3-22-1744/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Enno Loonurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. detsember 2023; Tallinna Halduskohus

Haldusasja number

3-22-1744

Haldusasi

X. X kaebus Tallinna Vangla 02.06.2022 käskkirja nr 5-2/22/217

tühistamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – X. X;

Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Monika Raiendik

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

1. Jätta kaebaja 05.11.2023 taotlus selles osundatud

Justiitsministeeriumi

haldusakti

väljanõudmiseks

rahuldamata;

2. Jätta kaebus rahuldamata

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on

04.12.2023. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav X. Xle määrati Tallinna Vangla 02.06.2022 käskkirjaga nr 5-2/22/217

distsiplinaarkaristuseks vangistusseaduse § 67 lg 1 rikkumise eest kartserikaristus 3 ööpäevaks ja

Tallinna Vangla kodukorra punkti 1.13.1 rikkumise eest noomitus. Rikkumine seisnes selles, et

13.05.2022 kella 11.03 paiku nõudis kinnipeetav X. X jalutuskäigult tulles, et vanemvalvur vahetaks

kummikindad ära. Vanemvalvur selgitas, et kindad on tema kaitseks ja neid kinnipeetava nõudmise

peale ei vaheta. Kinnipeetav jätkuvalt keeldus läbiotsimisest. Seega vanemvalvur teostas kinnipeetav

X. Xle täieliku läbiotsimise 1 korruse laoruumis (ilma kaamerata). Kinnipeetav ütles vanemvalvurile

„Tahad näha, edaspidi hakkad asju tegema nagu mina ütlen“.

2. Tallinna Halduskohtule saabus 16.08.2022 (postitatud 15.08.2022) X. X kaebus Tallinna Vangla

02.06.2022 käskkirja nr 5-2/22/217 tühistamise nõudes. Kaebusele oli lisatud ka Tallinna Vangla

15.07.2022 vaideotsus nr 5-15/22/190-3, millega jäeti X. X 08.06.2022 esitatud vaie täies ulatuses

rahuldamata.

3. Tallinna Halduskohus jättis 17.08.2022 määrusega kaebuse käiguta ning andis tähtaja ettenähtud

riigilõivu tasumiseks. Kohtute infosüsteemi andmetest nähtuvalt on kaebuselt 20 euro suurune

riigilõiv tasutud.

4. Tallinna Halduskohus võttis 07.09.2022 määrusega kaebuse menetlusse. Vastustaja esitas oma

seisukoha 07.10.2022.

5. Tallinna Halduskohus määras 26.09.2023 määrusega haldusasja läbivaatamiseks kirjalikus

menetluses ning andis protsessiosalistele tähtajad täiendavate taotluste või menetlusdokumentide

esitamiseks. Ühtlasi määrati kindlaks ka kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg.

6. Kaebaja esitas 03.11.2023 oma täiendava seisukoha ja 05.11.2023 taotluse Justiitsministeeriumilt

välja nõuda kaebajale 18.02.2022 saadetud haldusakt nr.11-7/1145-2. Haldusakt sisaldab vastust, et

ametnik on kohustatud vahetama kindaid peale igat kinnipeetava läbiotsimist.

7. Tallinna Vangla esitas 24.11.2023 vastuse kaebaja täiendavatele seisukohtade osas.

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

8. Kaebaja on seisukohal, et olukorras kus ta alguses küll keeldus läbiotsimisest, sest valvur ei

vahetanud kindaid ega desinfitseerinud käsi, kuid nõustus täieliku läbiotsimisega, ei ole ta tegelikult

läbiotsimisest keeldunud vaid saavutas kokkuleppe. Kaebaja ei nõustu sellega, et väljend „Tahad

näha, et edaspidi hakkad asju tegema nagu mina ütlen“ on ähvardav. Kaebaja selgitas valvurile, et

kinnaste vahetamise ja käte desinfitseerimise nõudmisel tugines ta Justiitsministeeriumilt saadud

juhistele ja see ei olnud isiklik arvamus. Kaebaja ei ole rikkunud vangla kodukorra punkti 1.13.1.

