2-23-11568/4 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. detsember 2023, Viljandi

Tsiviilasja number

2-23-11568

Tsiviilasi

H.A. hagi Banilejo Vallejuelo OÜ vastu

töövaidlusasjas

Tsiviilasja hind

5421,78 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja H.A. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxx-

xxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx, xxxxx xxxxxxx;

e-post xxxxxxxxx@xxxxxxx.xxx)

Kostja Banilejo Vallejuelo OÜ (registrikood 12293390;

aadress Rävala pst 8, Kesklinna linnaosa, Tallinn,

10143, Harju maakond; e-post rip.vc.inc@gmail.com)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Jätta rahuldamata H.A. (A.) nõue tuvastada tema ja Banilejo Vallejuelo

OÜ vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus ning lugeda

tuvastatuks, et H.A. ning Banilejo Vallejuelo OÜ vahel sõlmitud leping ei ole

lõppenud TLS § 79 alusel ja on kehtiv.

3. Jätta läbi vaatamata H.A. nõue Banilejo Vallejuelo OÜ vastu keskmise

töötasu nõudes töötajale töö mitteandmisel töölepingu seaduse (TLS) § 35

alusel perioodi 16.03.2023 – 09.05.2023 eest osas, milles

töövaidluskomisjoni otsus nõude rahuldamiseks on jõustunud, s.o 1079,5

euro (netosummas) ulatuses.

4. Mõista kostjalt Banilejo Vallejuelo OÜ-lt hageja H.A. kasuks välja

keskmine töötasu töötajale töö mitteandmisel töölepingu seaduse (TLS) §

35 alusel perioodi 16.03.2023 – 09.05.2023 eest 1079,5 eurot (netosummas)

ületavas osas, s.o kokku 302,26 eurot (netosummas).

5. Jätta rahuldamata H.A. töölepingu lõpetamise nõue TLS § 107 lõike 2

alusel.

6. Jätta rahuldamata H.A. hüvitise nõue TLS § 109 lõike 1 alusel.

7. Jätta rahuldamata H.A. nõue puhkusehüvitise väljamõistmiseks

netosummas 342,18 eurot.

8. Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 25% ulatuses

kostja Banilejo Vallejuelo OÜ ja 75% ulatuses hageja H.A. kanda.

9. Määrata H.A. menetluskulude rahaliseks suuruseks 300 eurot.

10. Mõista kostjalt Banilejo Vallejuelo OÜ-lt hageja H.A. kasuks välja hageja

menetluskulud 75 eurot.

11. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

12. Toimetada kohtuotsus hagejale ja kostjale kätte.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle

põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga

esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete

kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv

tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB

Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302

Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos

kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist

istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. H.A. esitas 15.08.2023 Tartu Maakohtule hagi Banilejo Vallejuelo OÜ vastu

töövaidlusasjas kuna ei nõustunud töövaidluskomisjoni tehtud otsusega ning soovib

sama töövaidlusasja läbivaatamist kohtus.

2(6)

2. Nimelt töövaidluskomisjoni xx.xx.xxxx (teatavaks tegemise aeg xx.xx.xxxx)

otsusega nr x-x/xxx/xx otsustati:

-

lugeda tuvastatuks, et H.A. ning Banilejo Vallejuelo OÜ vahel sõlmitud leping ei

ole lõppenud TLS § 79 alusel (on kehtiv).

-

Märkida töötamise registrisse, et H.A. ja Banilejo Vallejuelo OÜ vahel sõlmitud

tööleping ei ole lõppenud (kustutada kanne töölepingu lõppemise kohta TLS § 79

alusel).

-

Jätta rahuldamata töölepingu lõpetamise nõue TLS § 107 lg 2 alusel alates

09.05.2023.

-

Jätta rahuldamata töölepingu lõpetamise hüvitise nõue TLS § 109 lg 1 alusel

kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 2850 eurot.

-

Mõista Banilejo Vallejuelo OÜ-lt H.A. kasuks välja märtsi 2023 töötasu

netosummas 847,84 eurot.

-

Mõista Banilejo Vallejuelo OÜ-lt H.A. kasuks välja keskmine töötasu töötaja töö

mitteandmisel TLS § 35 alusel osaliselt, so netosummas 1079,5 eurot.

-

Jätta rahuldamata H.A. nõue puhkusehüvitise väljamõistmiseks netosummas

342,18 eurot.

