2-23-2742/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 05.12.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-2742

Kohtuasi

Flagito OÜ hagi Wizz Air Hungary Ltd. vastu

lennuhüvitise

ja

viivise

saamiseks

ning

sissenõudmiskulu hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 03.10.2023 tagaseljaotsus

Kaebuse esitaja ja liik

Flagito OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Apellant (hageja) Flagito OÜ (registrikood 14275048),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Tuul

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Flagito OÜ 30.10.2023 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 03.10.2023

tagaseljaotsuse peale tsiviilasjas nr 2-23-2742 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse

võtmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Flagito OÜ kanda. Wizz Air Hungary

Ltd.-l ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-23-2742

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Menetluse käik

1. Flagito OÜ (hageja) esitas 17.02.2023 Harju Maakohtule Euroopa maksekäsuavalduse Wizz

Air Hungary Ltd.-lt (kostja) 880 euro ja viivise saamiseks. Kostja vaidles nõudele vastu. Harju

Maakohus lõpetas 20.06.2023 Euroopa maksekäsuavalduse menetluse ja otsustas jätkata

menetlust hagimenetluses ning kohustas 26.06.2023 määrusega hagejat esitama hagiavalduse.

2. Hageja esitas 18.07.2023 kostja vastu hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt enda kasuks

välja lennuhüvitise 800 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 11,58 eurot ja alates 18.02.2023

kuni hüvitise tasumiseni hüvitiselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 I lauses sätesatud määras

viivise, samuti sissenõudmiskulu 80 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda koos

kohustusega tasuda menetluskulude hüvitiselt seadusjärgses määras viivist. Hageja palus

rahuldada hagi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta hagile, ja tunnistada tagaseljaotsuse

tagatiseta viivitamata täidetavaks.

3. Harju Maakohus võttis 07.08.2023 määrusega hagi menetlusse ning kohustas kostjat hagile

28 päeva jooksul alates kohtumääruse ja hagiavalduse koos lisadega kostjale kättetoimetamisest

kirjalikult vastama. Maakohus toimetas määruse ja hagimaterjalid kostjale tähitud kirjaga

30.08.2023 kätte.

4. Kostja ei esitanud vastust.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Harju Maakohus rahuldas 03.10.2023 tagaseljaotsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks

välja 947,17 eurot ja alates 04.10.2023 VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivise, kuid

mitte rohkem kui 732,83 eurot, ning tunnistas tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu

245 eurot ning otsustas määrata ülejäänud menetluskulude suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse

jõustumist. Maakohus ei andnud lihtmenetluse asjas luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

Apellatsioonkaebus

6. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu tagaseljaotsuse tühistada ja saata

asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt eksis maakohus kostjale menetlusdokumente kätte

toimetades tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 316 lg 2 ja § 316¹ ning Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse 2020/1784 art-te 12 ja 18 vastu, sest edastas kostjale

menetlusdokumendid eesti keeles ega selgitanud, et kostjal on õigus keelduda eestikeelsete

dokumentide vastuvõtmisest. Kuna maakohus ei toimetanud kostjale menetlusdokumente

korrektselt kätte, puudus alus tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostja ei ole tagaseljaotsust

vabatahtlikult täitnud.

7. Tallinna Ringkonnakohus palus 15.11.2023 hagejal täpsustada oma huvi viivitamata

täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsuse tühistamise vastu ning selgitada, mida on hageja teinud

selleks, et tagaseljaotsust täita. Ringkonnakohus selgitas mh, et tagaseljaotsus on Euroopa Liidu

liikmesriigis ilma ühegi erimenetluseta täidetav ning kui kostjale ei ole menetlusdokumente

nõuetekohaselt kätte toimetatud, võib kostja esitada kohtule taotluse kohtuotsuse

2-23-2742

tunnustamisest ja täitmisest keeldumiseks, kuid üksnes juhul, kui ta on vaidlustanud ka

tagaseljaotsuse.

8. Hageja nõustus ringkonnakohtu õigusliku käsitusega ja tõi esile, et ta ei ole taotlenud

tagaseljaotsuse Ungari Vabariigis täitmiseks Eesti kohtult tunnistust ega asunud Ungari

Vabariigis tagaseljaotsust täitma, sest see tooks talle kaasa menetluskulud (nii õigusabikulud

kui ka täitemenetluse kulud), mis jääksid tema kanda, kuna otsuse sundtäitmine ei osutuks

Ungari Vabariigis edukaks. Hageja jäi selle juurde, et maakohus on eksinud kostjale

hagimaterjale kätte toimetades menetlusõiguse normide vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse

võtmata.

10. Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui

apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et

apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele

apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13,

p 12). Kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse aluseks

olevate faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile

vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (RKTKm 03.04.2018,

2-16-18835/64, p 10.1). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes

apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.