9. Täiendavas 03.11.2023 seisukohas, leiab kaebaja jätkuvalt, et vaidlustatud käskkiri on

õigusvastane ja peaks kuuluma tühistamisele. Vaidlusaluse käskkirjaga on kaebajale määratud ühe

juhtumi eest kaks karistust. Lisaks eelnevale on kaebajat ilmselgelt karistatud alusetult, sest

kõikidest materjalidest nähtuvalt allus kaebaja ametniku korraldusele astuda kõrvale ning läbis ka

täieliku läbiotsimise protseduuri peale seda, kui ametnik vahetas ära kummikindad. Ebaõige on

vangla seisukoht, et kaebajal ei ole õigust nõuda ametnikult kummikinnaste vahetamist või nende

desinfitseerimist ehk elementaarsete hügieeninõuete täitmist enne tema läbiotsimist peale teiste

kinnipeetavate läbiotsimist. Isegi kui oletada, et kaebaja oma tervise kaitseks keeldus algselt

läbiotsimisest, siis sellises olukorras kartserikaristuse määramine on ilmselgelt ebaproportsionaalne.

10. Täiendavalt esitas kaebaja 05.11.2023 taotluse, et kohus nõuaks Justiitsministeeriumilt välja

kaebajale saadetud 18.02.2022 haldusakti nr.11-7/1145-2. Haldusakt sisaldab vastust, et ametnik on

kohustatud vahetama kindaid peale igat kinnipeetava läbiotsimist.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

11. Vastustaja on seisukohal, et Tallinna Vangla 02.06.2022 käskkiri nr 5-2/22/217 on antud kehtiva

õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja käitumine oli tahtlik ning

kaebaja õigusvastast käitumist ega süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

12. Vaidlusaluse käskkirjaga karistati kaebajat distsiplinaarkorras selle eest, et ta 13.05.2022 kella

11.03 paiku peale jalutuskäiku ei allunud vanglaametniku korraldusele läbiotsimiseks ning suhtles

vanglaametnikuga viisakusreegleid eirates. Justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 nr „Järelevalve

korraldus vanglas“ (JärelevK) § 32 p 52 kohaselt on vanglasisesel saatmisel kinnipeetava

läbiotsimine kohustuslik. Arvestades, et jalutuskäigud toimuvad selleks ettenähtud aladel väljaspool

eluosakonda, on vanglaametnikul vastavalt JärelevK § 32 p-le 5 kohustus kinnipeetav peale

jalutuskäigu lõppemist läbi otsida. Käesoleval juhul nähtub vanemvalvur Y. Y 13.05.2022

ettekandest nr 1-22-4479, et 13.05.2022 kella 11.03 paiku keeldus X. X jalutuskäigult tulles

läbiotsimisest. Kaebaja on talle etteheidetava teo toime pannud ning ei nähtu selliseid asjaolusid, mis

seaksid vanglaametniku ettekandes ja täiendavates selgitustes kajastatud teabe usaldusväärsuse

kahtluse alla. Arvestades, et kaebaja viibib Tallinna Vanglas alates 28.12.2020 ning igakordselt

teostatakse jalutuskäigujärgselt kõigi kinnipeetavate läbiotsimine, ei saanud kaebajale juba ainuüksi

seetõttu korraldus arusaamatuks jääda. Kuna VangS-st ega vangla sisekorraeeskirjadest ei tulene

kinnipeetavale õigust ja seaduslikku alust oma äranägemisel valida, millal ta vanglaametniku

korraldust täidab, ei ole rikkumise toime panemise seisukohast oluline, et kaebaja hiljem täielikule

läbiotsimisele allus. Vanemvalvur Y. Y 13.05.2022 ettekandest nr 1-22-4479 nähtuvalt ütles

kinnipeetav peale läbiotsimist ametnikule „tahad näha, edaspidi hakkad asju tegema nagu mina

ütlen“. Ilmselgelt selline lause sisaldab üleolevat suhtumist ning on üheselt käsitatav ebaviisakusena

kodukorra p 1.13.1 tähenduses.

