2-22-17238/22 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. detsember 2023. a, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-22-17238

Kohtuasi

Narva linn, P. Kerese tn 4 korteriühistu avaldus I. N.

vastu võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised

Avaldaja:

Avaldaja

lepinguline

esindaja:

Puudutatud

isik:

Narva linn, P. Kerese tn 4 korteriühistu

(registrikood 80339391; asukoht P. Kerese tn

4, Narva, Ida-Virumaa)

M. S.

(KETA

Õigusbüroo

OÜ;

e-post:

keta.oigusburoo@marinasuhnjova.com)

I. N. (isikukood XXX; elukoht: XXX; e-post:

XXX)

RESOLUTSIOON

1. Narva linn, P. Kerese tn 4 korteriühistu avaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista I. N.lt Narva linn, P. Kerese tn 4 korteriühistu kasuks võlg 1715 (üks

tuhat seitsesada viisteist eurot) 95 senti, millest 1590,26 eurot on põhinõue ja 125.69 eurot

seisuga 16.11.2022.a. sissenõutavaks muutunud viivis).

3. Välja mõista I. N.lt Narva linn, P. Kerese tn 4 korteriühistu kasuks viivis alates

17.11.2022.a kuni põhinõude (1590,26 euro) tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

3. Menetluskulud jätta Narva linn, P. Kerese tn 4 korteriühistu ja I. N. kanda

võrdsetes osades (50%:50%).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kooskõlas TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2

sätestatuga määrusega mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.

AVALDAJA NÕUE

1. Narva, P. Kerese 4 korteriühistu esitas Viru Maakohtule avalduse I. N.

vastu võla nõudes.

1.1 Avalduse kohaselt on I. N. P. Kerese tn 4 korterelamus korterite nr X, X ja X omanik.

Elamu hooldamist teostab Narva linn, Kerese tn 4 korteriühistu. I. N. ei täida korteriomaniku

kohustusi korteriühistu ees nõuetekohaselt, maksab majanduskulu omal äranägemisel ja

valikuliselt ning seisuga 16.11.2022 võlgnes majanduskulude eest 2793,27 eurot, millele

lisandub viivise võlg 220,17 eurot, kokku 3013,44 eurot.

Avaldaja palub I. N.lt välja mõista Narva linn, P. Kerese tn 4 korteriühistu kasuks võlgnevus

3013,44 eurot (põhivõlg 2793,27 eurot ja viiviste võlg 220,17 eurot seisuga 16.11.2022); viivis

põhivõlast 2793,27 eurolt, võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

17.11.2022. a kuni kohustuse täitmiseni.

Menetluskulud palub avaldaja jätta I. N. kanda.

1.2 Menetluse vältel korrigeeris avaldaja korduvalt oma nõuet:

1.2.1 21.03.2023.a esitatud menetlusdokumendis vähendas avaldaja nõuet ja palus I. N.lt välja

mõista avaldaja kasuks 2881,84 eurot (põhivõlg 2662,29 eurot ja viiviste võlg 219,55 eurot

seisuga 16.11.2022 ja viivis põhivõlast 2662,29 euro, võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 17.11.2022. a kuni kohustuse täitmiseni.

Korteri nr X täpsustatud võlg on 517,01 eurot ja viivis 25,03 eurot seisuga 16.11.2022., korter

nr X põhivõlg 942,46 eurot ja viivis 106,94 eurot; korteri nr X põhivõlg 1202,82 eurot ja viivis

87,58 eurot

1.2.1 09.05.2023.a. menetlusdokumendis korrigeeris/ vähendas avaldaja uuesti nõuet ja palus

I. N.lt välja mõista Narva linn , P. Kerese tn 4 korteriühistu kasuks võlgnevus 2609.33

eurot (põhivõlg 2411,86 eurot ja viiviste võlg 197,47 eurot seisuga 16.11.2022) ja viivis

põhivõlast 2411,86 eurot, võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates 17.11.2022. a kuni kohustuse täitmiseni.

Täpsustatud nõude kohaselt on korteriomandi nr X põhivõlg 517,01 eurot ja

viivise võlg 25,03 eurot seisuga 16.11.2022, korteriomandi nr X põhivõlg

983,28 eurot ja viivise võlg seisuga 16.11.2022 100,66 eurot,

korteriomandi X põhivõlg on 911,57 eurot ja viivise võlg seisuga

16.11.2022 on 71,78 eurot.

2. Hooldustariif ja remondifondi tariif on kinnitatud 03.05.2019

üldkoosoleku ning 28.12.2021 üldkoosoleku otsustega.

I. N. vastuväidetega avaldaja ei nõustu ja leiab, et vastuväited on asjakohatud, põhjendamatud

ja tõendamata.

Puudutatud isiku väide, et ta ei tasu hoolduse-, ja remonditasud põhjusel, et korteriühistu ei

esitanud temale tariifide arvestust ning ei teostanud remonditöid ja hooldustöid (maja

teenindamise töid) ei vasta tõele. Avaldaja kehtestab igal aastal korteriomanike üldkoosolekul

majanduskava, kus on üksikasjalikult loetletud hooldustariifide arvel plaanitud haldus-, ja

hooldustööd ja kulud ning remondifondist plaanitud tööd ja kulud. Avaldaja esitab perioodil

2019-2022 kehtestatud majanduskavad, mis on igale korteriomanikule, sh puudutatud isikule,

esitatud enne üldkoosolekut kas postkasti või e-postiga.

Majanduskavas on kajastatud, et hooldustariifi arvel kaetakse järgmised korteriühistu

majanduskulud: prügivedu, avariihooldus, üldelekter, ventilatsioonikanalite puhastus,

sanitaartehniline hooldus ja soojussõlme hooldus, fonolukkude ja välisuste hooldus,

kantseleitarbed ja koopiad, pangateenused, majandustarbed ja inventar (puhastustarbed jne),

muru niitmine, liiv, graniidilaastud kõnniteedele, sise- ja välissanitaarpuhastus, koristaja ja

majahoidja tasud, sotsiaalmaksud, raamatupidamine, revidendi, esimehe tasud.

Majanduskavad on kehtestatud korteriühistu üldkoosolekute otsustega ning puudutatud isik ei

ole neid vaidlustanud.

KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid

vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Ka avaldaja põhikirja punkti 4.2. e kohaselt on

korteriomanik kohustatud tasuma regulaarselt - kord kuus, mitte hiljem üldkoosoleku poolt

sätestatud tähtajast ja ettenähtud määras liikmemakse, et katta maja üldise teenindamise kulusid

(prügi äravedu, maja ja selle juurde kuuluva maa korrashoid, ühiskasutuses olev elektrienergia,

võimalike avariide likvideerimine küttesüsteemides, veevarustuses, kanalisatsioonis ja

elektrienergiaga varustamises, televiisoriantennide ja -süsteemide remont, eraldused

reservfondi).

