3-23-1372/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Määruse tegemise aeg ja koht

4. detsembril 2023 Tallinnas

Haldusasja number 3-23-1372

Haldusasi

OÜ Xxxxxxxxxx kaebus kohustada keskkonnaministrit

otsustama Postikaasiku lendorava

püsielupaiga

moodustamine või moodustamata jätmine

Menetlusosalised Kaebaja OÜ Xxxxxxxxxx, esindaja vandeadvokaat

Kristina Uuetoa-Tepper

Vastustaja kliimaminister, esindaja Kaili Kuusk

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada kohtuasja menetlus.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Määruse avaldamise korral asendada kaebaja nimi, kinnistu nimi ja

katastrinumber tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5 ja §

204 lg 1).

ASJAOLUD

1. OÜ-le Xxxxxxxxxx kuulub Alutaguse vallas Kellassaare külas asuv 25,79 ha suurune

Xxxxx kinnistu (katastritunnus XXXXX:XXX:XXXX). 9. septembril 2019 esitas

kaebaja Keskkonnaametile (KeA) metsateatised kinnistul eraldistel nt 1–5, 7, 8, 10, 11

ja 13–16 raiete tegemiseks. Samal päeval saatis KeA kaebajale kaitsekohustuse teatise,

milles andis teada, et kinnistul asub esimese kategooria kaitsealuse loomaliigi lendorava

elupaik.

2. 30. septembril 2019 pikendas KeA metsateatiste menetlustähtaega. KeA selgitas, et

12. septembril 2023 on Keskkonnaministeeriumile esitatud ettepanek võtta väljaspool

kaitstavaid alasid asuv Postikaasiku lendorava leiukoht püsielupaigana (PEP) kaitse alla.

Ministeerium on palunud KeA-l koostada looduskaitseseaduse (LKS) § 8 lg-s 3 ettenähtud

ekspertiis. Amet vajab aega, et analüüsida plaanitud raiete mõju lendoravale ja kavandatavale

2(5)

PEP-ile. KeA selgitas, et lõpetab metsteatiste menetluse esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem

kui 7. oktoobril 2019.

3. 4. oktoobril 2019 keeldus KeA raie lubamisest eraldisel nr 4, kuna 22. augustil 2019

kanti eraldis lendorava leiukohana keskkonnaregistrisse. Samal päeval tehtud otsusega

peatas amet ülejäänud teatiste menetluse kuni ala kaitse alla võtmiseni või sellest

keeldumiseni, kuid mitte kauemaks kui 28 kuuks. 4. veebruaril 2022 keeldus amet raiete

heakskiitmisest, viidates jätkuvalt Postikaasiku lendorava PEP moodustamise

kavatsusele.

4. 16. mail 2023 esitas kaebaja vastustajale avalduse, milles palus otsustada viivitamatult,

kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul Postikaasiku lendorava PEP-i moodustamine

Xxxxx kinnistu osas ja/või Xxxxx kinnistu omandamine Eesti Vabariigi poolt. Kaebaja

selgitas, et kinnistul on tuvastatud kuuse-kooreüraski levik, mille kohta kaebaja esitas

5. mail 2023 metsateatise. Vastustaja viivituse tõttu pole kaebajal olnud võimalik ligi

neli aastat kinnistul metsa majandada.

5. 12. juuni 2023. a kirjaga nr 8-2/23/2083-2 jättis vastustaja kaebaja avalduse

rahuldamata. Amet selgitas, et kaitse alla võtmise menetlus on pikenenud muuhulgas

põhjusel, et õiguskantsleri 21. veebruari 2022 kirjast nr 7-4/211941/22004341 lähtudes

tuli KeA-l maaomanikud teist korda kaasata. Selle käigus laekus ametile hulk

teabenõudeid, selgitustaotlusi ja ajapikenduse taotlusi. Samuti toimusid hiljuti riigikogu

valimised ja Vabariigi Valitsuse vahetus, mistõttu pikenes ministeeriumisisene

menetlus. Lähiajal jõuab määruse eelnõu eelnõude infosüsteemis ministeeriumite

vahelisele kooskõlastusringile, millele järgneb määruse kinnitamise menetlus. Määruse

kinnitamine toimub kõigi eelduste kohaselt 2023. a suve jooksul. Xxxxx kinnistu

omandamist LKS §-s 20 sätestatud korras saab kaaluda pärast Postikaasiku PEP-i kaitse

alla võtmist.