13. Täiendavas 24.11.2023 seisukohas leiab vastustaja, et kaebaja 03.11.2023 seisukoht ning

05.11.2023 taotlus on esitatud pärast kohtumääruses antud tähtpäeva möödumist, mistõttu palub

vastustaja kaebaja esitatud täiendavad dokumendid tähelepanuta jätta.

14. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et teda on karistatud ühe ja sama asja eest kaks korda.

VangS § 63 lg 3 teine lause sätestab, et ühe ja sama distsipliinirikkumise eest võib kohaldada ainult

üht distsiplinaarkaristust. VangS § 63 ei piira mitme distsiplinaarkaristuse määramist mitme erineva

rikkumise eest. Praegusel juhul on kaebajat karistatud selle eest, et ta ei allunud vanglaametniku

korraldusele (alluda läbiotsimisele) ning peale hiljem teostatud täielikku läbiotsimist suhtles

vanglaametnikuga ebaviisakalt („tahad näha, edaspidi hakkad asju tegema nagu mina ütlen“).

Tegemist on kahe erineva rikkumisega, millede eest võis kaebajale määrata distsiplinaarkaristused.

15. Vastustaja ei nõustu ka kaebaja seisukohaga, et kuna ta lõpuks lasi ennast täielikult läbi otsida, ei

olnud tegemist allumatusega VangS § 67 p 1 tähenduses. Ametniku korraldus lasta ennast läbi otsida

tuli kaebajal täita põhjendamatu viivituseta, mida kaebaja aga antud juhul ei teinud.

16. Kaebajale on korduvalt selgitatud, et tal puudub subjektiivne õigus ametnikult enne tema

läbiotsimist igakordselt kinnaste vahetamist nõuda (Tallinna Vangla 07.10.2022 vastuse lisa 2).

Kohustust enne igat läbiotsimist kindaid vahetada (või üleüldse kindaid kanda), ei tulene ühestki

õigusaktist ning ka hügieeninõuete järgimise seisukohast ei ole vajadust peale iga kinnipeetava

riietega läbikompamist kindaid vahetada.

KOHTU PÕHJENDUSED

17. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Tallinna Vangla 02.06.2022 käskkirja nr 5-2/22/217 ja

taotletud selle tühistamist. Nimetatud käskkirjaga nr 5-2/22/217 karistati kaebajat vangistusseaduse §

67 p 1 rikkumise eest 3-päevase kartserikaristusega ning vangla kodukorra punkti 1.13.1 eiramise

eest noomitusega. Vastavalt vangistusseaduse § 67 punktile 1 on kinnipeetav kohustatud julgeoleku

tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele

korraldustele. Vangla sisekorraeeskirjade nõudeid Tallinna Vanglas on täpsustatud Tallinna Vangla

kodukorraga. Tallinna Vangla kodukorra punkti 1.13.1 kohaselt oli kinnipeetav kohustatud käituma

vanglateenistujatega, vangla külastajatega ning kaaskinnipeetavatega viisakalt ja järgima suhtlemisel

kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid. Kohtumisel teenistujatega ning vanglat külastavate

ametiisikutega peab kinnipeetav neid tervitama püsti seistes. Üheski vestluses, pöördumises ega

muus kontekstis ei tohi kasutada ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava sisuga ning väärikust

riivavaid väljendeid. Kinnipeetava hääletoon ja kehakeel ei tohi olla agressiivsed.

18. Vaidlustatud distsiplinaarkaristused määrati seetõttu, et kaebaja nõudis 13.05.2022 kella 11.03

paiku jalutuskäigult tulles, et vanemvalvur vahetaks ära oma kummikindad ning keeldus

läbiotsimisest. Peale mõnevõrra hiljem aset leidnud läbiotsimist esimese korruse laoruumis oli

kaebaja öelnud vanemvalvurile, et edaspidi hakkab ta tegema asju nagu tema ütleb.

19. Seaduslikule korraldusele allumata jätmise eest karistati kaebajat kartserikaristusega ning

viisakusreeglite järgimata jätmise eest noomitusega.