Avaldaja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et puudutatud isik oli 3.05.2019, 05.06.2021,

29.11.2022 üldkoosolekul, kuid ei vaidlustanud üldkoosolekute otsuseid. Lisaks eeltoodule sai

puudutatud isiku kätte ts asjas nr 2-22-10644 järgmised korteriühistu majandustegevuse

algdokumendid:

- korteriühistu pangakontost väljatrükk perioodil 01.01.2021 kuni 08.07.2022

- Lepingud VKG Elektrivõrgud OÜ-ga, Narva Soojusvõrk AS-ga, Ekovir OÜ-ga, Narva Vesi

AS-ga, Upravdom OÜ-ga, Tribstok OÜ-ga.

3. Avaldaja juhib tähelepanu I. N. pangakontol segastele makse selgitustele, mis näitab, et

puudutatud isik tasub majandamiskulu suvaliselt, oma nägemisel, summerides korteri nr 1 ja

M1 kululiikide summad takistades sellega raamatupidajal laekunud summade õiget

konteerimist.

Lisaks sellele ei esitanud puudutatud isik kuni 29.04.2022 nõuetekohaselt oma veearvestite

näite. Puudutatud isik näitas veetarbimise eest tasutavaid summasid oma makseülekannetel, st

pärast kuuarve väljastamisest. Seejuures võis ta arvestusliku kuu maksta kaks kolm kuud

maksetähtajast hiljem. Juuksuri (X-X korterid) arvestite näidute 29.03.2022 tehtud kontroll

avastas, et puudutatud isiku poolt tasutud veetarbimise mahud ei langenud kokku veearvesti

näiduga ehk puudutatud isiku poolt esitatud näidud olid valed. Seega parandas raamatupidaja

2022. märtsikuu arve veetarbimise summade osas. Avaldaja aga ignoreeris parandamise ning

veetarbimise eest lisamakset ei teinud. Avaldajal puudub võimalus kontrollida puudutatud isiku

veearvestite näite.

4. Ei vasta tõele ja tõendamata, et avaldaja millalgi esitas pudutatud isikule arve kuupäevaga

X OÜ nimele ja puudutatud isiku poolt esitatud kujul

Korteriomandi Kerese 4-X arvestuste kohta-

Oma vastuses väidab puudutatud isik põhjendamatult, et parandatud arved on võltsitud ning ta

ei saanud neid kätte. Faktid aga tõendavad, et puudutatud isik valetab. Puudutatud isik

ignoreeris avaldaja 03.09.2022 nõuet lubada korterite veearvesti kontrollimist. Ta esitas e-

kirjaga ainult

korteri X arvestite näidud. Kui võrrelda korterile nr X algselt esitatud 31.12.2021 arvet summas

152,15 eurot oktoobris 2022 väljastatud parandatud arvega summas 188,10 eurot, siis erinevus

35,95 eurot on gaasi 15,93 ja vee 20,02 tarbimise eest.

Pangaväljavõttes (statement 28) reas 13 kuupäeval 17.01.2022 määras puudutatud isik, et

maksab mh 21x0.49 ja 6x0,938 gaasi eest ning 11x1,82 vee eest. Kuna algarve oli vormistatud

ja saadetud 8.01.2022, siis ei saanud raamatupidaja teada 17.01.2022 esitatud tarbimise

näitusid. Oktoobris 2022 tehti ümberarvestus.

Avaldaja võttis arvesse kõik puudutatud isiku poolt enne 1.11.2022 laekunud maksed ning

lõppvõlg perioodi eest on õige.

5. Avaldaja selgitab arvestusi:

I. N. kontoväljavõttest on näha, et 04.06.2020 maksis puudutatud isik võlad

korteriomandi nr X eest üldsummas 443,41 eurot märkusega, et remondi

eest ta ei tasu (statement 26 rida 2 kuupäev 04.06.2020). laekunud

summast oli osaliselt kustutatud perioodil 07.01.2020 kuni 07.06.2020

määratud majandamiskulud (533,04 eurot). Kustutamata on 89,63=533,04-

443,41, mille seas on remont 40,74, hooldus 30,56 ja küte 18,33.

Panga väljavõttes on näha, et 26.05.2021 maksis puudutatud isik 217,46

eurot (fail nimega statement 26 rida 12 kuupäev 26.05.2021) märkusega

majateenindamise eest 04/2021 krt X ja X kokku, millest 85,53 läks krt X

võla kustutamiseks ja 131,93 krt M1 võla kustutamiseks.

Korteri nr X, 07.05.2021 arve summas 133,09 seega oli kustutatud osaliselt

13,58 remont, 30,56 hooldus ja 41,39 küte, mis on kokku summas 85,53

eurot panga väljavõttes on näha, et 30.09.2022 arve jäi täiesti tasumata,

millest kütte tarbimise kulud on 11,54 eurot.

Avaldaja on nõus sellega, et võla arvestuse tabelis on osaliselt arvestamata puudutatud isikult

laekunud summasid korteri nr X ja X majanduskulude katteks.

Puudutatud isik esitas panga konto väljavõtted, millest lähtub, et korterite nr X ja X kulude

katteks ta tasus võlaperioodi eest ( 05.04.2019-30.09.2022) kokku 6316,68 eurot, sh 393,86 €

(64,51+94,40+234,95) – korteri nr X eest – maksed 2019 aastal; 4615,57 € – korteri nr X ja X

eest – maksed 2020-2021 aastal; 1144,66 € – korteri nr X ja X eest – maksed 17.01.2022 kuni

22.06.2022; 65,95 € – korteri nr X jaX eest – maksed 2.11.2022; 96,64 € (22,88+73.76) –

korteri nr X ja X eest – 29.07.2022 kuni 16.11.2022. Kokku 6316,68 eurot, millest 2606,09 €

on korteri nr X eest maksed ja 3710,59 € on korteri X eest maksed.

Avaldaja korrigeerib nõuet vastavalt puudutatud isiku esitatud

kontoväljavõtetele.

6. Avaldaja leiab, et puudutatud isik ei ole tõendanud, et hoolduskulude kandmine

üldkoosoleku poolt kinnitatud hooldustariifi järgi ja võrdselt teiste korteriomanikega ehk

proportsionaalselt tema kaasomandi suurusele tooks puudutatud isikule kaasa rasked tagajärjed,

näiteks põhjustasid pankroti. Asjaolu, et korteriomandil X on eraldi sissepääs ei vabasta

puudutatud isiku majanduskulude kandmisest. Korteriühistu teostab kaasomandi eseme

korrashoiu vastavalt kinnitatud majanduskavale.