-

Jätta rahuldamata H.A. taotluse otsuse täitmise korra kindlaksmääramises.

3. Kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja:

-

Tuvastada, et tööandja poolt töölepingu ülesütlemine (töölepingulõpetamine)

eeltoodud põhjenduste alusel on ebaseaduslik ning tühine ja seaduse nõuetele

mittevastav ning vastuolus hea usu põhimõttega, mistõttu on tegemist tühise

tööandja poolt töölepingu ülesütlemisega ning tegelikult ei ole tööleping sellega

lõppenud. TVK jättis rahuldamata avaldaja taotluse töölepingu lõpetamise nõudes

TLS § 107 lg 2 alusel ja samas ka hüvitise nõue jäeti rahuldamata TLS § 109 lg 1

alusel.

-

Hageja H.A. taotleb, et kohus tuvastaks tööandja poolt töölepingu ülesütlemise

ebaseaduslikkuse ja märgiks ise töölepingulõpetamise aluse ning mõistaks

kompensatsiooni kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kompensatsiooni

suuruseks on 3x 950 = 2850 eurot netosummas. Õiguslikuks aluseks on TLS §

107 lg 2 ja § 109 g 1. Töölepingu lõpetamise kuupäeva võib kohus märkida omal

äranägemisel. Hageja taotleb töölepingu lõpetamise aluse ja kuupäeva märkimist

ka töötamise registrisse. Seega taotleb hageja H.A. kompensatsiooni

väljamõistmist kostjalt Banilejo Vallejuelo OÜ-lt summas 2850 eurot netosummas

hageja kasuks.

-

Hageja H.A. taotleb kohtul välja mõista kostjalt Banilejo Vallejuelo OÜ-It tema

kasuks saamata jäänud töötasu summas 847,84 eurot netos ja

puhkusekompensatsioon summas 342,18 eurot netosummas.

-

Hageja H.A. taotleb kohtul välja mõista kostjalt Banilejo Vallejuelo OÜ-It tema

kasuks töölt sunnitud puudutud aja eest kompensatsiooni 1381,76 eurot

netosummas.

4. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 07.09.2023 määrusega ning edastas

hagimaterjalid ja määruse kätte kostjale äriregistris olevale e-posti aadressile

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg 51 alusel kätte 22.09.2023. Kostja

tähtaegselt kohtule oma vastust ei esitanud.

3(6)

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagimaterjalid ja kirjaliku

vastuse nõue on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul

(TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt

omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust.

6. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb

rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus

vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3

alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist.

7. Töövaidluskomisjon (TVK) tegi xx.xx.xxxx teatavaks otsuse, millega rahuldas H.A.

avalduse Banilejo Vallejuelo OÜ vastu osaliselt. TVK tuvastas, et H.A. ning Banilejo

Vallejuelo OÜ vahel sõlmitud tööleping ei ole lõppenud TLS § 79 alusel, so leping on

kehtiv.

8. TLS § 104 lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele

mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Seega on töölepingu ülesütlemise

tühisuse tuvastamise nõude puhul vajalik hinnata töölepingu ülesütlemisavaldust.

Kostja ei ole hagejale töölepingu ülesütlemisavaldust esitanud, seega ei saa kohus

hinnata, kas ülesütlemisavaldus on esitatud seadusest tuleneva aluseta või ei vasta

ülesütlemisavaldus seaduse nõuetele. Töötamise registrisse kantud töölepingu

lõpetamise kanne ei ole töölepingu lõppemise aluseks ja see ei saa asendada

ülesütlemisavaldust.

9. Töölepingu ülesütlemine saab toimuda üksnes ülesütlemisavaldusega. TLS § 95 lg

1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

tehtud ülesütlemisavaldusega. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 79 sätestab,

et kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, peab

tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama

tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud.

10. Kuna kostja ei ole esitanud töölepingu ülesütlemisavaldust leiab kohus, et poolte

vahel sõlmitud leping on kehtiv. Eeltoodust tulenevalt, ei saa kohus rahuldada ka

hageja nõuet töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel ning hüvitise

väljamõistmiseks TLS § 109 lg 1 alusel. Viidatud nõuete eelduseks on see, et

hagejale oleks tehtud töölepingu ülesütlemise avaldus, mis on tühine. See eeldus ei

ole ülaltoodust nähtuvalt käesoleval juhul täidetud. Seda järeldust ei muuda ka

hageja poolt välja toodud asjaolu, et kostja tahe oli ilmselgelt suunatud töölepingu

lõpetamisele, sest varem kostja pakkus töölepingu lõpetamist poolte kokkuleppel.