6. Kaebaja esitas 19. juunil 2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada

vastustajat võtma kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates vastu otsuse

Postikaasiku PEP-i moodustamiseks või moodustamata jätmiseks Xxxxx kinnistu osas.

7. Vastustaja esitas kaebusele vastuse, milles selgitas, et kliimaminister võttis 9. augusti

2023. a määrusega nr 45 „Keskkonnaministri 14. juuli 2006. a määruse nr 52 „Lendorava

püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ muutmine“ kaitse alla lendorava

Postikaasiku PEP-i Alutaguse vallas Kellassaare külas. Vastustaja palus kohtumenetluse

lõpetada.

Vastustaja selgitas, et menetlus on olnud keeruline ja mahukas. Menetlusse tuli kaasa palju

menetlusosalisi. Nendelt arvamuse küsimine, nendega läbirääkimine, nende arvamuste

kaalumine ja kompromissilahenduste leidmine on võtnud aega. Ka kaebaja ise on palunud mitu

korda talle seisukohtade esitamiseks antud tähtaega pikendada. Ajakulu ei sõltunud seega

üksnes menetlejast vaid ka menetlusosalistest. Ka Xxxxx kinnistu puhul kaaluti kaebaja

pakutud kompromissilahendust.

8. Kaebaja esitas 23. oktoobril 2023 seisukoha, milles nõustus kohtumenetluse

lõpetamisega HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kaebaja palus mõista vastustajalt välja

kohtumenetluses kantud õigusabikulud 5781 eurot ja 70 senti.

8.1.

Kaebuse esitamise ajaks oli PEP-i moodustamise ettepaneku tegemisest

möödunud üle nelja aasta. Kaebaja esitas oma viimased seisukohad 21. juulil 2021.

Vastustaja ületas ilmselgelt mõistlikku menetlusaega. 12. juuni 2023. kirjas tõdes

vastustaja, et määruse vastuvõtmise aega on keeruline prognoosida. Varem oli KeA

3(5)

lubanud, et otsus võetakse vastu 2022. a teises pooles (vt ameti 22. veebruari 2021. a

kiri). Seega polnud kaebajal alust eeldada, et vastustaja võtab määruse vastu juba 9.

augustil 2023. Ka varem on PEP-ide moodustamisega venitatud ning kohtud on

korduvalt sarnaseid kohustamisnõudeid rahuldanud.

8.2.

12. juuni 2023. a seisuga polnud määrus veel ministeeriumite vahelisele

kooskõlastusringile jõudnud. Kaebaja leiab, et vastustajat ajendas määrust 9. augustil

2023 vastu võtma, kui mitte ainult, siis vähemalt muuhulgas esitatud kaebus.

Arvatavasti polnud see juhus, et määrus võeti vastu üks päev enne praeguses kohtuasjas

kaebusele vastamiseks antud tähtaega.

8.3.

Kaebuse esitamine olukorras, kus Xxxxx kinnistul oli avastatud kuuse-

kooreüraski levik, oli vajalik ja põhjendatud. Kulude kaebaja kanda jätmine oleks

ilmselgelt ebaõiglane.

8.4.

Vastustaja otsustas viia menetluse läbi korraga paljude erinevate alade osas. See

tähendas, et kaasata tuli arvukalt menetlusosalisi ning menetlus kujunes mahukaks ja

aeganõudvaks. Postikaasiku PEP-i osas oleks saanud menetluse lõpule viia palju

kiiremini. Vale on vastustaja väide, et Keskkonnaamet üritas leida Xxxxx kinnistu osas

kompromissi. Kaebajale pole kompromissiettepanekuid tehtud. Viimati pöördus amet

kaebaja poole 10. augustil 2021. Seega pole menetlus veninud kaebajast tulenevatel

põhjustel.

