2-23-103842/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Näncy-Marita Maltseva

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

05.12.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-103842

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ rahaline hagi X vastu

Tsiviilasja hind

3 577,37 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

lepingulised esindajad Sigrid Rahkema ja Irina Metsler-

Verner

Kostja X (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kohtuistungi toimumise aeg või

menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi jätta rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta hageja kanda.

3. Määrata kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude puudumine.

Edasikaebamise kord

Kohus annab loa edasikaebamiseks.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

2-23-103842

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kirjeldav osa

1. Hageja esitas 25.01.2023 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xilt raha saamiseks. Nõue anti

31.03.2023 üle Harju Maakohtule hagimenetlusse.

2. Hageja palub mõista Xilt OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja põhivõlgnevuse 2645,74 eurot,

intressid 150,99 eurot, lepingu haldustasud 17,70 eurot, sissenõudmiskulud 130 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivise 249,82 eurot, viivise alates 21.04.2023 kuni lepingu L89006279296 põhinõude

596,52 eurot täitmiseni 18% aastas, viivise alates 21.04.2023 kuni lepingu L89007388568 põhinõude

1271,29 eurot täitmiseni 11,90% aastas ja viivise alates 21.04.2023 kuni lepingu L89008101469

põhinõude 777,93 eurot täitmiseni 16% aastas.

3. Inbank Finance AS ja kostja sõlmisid 12.08.2021 lepingu L89006279296, mille alusel anti

kostja kasutusse 750 eurot intressiga 18% aastas ja krediidi kulukuse määraga 38,92%. Kostja on teinud

tagasimakseid kokku 297,32 euro ulatuses, millest põhiosa katteks on arvestatud 153,48 eurot.

Tulenevalt eeltoodust on lepingu L89006279296 põhivõlg 596,52 eurot (750–153,48). Kostjal on

intressivõlgnevus alates 10.osamaksest, s.o. alates 05.06.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud

12.osamakseni, s.o. kuni 05.08.2022 summas 26,61 eurot (9,25+8,68+8,68). Vastavalt lepingu

tingimustele on laenusaaja kohustatud tasuma lepingutasu igakuiselt 5,90 eurot. Kostjal on haldustasu

võlgnevus alates 10.osamaksest, s.o. alates 05.06.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 12.osamakseni,

s.o. kuni 05.08.2022 summas 17,70 eurot (3×5,90). Lepingu L89006279296 alusel nõuab hageja viivist

põhivõlalt 596,52 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 26.08.2022 kuni

hagiavalduse esitamise kuupäevani 21.04.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga

võrdses määras 18% aastas, 70,01 eurot. Kostjale on saadetud tasulisi meeldetuletusi lepingu

L89006279296 täitmiseks kokku 40 euro eest. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu lepingu

L89006279296 põhinõudelt 596,52 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 21.04.2023 laenuintressi

aastase määraga võrdses määras 18,00% aastas.

Lepingu L89006279296 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas selgitas hageja, et

pangakonto väljavõtet analüüsitud ei ole. Leping sõlmiti 3 aastaks osamaksega 33,02 eurot kuus. Kostja

märkis igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 1275 eurot, kohustusteks 350 eurot. EMTA andmetel oli

kliendi keskmine igakuine sissetulek ~1260 eurot. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega

varasemaid maksehäireid polnud. Maksimaalne pakutav summa omandatud andmete põhjal oli 2000

eurot, kostja võttis 750 eurot.

Juhul, kui kohus leiab, et esialgne võlausaldaja on rikkunud lepingu L89006279296 sõlmimisel

vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 452,68

eurot (750,00-297,32). Hageja esitas 20.10.2023 seisukohas alternatiivselt lepingu täitmise nõude.

Kuna kostja on tasunud põhiosa katteks 297,32 eurot, moodustub sissenõutavaks muutunud

põhivõlgnevus alates 05.03.2023 osamaksest. 20.10.2023 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa

500,28 eurot, kuid kuna kostja on tasunud põhiosa katteks 297,32 eurot moodustub võlgnevuses

20.10.2023 seisuga 202,96 eurot (500,28-297,32).