Korteriühistu majanduskavaga kinnitatud igakuuline hooldustasu, ehk hooldustariif

ruutmeetrite kohta on ettemaks KrtS § 40 lg 1 mõttes. Seega igakuulised hooldustasu ei sõltu

igakuulisest faktilisest kuludest ning puudutatud isikul puudub õigust jagada tariif/hooldustasu

omal äranägemisel eraldi kuludeks. Kui majandusaasta tulemuse järgi on kogutud

hooldustasude ja faktiliselt tehtud hoolduskulude vahel tekkib tulem/kahjum, siis õigus

otsustada kuidas tulem kasutada või kahjum katta on korteriühistu üldkoosolekul mitte eri

korteriomanikul.

Puudutatud isiku vastuväited teenuste osutamata jätmisele on paljasõnalised ning ei vasta tõele.

Juhatus on kohustatud koostama uue majanduskava ja kutsuma kokku korteriomanike

erakorralise üldkoosoleku uue majanduskava kehtestamiseks, kui majandusaasta jooksul

ilmneb, et kehtestatud majanduskava ei taga korteriomandite valitsemist majanduskavas

ettenähtud mahus ega korteriühistu püsivat maksevõimelisust (KrtS § 41 lg 4).

Avariiteenindust teostab elamus Elamuvaldus OÜ, ventilatsiooni puhastamise,- soojussõlme

läbipesu ja hoolduse arved avaldaja lisab. Seega puudutatud isik viib kohus eksitusse,

eesmärgiga diskrediteerida juhatus, kes tema põhjendamata ja paljasõnalisel arvamusel ei teosta

hooldustöid. Puudutatud isik ei tõendanud, et teeb kaasomandi esemele hooldustööd ja remonti

omal kulul. Puudutatud isik ei tõendanud, et koristab trepikoda ja maja ümbrust iseseisvalt.

Üldelektrikulud on maja kulud soojussõlme ja trepikodade elektrikulu. Ei vasta tõele, et

puudutatud isik ei kasuta soojussõlme ehk kütet või trepikoja ruumi. Puudutud isikul on

sissepääs trepikojale korteri nr 1 ukse kaudu. Seega puuduvad alused vabastada teda

üldelektrikuludest. Samuti ei vasta tõele, et koristaja ei korista trepikoda ja kojamees ei korista

elamu ümbrust. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et teeb ise nimetatud koristustööd.

I. N. VASTUVÄITED

7. I. N. tema vastu esitatud nõuet ei tunnista. Puudutatud isik märgib, et avalduses esitatud

asjaolude kohaselt ei ole puudutatud isik väidetavalt tasunud korteriühistu esitatud

makseteatisi ning on tekkinud võlgnevus.

Puudutatud isik esitab vastuväited

majandamiskulude arvestuse ja avaldaja poolt nõutud võlgnevuse suuruse kohta.

7.1 Korteriomand Kerese 4- X

Analüüsides avaldaja esitatud arvestuste tabelit, on näha, et puudutatud isik tasus igakuiselt

alates 05.04.2019 a arveid korteriühistule.

Kui vaadata makseteatist 05.04.2019 siis on näha, et tasumisele kuulub summa 467,35 euro aga

mitte nagu tabelis toodud 106,26 euro. Antud maksekorraldusest on võimalik järeldada, et

käesoleva kuupäeva seisuga juba oli võlgnevus. Seega esiteks võlgnevuse tekkimise

ajavahemik ei ole avalduses õigesti määratud.

On jäänud tasumata teenindamise tasu ja remondifond. Puudutatud isik on igakuiselt korralikult

tasunud kütte eest jättes tasumata remondifondi ja hooldustasud. Puudutatud selgitab, et

remondifondi ja hooldusteenustasu ei hakka ta maksma enne kui talle ei esitata täielikku

tariifide arvestust ja ühistu ei hakka oma poolt täitma oma kohustusi remonditööde teostamisel

ja maja teenindamisel. Puudutatud isikule ei ole arusaadav makseteatistes olev rida “tasu

teenindamise eest” ja puudutatud isik palub antud teenuse väljaselgitamist ehk milles teenused

seisnevad ja millal oli osutatud. Ülaltoodu alusel ning arvestades seda, et igakuiselt olid

teostatud maksed kütte eest, Avaldaja “arvestused” (remont 339,50 euro, hooldus 525,53 euro

ja küte 77,43 euro) ei ole põhjendatud ning dokumentaalselt tõendatud.

7.2 Mitteeluruum Kerese 4-X

Avaldaja on esitanud kohtule võltsitud makseteatised. Puudutatud isikule oli esitatud

tasumiseks teistsugused makseteatised teiste summadega ja teise kujundusega. Puudutatud isik

esitab näitena eeldatavasti mitteeluruum Kerese 4-X, Narva puudutav arve.

7.3 Kerese 4- X, Narva linn

Avaldaja on esitanud kohtule võltsitud makseteatised. Puudutatud isikule oli esitatud

tasumiseks teistsugused makseteatised teiste summadega. Antud dokumendist on näha, et

puudutatud isiku tasumiseks ja kohtule tutvumiseks on esitatud erinevatega summadega arved

vaid ühe kuupäevaga dateeritud (31. detsember 2021). Puudutatud isikule ei ole arusaadav

makseteatistes olev rida “tasu teenindamise eest” ja “remondifond” ja puudutatud isik palub

antud teenuse väljaselgitamist ehk milles teenused seisnevad ja millal oli osutatud ja kuidas on

arvestatud tariif iga teenuse kohta.

8. Puudutatud isik juhib tähelepanu, et 07.09.2021 a tundmatu e- posti aadressil ühes failis

nimetusega “Lisa 1” puudutatud isik sai arveid korterite Keres 4-X pindalaga 67,9 m2, Kerese

4-X pindalaga 88,2 m2 ja korterite Kerese 4-X pindalaga 33m2 eest.

Avaldajale ei kuulu mingi korteriomand numbriga X ja pindalaga 33m2, kuna korterimajas on

kokku 36 korterit ja avaldaja omandis on 3 kõige suurema korterist antud majas.

KrtS 40 lg 3 kohaselt korteriomanik võib keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole

nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega.

9. I. N. on seisukohal, et avaldaja nõuded tema vastu korteriomandi Kerese X hooldustasu ja

remondifondi osas on põhjendamatud ja hea usu põhimõttega vastuolus. Mitteeluruum ei ole

seotud teiste korteriühistu ruumidega. Mitteeluruumi juurde kuulub eraldi sissepääs hoovi

poolt, eraldi trepikojaga. Puudutatud isik oma kuludega teeb hooldustööd ja remonti ja

korteriühistu ei kuluta midagi mitteeluruumi sissepääsu ja trepikoja hooldamisele ja

teenindamisele. Puudutatud isik palub avaldajat esitada arve ja arve tasumise kinnitust, et

teenused, mille eest KÜ nõuab rahalised vahendid olid tasutud. (KrtS 51 lg 3)

Avariiteenindus koos materjalidega summas 402 euro ei olnud teostatud, puudutatud isik palub

avaldajat esitama arve ja arve tasumise kinnitus 2021 ja 2022 aasta eest (KrtS 51 lg 3 alusel)

Ventilatsiooni kanali puhastamist summaks 180 euro, ei ole teostatud. Puudutatud isik palub

avaldajat esitama arve ja arve tasumise kinnitus 2021 ja 2022 aasta eest (KrtS 51 lg 3 alusel)

Mitteeluruumi puhul puudutatud isik ei kasuta üldelektrit. Koristaja ja kojamehe teenuseid

puudutatud isik mitteeluruumi puhul ei kasuta ning koristab treppi ja hoovi sissepääsu juures

iseseisvalt.