9. Vastustaja esitas 31. oktoobril 2023 seisukoha, milles palus jätta kaebaja

menetluskulud tema enda kanda või alternatiivselt vähendada kaebaja taotletud

menetluskulusid.

9.1.

Lendorav on Eestis kriitiliselt ohustatud liik, kelle elupaikade kaitse on oluline

ja nõutav ka Euroopa Liidu õigusaktide alusel. Vastustajal oli seega kohustus orava

püsielupaigad kaitse alla võtta ning sellise otsuse tegemine ei olnud tingitud kaebuse

esitamisest. Menetlus on toimunud eesmärgipäraselt ja efektiivselt ning kooskõlas

haldusmenetluse seaduse § 5 lg 2 nõuetega. LKS-is pole sätestatud tähtaega kaitse alla

võtmise menetluse läbiviimiseks. Sellist tähtaega ei tulene ka LKS § 8 lg-st 6. Kaebaja

väide, et PEP-ide moodustamisega on varem venitatud, on tõendamata ega vasta tõele.

See, et määrus võeti vastu üks päev enne kohtu poolt käesolevas haldusasjas kaebusele

vastamiseks määratud tähtaega, on juhus. Vastustaja selgitas 12. juunil 2023, et kõigi

eelduste järgi võetakse määrus vastu 2023. a suve jooksul.

9.2.

Vastustaja ei ole väitnud, et PEP-i menetluses esitas kompromissiettepaneku

KeA. 15. juulil 2021 saadetud kirjas pakkus kaebaja kompromissina, et loobub Xxxxx

kinnistu osas vastuväidetest, kui teist kaebaja maaüksust ei hõlmata Kivistiku lendorava

PEP-i piiranguvööndisse. KeA analüüsis pakutud lahendust, kuid leidis et see pole

lendorava kaitse seisukohast sobiv.

9.3.

Alternatiivset taotlust põhjendas vastustaja järgmiselt. Praegune kohtuasi pole

mahukas ja keeruline. PEP-i moodustamise materjalid olid kaebajal olemas, ta ei

pidanud neid otsima.

Kaebaja esitatud arve järgi on kaebuse koostamiseks kulunud üle kolme tööpäeva (24,43 tundi).

Kaebuse mahust üle poole moodustab asjaolude kronoloogia. Arusaamatuks jääb ajakulu

positsiooni kujundamisele ja tõendite kogumisele. Mõistlik pole arvel nr 2023169 esitatud

õigusabi kirjelduses toodud toimingute ajakulu. Kaebaja on selgitanud, et õigusabi osutajal

kulus aega „määruse sisu mõistmiseks vajalikus ulatuses, Xxxxx kinnistut puudutavas osas“.

Info, et Postikaasiku PEP moodustati, saab määrusest üles leida vähem kui viie minutiga. Ka

4(5)

kaebajale esitatud kohtunõue ei olnud mahukas (1 lk), seega ei saanud ka sellega tutvumiseks

kuluda palju aega. Lisaks tuleb arvestada, et praeguse kohtuasja menetlus kestis lühikest aega.

Mõistlikuks ei saa pidada ka õigusabiteenuse tunnihinda. Riigikohtu praktika järgi on

mõistlikuks tunnihinnaks 120–180 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Praeguse kohtuasja menetlus tuleb HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada, kuna kaebuses

nõutav haldusakt – otsus lendorava Postikaasiku PEP-i moodustamise kohta – on antud.

Mõlemad kohtumenetluse pooled on menetluse lõpetamisega nõustunud.

11. Pooled vaidlevad selle üle, kumma kanda peaksid jääma kaebaja menetluskulud.

Menetluse HKMS § 152 lg 4 alusel lõpetamise korral kannab menetluskulud vastustaja, välja

arvatud juhul, kui kaebuses nõutud haldusakti andmine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest

(HKMS § 108 lg 6).