11. Praeguses asjas vaidlustab hageja apellatsioonkaebuses maakohtu tagaseljaotsust, millega

maakohus rahuldas hagi täielikult ja jättis menetluskulud kostja kanda, seejuures ei vaidlusta

hageja sisuliselt tagaseljaotsuse resolutsiooni. Hageja heidab maakohtule ette üksnes seda, et

maakohus jättis hagimaterjalid kostjale korrakohaselt kättetoimetamata.

11.1. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada TsMS § 420 lg 1 II

lause järgi apellatsioonkaebuse, kuid seda eelkõige juhul, kui ta ei nõustu tagaseljaotsuse

resolutsiooniga (vt TsMS komm (2017), § 420, p 3.2). Olukorras, kus maakohus on

tagaseljaotsusega hagi täielikult rahuldanud ja jätnud menetluskulud kostja kanda, ei koorma

kohtulahend hagejat ning hagejal ei ole sellise lahendi vaidlustamiseks üldjuhul

õiguskaitsevajadust TsMS § 3 lg 1 tähenduses. Erandina võib siiski hagejal olla õigustatud huvi

esitada apellatsioonkaebus hagi rahuldava tagaseljaotsuse peale, kui tagaseljaotsust tuleb täita

välisriigis ning kohtu menetlusvea tõttu ei saa seda teha (vrd RKTKm 23.10.2023, 2-20-2693,

p 18).

11.2. Siinsel juhul ei ole ringkonnakohtul alust arvata, et tagaseljaotsust ei saa maakohtu

väidetava menetlusvea tõttu täita, mistõttu ei ole hagejal õiguslikku huvi hagi rahuldava

tagaseljaotsuse vaidlustamise vastu.

Kostja on Ungari Vabariigi, s.o Euroopa Liidu liikmesriigi äriühing ning hageja ei ole toonud

esile, et ta sooviks täita tagaseljaotsust väljaspool Euroopa Liitu.

Euroopa Liidu piires reguleerib teises liikmesriigis tehtud kohtulahendi tunnustamist ja täitmist

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12.12.2012 määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning

kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud)

2-23-2742

(Brüssel I bis määrus). Brüssel I bis määruse art 36 lg 1 järgi tunnustatakse ühes liikmesriigis

tehtud kohtuotsust teistes liikmesriikides ühegi erimenetluseta ning ühes liikmesriigis tehtud

kohtuotsus, mis on selles liikmesriigis täidetav, on Brüssel I bis määruse art 39 järgi täidetav

ka teistes liikmesriikides, ilma et oleks nõutav otsuse täidetavaks tunnistamine. Selleks, et

liikmesriigis täita teises liikmesriigis tehtud kohtuotsust, peab taotleja Brüssel I bis määruse

art 42 lg 1 järgi esitama pädevale täitevasutusele kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse

kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele, ning Brüssel I bis määruse art 53 kohaselt

väljastatud tunnistuse, millega tõendatakse, et kohtuotsus on täidetav, ning mis sisaldab

väljavõtet kohtuotsusest ja vajaduse korral asjakohast teavet sissenõutavate menetluskulude ja

intressi arvutamise kohta. Otsuse teinud kohus väljastab Brüssel I bis määruse art 53 järgi

huvitatud poole taotlusel sellise tunnistuse.

Seega tuleb Eesti Vabariigi tagaseljaotsust täita ülaltoodu kohaselt Euroopa Liidu teistes

liikmesriikides samamoodi nagu nende enda kohtu otsust ning hagejal on võimalus täita

vaidlustatud tagaseljaotsust teises liikmesriigis sõltumata sellest, kas maakohus on selle

tegemisel eksinud menetlusõiguse normide vastu.

Kuigi apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei ole kostja tagaseljaotsust vabatahtlikult täitnud,

ei ole hageja toonud esile asjaolusid, mis viitaksid sellele, et hageja ei saa tagaseljaotsust

maakohtu vea tõttu täita. Hageja kinnitusel ei ole ta isegi taotlenud kohtult tagaseljaotsuse

liikmesriigis täitmiseks Brüssel I bis määruse kohast tunnistust ega alustanud teises

liikmesriigis selle täitmiseks täitemenetlust. Seega ei ole ringkonnakohtul alust arvata, et hageja

ei saa maakohtu väidetava menetlusvea tõttu tagaseljaotsust kostja vastu täita.

11.3. Hageja õiguslikku huvi hagi rahuldava tagaseljaotsuse vaidlustamise vastu ei saa

järeldada ka pelgalt sellest, et kostja võib tema vastu täitemenetluse alustamise korral taotleda

kohtult tagaseljaotsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumist.