Puudutatud isik on esitanud kohtule oma konto väljavõtted millest tuleneb, et puudutatud isiku

poolt tasutud summad ei klapi avaldaja pool esitatud tabelitega.

Avaldaja arve 05.06.2020 on märgitud tasumata (korteri X ja mitteeluruum X). Vastavalt

Puudutatud isiku poolt esitatud konto väljavõttele antud arve on tasutud 30.06.2021 a. Kokku

oli tasutud summa 147,75 euro (arve 05.06.2020 summas 48,89 euro sh kütte 18.33 euro ja

saamal päeval oli tasutud arve 05.06.2020 a mitteeluruumi X kohta summas 98,86 euro sh kütte

35,36 euro.

Avaldaja arve 07.05.2021 a on tasutud ka õigesti puudutatud isiku poolt vastavalt enda tehtud

arvestusteke tariif 0,61*67,9 =41,39 ja küte eest +30,56+13,58=85,56 euro

Avaldaja arve 30.09.2022 on tasutud 16.11.2022 Coop panga kontolt. Arves on märgitud küte

26,53 küte korter 1- 11,54 euro ja mitteeluruum X- 14,99 euro. Küte oli tasutud täielikult ja

võlgnevuse kütte eest ei ole.

Avaldaja tabelis märgitud arve 07.07.2020 tasumiseks 70,89 euro on tasutud puudutatud isiku

Swedbank AS kontolt 30.06.2021. Mitteeluruumi X osas võlgnevusi ei ole.

Avaldaja tabelis märgitud 30.09.2021 arve summaks 67,23 euro on tasutud 25.01.2021 summas

23,09 euro ja antud tasutud summa ei ole arvestatud tabelis.

Avaldaja tabelis mitte eluruumi X osas arve nr 07.08.2021 tasumiseks 84,37 euro on tasutud

Puudutatud isiku poolt Swedbank kontolt ja võlgnevusi ei ole.

Avaldaja tabelis mitte eluruumi X osas arve nr 31.08.2022 tasumiseks 100,63 euro on tasutud

Puudutatud isiku poolt Swedbank kontolt 02.11.2022 a summas 65.95 euro. Antud summat ei

ole arvesse võetud Avaldaja poolt.

Mitteeluruumi X puhul ei ole õiglane nõuda puudutatud isikult tasu teenuste eest mida ei ole

osutatud aga tulevikus võibolla osutatakse.

Puudutatud isik leiab, et avaldaja parandatud võlgnevuse arvestus on ei ole korrektne, ei ole

arvesse võetud puudutatud isiku tasutud summasid aga nõutakse raha teenuse eest mida

avaldaja ei ole osutanud. Puudutatud isik ei tunnista võlgnevuse suurust ning leiab, et see on

tõendamata.

13.06.2023 esitatud seisukohas (dtl 372 jj) märgib I. N., et avaldaja arvestab vääralt (arvestab

rohkem) teenindamistasu ja esitab rea näiteid kuude lõikes alates detsembrist 2020-2022 ja

esitab omapoolsed arvestused. I. N. leiab, et avaldaja arvestatud ja tasumiseks esitatud

summad ei vasta tegelikult korteriühistu kantud kuludele, mida ühistu on kandnud teenuse

osutajatele. Vahe avaldaja poolt tasumisele esitatud summade ja tegelikult tasumisele kuuluvad

summade vahel moodustab 616,73 eurot.

10. Puudutatud isik leiab, et avaldaja ei ole menetluse kestel suutnud tõendada võlgnevuse

suurust. Avaldaja esitatud arvestused on vastuolulised ning puudutatud isik oma kirjalikes

seisukohades on selgelt näidanud, et avaldaja ei ole arvestanud puudutatud isiku poolt laekunud

summasid. Puudutatud isik esitab foto, et puudutatud isiku korterite jaoks puudub isegi

postkast. Avaldaja ei olnud tõendanud, et kõik kommunaalarved oli puudutatud isikule

nõuetekohaselt kättetoimetatud.

Oma vastuses 13.06.2023 mitteeluruumi X puhul on tõendatud, et puudub võlgnevus kütte ja

vee eest tasumisel. Seega avaldaja nõue ja arvestused selles osas ei ole arusaadavad.

Puudutatud isikul ei ole kohustust tasuda avaldaja nõutud summasid, kui nende kujundamine ei

ole arusaadav. Narva Vesi edastab KÜ-le arved teatava summaga. Arusaamatul põhjusel

kasutab avaldaja kasutab erinevat koefitsienti arvestuste tegemisel. Nt korteri aadressil Kerese

4- X, eest on koefitsient 1,8, mitteeluruumi X puhul 2.04. Avaldaja ei põhjendanud

koefitsientide erinevuse põhjuseid.

Puudutatud isik märgib, et Kerese 4 keldriruum antakse üürile ja üürnik tasub avaldajale üüri

64 eurot kuus. On ilmselge, et keldri üürnik tarbib vett ja elektrit, kuid KÜ ei esita talle

kommunalarveid. Järelikult kõik keldriruumi kommunaalid jagatakse korteriomanike vahel.

Puudutatud isik ei soovi kanda teise isiku kommunaalkulud.

Puudutatud isik on esitanud andmed, et ajavahemikul alates juunuarist 2021 kuni 30.09.222 a

OÜ Ekovir püsivad kulud moodustavad 6.07 euro mitteeluruumi X jaoks. Puudutatud isiku

arvates, antud summa prügi välja vedu eest peab olema märgitud eraldi.

Puudutatud isik palub arvestada Riigikohtu seisukohta tsiviilasjas 3-2-1-53-10. Hageja peab

KÜS § 151 lg 1 järgi tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud

mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Seda saab tõendada näiteks korteriühistu

otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. Korteriühistu

poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste (nt kütte) puhul on võimalik

raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud

teenuseosutajale tasuma. Samuti peab korteriühistu tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine

on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel. Juhul kui korteriühistus ei ole

kehtestatud KÜS § 151 lg-s 1 sätestatud pindalapõhisest arvestusest erinevat regulatsiooni, tuleb

tõendada seda, kui suur on kokku korteriühistu kõigi eluruumide ja mitteeluruumide pindala ja

selle korteriühistu liikme eluruumi või mitteeluruumi pindala, kellelt majandamiskulude

tasumist nõutakse.

Ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks,

korteriühistu liikmele kohustusi ei teki. Järelikult ei saa nende arvete esitamisega tõendada

seda, kui palju pidid kostjad majandamiskulude eest tasuma.

Avaldaja ei ole üldse tundnud huvi puudutatud isikule kuuluvate korterite suhtes. Puudutatud

isik esitab kohtule arved, kus puudub gaasi ja vesi arvestus. Puudutatud isik ise leidis

äriregistris juhatuse kontaktid selleks et edastada avaldajale mõõturite näidud ajavahemiku

01.09.2021- 30.09.2022 a eest.

Kohtule on esitatud arvestus gaasiseadmete eest, mille kohaselt arvestus on tehtud 27- 28 korter

kohta, majas aga on 36 korterit, millest 8 ei oma gaasiseadmed.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

11. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja

hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et avaldaja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub

rahuldamisele osaliselt.

12. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates

01.01.2018.a. korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad

korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike

omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja

kohustusi (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud

korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses.

13. Avaldaja tugineb nõudes asjaolule, et I. N. korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena

on rikkunud puudutatud isiku liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest.

Eelduseks, et asjast puudutatud isikul on kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on

tema kuulumine avaldaja liikmete hulka.

Selles osas käesolevas tsiviilasjas vaidlust ei ole.

Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on I. N. Narva linnas, Kerese tn 4 korterelamus korterite

nr X (registriosa nr XXX), mitteeluruumi X (üldpinnaga 88,2 m2, registriosa nr XXX) ja

korteri nr X (registriosa nr XXX) omanik (I kd tl 8-9, dtl 9-11) seega on I. N. Kerese 4

korteriühistu liige.

14. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad

korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud

ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti

suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve.

Vastavalt KrtS § 40 lg 1 teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid

osutatud ja ostetud teenuste eest.

Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha § 40

lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude

kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi

korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest

sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt

oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg

2).

Sama paragrahvi 3. lõige sätestab, et korteriomanik võib keelduda kandmast kulusid, millega ta

ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega.

15. Avaldaja pidi tõendama kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis

ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse ning nende kulude jaotuse korteriomanike vahel

ning millises ulatuses on korteriomanikul kohustused täitmata.

Eeltoodut saab tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki

majandamiskulude suurus. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste puhul on

võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud

teenuseosutajale tasuma. Samuti peab korteriühistu tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine

on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel (vt Riigikohtu 16.01.2010 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10 p 14).

Kohus nõustub, et ainult arvete esitamisest liikmetele majandamiskulude eest liikmetel

tasumise kohustust ei teki. Järelikult ei saa nende arvete esitamisega tõendada ka seda, kui palju

pidi korteriomanik majandamiskulude eest tasuma.

I. N. pidi omakorda tõendama oma vastuväiteid.

P. Kerese tn 4 korteriühistu põhikirja (tl 112-117, dtl 186 jj) p 4.2 e sätestab korteriühistu

liikme kohustuse tasuda kord kuus liikmemakse, et katta maja üldise teenindamise kulusid

(prügi äravedu, maja ja selle juurde kuuluva maa korrashoid, ühiskasutuses olev elektrienergia,

avariide likvideerimine küttesüsteemides, veevarustuses, kanalisatsioonis ja elektrienergiaga

varustamises, teleriantennide ja -süsteemide remont, eraldused reservfond, laenude

kustutamine, töötasu maksed). Maksete suuruse arvutamisel lähtutakse ühistu liikme valduses

oleva korteri üldpinnast, samuti elu- ja mitteeluruumide üldpinnast majas;

Põhikirja p 4.2.f sätestab, et ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt kord kuus, mitte

hiljem juhatuse sätestatud tähtajast ja suuruses maksed teenuste eest, mida mäsutatakse maja

ühiste kommunikatsioonide kaudu (soojavarustus, veevarustus, kanalisatsioon, gaas). Teenuste

eest tasu määramisel on aluseks

- külma veega varustamisel ja kanalisatsiooni puhul- vastavate mõõdikute näidud või korteri

üldpinna suurus või korteris elavate elanike arv

- kütte puhul korteri köetava pinna suurus

16. I. N. peab põhjendamatuks avaldaja nõuet teenuste / remonditööde eest, mida ei ole

osutatud või kavatsetakse osutada tulevikus.

Kohus eeltoodud seisukohaga ei nõustu.

Korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid osutatud ja ostetud

teenuste eest (KrstS § 40 lg 1).

Riigikohus on märkinud, et selleks, et jagada majandamiskulud KrtS § 40 lg 2 alusel

korteriomanike vahel teisiti, peab korteriühistu põhikirjas olema konkreetselt sätestatud,

missugused kulutused jaotatakse erinevalt seaduses sätestatust ning milline on nende kulude

arvestuse viis. Kui põhikirjas on ette nähtud kulude jaotus vastavalt tegelikule tarbimisele, siis

tuleb põhikirjas ette näha ka see, kuidas tehakse tegelik tarbimine kindlaks (nt mõõteseadmete

abil). ( vt Riigikohtu 24.05.2023.a. lahend tsiviilasjas nr 2-20-119460/71 p 16.1)

KÜ Kerese 4 põhikiri sellist (KrtS § 40 lg 1 sätestatust erinevat) korda ette ei näe (I kd tl 112-

117, dtl 186 jj)

I. N. peamised vastuväited on

-

avaldaja nõue on põhjendamata ja tõendamata; avaldaja ei ole arvestanud puudutatud

isiku teostatud makseid;

-

ei tasu hooldustasu ja remondifondi tasu kuna korteriühistu ei ole talle esitanud tariifide

arvestust ega ole teostanud remondi- ja hooldustöid;

-

avaldaja on esitanud võltsitud makseteatised; puudutatud isikule on esitatud tasumiseks

hoopis teistsugused makseteatised teistsuguste summadega

17. Hooldus- ja remondifondi tasu osas märgib kohus järgmist.

Avaldaja esitatud arvetelt/makseteatistelt nähtuvalt on kuni detsembrini 2021 (kaasaarvatud)

arvestatud hooldustasu tariifi 0,45 euro alusel (st 0,45 x korteri üldpind), alates 01.01.2022 on

hooldustasu arvestamise aluseks tariif 0,54 eurot.

17.1 Hooldustasu tariif 0,45 eur/m2

kehtestati Kerese 4 korteriomanike 03.05.2019

üldkoosolekul vastuvõetud otsusega (I kd tl 57, dtl 104); hooldustasu tariif 0,54 eur/m2 ja

remondifondi tariif 0,20 eur kehtestati korteriomanike 28.12.2021 otsusega üldkoosolekut

kokku kutsumata (I kd tl 178, dtl 276), kinnitati ka üldkoosolekul 29.11.2022 (I kd tl 119

pöördel, dtl 199).

