3-23-1882/24 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1882

Haldusasi

X kaebus Viimsi Vallavalitsuse 18. aprilli 2023. a

ehitusloa nr 2312271/02833 ja 15. mai 2023. a ehitusloa

nr 2312271/03791 ning 26. juuli 2023. a korralduse nr

221 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 4. septembri 2023. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindaja v.adv Kristina Uuetoa-Tepper

Vastustaja – Viimsi vald, esindaja KM

Kolmandad isikud – Laaneserva Residences OÜ ja

Laaneserva 2 OÜ, esindaja MR

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 4. septembri 2023. a

määruse haldusasjas nr 3-23-1882 resolutsiooni punkt 5 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viimsi Vallavalitsus väljastas 18.04.2023 ehitusloa nr 2312271/02833 Pringi külas

Laanelinnu tee 5 kinnistule (katastritunnus 89001:003:1362) ridaelamu ja kaasnevate rajatiste

püstitamiseks ning 15.05.2023 ehitusloa nr 2312271/03791 Pringi külas Laaneserva tee 8

kinnistule (katastritunnus 89001:003:1353) ridaelamu ja kaasnevate rajatiste püstitamiseks.

2. Viimsi Vallavalitsus jättis 26.07.2023 korraldusega nr 221 (vaideotsus) rahuldamata

Laaneotse tee 13 kinnistu (katastritunnus 89001:003:1993) omaniku X 14.06.2023 vaide

15.05.2023 ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks.

3. X esitas Tallinna Halduskohtule 24.08.2023 kaebuse Viimsi Vallavalitsuse 18.04.2023

ehitusloa nr 2312271/02833 ja 15.05.2023 ehitusloa nr 2312271/03791 ning 26.07.2023

korralduse nr 221 tühistamiseks. Ehitusload on õigusvastased ja rikuvad kaebaja õigusi, sest

3-23-1882

2(6)

projektlahendus näeb ette sademevee juhtimise kaebaja kinnistule. Laanelinnu tee 5 ja

Laaneserva tee 8 kinnistute osas on ehitusload vastuolus Viimsi Vallavalitsuse 13.09.2005

korraldusega nr 483 kehtestatud Pringi küla, Laanekivi I-IX ja Raudla I-IV maaüksuste

detailplaneeringuga (Laanekivi DP). Laanekivi DP seletuskirja järgi on ala liigniiske, mistõttu

tuleks hoonete ümber rajada drenaaž või tõsta hoonete alust maapinda, halvendamata naabrite

keskkonda; olemasolevaid kraave ei tohi sulgeda ega kahjustada; sademevesi hoonete katuselt

ja teedelt tuleb immutada kinnistu piires pinnasesse; elamukruntide sisesed teed ja parkimisalad

võiks olla killustikkattega või plaaditud, arvestades vihmavee läbilaskvust. Laaneserva tee 8

ehitusprojektis on planeeritud asfaltbetoonkattega sõiduteed. Samuti on nähtud ette Laaneserva

tee 8 kinnistu maapinna tõstmine absoluutkõrgusele +5,7 m, kuigi kaebaja kinnistu kõrgus on

+5,06 m (abs) ning kinnistute vahelise kraavi põhja kõrgus +4,74 m (abs). Seega ei immutata

Laaneserva tee 8 sademevett DP nõuete kohaselt kinnistu piires, vaid juhitakse kraavi, mis asub

sisuliselt üksnes kaebaja kinnistul. Vee äravoolu kõnealusest kraavist faktiliselt ei toimi, sest

eespool asuvad kraavid on täis kasvanud või puuduvad. Ka Viimsi Vallavalitsuse väljastatud

25.11.2021 tehniliste tingimuste nr 14-9/6156-1 (sademevee tehnilised tingimused) p 9 kohaselt

on Laaneserva tee 8 vertikaalplaneeringuga keelatud juhtida sademevett naaberkinnistutele.