4. Inbank Finance AS ja kostja sõlmisid 01.01.2022 lepingu L89007388568, mille alusel anti

kostjale raha 1299 eurot järelmaksuga kauba ostmiseks, intressiga 11,90% aastas, krediidi kulukuse

määraga 23,34% aastas. Kostja on teinud tagasimakseid kokku 297,32 euro ulatuses, millest põhiosa

katteks on arvestatud 27,71 eurot. Tulenevalt eeltoodust on lepingust L89007388568 tulenev põhivõlg

1271,29 eurot (1299,00–27,71). Kostjal on intressivõlgnevus alates 4. osamaksest, s.o. alates

2-23-103842

15.05.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 7.osamakseni, s.o. kuni 15.08.2022 summas 84,60 eurot

(21,29+21,67+20,65+20,99). Lepingu L89007388568 alusel nõuab hageja viivist põhivõlalt 1271,29

eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 26.08.2022 kuni hagiavalduse esitamise

päevani 21.04.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o. 11,90%

aastas, 98,65 eurot. Kostjale on saadetud tasulisi meeldetuletusi lepingust L89007388568 tulenevate

kohustuste täitmiseks 50 euro eest. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu lepingu L89007388568

põhinõudelt 1271,29 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 21.04.2023 laenuintressi aastase määraga

võrdses määras 11,90% aastas.

Lepingu L89007388568 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas selgitas hageja, et

taotlusele märkis kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 1250 eurot, kohustusteks 650 eurot.

Pensionikeskuse andmetel oli kostja keskmine igakuine sissetulek ~450 eurot. Leping sõlmiti neljaks

aastaks osamaksega 40,66 eurot kuus. Inbank AS võttis otsuse tegemisel arvesse andmeid kostja

varasema maksekäitumise kohta nii sisestes kui välistes allikatest.

Juhul, kui kohus leiab, et esialgne võlausaldaja on rikkunud lepingu nr L89007388568 sõlmimisel

vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 1177,02

eurot (1299,00-121,98). Hageja esitas 20.10.2023 seisukohas alternatiivselt lepingu täitmise nõude

VÕS § 108 lg 1 kohaselt. Kuna kostja on tasunud põhiosa katteks 121,98 eurot, moodustub

sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus alates 15.11.2022 osamaksest. 20.10.2023 seisuga on

sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 385,25 eurot, kuid kuna kostja on tasunud põhiosa katteks

121,98 eurot moodustub võlgnevuses 20.10.2023 seisuga 263,27 eurot (385,25-121,98).

5. Inbank Finance AS ja kostja sõlmisid 22.03.2022 järelmaksu lepingu L89008101469, mille

alusel on kostja saanud raha 799 eurot järelmaksuga kauba ostmiseks intressiga 16% aastas, krediidi

kulukuse määraga 18,98%. Kostja on teinud tagasimakseid kokku 39,59 euro ulatuses, millest põhiosa

katteks on arvestatud 21,07 eurot. Tulenevalt eeltoodust on lepingu L89008101469 põhivõlg 777,93

eurot (799,00–21,07). Kostjal on intressivõlgnevus alates 2.osamaksest, s.o. alates 15.05.2022 kuni

ülesütlemisele eelnenud 5.osamakseni, s.o. kuni 15.08.2022 summas 39,78 eurot (10,37+10,32+9,59+

9,50). Lepingu L89008101469 alusel nõuab hageja viivist põhivõlalt 777,93 eurot lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 26.08.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 21.04.2023

lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras 16% aastas, 81,16 eurot. Kostjale

on saadetud tasulisi meeldetuletusi lepingust L89008101469 tuleneva võlgnevuse tasumiseks 40 euro

eest. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu lepingu L89008101469 põhinõudelt 777,93 eurot kuni

sellekohase tasumiseni alates 21.04.2023 laenuintressi aastase määraga võrdses määras 16,00% aastas.

6. Lepingu L89008101469 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas selgitas hageja, et

kostja märkis igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 1200 eurot, kohustusteks 400 eurot. Leping sõlmiti

kaheks aastaks osamaksega 39,59 eurot kuus. EMTA andmetel oli kostja keskmine igakuine sissetulek

~1300 eurot. Krediidiregistri andmete kohaselt maksehäired puudusid.

Juhul, kui kohus leiab, et esialgne võlausaldaja on rikkunud lepingu L89008101469 sõlmimisel

vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 759,41

eurot (799,00-39,59). Hageja esitas 20.10.2023 seisukohas alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS

§ 108 lg 1 kohaselt. Kuna kostja on tasunud põhiosa katteks 39,59 eurot, moodustub sissenõutavaks

muutunud põhivõlgnevus alates 15.05.2022 osamaksest. 20.10.2023 seisuga on sissenõutavaks

muutunud põhiosa summas 608,93 eurot, kuid kuna kostja on tasunud põhiosa katteks 39,59 eurot

moodustub võlgnevus 20.10.2023 seisuga 569,34 eurot (608,93-39,59).

7. Laenuandja edastas 25.08.2022 kostjale teatise lepingute lõpetamise kohta, kuna kostja ei

tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.

