2-22-13189/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu

Määruse tegemise aeg ja koht 04.12.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-13189

Kohtuasi

X avaldus Pärnu linn, Kesk tn 1a korteriühistu

11.07.2022 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise

või tühisuse tuvastamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 28.04.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Pärnu linn, Kesk tn 1a korteriühistu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X, riigi õigusabi korras määratud esindaja

advokaat Laureana Telk

Puudutatud isik Pärnu linn, Kesk tn 1a korteriühistu,

lepinguline esindaja Jelena Smorodina

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 28.04.2023 määruse resolutsiooni punkt 3 muutmata, kuid

muuta osaliselt määruse põhjendusi.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Pärnu linn, Kesk tn 1a

korteriühistu kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud avaldaja esindaja tasu ja

kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-22-13189

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja) esitas 05.09.2022 Pärnu Maakohtule avalduse, milles palus tunnistada kehtetuks

korteriühistu Pärnu linn, Kesk tn 1a (KÜ) 11.07.2022 üldkoosoleku (KÜ koosolek) otsus, mis

on märgitud üldkoosoleku protokolli päevakorrapunktis nr 5 (KÜ otsus), või alternatiivselt

tuvastada KÜ otsuse tühisus.

2. Avaldaja on KÜ liige. KÜ koosolekul arutati avaldaja väidetavaid rikkumisi ning otsustati

esitada avaldajale nõue, et ta oma korteriomandi võõrandaks (ning sellise nõude täitmata

jätmisel pöörduda kohtusse sundvõõrandamise nõudega). Avaldajale on selgusetu, milliseid

rikkumisi talle ette heideti. KÜ koosoleku protokollist nähtub, et koosoleku juhataja tõi välja

avaldajale kuuluva korteri nr 14 põhjustatud probleeme; korteri nr 45 omanik teatas, et pöördus

erakorralise meditsiini osakonda avaldaja põhjustatud kehavigastuste tuvastamiseks ning

politsei poole kriminaalasja algatamiseks; korteri nr 45 omanik nägi, kuidas avaldaja võttis

maha üldkoosoleku teateid; ja KÜ koosoleku külaline kinnitas koosoleku juhataja sõnu, et

avaldaja esindas KÜ-d omavoliliselt KÜ juhatuse liikmena. Muid etteheiteid avaldaja

tegevusele protokollist ei nähtu. Avaldaja arvates on KÜ otsuse tegelik põhjus see, et

KÜ juhatuse liige EK ei soovi, et KÜ-l oleks liige, kes uurib KÜ tegevuse kohta. Kuigi

protokoll seda ei kajasta, kirjeldas EK KÜ koosolekul avaldajat liikmena, kes teeb liiga palju

päringuid. EK solvas ja häbistas avaldajat teiste liikmete ees, sooviga jätta avaldajast halb

mulje, et KÜ liikmed hääletaksid avaldaja korteriomandi võõrandamise otsuse poolt.

3. Avaldaja taotles KÜ otsuse kehtetuks tunnistamist või alternatiivselt selle tühisuse

tuvastamist. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 32 lg-s 1 on sätestatud, et kui

korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu ees

ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, võivad

nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Tegemist on siiski erakorralise abinõuga, mille

kohaldamiseks tuleb kaaluda kõiki asjaolusid, et vältida olukorda, kus korteriomanikud saavad

kergekäeliselt vabaneda neile mittemeeldivast korteriomanikust. KÜ otsusest ei nähtu, millisel

seadusest tuleneval alusel on võõrandamisnõue avaldaja vastu esitatud ja millised on avaldaja

väidetavad rikkumised. Seega on KÜ otsus ebaseaduslik ja see tuleb kehtetuks tunnistada või

tuvastada selle tühisus. KÜ otsuse põhjendusi ei saa esitada tagantjärele kohtumenetluses, vaid

need oleksid pidanud nähtuma KÜ otsusest endast.

KÜ seisukoht

4. KÜ vastuse kohaselt ei rikutud KÜ koosoleku kokkukutsumisel seaduse, korteriomanike

kokkuleppe ega põhikirja nõudeid. Seega oli KÜ koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma.

5. Korteriomanikud ei pea enam võimalikuks avaldaja kuulumist korteriomanike hulka, kuna

avaldaja on korduvalt rikkunud oma kohustusi teiste korteriomanike ja KÜ ees. KrtS § 12 lg 2

kohaselt peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga

järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Avaldaja käitumine on

vastuolus hea usu põhimõttega ega arvesta teiste korteriomanike ning korteriühistu õigustatud

huve. Avaldaja häirib korteriomanike rahu ning rikub nende õiguseid.