KrtS § 21 lg 1 sätestab, et korteriomanikel on õigus vastu võtta otsuseid korteriomanike

üldkoosolekut kokku kutsumata.

Sama paragrahvi 2. lõike järgi saadab juhatus § 21 lõikes 1 nimetatud otsuse eelnõu kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis kõigile korteriomanikele, määrates tähtaja, mille jooksul

korteriomanik peab esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis. Korteriomanikele seisukoha andmiseks antav tähtaeg peab olema vähemalt seitse

päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Kui seaduses või korteriühistu

põhikirjas on ette nähtud häälte arv, mis on vajalik, et üldkoosolek oleks otsustusvõimeline,

kohaldatakse seda ka otsuse tegemisele koosolekut kokku kutsumata.

Ja otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole antud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette

nähtud suurema häälteenamuse nõuet (lg 3).

Avaldaja on selgitanud 28.12.2021 otsuste vastuvõtmist üldkoosolekut kokkukutsumata,

pandeemia tingimustes koosolekute ja kogunemise keeluga.

03.05.2019.a üldkoosoleku ja 28.12.2021.a vastuvõetud otsuseid I. N. vaidlustanud ei ole.

Korteriomanike 29.11.2022 üldkoosolekul kinnitati hooldustasu tariif 0,54 eur/ m2 alates

01.01.2022 ja 0,60 eur/m2 alates 01.01.2023 ning remondifondi tariif 0,20 eur / m2 alates

01.01.2022 ja jäi samaks ka alates 01.01.2023 (I kd tl 199, dtl 199-200).

I. N. on 29.11.2022a. üldkoosolekul küll märkinud, et peab ebaseaduslikuks 28.12.2021 otsust,

kuid seda tähtaegselt vaidlustanud ei ole.

I. N. on vaidlustanud 29.11.2022 otsuse (tsiviilas2-23-204).

Eeltoodust tulenevalt on 03.05.2019.a. ja 28.12.2021 vastuvõetud otsused kehtivad ning

korteriomanikele täitmiseks kohustuslikud, ka I. N.le.

Riigikohus on korduvalt märkinud, et kui korteriühistu liige ei ole ühistu üldkoosoleku otsust

vaidlustanud, on see talle täitmiseks kohustuslik (vt nt Riigikohtu 13. veebruari 2012. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p-d 21, 22; 08. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-61-14, p

16).

Asjakohatud on kohtu hinnangul ka puudutatud isiku vastuväited selles, et talle on arusaamatu,

mida (tasu milliste teenuste eest) hooldustasu tariif või milliseid remonditöid (sh

planeeritavaid) remondifondi tasu endas sisaldab.

Tariif on kehtestatud üldkoosoleku otsusega ning seega põhjendatult arvestuse aluseks (tariif x

korteriomandi üldpind). Puudutatud isiku omavoliline teenuste arvestus (13.06.2023 esitatud

seisukohas, dtl 372 jj) on asjakohatu.

Vastavalt KrtS § 41 lg 1 koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks

majanduskava, mis koosneb järgmistest osadest:

- ülevaade kaasomandi eseme seisukorrast ja kavandatavatest toimingutest;

- korteriühistu kavandatavad tulud ja kulud;

- korteriomanike kohustuste jaotus majandamiskulude kandmisel;

- reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurus;

- kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositav kogus ja maksumus.

Majanduskava kehtestab korteriomanike üldkoosolek (lg 3).

Avaldaja on esitanud majanduskavad ja majandustegevuse aruanded 2019-2022 (I kd tl 108-

111, dtl 178-185, tõlked I kd tl 134-139, dtl 215-223), millelt on näha hooldustariifide arvestus

(milliseid teenuseid ja tasu milliste teenuste eest hooldustasu sisaldab).

Kohus nõustub avaldaja seisukohaga, et igakuulised hooldustasu ei sõltu igakuulisest

faktilisest kuludest ning puudutatud isikul puudub õigust jagada tariif/hooldustasu omal

äranägemisel eraldi kuludeks.

Samas on avaldaja selgitanud ja tõendanud maja hoolduskulu 2021.a ja 2022.a (dtl 502-503,

508-511; II kd tl 18-34, dtl 338-364, 361-362, 369).

Puudutatud isiku väited, et korteriühistu tegelikkuses oma kohustusi ei täida, on paljasõnaline

ja tõendamata.

Kohus selgitab, et kui korteriühistu ei täida oma kohustust mittekohaselt, on korteriühistu

liikmel õigus nõuda korteriühistult kohustuse (nõuetekohast) täitmist. (p 11) Korteriühistu

kohustuse rikkumise puhul olukorras, kus täitmise nõuet ei saa VÕS § 108 lg 2 kohaselt

esitada, on korteriühistu vastutus võimalik KÜS § 2 lg st 1 ja VÕS § 115 lg st 1 tulenevalt. (vt

Riigikohtu 17.06.2015 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-71-15 p 11-13, 27.11.2019 lahend tsiviilasjas

nr 2-17-6423/54)

17.2 Kohus ei nõustu puudutatud isiku vastuväidetega ka selles, et M1 osas on hooldustasu ja

remondifondi tasu lähtuvalt ruumi üldpinnast 88,2 m2 alusetu ja vastuolus hea usu põhimõttega

kuna mitteeluruum ei ole seotud teiste korteriühistu teenindatavate ruumidega.

Hooldus-ja remonditööd ning tasu selle eest hõlmavad kogu Kerese 4 korterelamut, mitte

üksnes teatud osa sellest. Kuivõrd mitteeluruum X asub P. Kerese 4 korterelamus, laienevad ka

kõik elamu hoolduskulud, korteriomanike kaasomandis olevate alade kulud ka X omanikul.

Korteriomanike üldkoosolek ega põhikiri ei ole ette näinud, et mitteeluruumi(de) omanik(ud)

oleks vabastatud hooldus- ja remondifondi tasu tasumisest.

Eeltoodut ei muuda ka asjaolu kui puudutatud isik kannab ise teatud kulu või puhastab nt

sissepääsu, samuti asjaolu, kui puudutatud ise kannab mingeid hooldus vm kulu seonduvalt

(kaasomandi eseme korrashoidmine, remont), kui kannab seonduvalt M1-ga siis see ongi

omaniku kohustus.

Korteriomanikul on võimalik tasaarvestuseks korteriühistu majandamiskulude nõudega

kasutada lisaks võimalikele nõuetele korteriühistu vastu ka oma võimalikke nõudeid

kaasomanike kui korteriühistu liikmete vastu. Kui korteriomaniku tegevus on hõlmatav

kaasomandi eseme korrashoiu või remondiga, on tal õigus kantud kulutused tasaarvestada

korteriühistu majandamiskulude nõudega. (vt Riigikohtu 23.09.2015 lahend tsiviilasjas nr 3-2-

1-75-15 p 11).