20. Vangistusseaduse § 67 p 1 kohaselt peab kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas täitma

vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Vastavalt

vangistusseaduse § 63 lg 1 punktidele 1 ja 4 võib vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide

nõuete süülise rikkumise eest kohaldada distsiplinaarkaristusena noomitust ning kuni 45 ööpäevaks

kartserisse paigutamist, kusjuures distsiplinaarmenetluse läbiviimise osas kohaldub vangistusseaduse

§ 64. Seega taandub vaidlusalune küsimus peamiselt sellele kas distsiplinaarsüüteod on tõendatud ja

kas distsiplinaarmenetlus on nõuetekohaselt läbi viidud.

21. Vangistusseaduse § 64 lg 4 kohaselt määratakse distsiplinaarkaristus distsiplinaarmenetluse läbi

viinud ametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana ja seda

tuleb põhjendada. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu.

Sama seaduse ja paragrahvi kolmandas lõikes on sätestatud, et distsiplinaarmenetluse käik

protokollitakse ja protokollile kirjutab alla distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik.

Vastustaja on 30.05.2022 koostatud distsiplinaarmenetluse protokolli haldusasja materjalide juurde

esitanud. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on kaebajale kätte toimetatud 03.06.2022. Selle

kohta on esitatud haldusasja materjalide vastav väljatrükk.

22. Distsipliinirikkumised on fikseeritud vangla teise üksuse vanemvalvuri Y. Y 13.05.2022

ettekandega nr 1-22-4479. Distsipliinirikkumisest on kaebajat vastavalt vangistusseaduse § 64 lg 2

informeeritud vastava teatisega, millele kaebaja oli keeldunud allkirja andmast. Nimetatud

keeldumise on fikseerinud inspektor-kontaktisikud E. E ja K. K oma allkirjadega 17.05.2022.

Kaebaja ei ole soovinud distsipliinirikkumiste kohta selgitusi anda ning see on fikseeritud inspektor-

kontaktisiku J. J 23.05.2022 protokolliga.

23. Distsiplinaarmenetluse protokolliga on võimaldatud kaebajal tutvuda 30.05.2022, mille

allkirjastamisest oli kaebaja keeldunud ja mille kohta on inspektor-kontaktisikud J. J ning K. K

teinud protokollile sellekohase märke. Karistamise põhjust on kaebajale suuliselt siiski selgitatud.

Samas on kaebajal olnud võimalik esitada oma vastuväiteid vaidemenetluse raames ja kaebaja on

seda ka teinud. Seega ei ole vastustaja selgitamis- ja ärakuulamiskohustust või omapoolset

uurimispõhimõtet eiranud. Seda, et käskkirjas kirjeldatud rikkumise toimumises kui sellises vaidlust

võiks olla, haldusasja materjalist ei nähtu, kuid kaebaja arvates oli määratud talle ühe juhtumi eest

kaks karistust, kusjuures ta ei keeldunud läbiotsimisest vaid saavutas kokkuleppe ja nõustus (ka)

täieliku läbiotsimisega. Veel on kaebaja seisukohal, et isegi sel juhul kui oletada, et ta algselt siiski

keeldus läbiotsimisest, oli kartserikaristuse määramine taolises situatsioonis ebaproportsionaalne.

Lähtuvalt eeltoodust ei saa asuda seisukohale, et distsiplinaarmenetluse läbiviimiseks ettenähtud

korda ei oleks põhimõtteliselt järgitud või et distsiplinaarsüütegu ei oleks tõendatud.

24. Vastustaja on vaidlustatud distsiplinaarkaristuse määramisel osundanud käskkirjas põhjendatult

asjaolule, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele

korraldustele, et korraldustele allumise kohustus on oluline korra tagamiseks vanglas ja et nende

eiramist loetakse küllalt raskeks rikkumiseks. Vastustaja eelnimetatud seisukohaga ei ole põhjust

mitte nõustuda. Vangla peabki taolistele juhtumitele reageerima, sest sisekorraeeskirjade eiramise

või korraldustele allumata jätmise puhul on tegemist vangla üldist julgeolekut ohustava rikkumisega.