6. KÜ kirjeldas esitatud seisukohas asjaolusid, millest tulenevalt KÜ peab avaldajale

korteriomandi võõrandamisnõude esitamist põhjendatuks.

2-22-13189

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Pärnu Maakohus jättis 28.04.2023 määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

8. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt puuduvad alused KÜ otsuse tühisuse

tuvastamiseks. Kuna avaldaja ei tuginenud sellele, et KÜ koosoleku kokkukutsumise korda

oleks rikutud, ei ole praegusel juhul KÜ otsuse kehtivuse hindamisel kohaldatav KrtS § 29 lg 1.

Avaldaja tugines sellele, et KÜ otsus on vastuolus heade kommetega, kuna sellest ei nähtu,

millistest

rikkumistest

tulenevalt

avaldajalt

korteriomandi

võõrandamist

nõutakse.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 järgi on juriidilise isiku organi otsus tühine,

kui see on vastuolus heade kommetega. Maakohtu hinnangul saab kohus siinses asjas KÜ otsuse

vastuolu heade kommetega hinnata üksnes selles osas, kas sellist otsust võis korteriomanike

üldkoosolekul hääletusele panna ja vastu võtta. Võõrandamisnõude sisulist põhjendatust kohus

selles menetluses ei kontrolli (seda teeb kohus KrtS § 33 lg 1 alusel algatatud hagimenetluses).

KrtS § 32 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise

korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema

kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab.

KrtS § 32 lg 2 kohaselt võib võõrandamisnõude eelkõige esitada siis, kui korteriomanik: 1) on

korduvalt jätnud täitmata KrtS §-s 31 sätestatud kohustused; 2) on vähemalt kuue kuu

majandamiskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu või 3) häirib oma tegevusega oluliselt

teiste korteriomandite teostamist. KrtS § 32 lg 3 järgi otsustavad KrtS § 32 lg-s 1 sätestatud

nõude esitamise üle korteriomanikud häälteenamuse alusel. KÜ koosoleku protokollist nähtub,

et üldkoosolekul osalenute enamus hääletas avaldaja korteriomandi võõrandamise poolt.

Maakohus leidis, et kui korteriomanike hinnangul oli alus võõrandamisnõude esitamiseks

olemas, oli neil õigus selline küsimus üldkoosolekul hääletusele panna, ning kui KÜ otsus on

nõuetekohaselt vastu võetud, ei ole see vastuolus heade kommetega.

9. Samuti puuduvad alused KÜ otsuse kehtetuks tunnistamiseks. TsÜS § 38 lg 1 järgi võib

huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva

otsuse kehtetuks tunnistamist. Avaldaja väitel on otsus seadusevastane, kuna sellest ei nähtu

ühtegi rikkumist, mida saaks käsitada KrtS §-s 32 nimetatud kohustuste rikkumisena.

Maakohus tuvastas, et rikkumised, mida avaldajale ette heidetakse, on KÜ koosoleku protokolli

punktis 5 põhimõtteliselt kirjas. Küsimust, kas need on sellised rikkumised, mis õigustavad

korteriomandi võõrandamisnõude rahuldamist, hindab kohus teises, KrtS § 33 lg 1 alusel

algatatud menetluses. TsÜS § 38 lg 1 alusel saab kohus kontrollida otsuse vastuvõtmise

tingimuste täitmist, mitte aga otsuse sisulist põhjendatust. Seetõttu ei ole praegusel juhul alust

KÜ otsuse kehtetuks tunnistamiseks.

10. Menetluskulude jaotuse kohta leidis maakohus, et kuigi avaldus jääb rahuldamata, ei ole

see esitatud täiesti põhjendamatult, ning asjaolusid arvestades on õiglane jätta menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

Määruskaebus

11. KÜ esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada menetluskulude jaotuse

osas ning ringkonnakohtul teha uus määrus, millega jätta KÜ maa- ja ringkonnakohtus tekkinud

menetluskulud avaldaja kanda.

12. KÜ tõi määruskaebuses välja, et menetluskulude jaotus sõltub üldjuhul asja lahendamise

tulemusest. Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on õiglane jätta menetluskulud selle

isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Siinsel juhul esitas avaldaja kohtule põhjendamatu

avalduse, mis jäeti täies ulatuses rahuldamata, mistõttu avaldaja peaks kandma sellise avalduse

2-22-13189

esitamisest KÜ-le tekkinud menetluskulud. Maakohus on menetluskulude jaotust määrates

ületanud diskretsiooniotsuse piire.