18. Avaldaja esitatud võla arvestuse osas nõustub kohus osaliselt puudutatud isiku

seisukohaga, et võla kujunemine ja korteriomanikult laekunud maksete arvestamine on raskesti

jälgitav, avaldaja on menetluse vältel korduvalt oma nõuet korrigeerinud (I kd tl 3-6, dtl 3-6;

arved I kd tl 11-56, dtl 12-102; I kd tl 159-160, dtl 245 jj; II kd tl 2-4, 9-10; dtl 311-315, 321-

324).

Kohus möönab, et olukord on tingitud ka puudutatud isiku omavolilisest arveldamisest, mis

raskendab maksete jaotamist korterite vahel ja teenuste lõikes.

I. N. märgib avaldusele saadetud vastuses, et avaldaja on esitanud võltsitud arved.

Vastusele lisatud arve nr 10010422 ja tasumisele kuuluv summa 735, 54 (I kd tl 88) ei ühti

avaldaja poolt avaldusele lisatud arvega nr 10010422, millel tasumisele kuuluv summa on

kokku 739, 70 eurot (I kd tl 29 pöördel). Arvete võrdlemisel on näha, et aprilli 2022 eest

arvestatud summad kattuvad, vahe tuleb eelneva perioodi võlgnevusest, samamoodi arve nr

10040422 359,45 eurot (I kd tl 89) ei ühti avaldaja esitatud parandatud arvega nr 10040422

402, 91 eurot (I kd tl 54), erinevus samamoodi varasemas võlas; arve nr 10020422 30.04.2022

942,69 eurot (I kd tl 88 pöördel) ei ühti avaldaja esitatud arvega 30.04.2022 nr 10020422

930,21 eurot (I kd tl 47) vahe eelneva perioodi arvestatud võlas.

Kuivõrd puudutatud isik ei märgi, kas mittekattuvaid/ebatäpseid arveid oli rohkem ega esita ka

arveid varasema perioodi eest (et võrrelda millest tuleb vahe varasema perioodi võlas), ei ole

alust kohtu hinnangul kolme arve põhjal ette heita võltsitud arvete esitamist.

Avaldaja põhjendab erinevusi vee- ja gaasiarvestite näitude saamise järel tehtud

ümberarvestustega/parandustega.

Arve nr 10010821 317, 33 eurot (I kd tl 90) kattub avaldaja kohtule esitatud arvega nr

10010821 317,33 eurot (I kd tl 26), kattub ka arve nr 10020821 394,09 eurot (I kd tl 90

pöördel) avaldaja esitatud arvega nr 10020821 (I kd tl 43) samas summas 394,09 eurot. Arvet

nr 10050821 (I kd tl 91) ei ole võimalik kommenteerida, ilmselgelt on tegemist puudutatud

isikule ekslikult saadetud arvega (maksjana OÜ X krt nr X eest)

Arusaamatu on kohtule puudutatud isiku esitatud arve, mis on adresseeritud X OÜ-le

kuupäevaga 05.03.20 (I kd tl 92, dtl 141) X eest summas 138,47 eurot. Arve ei ole visuaalselt

sarnane ühegi aastatel 2019-2022 korteriühistu poolt korteriomanikule tasumiseks esitatud

arvega /makseteatisega, kohus jätab selle tähelepanuta.

Avaldaja on esitanud makseteatise X eest (makseteatisel kui 002) 05.03.2020 arvestatud

summa 169,67 eurot, kokku tasuda 585,16 eurot (I kd 34) sh võlg eelmise perioodi eest 446,29

eurot.

Puudutatud isik märgib ka seda, et X võlaperioodina on esitatud 07.01.2020-30.09.2022 ja

esimesel arvel 07.01.2020 (I kd tl 33) on võlg varasema perioodi eest, siis järelikult on

võlaperiood avalduses esitatud valesti, samuti korteri nr X osas (I kd tl 11).

Kohus juhib tähelepanu, et avalduses esitatud võla arvestuse tabelis on arvestuse aluseks

võetud korteri nr 1 05.04.2019 jooksev arve 105,25 euro, mitte varasema perioodi võlg 359,87

(vt I kd tl 3 pöördel ja tl 11), samuti X osas 07.01.2020 jooksev arve 134.06 (I kd tl 4 ja 33),

mitte arvel olev võlgnevus varasema perioodi eest 446,29 eurot.

Alusetud on puudutatud isiku väited selles, et trepikojas puuduvad tema korterite jaoks

mõeldud postkastid, mistõttu peaks avaldaja tõendama arvete kättetoimetamist puudutatud

isikule. I. N. on esitanud oma pangakonto väljavõtted (I kd tl 94-99, dtl 144-148), mis annab

kinnitust sellest, et arved on ta saanud. Samuti on seadnud kahtluse alla avaldaja avaldusele

lisatud arvete ehtsuse.

19. I. N.le kuuluva korteriomandi nr X osas on avaldaja korrigeeritud nõue põhivõlg 983,28

eurot ja viivise võlg seisuga 16.11.2022 100,66 eurot (II kd tl 2-4, võlaarvestus II kd tl 9; dtl

311-315, 321-324).

Võlaarvestuse kohaselt on perioodil 05.04.2019 – 30.09.2022 esitatud I. N.le arveid (I kd tl 11-

21, 22-32; dtl 12-32, 33-54) kokku 3589, 37 eurot, sellest on I. N. tasunud 2606,09 eurot ning

põhivõlg on kokku 983,28 eurot, millele lisandub viivisevõlg 100,66 eurot.

Korteri nr 1 võlg koosneb remonditasu, hooldus/halduskulu ja kütte tasumata maksetest.

Hooldus- ja haldustasu nõude on avaldaja põhjendanud ja tõendatud võlaarvestuse, esitatud

arvete (I kd tl 11-31, dtl 12-54), puudutatud isiku pangakonto väljavõtetega arvete tasumise

kohta (I kd tl 97-99), korteriühistu üldkoosoleku 03.05.2019 ja 28.12.2021.a. otsustega, (I kd tl

57, dtl 104, tl 119, dtl 199)

Kohus selgitas 07.02.2023.a istungil (I kd tl 153-156) avaldajale, et avaldajal tuleb tõendada

küttekulu arestust ja andis istungil avaldajale tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks (kütte,

vee, gaasi arvestus).

