2-22-133190/9 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-22-133190

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. detsember 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-133190

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ (endise nimega Osaühing

Aktiva Finants) hagi L. V. vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

4141,81 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479;

asukoht A. Weizenbergi tn 20, 10150 Tallinn), lepinguline

esindaja Alla Žulinskaja (e-post jurist@julianus.ee)

Kostja

L.

V. (isikukood

xxxxxxxxxxx;

elukoht

rahvastikuregistri

järgi

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxx; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi L. V. vastu võla väljamõistmiseks

osaliselt tagaseljaotsusega.

2. Mõista L. V. välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlg 2300 eurot.

3. Mõista L. V. välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhivõlalt alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude summas 2300 eurot täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi L. V. vastu rahuldamata osas, milles Aktiva

Finance Group OÜ palub mõista L. V. välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks

intressi 167,41 eurot, sissenõudmiskulud 80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

661,57 ja edasiulatuva viivise suuremas ulatuses kui märgitud p-s 3.

5. Jätta menetluskulud 40% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda ja 60% ulatuses

L. V. kanda.

6. Mõista L. V. välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 450 eurot.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb L. V. tasuda kohtuotsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

8. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

9. Toimetada otsus pooltele kätte.

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule (Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale

toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale

kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. (TsMS § 415)

Kaja esitatakse tagaseljaotsuse teinud kohtule. Kajas peab sisalduma: 1) viide otsusele, mille

peale kaja esitatakse; 2) avaldus, et selle otsuse peale esitatakse kaja; 3) asjaolu, mis takistas

kaja esitajal hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast ja sellest teatamast ning selle

põhistus, välja arvatud juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Kui

tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei

ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. (TsMS § 416, RLS § 59 lg 19)

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi

1, 51010 Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse

riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse

ulatust. (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7, RLS § 59 lg 15)

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. (TsMS § 187 lg 6)

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Aktiva Finance Group OÜ (endise nimega Osaühing Aktiva Finants, hageja) esitas 29.

augustil 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja 21. detsembril 2022

Tartu Maakohtule hagiavalduse L. V. (kostja) võla väljamõistmiseks. Harju Maakohus edastas

11. jaanuaril 2023 hagi kohtualluvuse järgi Tartu Maakohtule.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 2300 eurot, intressi 167,41 eurot,

sissenõudmiskulud 80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 661,57 eurot ja edasiulatuva

viivise alates 22. detsembrist 2022 kuni põhinõude täitmiseni – põhinõudelt 2000 eurot

lepingujärgse intressmääraga võrdses määras 40,52% aastas ja põhinõudelt 300 eurot

lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 40,81% aastas. Hagiavalduse kohaselt hageja

nõue tuleneb kostja ja Placet Group OÜ vahel 25. oktoobril 2021 sõlmitud krediidikonto

lepingust nr KK3729962 ja 27. detsembril 2021 sõlmitud krediidikonto lepingust nr

KK3755113.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kättetoimetamisportaali vahendusel 4.

septembril 2023 kätte toimetatud. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja,

ei ole kohtule vastanud. Vastamise tähtpäev saabus 25. septembril 2023.

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada

tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus

vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel

põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

3. Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõude aluseks olevate lepingute puhul on tegemist

tarbijakrediidilepingutega võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Krediidiandja on

kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § §

4034). Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist omal algatusel, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele

tuginenud (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C‑679/18, OPR-Finance s.

r. o. vs. GK, p 46; Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus kohtuasjas nr 2-21-13098, p-d 13, 25).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 4034 lg 1 järgi enne

tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas

tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama

tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja

põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt,

tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast

sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks

tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla

sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt

Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta

lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku,

teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate

rahaliste

kohustuste

võimaliku

suurenemise

mõju,

määrates

vajalike

hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta

olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud

kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

(KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7

sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku

teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid

andmekogusid. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud

andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab VÕS § 4033 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Üldjuhul tuleb seejuures küsida tarbijalt

tema pangakonto väljavõtet ja hinnata seda, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto

väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muus teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus kohtuasjas nr 2-21-

13098, p 18 viimane lõik).

VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

4. Kohus selgitas 10. veebruari 2023 määruses hagejale vajadust tuua välja asjaolud, millest

nähtuks, et kostjale tarbijakrediidilepingu alusel krediidi andmisel järgiti vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Hageja vastuse kohaselt laenuandja on kostja krediidivõimelisuse

hindamisel lähtunud kostja poolt tema igakuise sissetuleku ja igakuiste kohustuste kohta

laenutaotlustes toodud andmetest. Laenuandja kontrollis, et lepingu sõlmimise ajal kostjal ei

olnud ühtegi maksehäiret. Kostja kui laenusaaja on kinnitanud, et on õigus-, teo- ja

otsustusvõimeline isik ning omab piiramatut õigust laenulepingut sõlmida, omab piisavalt

rahalisi vahendeid laenulepingu kohustuste täitmiseks; on eelnevalt tutvunud laenulepingu

üldtingimustega ja on laenulepingu üldtingimustest täielikult aru saanud ning nõustub nendega,

laenulepingu üldtingimuste kõik punktid vastavad täpselt tema tahtele ja ettekujutusele. Hageja

leiab, et laenuandja on omandanud teabe, mis võimaldas hinnata, kas kostja on võimeline

krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma.