Viimsi valla sademevee arengukava aastateks 2016–2027 p-i 10.3 kohaselt tuleb sademevee

lahendusi enne nende realiseerimist hinnata olemasolevasse süsteemi sobivuse põhjal ning

ehitusloa võib anda üksnes sobiva sademeveesüsteemi korral. Arengukava lisa 4 kohaselt vajab

Laaneotsa tee 13 ja Laaneserva tee 8 kinnistute vaheline kraav olulises osas taastamist. Kaebaja

kinnistu pealmise kihi moodustab 70–80 cm paksuselt turvas, mis küllastub kiiresti veega.

Sademevee saaks juhtida vallale kuuluvale Laaneotsa tee transpordimaa kinnistul asuvasse

kraavi, mis on oluliselt sügavam. Alternatiivselt saaks kinnistute vahelist kraavi laiendada

Laaneserva tee 8 kinnistu arvelt. Kuigi kaebaja kinnistu suhtes kehtiva Viimsi Vallavalitsuse

02.12.2014 korraldusega nr 1596 kehtestatud Laaneotsa tee 1–18, 20, 22, 24, Laanelinnu tee 8,

Laanekivi tee 14, 16 ja Laaneotsa tee DP-s (Laaneotsa DP) on ette nähtud DP alal sademevee

juhtimine kraavidesse, ei ole sellest ehituslubade andmisel lähtutud. Algselt plaaniti ka kaebaja

kinnistuga piirneva Laanelinnu tee 9 ehitusloa menetluses juhtida sademevesi kinnistutega

lõunas piirnevasse kraavi, kuid kaebaja vastuväidete tõttu lahendust muudeti ja nähti ette

sademevee kogumine Laanelinnu tee 9 kinnistule rajatavasse vihmavee mahutisse ja ülevoolu

immutamine kinnistu piires. Lahenduseks ei ole kaebaja kinnistu pinna tõstmine, sest see on

Laaneotsa DP-ga keelatud. Kuigi kaebaja ei ole Laanelinnu tee 7 ehitusluba vaidlustanud, saaks

ta selle õigusvastasusele tugineda kasutusloa menetluses (vt ehitusseadustiku (EhS) § 55 p 3).

Laanelinnu tee 5 ehitusloaga on ette nähtud Laanelinnu tee 5 ja 7 kinnistuid läbiva kraavi

sulgemine ning kogu sademevee juhtimine läbi Laanelinnu tee 7 kinnistu kaebaja kinnistul

asuvasse kraavi. Laanelinnu tee 7 suunalt tuleval kraavil puudub ühendus teiste kraavidega ja

selle ühenduse rajamist ei ole ehitusloaga ette nähtud. Kaebus on tähtaegne ka Laanelinnu tee

5 ehitusloa osas, kuna kaebajat ei ole menetlusse kaasatud ja temale ei ole ehitusluba teatavaks

tehtud. Alternatiivselt tuleb kaebetähtaeg ennistada.

Kaebaja palub esialgse õiguskaitse korras kuni kohtumenetluse lõpuni keelata 18.04.2023 ja

15.05.2023 ehituslubade alusel toimuv ehitustegevus ulatuses, mis tagab ehitusloa tühistamisel

kinnistu sademevee lahenduse muutmise võimaluse selliselt, et sademevett ei juhita Laaneotsa

tee 13 kinnistule, või alternatiivselt keelata mõlema ehitusloa alusel igasugune ehitustegevus.

Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu ja kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, sest töödega

on juba alustatud. Ehitustööde jätkamisel saab kaebaja kinnistu pöördumatult kahjustatud, sest

sademevesi hakkab üha rohkem kogunema kaebaja kinnistule ja kaebajal ei ole võimalik tagada

selle äravoolu. Kuna valminud ehitiste osaline lammutamine ja/või ümberehitamine on kulukas,

siis on ka kolmandate isikute huvides mitte püstitada ehitisi, mis tuleks kaebuse rahuldamise

korral lammutada või ümber ehitada. Takistatud ei ole ehitusprojektide muutmine selliselt, et

3-23-1882

3(6)

sademevesi kogutakse ja immutatakse pinnasesse kinnistute piires või suunatakse sademevesi

Viimsi vallale kuuluvale Laaneotsa teel paiknevasse kraavi.