Avaldaja seisukoht määruskaebuse kohta

13. Avaldaja leiab, et maakohtu määruse muutmiseks ei ole alust. Maakohus ei ületanud

menetluskulude jaotust määrates diskretsiooniotsuse piire ning kohtu põhjendused, et

menetluskulude jätmine menetlusosaliste endi kanda on siinsel juhul õiglane, on piisavalt

põhjendatud.

Menetluse edasine käik

14. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

resolutsiooni muutmiseks vaidlustatud osas, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada maakohtu

määruse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Osas, milles ringkonnakohus maakohtu määruse

põhjendusi ei täienda, nõustub ringkonnakohus põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg

6 koosmõjus TsMS §-ga 659). Määruskaebus jääb rahuldamata.

16. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651

lg 1 ja § 659 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o maakohtu määruse

resolutsiooni punkti 3 osas. Maakohtu määrus on TsMS § 456 lg 4 teise lause ja § 463 lg 2

alusel jõustunud resolutsiooni punktide 1, 2, 4 ja 5 osas.

17. Menetluskulude jaotamisel TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel on lähtekohaks õigluse

põhimõte (RKTKo 11.03.2015, 3-2-1-87-14, p 29 teine lõik). Üldjuhul on õiglane jätta

menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (RKTKm 02.06.2008, 3-2-1-42-08,

p 18 esimene lõik). Samas annab TsMS § 172 lg 1 teine lause kohtule menetluskulude jaotuse

määramisel kaalutlusõiguse, võimaldades jaotada menetluskulud vastavalt sellele, mis on

õiglane just konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades. Maakohtu diskretsiooniotsusesse saab

kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui maakohus on diskretsiooni piire ületanud

(RKTKm 13.05.2020, 2-16-5794/201, p 12 esimene lõik).

18. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus diskretsiooni piire ületanud. Maakohus leidis,

et praeguses asjas on õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, ning on oma

otsustust põhjendanud. Maakohus märkis, et kuigi avaldus jäi rahuldamata, ei esitatud avaldust

täiesti põhjendamatult. Korteriomandi võõrandamise nõude esitamise otsus on äärmuslik

abinõu ning see peaks olema piisavalt põhjendatud. Maakohtu hinnangul oli avaldaja kohtusse

pöördumise soov KÜ otsuse põhjendusi arvestades praegusel juhul mõistetav. Ringkonnakohus

täiendab maakohtu määruse põhjendusi, täpsustades, et kuigi vaidlusaluse KÜ otsuse

põhjendused on protokollis kirjas, ei olnud põhjendused ülevaatlikud ja selged. Arvestades, et

vaidlusaluse KÜ otsusega nõutakse avaldajalt, et ta oma korteriomandi võõrandaks, peaks otsus

olema piisavalt põhjendatud. Kuigi KÜ otsuse põhjenduste sisulist piisavust korteriomandi

sundvõõrandamise nõude alusena tuleb hinnata teises (hagi)menetluses, oleks avaldaja

õiglustunne siinses menetluses tõenäoliselt saanud vähem riivata, kui KÜ otsus oleks olnud

piisavalt põhjendatud.

2-22-13189

19. Lisaks eeltoodule põhjendas maakohus menetluskulude menetlusosaliste enda kanda

jätmist asjaoluga, et suur osa KÜ lepingulise esindaja kulust tekkis seoses KÜ otsuse sisulise

põhjendamisega, kuigi siinses menetluses oli vaja tuvastada üksnes otsuse kehtetuks

tunnistamise või tühisuse tuvastamise aluste olemasolu või puudumine. KrtS § 32 lg 1 alusel

esitatud võõrandamisnõude põhjendatust kontrollib kohus hagimenetluses KrtS § 33 lg 1 alusel

esitatud hagi lahendamisel. Seega toimub võõrandamisnõude aluseks olevate asjaolude

hindamine teises menetluses ja asjaomaste kulude väljamõistmine avaldajalt selles menetluses

ei oleks õiglane.

20. Määruskaebemenetluse kulud jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu

TsMS § 171 alusel KÜ kanda, välja arvatud avaldajale riigi õigusabi korras määratud esindaja

kulud, mis jäävad riigi kanda. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab

ringkonnakohus eraldi määrusega.

21. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

22. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on KÜ määruskaebuse esitamisel tasunud riigilõivu

70 eurot. Vastavalt RLS § 59 lg-le tuleb hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse

esitamisel tasuda riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda avalduse esialgsel esitamisel

maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. RLS § 59 lg 5 järgi tasutakse avalduse esitamisel hagita

menetluse korras läbivaadatavas asjas riigilõivu 50 eurot. Seega tuli siinses asjas

määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 50 eurot. Enamtasutud riigilõivu tagastab kohus,

kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu

tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 4). Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe

aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 6).

(allkirjastatud digitaalselt)