Samuti ei saa kohus rahuldada hagi puhkusehüvitise nõudes samadel põhjustel, so

töölepingu kehtivuse tõttu. Puhkusehüvitise saab mõista välja töölepingu lõppemise

korral, kuid hageja tööleping on jätkuvalt kehtiv. See tähendab, et kostja peab

hagejale jätkuvalt tagama töö. Selle mittetagamisel on hagejal jätkuvalt kõik

töölepingu seadusest tulenevad õigused ja kohustused.

11. Kuna poolte vahel on kehtiv tööleping, on hagejal õigus saada tulenevalt TLS §-st

35 keskmist töötasu aja eest, mil kostja ei ole hagejale andnud tööd. Väited

töömitteandmise osas ning saamata tasu suuruse osas tuleb tagaseljaotsuse

tegemisel lugeda kostja poolt omaks võetuks. Seega on õigustatud ka hageja nõue

mõista kostjalt välja keskmine töötasu perioodi 16.03.2023 – 09.05.2023 eest.

Hageja on märkinud, et nõuab töö mitteandmisega seotud keskmist töötasu 1381,76

eurot netosummas. Töövaidluskomisjon on aga hageja sellekohase nõude juba

rahuldanud 1079,5 euro ulatuses.

4(6)

TvLS § 59 lg 1 p 1 sätestab, et töövaidluskomisjoni otsus jõustub, kui kumbki pool ei

esitanud kohtusse pöördumise tähtaja jooksul kohtusse avaldust. Hagist ei nähtu, et

hageja oleks vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsuse osas, milles

töövaidluskomisjon tema nõude rahuldas. Hageja nõuab kohtus töö mitteandmisega

seoses keskmist töötasu suuremas summas, kui selle määras töövaidluskomisjon.

Kohus tuvastab seega, et kumbki pool ei ole vaidlustanud seda, et

töövaidluskomisjon rahuldas hageja töö mitteandmisega seotud keskmise tasu

nõude 1079,5 euro ulatuses.

TvLS § 59 lg 11 sätestab, et töövaidluskomisjoni otsuse osalise vaidlustamise korral

jõustub otsus osas, mida kohtus ei vaidlustatud. Kohus on töövaidlusasja

lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsuse resolutsiooniga selle vaidlustamata

osas. Seega on töövaidluskomisjoni otsus selles osas jõustunud ning hagejal on

1079,5 euro väljamõistmise osas kehtiv täitedokument.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi läbi vaatamata ulatuses, milles hageja nõuab

töö mitteandmisega seotud keskmist tasu 1079,5 eurot.

Kohus rahuldab eeltoodud põhjustel hageja nõude keskmise tasu saamiseks töö

mitteandmisega seotud aja eest 1079,5 eurot ületavas osas, s.o 302,26 euro

ulatuses (1381,76-1079,5=302,26).

12. Kohus hoiatab kostjat, et kuivõrd poolte vahel sõlmitud tööleping on kehtiv, tuleb

kostjal jätkuvalt kindlustada hageja tööga ning maksta töö eest tasu. Kohus selgitab

hagejale ja hoiatab kostjat, et kui kostja ei kindlusta hagejat tööga ega maksa

töötasu, on hagejal õigus nõuda töö mitteandmisel tasu kuni töölepingu lõpetamiseni.

Samuti on hagejal õigus töö mitteandmisel tööleping ise üles öelda TLS § 85

(korraline ülesütlemine) või TLS

§ 87 (erakorraline ülesütlemine) alusel. Seejuures on

töötajal töölepingu erakorralisel ülesütlemisel õigus nõuda hüvitist vastavalt TLS §

100 lg-le 4.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

13. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 25%

ulatuses kostja ja 75% ulatuses hageja kanda.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Kostja sisuliselt kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka

menetluskulusid. Vajalik ja põhjendatud on hageja õigusabikulu 300 eurot. Kohus

seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale

menetluskuludena 300 * 25% = 75 eurot.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

5(6)

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik

6(6)