4. Viimsi vald palus 30.08.2023 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Vastustaja on ehituslubade andmisel asjaolusid kaalunud ning arvestanud sellega, et piirkonnas

on kuivenduskraavid, kuhu saab kinnistutelt sademevett juhtida. Kaebaja ei ole tõendanud oma

kinnistu üleujutamise ohtu. Sademevee küsimused on lahendatavad ka ehituslubade kehtivust

peatamata. Kaebaja ei saa keelata DP kohast ehitamist. DP-s on nähtud ette, et kinnistute

sõiduteed rajatakse asfaltbetoonist. Kaebaja ei saa tiheasustuses eeldada, et tehnosüsteemid

ehitatakse temale sobival viisil. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peaksid kaebaja huvid

olema kaalukamad avalikust huvist ja kolmandate isikute õigustest.

5. Tallinna Halduskohus võttis 04.09.2023 määrusega kaebuse menetlusse ning kaasas

kolmandate isikutena Laaneserva Residences OÜ ja Laaneserva 2 OÜ. Eesialgse õiguskaitse

taotluse jättis halduskohus rahuldamata (resolutsiooni p 5). Kaebuse tähtaegsust 18.04.2023

ehitusloa osas tuleb kontrollida edasise menetluse käigus.

Kaebaja kinnistul puuduvad hooned ning see külgneb Laaneserva tee 8 kinnistuga. Laanelinnu

tee 5 kinnistu kaebaja kinnistuga ei külgne, vaid nende vahele jääb Laanelinnu tee 7 kinnistu,

mis külgneb osaliselt kaebaja kinnistuga. Kolmandate isikute kinnistutele on kavas ehitada

ridaelamud ühe lahendusena. Kaebaja on vaidlustanud ainult kahe kinnistu ehitusluba (sh on

Laanelinnu tee 5 ehitusloa osas kaebus tõenäoliselt esitatud tähtaega ületades). Laaneotsa DP

näeb ette sademeveekraavi säilitamise ja sellele servituudi seadmise, st kraavi juhitakse mh

kaebaja kinnistult tulev sademevesi. Topo-geodeetiliselt plaanilt nähtuvalt asub vaidlusalune

kraav Laaneotsa tee 13 ja Laaneserva tee 8 ning Laanelinnu tee 7 kinnistute piiril (s.o piir on

kraavi keskel). Vaideotsuse kohaselt on see kraav osa kraavide süsteemist. Ka 25.11.2021

sademevee tehnilised tingimused (p 2) näevad ette sademevee juhtimise Laaneserva tee 8

põhjaservas asuvasse kraavi, alternatiivselt on võimalik rajada kokku kogutud sademevee

tarbeks kinnistusisene lahendus (p 4); lisaks tuleb kraav igal juhul säilitada ja seada sellele

Viimsi valla kasuks servituut (p 5). Laaneserva tee 8 ehitusluba ei ole selges vastuolus kinnistu

DP-ga, sest DP lubab tõsta hoonete alust maapinda ja samas keelab sulgeda kraave. Vaielda

võib selle üle, kas sademevee immutamine kinnistul tähendab keeldu juhtida sademevett

kinnistu servas asuvasse kraavi, mille kaebaja peab DP kohaselt säilitama. Seega ei ole kaebuse

eduväljavaated suured. Kaebaja ei saa eeldada, et kinnistute vahelise kraavi puhastab tema

kinnistul vald või naaberkinnistu omanik. Küll võib selles kokku leppida mh praeguse vaidluse

kohtuväliseks lahendamiseks. Valla maal asuvate kraavide puhastamine on valla kohustus ning

kui vald annab välja ehitusloa, mille sademevee ärajuhtimise lahendus eeldab mh vee voolamist

läbi valla maal olevate kraavide, siis tuleb vallal hoida need kraavid töökorras.

Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud: kaebuse perspektiiv on vähene; kaebus

on tõenäoliselt osalt mittetähtaegne; kaebaja ei ole vaidlustanud oma eesmärgi saavutamiseks

kõiki ehituslube; sademevee ärajuhtimise tagamine (kaebaja kinnistul niiskuse tõstmiseta) on

eeldatavalt võimalik ka ehituslubade kehtivust või täitmist peatamata. Samuti võib eeldada

ehituslubade kehtivuse või täitmise peatamise negatiivseid tagajärgi kolmandatele isikutele, kes

on ehitamist juba alustanud. Laaneotsa DP ei võimalda kinnistute vahelist kraavi sulgeda ja

seega saab lahenduseks olla kraavi puhastamine, vajadusel süvendamine ja/või truubitamine,

mis ei eelda ehitamise keelamist. Kolmandad isikud peavad tagama oma kinnistutelt sademevee

nõuetekohase ärajuhtimise, tekitamata seejuures liigniiskust naaberkinnistul. Kui kolmandate

isikute kinnistute vertikaalplaneering tingiks puhastamata kraavi korral sademevee valgumise

kaebaja kinnistule, tuleb eelkõige kolmandatel isikutel leida lahendus kraav korrastada.

3-23-1882

4(6)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. X palub 19.09.2023 määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p 5 ja

rahuldada tema esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebus on Laanelinnu tee 5 osas tähtaegne, sest

kaebaja ei pidanud olema teadlik ehitusloa väljastamisest. Laanelinnu tee 5 ehitusluba rikub

kaebaja õigusi sademevee lahenduse osas, mis on kajastatud teises projektis (Projekt O2 OÜ

töö nr 4861). Kuna kaebaja ei ela ega viibi muudel põhjustel Laaneotsa tee 13 kinnistul, sai ta

ehitustöödest teada alles siis, kui käis kinnistul kaebuse jaoks fotosid tegemas. Esialgse

õiguskaitse kohaldamise saaks välistada üksnes kaebuse ilmselge perspektiivitus, mida praegu

ei esine. Kaebaja on põhjendanud, et kinnistute vaheline 24–33 cm sügavune kraav ei saa ära

mahutada kõigilt piirnevatelt kinnistutelt valguvat vett, mille tulemusel hakkab kraav üle ajama

ja kogu vesi valgub kaebaja kinnistule. Kaebajal ei ole lubatud oma kinnistu pinnast tõsta ja

kaebaja kinnistut katab turvad, mis imab hästi vett. Ehitusloa andmisel tuleb arvestada ka

asjaõigusseaduse (AÕS) §-des 143–154 sätestatud naabrusõigustega (sh AÕS § 143 lg 1) ning

ehitusluba ei tohi anda, kui see põhjustab ebaõiglaselt suure kahju naabrile. Kaebaja on

põhjendanud Laaneserva tee 8 ehitusloa vastuolu Laanekivi DP-ga ning ka halduskohus on

teatavat vastuolu möönnud. Laanekivi DP-s toodud kohustust immutada sademevesi kinnistu

piires pinnasesse ei saa tõlgendada laiendavalt. Sademevee saab suunata mh Viimsi vallale

kuuluvasse kraavi Laaneserva teel ning Laaneserva tee 8 ehitusluba on vastuolus sademevee

tehniliste tingimustega. Laanekivi DP nõuetele ei vasta ka Laanelinnu tee 5 ehitusluba, mida

halduskohus ei ole üldse käsitlenud. Ehitusload on lisaks vastuolus sademevee arengukavaga.