Vanglateenistuse ametniku korralduse seaduslikkust eeldatakse (kui vastupidine ei ole ilmselge) ning

kinnipeetav on kohustatud talle antud korralduse täitma sõltumata oma subjektiivsest arusaamast ja

arvamusest korralduse seaduslikkuse kohta. Antud juhul ei saanud rikkumist õigustada ka asjaolu, et

kaebaja arvates oli vaja enne läbiotsimist kindaid vahetada. Selles mõttes ei oleks ka

Justiitsministeeriumi 18.02.2022 haldusakt, millele kaebaja seonduvalt kinnaste vahetamise

(väidetava) kohustuslikkusega osundab, asjassepuutuv. Eesmärgi saavutamiseks pidi kasutama

õiguspäraseid viise.

25. Vangla on karistanud kaebajat kartserisse paigutamisega kolmeks ööpäevaks, arvestades

seejuures rikkumise iseloomu. Vastavalt vangistusseaduse § 63 lg 1 punktile 4 võib vangla

sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada

distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks. Seega ei saa käesoleva vaidluse

ja rikkumise raskuse konteksti arvestades asuda seisukohale, et vangla ilmselgeid kaalutlusvigu

oleks teinud ja et taolise kartserikaristuse puhul oleks olnud tegemist ilmselgelt ebaproportsionaalse

meetmega. Distsiplinaarkaristuse valikut on vaidlustatud haldusaktis piisavalt põhjendatud. Mis

puutub sellesse, et kaebaja ei kasutanud suhtlemisel üldtunnustatud viisakusreegleid ja selle eest

noomituse määramisse, siis on märgitud vaidlustatud käskkirjas, et esimese suhtlemiseeskirjade

rikkumise eest noomituse määramine oli sobiv ja ka mitte liiga intensiivne karistus. Vastustaja

sellekohase tõlgendusega ei ole alust mitte nõustuda. Väljendi (lause) kasutamises kui sellises

nähtuvalt haldusasja materjalist vaidlust olla ei saa. Kaebaja ei ole pidanud seda ähvardavaks, aga

selles ei olnudki põhiküsimus. Vastustaja on suhtunud sellesse pigem nii, et üldtunnustatud

viisakusreegleid ei järgitud. Vastustajaga võib nõustuda ka selles, et tegemist ei olnud kahe karistuse

määramisega ühe rikkumise eest, sest viisakusreeglitele mittevastava väljendi kasutamine toimus

esimese korruse laoruumis aset leidnud täieliku läbiotsimise raames, kusjuures esialgsest

läbiotsimisest keeldumise ning hilisemalt toimunud täieliku läbiotsimise vahel oli arvestatav

ajavahemik.

26. Kaebaja on esitanud 05.11.2023 seisuga veel taotluse, et kohus nõuaks Justiitsministeeriumilt

välja 18.02.2022 haldusakti nr.11-7/1145-2, millest peaks järelduma ametniku kohustus vahetada

peale iga kinnipeetava läbiotsimist kindaid. Nimetatud taotlus jääb rahuldamata. Haldusasja

kirjalikus menetluses läbivaatamiseks määramisel antud tähtaegade raamistikus võis teise

menetlusosalise taotlustele ja menetlusdokumentidele soovi korral vastata veel kuni 24.11.2023,

kuid mitte enam uusi omapoolseid taotlusi esitada. Omapoolseid taotlusi võis esitada kuni

26.10.2023. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 kajastab kohus selle taotluse

rahuldamata jätmist ka käesoleva lahendi resolutsioonis.

27. Lähtuvalt eeltoodust ei ole kaebuse rahuldamiseks alust, sest distsiplinaarmenetluse

läbiviimiseks ettenähtud korda on järgitud, distsiplinaarsüüteod on tõendatud ning karistusmeetmete

valiku puhul ei saa täheldada ka põhimõttelisi kaalutlusvigu. Tegemist ei ole olnud

ebaproportsionaalsete karistustega.

28. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 esimeses lõikes on sätestatud, et menetluskulud kannab

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on see kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole

menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste menetluskulud või võimalikud

menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm

Kohtunik