvastaselt lahkunuks.

23. Selliselt tegutsedes rikkus kostja LS § 169 lg-st 5 tulenevat kohustust, s.o jättis

liiklusõnnetusest politseile teatamata olukorras, kus varalise kahju saaja ei olnud teada.

Eelnimetatud sõidukijuhi liiklusõnnetuse järgsete kohustuste täitmata jätmine muudab kostja

lahkumise kindlustusjuhtumi toimumise kohalt õigusvastaseks LKindlS § 53 lg 1 p 2 mõttes.

24. Hagejale kui kindlustusandjale on seaduse alusel üle läinud kahjuhüvitise nõue, mis algselt

tekkis kahju kannatanud isikul ja mille kindlustusandja on kannatanule tasunud. Kannatanul kahju

tekitaja vastu tekkiv kahjuhüvitise nõue on oma olemuselt küll õigusvastaselt kahju tekitamisest

tulenev nõue (nõude aluseks saavad olla VÕS § 1056 koos §-ga 1057 või VÕS § 1043 koostoimes

VÕS § 1045 lg 1 p-ga 5, vt ka LKindlS § 23 lg 1), kuid regressinõude üle otsustamisel lähtutakse

kindlustussuhte kohta käivatest õigusnormidest ja lepingusätetest, mitte VÕS 53 peatükist.

25. Seega arvestades eeltoodut ja eksperdi järelduses toodud remondimaksumust, tuleb kostjalt

välja mõista hüvitissumma 1451,52 eurot.

26. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS §

367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis

ei ole hagi esitamise veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana,

vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib

viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja

edasi protsendina põhinõudest. Hageja ei ole esile toonud väljamõistetavat viivisesummat arvates

hagi esitamisest. Arvestades, asjaolu, et hageja taotleb hagi esitamiseni 26.10.2021 viivist

summas 173.17 eurot, kuulub viivise nõue seoses põhinõude väljamõistmisega rahuldamisele

alates taotletud ajani ning alates 27.10.2021 seaduses sätestatud määras kuni põhinõude

täitmiseni.

27. Hageja esitas taotluse 548,48 euro ulatuses põhinõudest loobumiseks, kuna kolmas isik on

vastava summa hagejale tagastanud. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust

tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi hageja võib hagist loobuda kuni

hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus leiab, et puuduvad TsMS

§ 429 lg-s 4 sätestatud alused, mis ei võimaldaks avaldusest loobumist vastu võtta. TsMS § 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja

vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise

tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed

nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

28. Kohus asub seisukohale, et vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 kuulub menetlus käesolevas

tsiviilasjas põhinõude osas 548,48 euro ulatuses lõpetamisele seoses osalise hagist loobumise

avaldusega. Puuduvad TsMS § 429 lg 4 sätestatud alused avalduse osalise loobumise

vastuvõtmata jätmiseks.

Menetluskulud

29. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja loobus hagist 548,48 euro

ulatuses. Kohus, võttes arvesse, et hagi rahuldatakse ligikaudu 75% ulatuses (1624,69 eurot

2173,17 eurost, millele lisandub viivis alates hagi esitamisest), leiab, et hageja menetluskulud

tuleb 75% ulatuses jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda.

30. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist.

31. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses

lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).

32. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulu.

33. Hageja 17.11.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku

summas 550 eurot (riigilõiv 250 eurot ja ekspertiisikulud 300 eurot).

34. Kostja ei esitanud kohtule oma seisukohta hageja menetluskulude nimekirja osas.

35. Hageja taotleb kostjalt riigilõivu kokku 250 euro (71,35 + 178,65) hüvitamist. Kuna riigilõiv

on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada.

36. Lisaks eeltoodule taotleb hageja kostjalt ekspertiisikulude summas 300 euro hüvitamist.

Eksperdikulu on käsitletav asja läbivaatamise kuluna (TsMS § 143). Kohus selgitab, et asja

läbivaatamise kulud on kulud, mis tekivad tsiviilasja kohtus läbivaatamise ajal. Eksperdikuludega

on tegemis siis, kui kohus on tsiviilasjas määranud eksperdi kooskõlas TsMS § 293 lg-ga 1. Kohtu

29.11.2022 määrusega rahuldati hageja taotlus ekspertiisi läbiviimiseks ja asjas määrati sõiduki

remondimaksumuse ekspertiis. Ekspertiisi läbiviimine tehti ülesandeks riiklikult tunnustatud

eksperdile Raul Põdersalule. Ekspertiisiakt esitati kohtule 09.01.2023. Ekspertiisimaksumus oli

300 eurot, mille ettemaksu tasus kohtu deposiidiarvele hageja ja mis on eksperdile välja makstud.

Kohtu hinnangul on ekspertiisimaksumus põhjendatud ja tegemist oli asja õigeks lahendamiseks

vajaliku ekspertiisiga. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal hüvitada hagejale ekspertiisikulud

300 eurot.

37. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 550 eurot

(250 + 300). Arvestades menetluskulude jaotuse proportsiooni, tuleb hageja põhjendatud

menetluskuludest mõista kostjalt hageja kasuks välja 412,50 eurot. Kohus leiab, et sellises

ulatuses menetluskulude väljamõistmine on arvestades menetluse kulgu ja asja olemust, ka

põhjendatud. Hageja taotlusel tuleb kostjalt välja mõista ka viivis välja mõistetud

menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 177

lg 4).

38. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liili Lauri

kohtunik

Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 26.03.2024 määrusega.