Halduskohtu määrusest ei nähtu, millisel õiguslikul alusel peaks kaebaja ise kraavi puhastama,

et tagada sademevee äravool naaberkinnistutelt. See kraav ei ole ühegi maaparandussüsteemi

osa ja sellele ei ole seatud ühtegi servituuti. Isegi kui seataks reaalservituut kolmandate isikute

kinnistute kasuks, ei oleks kraavide süvendus- ja korrastustööd koormatud kinnisasja omaniku

kohustuseks. Kaebuse perspektiivi ei vähenda asjaolu, et kaebaja ei ole täiendavalt vaidlustanud

Laanelinnu tee 7 ehitusluba, mis on samuti vastuolus Laanekivi DP-ga. Ehituslubade andmisel

ei ole arvestatud nende kumulatiivset mõju. Halduskohus eeldas, et ehituslubade peatamisega

kaasnevad kolmandatele isikutele negatiivsed tagajärjed, kuigi kolmandad isikud ei ole oma

seisukohta avaldanud. Ehitustööde seisu ja esialgse õiguskaitse võimalike tagajärgede kohta

puuduvad täpsed andmed. Seejuures on kaebaja palunud ehitustööd keelata üksnes osaliselt.

Põhjendamatu on halduskohtu eeldus, et sademevee ärajuhtimine on võimalik kaebaja kinnistul

niiskustaset tõstmata, kuivõrd see eeldaks igal juhul mingeid lammutus- ja ümberehitustöid.

Kolmandad isikud peavad selgitama, kas ja millised ehitustööd takistaksid hiljem sademevee

lahenduse muutmist. Kui kolmandad isikud kinnitavad kohtu eeldust, siis ei ole esialgne

õiguskaitse vajalik. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on mh kolmandate isikute huvides, sest

hilisem ümberehitamine oleks tunduvalt kulukam. Ehitustööde valmimisega võiks põhivaidlus

muutuda sisutuks, sest sellisel juhul on ehitusloa vaidlustamise võimalused piiratud.

7. Viimsi vald selgitas 22.09.2023 vastuses (täiendatud 10.10.2023), et kolmandad isikud

on esitanud uue sademevee lahenduse, mis koormab kaebajat vähem, ja vastustaja on pidanud

võimalikuks minna uue lahendusega edasi ilma ehitusluba muutmata. Uus sademevee lahendus

saab kinnitatud kasutusloa menetluses. Kaebaja on muudetud lahendusega põhimõtteliselt nõus.

Uue lahenduse kohaselt ei juhita sademevett enam kaebaja kinnistul asuvasse kraavi, mistõttu

ei kahjusta see kuidagi kaebaja õigusi. Vastustaja palub haldusasja menetlus HKMS § 152 lg 1

p 4 alusel lõpetada.

8. X leiab 23.10.2023 seisukohas, et esialgse õiguskaitse vajadus ei ole ära langenud.

Halduskohus on 13.10.2023 selgitanud, et menetluse lõpetamine HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel

ei ole võimalik. Kaebaja on küll kinnitanud valmisolekut sõlmida kompromiss, kuid talle ei ole

3-23-1882

5(6)

teada, milliseks kujuneb lõplik lahendus (sh Laanelinnu tee 5 kinnistu osas). Kaebaja on näinud

muudetud lahendusest üksnes fragmente. Kompromissi eelduseks on ehitusprojekti muudatuste

koostamine, millega muudetakse nii vertikaalplaneeringut kui ka sademevee ehitusprojekte.

Kaebajal on jätkuvalt esialgse õiguskaitse vajadus ning ka kolmandad isikud ega vastustaja ei

ole väitnud, et taotletud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine rikuks nende õigusi. Kaebaja

on tõendanud, et planeeritud lahendusega uputatakse tema kinnistu üle (vrd haldusasi nr 3-23-

1906).

9. Laaneserva Residences OÜ ja Laaneserva 2 OÜ ei ole määruskaebuse suhtes seisukohta

esitanud.