Ringkonnakohus märgib, et vaidlustatud tagaseljaotsuse täitmine võiks maakohtu väidetava

menetlusvea tõttu osutuda võimatuks, kui kostja esitaks kohtule taotluse tagaseljaotsuse

tunnustamisest ja täitmisest keeldumiseks ning see rahuldatakse, kuid selleks peaks kostja

vaidlustama ka maakohtu tagaseljaotsuse, mis omakorda välistaks hageja õigustatud huvi

tagaseljaotsuse vaidlustamise vastu.

Brüssel I bis määruse art 45 lg 1 b ja art 46 järgi keeldub kohus huvitatud poole taotlusel

kohtuotsuse tunnustamisest ja täitmisest, kui kohtuotsus on tehtud tagaselja ning kostjale ei

toimetatud menetluse algatamist käsitlevat dokumenti või võrdväärset dokumenti kätte piisavalt

aegsasti ja sellisel viisil, et ta oleks saanud end kaitsta, välja arvatud juhul, kui kostja ei

algatanud kohtuotsuse vaidlustamise menetlust, kui tal oli selleks võimalus. Seega ei ole

Brüssel I bis määruse art 45 lg 1 b ja art 46 järgi kohtul alust keelduda tagaseljaotsuse

tunnustamisest ja täitmisest, kui kostja ei ole tagaseljaotsust tähtaegselt vaidlustanud, kuigi tal

oli selleks võimalus. TsMS § 415 järgi on kostjal võimalus esitada 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest tagaseljaotsuse peale kaja ning kui kohus rahuldab kaja,

taastab kohus TsMS § 417 lg 1 järgi menetluse, mille tulemusena tagaseljaotsus TsMS § 418

lg 1 I lause järgi ei jõustu ning seda ei saa täita. Seega, kui maakohus on eksinud

menetlusdokumentide kättetoimetamise reeglite vastu, saab ja peab kostja ise vaidlustama

tagaseljaotsuse, kui ta soovib, et kohus keelduks Brüssel I bis määruse alusel tagaseljaotsuse

tunnustamisest ja täitmisest. Kui kostja seda ei tee, on tagaseljaotsus Euroopa Liidu

liikmesriikides täidetav, kostja ei saa selle täidetavust kõrvaldada ning hagejal ei ole vaja

tagaseljaotsuse täitmise tagamiseks taotleda maakohtu väidetava menetlusvea kõrvaldamiseks

asja uut läbivaatamist. Sisuliselt on hageja sarnases olukorras, nagu ta oleks siis, kui ta sooviks

2-23-2742

täita tagaseljaotsust Eestis. Ka sellisel juhul ei oleks hagejal õigustatud huvi vaidlustada

apellatsioonimenetluses hagi rahuldavat tagaseljaotsust juhul, kui maakohus on eksinud

hagimaterjalide kostjale kättetoimetamise reeglite vastu. Tagaseljaotsus on täidetav, kui kostja

ei esita selle peale kaja ja maakohus ei taasta selle alusel menetlust. Seega ei riku maakohtu

väidetavad menetlusvead tagaseljaotsuse tegemisel hageja õigusi ning hagejal ei ole vaja

tagaseljaotsust ise vaidlustada.

11.4. Hageja õigustatud huvi ei saa järeldada ka sellest, et juhul, kui hageja asuks

tagaseljaotsust täitma, tekiksid tal täitekulud ning juhul, kui kostja esitaks taotluse

tagaseljaotsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumiseks, ka menetluskulud. Nagu ülal

märgitud, ei ole hageja toonud esile, et ta oleks asunud tagaseljaotsust täitma. Samuti ei ole

hageja toonud esile asjaolusid, millest ringkonnakohus saaks järeldada, et kostja on võtnud

samme tagaseljaotsuse täidetavuse kõrvaldamiseks ja/või täitmine on osutunud võimatuks.

Ainuüksi kostja hüpoteetiline võimalus seda teha ja sellega seoses hüpoteetiliselt hagejal

tekkida võivad kulud, ei anna alust järeldada, et hagejal on õigustatud huvi hagi rahuldava

tagaseljaotsuse vaidlustamise vastu.

11.5. Kolleegium märgib, et juhul, kui hageja asub tagaseljaotsust liikmesriigis täitma ning

selle täitmine osutub tulevikus maakohtu väidetava menetlusvea tõttu võimatuks, saab hageja

esitada TsMS § 702 lg 2 p 2 alusel Riigikohtule teistmisavalduse (vt RKTKm 23.20.2023,

2-20-2693, p 16–18). Praegu ei ole hageja toonud esile selliseid asjaolusid, mille alusel saaks

ringkonnakohus järeldada, et tagaseljaotsuse täitmine on maakohtu väidetavate menetlusvigade

tõttu võimatu.

12. Ülalmärgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud

väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse

menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.

13. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse

kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil

vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.

14. Lisaks on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus

nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud

riigilõiv (245 eurot).

15. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal

ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab

teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole

esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)