12. Kaebaja leiab, et vastustaja viivitas püsielupaiga moodustamisega põhjendamatult ja

tegi otsuse (määruse) PEP moodustada just 9. augustil 2023 vähemalt osaliselt põhjusel, et

kaebaja oli esitanud halduskohtule kohustamisnõude.

13. See, kas vastustaja oli kaebuse esitamise ajaks sattunud PEP-i moodustamise menetluses

viivitusse, ei ole HKMS § 108 lg 6 kohaldamisel määrav. Seetõttu ei käsitle kohus lähemalt

menetlusosaliste väiteid selle kohta, miks PEP-i moodustamine viibis. Oluline on üksnes see,

kas määruse vastuvõtmise 9. augustil 2023 tingis kaebaja esitatud kaebus. Kohus leiab, et see

ei olnud nii. Vastustaja selgitas kaebajale 12. juuni 2023. a kirjas menetluse seisu ja seda,

milliseid toiminguid veel menetluses vaja on teha. Vastustaja andis kaebajale teada, et määruse

kinnitamine toimub „kõigi eelduste kohaselt 2023. a suve jooksul“. Vastustaja tegi menetluses

veel tegemata ja juba varem kavandatud toimingud ning võttis määruse vastu 2023. a suvel, nii

nagu oli enne kaebuse esitamist plaaninud. Pole alust arvata, et need toimingud oleksid jäänud

2023. a suvel tegemata, kui kaebust poleks esitatud.

14. Kaebaja kaebus oli ennatlik. Kaebaja saanuks ära oodata 2023. a suve lõpu ning esitada

vajaduse korral kohustamisnõude pärast seda. Ka asjaolu, et kaebaja kinnistul avastati kaebaja

väitel kuuse-kooreüraski levik, ei tähenda, et kaebaja pidi oma õiguste kaitseks tingimata

kiiresti kohustamisnõude esitama, arvestades seda, et vastustaja oli kinnitanud, et võtab

määruse vastu lähiajal. Kui minister viivitab õigusvastaselt püsielupaiga moodustamise otsuse

tegemisega ja maaomanikul tekkib seetõttu kahju (näiteks põhjusel, et ta ei saa teha oma

kinnistul raieid üraski leviku piiramiseks), on tal võimalik oma õiguseid kaitsta kahjunõude

esitamisega.

15. Vastustaja märkis 22. veebruari 2021. a kirjas (kaebuse lisa nr 9): „Määruse kinnitamine

on planeeritud ajakava kohaselt 2022. aasta teises pooles“. Kaebaja leiab, et kuna vastustaja ei

suutnud toonasest ajakavast kinni pidada, ei olnud tal ka alust arvata, et vastustaja peab kinni

12. juuni 2023. a kirjas selgitatud plaanidest. Kohus leiab, et asjaolu, et vastustajal ei

õnnestunud toonasest ajakavast kinni pidada, ei andnud kaebajale põhjust eeldada, et määruse

vastuvõtmiseni ei jõuta ka 2023. a suve jooksul. Vastustaja oli menetlusosalised selleks ajaks

ära kuulanud. Ees seisis ministeeriumite vaheline kooskõlastusring ja määruse kinnitamine.

Kuigi kooskõlastusringil oleks võinud selguda seisukohti, mis oleks võinud menetlust veelgi

pikendada, ei ole alust arvata, et selliste seisukohtade esitamine või esitamata jätmine sõltunuks

praeguses asjas esitatud kaebusest.

16. Kaebaja taotlus mõista vastustajalt välja tema kantud menetluskulud jääb eeltoodu

põhjal rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda.

5(5)

17. HKMS § 175 lg 5 ja LKS § 53 lg 1 alusel tuleb praeguse määruse avaldamise korral

asendada kaebaja nimi, kinnistu nimi ja katastrinumber tähemärkidega.

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/