10. Viimsi vald teavitas 27.10.2023 kirjas halduskohut, et sademevee projektimuudatus on

töös ning kui see esitatakse läbi ehitisregistri, siis on võimalik sõlmida ka kompromisslahendus.

11. Viimsi vald on esitanud halduskohtule 20.11.2023 taotluse kompromissi kinnitamiseks ja

menetluse lõpetamiseks. Taotlusest nähtuvalt on kolmandad isikud koostanud ja ka 17.11.2023

menetlemiseks esitanud uue sademevee ärajuhtimise lahenduse, mis ei puuduta enam kaebaja

kinnistut (s.o nii Laanelinnu tee 5 ja 7 kinnistutelt kui ka Laaneserva tee 8 kinnistult kogutav

sademevesi suunatakse piki Laanelinnu teed kulgevasse kraavi).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

13. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kuivõrd vaidlusaluse sademevee lahenduse osas ei ole

ühtegi projektimuudatust ega kompromissi seni kinnitatud ja seetõttu ei saa eeldada, et edasised

ehitustööd toimuvad just muudetud lahendusest lähtuvalt, tuleb määruskaebuse lahendamisel

võtta aluseks vaidlustatud ehituslubadega heaks kiidetud sademevee lahendus.

14. Kaebaja on vaidlustanud selle, et ehitusload näevad ette Laaneserva tee 8 ja Laanelinnu

tee 5 kinnistutelt sademevee juhtimise nende kinnistute ja Laaneotsa tee 13 kinnistu vahelisse

madalasse kraavi, mille läbilaskevõime ei ole piisav ja seetõttu valguks osa kraavi juhitud veest

kaebaja kinnistule (st Laaneotsa tee 13 kinnistule), mis on naaberkinnistutest madalam ja kaetud

turbaga ning kus ei ole maapinna tõstmine lubatud.

15. Kaebaja hinnangul on Laaneserva tee 8 ja Laanelinnu tee 5 ehitusload vastuolus kehtiva

Laanekivi DP seletuskirja p-ga 3.4, mis keelab sulgeda olemasolevaid kraave ning kohustab

hoonete katustelt ja teedelt tuleva sademevee immutama kinnistu piires pinnasesse. Laanekivi

DP seletuskirja p 3.4 kohaselt on ala liigniiske (kevadeti ulatub vesi kraavides maapinnani) ning

elamuala pinnase režiimi reguleerimise eelistatavaks võimaluseks on hoonestuse aluse pinnase

tõstmine, kuid seejuures ei tohi maapinna tõstmine halvendada naabrite keskkonda. Olukorras,

kus kaebaja on naaberkinnistu omanik ning Laanekivi DP-s sademevee ärajuhtimisega seotud

nõuete eesmärgiks on selgelt kaitsta mh tema huve, on kaebaja õiguste rikkumine sademevee

kinnistute piiril olevasse kraavi juhtimisega ilmselgelt võimalik (nt Riigikohtu 09.06.2023 otsus

nr 3-20-2247, p 15; 25.11.2019 otsus nr 3-17-1930, p 14.1; 20.02.2019 otsus nr 3-14-52416, p

15; 31.01.2017 otsus nr 3-3-1-69-16, p 26; 16.12.2016 määrus nr 3-3-1-87-16, p 10). Kaebust

ei ole alust pidada ilmselgelt perspektiivituks ega sellel põhjusel välistada esialgse õiguskaitse

kohaldamist. Laanelinnu tee 5 kinnistule väljastatud ehitusloale esitatud kaebuse tähtaegsuse ja

vajaduse korral kaebetähtaja ennistamise küsimuse peab lahendama halduskohus, kuid ka selles

osas ei ole asjaolud nii selged, et kaebuse eduväljavaated võiks hinnata olematuks.