2-23-103842

8.

26.08.2022 loovutati kostja vastased nõuded OÜ-le Aktiva Finants.

Põhjendav osa

9. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise

lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise

kohaselt

lihtsustatud

korras,

järgides

üksnes

käesolevas

seadustikus

sätestatud

üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis

arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 alusel,

kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes

õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

10. Kohus, tutvunud asjas esitatud väidete ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

11. Kohus tuvastab, et Inbank Finance AS ja kostja sõlmisid 12.08.2021 lepingu L89006279296,

mille alusel anti kostja kasutusse 750 eurot tagasimakse tähtajaga 05.08.2024, intressiga 18% aastas ja

krediidi kulukuse määraga 38,92% (dtl 30). Selliselt vastab sõlmitud leping võlaõigusseaduse (VÕS) §

401 lg-le 1 ehk pooled on sõlminud krediidilepingu.

12. Kohus tuvastab, et Inbank Finance AS ja kostja sõlmisid 01.01.2022 lepingu L89007388568,

mille alusel anti kostja kasutusse 1299 eurot järelmaksuga kauba ostmiseks, tagasimakse tähtajaga

15.01.2026, intressiga 11,90% aastas ja krediidi kulukuse määraga 23,34% aastas (dtl 37). Selliselt

vastab sõlmitud leping võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg-le 1 ehk pooled on sõlminud krediidilepingu.

13. Inbank Finance AS ja kostja sõlmisid 22.03.2022 lepingu L89008101469, mille alusel anti

kostja kasutusse 799 eurot järelmaksuga kauba ostmiseks, tagasimakse tähtajaga 15.03.2024, intressiga

16% aastas, lepingu tasuga 10 eurot ja krediidi kulukuse määraga 18,98% (dtl 42). Selliselt vastab

sõlmitud leping võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg-le 1 ehk pooled on sõlminud krediidilepingu.

14. Kuna Inbank Finance AS sõlmis krediidilepingud oma majandustegevusega seonduvalt füüsilise

isikuga, kelle osas kohtul puudub alus seostada tehinguid kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse

läbiviimisega (VÕS § 1 lg 6), siis on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1 mõttes.

15. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud

omandama teabe tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks ja seda ka hindama. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt

võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse

hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamise koormis lasub hagejal

(TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise põhimõtte

täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05. 03.2020 otsus asjas nr C-679/18,

p-d 20-23). Hageja veendumuse kujunemine tarbija krediidivõimelisuses peab tuginema konkreetsetele

faktilistele asjaolude ja olema tõendatud. Kohus on eelnimetatut selgitanud 14.09.2023 kohtu

menetlusdokumendis (dtl 102, p 6).

16.

20.10.2023 menetlusdokumendis esitas hageja selgitused kostjaga sõlmitud krediidilepingute

sõlmimisel krediidivõimelisuse hindamise kohta. Lepingu L89007388568 sõlmimisel tuvastas

laenuandja Pensionikeskuse andmetele tuginedes, et kostja keskmine igakuine sissetulek oli umbes 450

eurot, kuid laenuavalduse kohaselt oli kostja märkinud kohustuseks 650 eurot. Kohtu hinnangul ei ole

ainuüksi hageja väidetele tuginedes võimalik pidada laenuvõtjat krediidivõimeliseks olukorras, kus

tema kohustused ületavad sissetulekuid. Laenuandja pidanuks koguma kostja majandusliku seisundi

2-23-103842

kohta täiendavaid andmeid või keelduma krediidilepingu sõlmimisest. Seetõttu ei tuvasta kohus lepingu

L89007388568 sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist.

17. Kohus selgitas 14.09.2023 menetlusdokumendi punktides 6 ja 7, et kohus peab vastutustundliku

laenamise põhimõtete järgimist kontrollima ilma kostja vastuväideteta ning, et vastav

tõendamiskoormus on hagejal. Riigikohus on 24. november 2023 kohtumääruse p-s 12 tsiviilasjas nr 2-

21-13098 selgitanud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav

tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet

küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks. Hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtteid puudutavate väidete osas esitanud

tõendeid, mida laenuandja lepingute sõlmimisel hindas. Kohus ei saa esitatud asjaolusid tuvastada

ainuüksi hageja väidete põhjal. Seetõttu ei ole asjas tuvastatud laenuandja vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimine ka lepingu L89006279296 ja L89008101469 sõlmimisel. Kohus on hagejale

selgitanud, et juhul kui hageja ei esita asjaolusid ja tõendeid, mille põhjal oleks võimalik kontrollida

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, tuleb eeldada, et selliseid põhimõtteid ei ole järgitud.

18. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja

peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need

tarbijale teatavaks tegema.

19. Arvestades, et kohus on tuvastanud laenuandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise,

pidi krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7, millele kohus on

tähelepanu juhtinud ka 14.09.2023 kohtu menetlusdokumendis (dtl 102 p 7). Kohus selgitas, et hagejal

on mõistlik esitada alternatiivne võlgnevuse kujunemise kalkulatsioon. Tuginedes VÕS § 4034 lg-le 7

tuleb krediidiandjal tagasimaksed uuesti määrata lepingu sõlmimise hetke seisuga, st enamtasutud

intressi ja muude tarbija makstud tasude võrra vähendab krediidiandja kogu tarbija võlgnetavat krediidi

põhiosa ning jagab põhiosa tagasimakseteks vastavalt krediidiandja ja tarbija varasemalt kokkulepitud

tingimustele.

20. Hageja on küll 20.10.2023 seisukohas esitanud alternatiivsed nõuded vastutustundliku

laenamise põhimõtte tuvastamata jäämisel ja selgitanud millises kogusummas on kostja teinud

krediidilepingute puhul tagasimakseid, kuid VÕS § 4034 lg 7 kohast tagasimaksete ümberarvestust ei

ole kohtule esitatud ja seda ei ole tarbijale teatavaks tehtud. Kuna hageja ei ole esitanud maksete

ümberarvestust, ei ole kohtul võimalik tuvastada kas, millal ning millises ulatuses on ümberarvestatud

maksed muutunud sissenõutavaks. Seega ei järeldu võlgnevuse sissenõutavus tervikuna.

21. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või

osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud

tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos

avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab

kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Kohus märgib, et krediidilepingute

ülesütlemise kehtivust ei ole võimalik tuvastada, sest lepingute ülesütlemise hoiatusest ega teatisest ei

selgu milliste konkreetsete maksete tasumisega oli kostja lepingu ülesütlemisel viivituses (dtl 46 ja 47).

22. Riigikohus on 24. november 2023 kohtumääruse p-s 25 tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et

kui krediidiandja kohtu määratud tähtaja jooksul ei selgita, millised sammud ta tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks astus, või kui ta ei suuda oma kohustuste täitmist tõendada, siis tuleb

2-23-103842

selline hagi jätta vastavalt asjaoludele kas täielikult või osaliselt rahuldamata. Sealjuures tuleb silmas

pidada, et kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale raha, siis tuleb see

lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks.

Ka Tallinna Ringkonnakohus on 12. juuli 2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud, et kuna

krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja

oleks VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei

saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada.

Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt

rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad

asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks.

23. TsMS § 5 lg 1 alusel menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Kuna nõude maksmapanekul on hagi rahuldamise üheks peamiseks eelduseks nõude

sissenõutavaks muutumise asjaolude esiletoomine (praegusel juhul vastavalt tagasimaksete

ümberarvutusele), mida hageja ei ole teinud, siis tuleb jätta krediidilepingust L89006279296,

L89007388568 ja L89008101469 tulenev põhinõue rahuldamata. Kohtu hinnangul on nõude

kujunemine ebaselge ka lepingu täitmise nõude osas, hageja ei ole tagasimakseid uuesti määranud ja

tarbijale teatavaks teinud. Sel põhjusel ei ole põhjendatud ka hageja lepingu täitmise nõue VÕS § 108

lg 1 alusel.

24. Kui hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis saab hagi olla õiguslikult

põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud

intressi ulatuses (Riigikohtu 24. november 2023 tsiviilasja 2-21-13098 kohtumääruse p 26). Kuna kohus

asus seisukohale, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ja ei ole

tuvastanud hageja põhinõuete sissenõutavust, siis ei saa olla põhjendatud ka hageja intressi, viivise nõue

(VÕS § 113 lg 1) ega sissenõudmise kulude nõue (VÕS § 1131 lg 1).

25. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et kuna kohus on tuvastanud nõude aluseks olevate

tarbijakrediidilepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise ning ei ole

tuvastanud hageja põhinõuete sissenõutavust vastavalt VÕS § 4034 lg 7 kohasele ümberarvestusele, siis

jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata.

26. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 178 lg-st 1

tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kuna kostja ei ole tsiviilasjas ühtegi seisukohta

esitanud, saab kohus eeldada, et kostjal ei ole asjaga seonduvaid menetluskulusid tekkinud. Kohus

määrab kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude puudumise.

/allkirjastatud digitaalselt/

Näncy-Marita Maltseva

Kohtunik