Kohus on seisukohal, et kostjaga tarbijakrediidilepingute sõlmimisel on rikutud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja ei ole enne kostjaga lepingute sõlmimist

omandanud piisavat teavet asjaolude kohta, mis võisid mõjutada tema võimet krediit tagasi

maksta, ja kostja krediidivõimelisust kohase hoolsusega hinnanud. Kostjal maksehäirete

puudumise kontrollimine ning lähtumine kostja laenutaotlustes esitatud andmetest ja

laenulepingus sisalduvast kinnitusest, mille kohaselt ta omab piisavalt rahalisi vahendeid

laenulepingu kohustuste täitmiseks, ei ole piisav vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimise nõude täitmiseks. Hageja välja toodust ei nähtu, et krediidiandja oleks kostja

laenutaotluses esitatud andmeid üldse mingil viisil kontrollinud või palunud kostjal esitatud

andmeid täpsustada. Krediidiandja ei ole nõudnud kostjalt tema pangakonto väljavõtte esitamist

piisavalt pika ajavahemiku kohta, et kostja krediidivõimet adekvaatselt hinnata. Hageja nõude

aluseks on kaks lepingut.

5. VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks

tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise

kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse tarbijakrediidilepingu

intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Hageja nõuab intressi ajavahemiku eest, mil VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli 0,00%

aastas. Seega kostja intressi tasuma ei pea. Hagiavalduse kohaselt on kostja võtnud krediiti

kokku välja 2300 eurot. Kostjalt ei ole toimunud laekumisi põhiosa katteks, samuti ei ole kostja

tasunud intressi. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 2300 eurot. Hageja

intressinõude jätab kohus rahuldamata.

6. Hageja nõuab kostjalt viivist lepingutes kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses

määras, s.o 40,52% aastas ja 40,81% aastas. VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 järgi

krediidiandja võib nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette

tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Kuivõrd tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 7 on lepingu

intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud seadusjärgne intressimäär, ei ole kohtu hinnangul

hagejal õigus nõuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgsest määrast kõrgemat

viivist.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on viivist põhjendatud arvestada alates

ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis

arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete

tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-

124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ta ei

ole saanud maksetega viivitusse sattuda. Seega jätab kohus hageja sissenõutavaks muutunud

viivise nõude rahuldamata.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 2300 eurot, mis muutub sissenõutavaks

alates käesoleva otsuse jõustumisest. Hagejal on seega õigus nõuda põhivõlalt viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates maakohtu otsuse vastavas osas jõustumisest

kuni põhivõla tasumiseni.

7. Kohtu hinnangul tuleb VÕS § 4034 lg-s 7 nimetatud muu tasuna võtta ka võla

sissenõudmiskulusid. Lisaks on sissenõudekulude väljamõistmine põhjendamatu ka selle tõttu,

et vastavalt eelmises lõigus väljatoodule, ei ole kostja saanud maksetega viivitusse sattuda. Ka

hageja nõue sissenõudekulude hüvitamiseks tuleb jätta seega rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. Arvestades hagi rahuldamise ulatus, jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud

hageja kanda 40% ulatuses ja kostja kanda 60% ulatuses.

9. Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud

puuduvad. Hageja palub menetluskuludena kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu 490

eurot ja lepingulise esindaja kulu 480 eurot (ilma käibemaksuta) – maksekäsu kiirmenetluse

avalduse koostamine ja kohtule esitamine 20 eurot (1 tk) ning toiminguid seoses hagiavalduse

ettevalmistamine, koostamine ja kohtule esitamisega 460 eurot (ajakulu 3,8 tundi, tunnitasu 120

eurot).

Kohus leiab, et riigilõiv 490 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot (TsMS § 4842) on

põhjendatud menetluskulud. Kohus leiab, et hageja põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja

kulu hagimenetluses on 240 eurot (TsMS § 175 lg 1). Kohus arvestab, et asi ei olnud õiguslikult

keerukas ega asjaolude poolest mahukas. Tegemist on n-ö tüüphagiga, mille põhitekst on välja

töötatud korduvaks kasutamiseks. Arvestades ka hagi täiendamist, on hageja lepingulise

esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu 2 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot

on põhjendatud.

10. Seega määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 750 eurot. Arvestades

menetluskulude jaotust, mõistab kohus sellest kostjalt hageja kasuks välja 450 eurot (750 x

0,60).

11. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Miilaste

kohtunik