Avaldaja esitas küttekulu arvestuse AS Narva Soojusvõrk Kerese 4 KÜ-le esitatud arved nr

016567431892 mai eest 2020 summas 485, 86 eurot, nr 016139315277 aprilli eest 2021

summas 1106,47 eurot ja nr 016638614378 summas 314,02 (I kd tl 174-175) ja avaldaja on

esitanud küttekulu ühikuhinna arvestuse nende kuude eest (I kd tl 176)

Avaldaja andmetel on puudutatud isik jätnud tasumata 05.06.2020 arvel märgitud mais tarbitud

kütte eest 18,33 eurot (tariif 0,27 x 67,9 m2) , osaliselt tasumata 07.05.2021 arvel märgitud

aprillis 2021 tarbitud kure summas 47,56 eurot (tariif 0,61 x 67,9 m 2 ) ja 30.09.2022 arves

augustis 2022 tarnitud soojusenergia eest 11,54 eurot (0,17 x 67,9) kokku seega 77,43 eurot

(vt arved 05.06.2020, 07.05.2021, 30.09.22; I kd tl 172, 173 ja pöördel),

Seega on võlanõue korteri nr 1 osas põhjendatud.

20. Korteriomandi nr X osas on avaldaja korrigeeritud nõue - põhivõlg 517, 01 eurot ja

viivisevõlg 25,03 eurot seisuga 16.11.2022 (II kd tl 2-4).

Võlaperiood on 31.08.2021-30.09.2022 (I kd tl 5).

Võlaarvestus on esitatud avaldaja 21.03.2023.a. menetlusdokumendis (I kd tl 159-160, dtl 245

jj) Arvestuse kohaselt on puudutatud isikule nimetatud perioodil esitatud arveid kokku 1378,24

euro eest (I kd tl 50-56; dtl 89-102), millest on I. N. tasunud 861,23 eurot (I kd tl 94, dtl 145),

tasumata 517,01 eurot so. võlgnevus remondifondi, hooldus/haldustasu ning gaasi tarbimise ja

gaasiseadmete hoolduse eest (I kd tl 159 pöördel)

Remondifondi – ja hooldustasu tariifid on tõendatud korteriühistu üldkoosoleku otsustega

Gaasi tariifi tõendab avaldaja hankija arvete ja korteriomaniku esitatud näitude alusel teostatud

arvestusega (I kd tl 167-169, 170). Võlaarvestuse kohaselt on gaasi tarbimise eest võlg 12,46

eurot ja gaasiseadmete hoolduse eest 11,63 (arvestus I kd tl 162 ja Alfaton Ehitus AS arved

KÜ-le I kd tl 162-166) 19.09.2022 esitas I. N. gaasi tarbimise näidud 30.08.2021 -28.08.2022

eest (I kd tl 170, dtl 264), mille alusel teostas avaldaja ümberarvestuse ja esitas

korteriomanikule parandatud arved (I kd tl 50-56, dtl 89-102)

Eeltoodust tulenevalt on avaldaja võlanõue 517,01 eurot, millele lisandub viivis 25,03 eurot,

põhjendatud.

21. Korteriomandi X osas on avaldaja esitatud korrigeeritud nõue põhivõlg 911,57 eurot ja

viivisevõlg 71,78 eurot seisuga 16.11.2022 (II kd tl 2-4).

Võlaperiood on 07.01.2020-30.09.2022 (I kd tl 5)

Võlaarvestus on esitatud (II kd tl 10, dtl 321-324).

Võlaperioodil on korteriomanikule esitatud arveid kogusummas 4622, 16 eurot, millest I. N. on

tasunud 3710, 59 eurot, seega tasumata põhivõlg 911, 57, viivised 71,78 eurot.

Arvestuse kohaselt on puudutatud isikul võlgnevus remondifondi, hooldus/haldustasu ning

gaasi tarbimise ja gaasiseadmete hoolduse eest kokku 517,01 eurot (I kd tl 159 pöördel)

Kohtu hinnangul on X osas esitatud võlanõue põhjendatud osaliselt.

Avalduses esitatud tabeli kohaselt on oli X osas võlg remondifondi, hooldus/haldustasu, vee

tarbimise ja kütte eest.

Menetluse vältel avaldaja korrigeeris (vähendas) nõuet.

Kuigi korrigeeritud nõudes (II kd tl 2 pöördel) ei ole avaldaja täpsustanud, millise kululiigi osas

võlgnevus vähenes, siis kohus on seisukohal, et avaldaja ei ole tõendanud vee tarbimise

arvestust.

Avaldaja on märkinud ja esitanud puudutatud isiku e-kirja 19.09.2022 (I kd tl 170), milles

viimane teavitab veearvesti näidud korteri nr X osas. Avaldaja ei ole esitanud tõendeid vee

arvestuse kohta X osas (vee hind, vee-ettevõtja esitatud arved korteriühistule, korteriomaniku

esitatud näidud X kohta ja arvestus).

Remondifondi – ja hooldustasu tariifid on tõendatud korteriühistu üldkoosoleku otsustega

03.05.2019 ja 28.12.2021.a

Seega on põhjendatud arvestus X osas 3800,56 eurot (4622,16-821,60 vee tarbimine). Avaldaja

korrigeeritud arvestuse kohaselt on I. N. tasunud 3710,59 eurot, tasumata seega 89,97 eurot.

22. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele.

Kohustuse täitmata jätmine või täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS § 100

mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite

rakendamiseks kohustust rikkunud võlgniku suhtes (sh nõuda kohustuse täitmist lg 1 p 1 ja

viivist p 6).

Puudutatud isiku võlg on korterite nr X, X ja X osas kokku 1590, 26 eurot (983, 28 eurot +

517,01 eurot + 89,97 eurot), millele lisandub viivis korterite nr X ja X osas kokku 125,69 eurot

(100,66 eurot + 25,03 eurot, viivise arvestuse on avaldaja esitatud võlaarvestuses).

Avaldaja nõuab viivist vastavalt TsMS § 367 alates 17.11.2022.a. VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras kuni põhinõude tasumiseni.

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada avalduses selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole avalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

23. Kohus rahuldab avalduse osaliselt, mõistab I. N.lt välja Narva linn, P. Kerese 4

korteriühistu kasuks võlgnevuse 1715,95 eurot (millest põhivõlg 1590,26 eurot ja 125,69 eurot

16.11.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis) ja lisanduva viivise alates 17.11.2022a.

VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhinõude 1590,26 euro tasumiseni.

24. 23.10.2023.a. kirjas andis kohus menetlusosalistele tähtaja 20. november 2023.a.

lõppseisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks.

I. N. lõppseisukohas esitatud väited STV poolt tasutud elektriarvete ja keldriruumi üürimise

kohta jätab kohus tähelepanuta, kuivõrd ei ole olulised asja lahendamise seisukohast ega

puuduta vaidluse eset.

Menetluskulude jaotus

25. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite

või tõendi.

Kohus rahuldab avalduse osaliselt.

Kohus jätab menetluskulud avaldaja ja puudutatud isiku kanda võrdsetes osades, st I. N. kannab

50% avaldaja menetluskuludest ja avaldaja kannab 50% I. N. menetluskuludest.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kooskõlas TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2

sätestatuga eraldi määrusega mõistliku aja jooksul lahendi jõustumisest.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Piret Raik

Kohtunik