3-23-1882

6(6)

16. Kuigi kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu, ei ole selle eduväljavaated ülekaalukad ning

kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus kuigi tungiv. Võimalik vastuolu DP-ga ei tingi vältimatult

ehitusloa tühistamist, kui kõrvalekaldega ei kaasne kaebaja õiguste rikkumist. Puudub vaidlus,

et kaebaja kinnistut hõlmava Laaneotsa DP seletuskirja p 3.1 näeb ette sademevee juhtimise

piirkonda läbivatesse kraavidesse, sh tuleb säilitada Laaneotsa tee 13 lõunaservas asuv kraav.

Kõnealune kraav on tähistatud ka aastate 2016–2027 sademevee arengukava kaardil (kaebuse

lisa 13.3), mille kohaselt vajab kraav taastamist (tähistatud punase pidevjoonega). Viimsi valla

25.11.2021 väljastatud Laaneserva tee 8 sademevee tehniliste tingimuste p-dest 2 ja 5 nähtub,

et Laaneserva tee 8 ja Laaneotsa tee 13 kinnistute vaheline kraav tuleb säilitada ja juhtida sinna

ka Laaneserva tee 8 kinnistult kogutav sademevesi. Kuna vaidlusalune kraav paikneb kinnistute

piiril, siis on tegemist naabrite ühiskasutuses oleva piirirajatisega (AÕS § 151 lg 1). Piirirajatise

kasutamine ei tohi olla vastuolus asja otstarbega ega tekitada kahju naabrile (AÕS § 151 lg 2)

ning kui piirirajatist kasutavad mõlemad naabrid, kannavad nad korrashoiukulud võrdselt (AÕS

§ 151 lg 3). Piirirajatise kasutamisel tekib naabrite vahel võlasuhe, mille sisuks on piirirajatise

otstarbekohane kasutamine ja hoidumine naabrit kahjustamast. Kaasomandis olevale ja ühiselt

kasutatavale piirirajatisele ei tule mh seada servituuti ühe piirinaabri kasuks (AÕS § 172 lg 1).

17. Ringkonnakohus leiab eeltoodust tulenevalt, et sademevee lahendus, millega kolmandate

isikute kinnistutelt juhitakse sademevesi olemasolevasse kraavi, ei pruugi tingimata rikkuda

kaebaja õigusi, isegi kui DP-s oli nähtud ette teistsugune lahendus. Ulatuses, milles kraav on

Laaneotsa tee 13, Laaneserva tee 8 ja Laanelinnu tee 7 kinnistute piirirajatiseks, vastutavad

piirinaabrid ühiselt selle eest, et kraavi otstarbekohane kasutamine sademevee ärajuhtimiseks

oleks võimalik. Kaebaja ei saa keelata piirirajatise otstarbekohast kasutamist, kuid tal on õigus

teistelt piirnaabritelt nõuda, et nad osaleksid kraavi toimimise tagamises. Kui naaberkinnistutelt

suunatakse sademevesi kinnistute piiril asuvasse kraavi ja see hakkab kraavi läbilaskevõime

ületamise tõttu valguma kaebaja kinnistule, saab kaebaja nõuda naabritelt kraavi toimimiseks

vajalike tööde tegemist või teha vajalikud tööd ise ja nõuda naabritelt tehtud kulude hüvitamist

proportsionaalses ulatuses. Samuti saab kaebaja vajaduse korral nõuda kahju hüvitamist (vt

AÕS § 151 lg-d 2 ja 3). Laaneotsa tee 13 kinnistu on hoonestamata ja puudub alus arvata, et

isegi kui asjaomane kraav ei toimi piisaval määral, et võtta vastu kolmandate isikute kinnistutelt

kogutavat sademevett, tooks see juba kohtumenetluse ajal kaasa kaebaja kinnistu pöördumatu

kahjustamise.

18. Eelneva põhjal jääb X määruskaebuse rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

04.09.2023 määruse resolutsiooni p 5 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)