2-17-1644/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 4. detsember 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-1644

Tsiviilasi

X hagi Y vastu abielu lahutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12. aprilli 2017. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Y apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Y Harju Maakohtu 12. aprilli 2017. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-17-

1644 esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

2. Apellatsioonkaebuse esitamisega seonduvad menetluskulud jätta Y kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD

1. Harju Maakohus tegi 12. aprillil 2017 hagi õigeksvõtul põhineva otsuse, millega lahutas X

(hageja) ja Y (kostja) abielu, mis on sõlmitud 13. septembril 2014 Tallinna

Perekonnaseisuametis.

2. Kostja esitas 29. novembril 2023 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Harju

Maakohtu 12. aprilli 2017. a otsuse peale, vaidlustades maakohtu otsuse menetluskulude

jaotuse osas.

2 (3)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 637 lg 1 p 2 alusel jätta menetlusse võtmata, sest kaebus on esitatud pärast

apellatsioonitähtaja möödumist.

4. TsMS § 632 lg 1 järgi võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on kostja vaidlustatava otsuse isiklikult allkirja vastu kätte

saanud 9. mail 2017 (tl 34). Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt on kostjale vaidlustatav

otsus kätte toimetatud e-toimiku kaudu 30. oktoobril 2023. Maakohus on vaidlustatava otsuse

teinud 12. aprillil 2017, mis tulenevalt TsMS § 435 lg-st 3 on ühtlasi ka selle avalikult

teatavakstegemise päev. Seega soovib kostja apellatsioonkaebusega vaidlustada otsust, mis on

avalikult teatavaks tehtud ca kuus ja pool aastat tagasi.

5. Õiguskirjanduses on selgitatud, et apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, kui otsust ei ole kätte toimetatud, siis

lähtutakse edasikaebamise tähtaja määramisel viiekuulisest ülempiirist. Seega tuleneb

TsMS § 632 lg-st 1 nn piirtähtaeg, mille järgi apellatsioonkaebust ei saa esitada hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Sellega tagatakse,

et need otsused, mida ei suudeta kätte toimetada, ka jõustuksid. Viiekuulise tähtaja eesmärk on

välistada ebakindlus kohtulahendi jõusoleku suhtes juhtudel, mil lahendit ei ole mingil põhjusel

kätte toimetatud, ning tagada seeläbi õiguskindlus. Siiski on viiekuulise tähtaja reeglit võimalik

kohaldada vaid nende isikute suhtes, kes on kohtumenetlusest teadlikud, s.o eelkõige hageja

suhtes. Kostja on kohtumenetlusest teadlik, kui talle on kätte toimetatud (hagi)avaldus või ta

on kohtumenetluses teinud menetlustoiminguid (TsMS III komm (2018) § 632, p-d 3.1 b ja

3.2 b).

6. Arvestades, et kostja sai vaidlustatava otsuse kätte 9. mail 2017, tuli TsMS § 632 lg 1 järgi

apellatsioonkaebus esitada hiljemalt 8. juunil 2017. Seejuures nähtub KIS-ist, et kostja poolt

vaidlustatav otsus on jõustunud 9. juunil 2017. Asjaolu, et kostja on vaidlustatava otsuse hiljem

ka e-toimiku kaudu kätte saanud, ei anna kostjale õigust apellatsioonkaebuse esitamiseks, s.t

30. oktoobrist 2023 ei hakanud uuesti kulgema otsuse vaidlustamistähtaeg.

7. Riigikohus

on

selgitanud,

et

apellatsioonkaebuse

tähtajad,

s.o

nii

30 päeva

kättetoimetamisest kui ka viis kuud avalikult teatavakstegemisest, on ennistatavad

menetlustähtajad (RKTKm 18.04.2012 3-2-1-34-12, p 12). Tulenevalt TsMS § 67 lg-st 2 saab

aga tähtaega ennistada 14 päeva jooksul takistuse äralangemisest, kuid mitte hiljem kui kuue

kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Seejuures ei ole nimetatud kuue kuu

pikkune tähtaeg ennistatav tähtaeg (vt RKTKm 3-2-1-44-12 02.05.2012, p 7). Seega ei ole

kostjal võimalik enam taotleda ka apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist.

8. Eelnevat arvestades keeldub ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 637 lg 1 p-ga 2 ja § 638 lg-

ga 4 apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

9. Täiendavalt pöörab ringkonnakohus kostja tähelepanu asjaolule, et vaidlustatud otsusega

jättis maakohus TsMS § 164 lg 1 järgi menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude

jaotusest tulenevalt ei pea kostja hageja menetluskulusid tasuma. Ka ei nähtu asja materjalidest,

et kostjal endal oleks maakohtus menetluskulusid tekkinud. Seega on küsitav, millist eesmärki

soovib kostja apellatsioonkaebusega saavutada.

3 (3)

10. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme

menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 1 järgi kostja kanda. Kuivõrd hagejal ei saanud

apellatsioonimenetluses

välja

mõistmisele

kuuluvaid

menetluskulusid

tekkida,

siis

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

11. Ringkonnakohus märgib, et kostja ei ole tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu.

Võttes arvesse, et apellatsioonkaebus jääb menetlusse võtmata ning apellandil on

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda sellelt tasutud

riigilõiv TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi, ei nõua ringkonnakohus praegusel juhul

menetlusökonoomia kaalutlustel kostjalt riigilõivu tasumist.

12. Ringkonnakohus ei toimeta apellatsioonkaebust hagejale kätte (TsMS § 638 lg 4). Kuivõrd

apellatsioonkaebus on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus kaebust kostjale tagastada.

TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

13. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib apellant esitada määruskaebuse Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

/(