2-23-2486/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedMäärata kindlaks Cle hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista Xlt C Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse
Legislator headnote
AI generated2-23-2486/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Määrata kindlaks Cle hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista Xlt C Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur
Määruse tegemise aeg ja koht 30.11.2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-23-2486
Kohtuasi
X kaebus Tallinna kohtutäituri Kaire Põltsi 02.02.2023
otsusele täiteasjas nr 025/2022/4466
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.02.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (võlgnik) X (isikukood XXXXXXXXXXX),
seaduslik esindaja Y, lepinguline esindaja Suido Västra
Puudutatud isik I Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts
Puudutatud
isik
II
(sissenõudja)
C
(isikukood
XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat
Evelin Lisett Ratnik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Võtta asja materjalide juurde X määruskaebusega esitatud tõend.
2. Jätta Harju Maakohtu 27.02.2023 määrus muutmata.
3. Jätta määruskaebus rahuldamata.
4. Määruskaebusega seotud menetluskulud jätta X kanda.
5. Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsil hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
6. Määrata kindlaks Cle hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista Xlt C
kasuks välja ringkonnakohtus kantud menetluskulude hüvitis 648 eurot.
7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse
(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust
kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse
kättetoimetamisest.
2-23-2486
Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning
avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele
esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1. X (avaldaja, võlgnik) esitas 13.02.2023 kaebuse, paludes tühistada Tallinna kohtutäituri
Kaire Põltsi (puudutatud isik I, kohtutäitur) 02.02.2023 otsus täiteasjas nr 025/2022/4466
(täiteasi) ja kohustada kohtutäiturit avaldaja 29.12.2022 kaebust uuesti läbi vaatama.
Menetluskulud palus avaldaja jätta kohtutäituri kanda.
Avalduse kohaselt on avaldaja suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas, mille täitedokumendiks
on Harju Maakohtu 26.05.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-22-13147. Avaldaja esitas kohtutäiturile
29.12.2022 kaebuse täitemenetluse lõpetamise nõudes VÕS § 1052 lg 1 alusel, sest avaldaja on
10-aastane. Kohtutäitur jättis 02.02.2023 otsusega kaebuse rahuldamata. Avaldaja arvates
väljus kohtutäitur 29.12.2022 otsuse põhjendamisel viitega VÕS §-le 1037 täitemenetluse
formaliseerituse printsiibi raamidest. Kuna avaldaja on tsiviilkohtumenetlusteovõimetu, ei
olnud tal võimalik taotleda enda suhtes hagi läbi vaatamata jätmist.
Puudutatud isikute seisukohad
2. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud
avaldaja kanda.
Kohtutäitur leidis, et täidetud olid täitemenetluse algatamise kohustuslikud eeldused
(täitemenetlus seadustik (TMS) § 23 lg 1, TMS § 12 lg 1) ja täitemenetluse algatamine oli
õiguspärane. Kohtutäitur leidis, et tulenevalt formaliseerituse printsiibist peab kohtutäitur
kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei
pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. Võlgniku seaduslikul esindajal oli võimalus
esitada materiaalõiguslikke vastuväiteid sissenõudja nõudele kohtumenetluses, mitte
täitemenetluses. Kohus on õigusvaidlust lahendades juba kaalutlenud, et lahendi tegemine on
võimalik ka selles toodud kostjate suhtes, mistõttu on ebaõige võlgnikul esitada vastuväiteid
kohtutäiturile. Ebaõige on avaldaja väide, et kohtutäitur on kaebuse rahuldamata jätmist
põhjendanud viitega VÕS §-le 1037. Ei esine ühtegi seaduses (TMS § 48) sätestatud alust
täitemenetluse lõpetamiseks.
3. C (puudutatud isik II, sissenõudja) avaldusele seisukohta ei esitanud.
Maakohtu määrus ja põhjendused
4. Harju Maakohus jättis 27.02.2023 määrusega (vaidlustatud määrus) võlgniku kaebuse
rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda ning märkis, et hüvitatavad menetluskulud
puuduvad.
4.1. Maakohus leidis, et kohtutäitur ei ole avaldaja suhtes täitemenetluse algatamisel rikkunud
formaliseerituse põhimõtet. Kohtutäitur leidis õigustatult, et täidetud on täitemenetluse
alustamise tingimused, st täitemenetlus on algatatud jõustunud kohtulahendite ning sissenõudja
täitmisavalduse alusel. Eeltooduga olid täidetud täitemenetluse algatamise kohustuslikud
2-23-2486
eeldused (TMS § 23 lg 1, TMS § 12 lg 1) ja täitemenetluse algatamine oli õiguspärane. TMS § 7
lg 1 kohaselt keeldub kohtutäitur täitetoimingu tegemisest ainult seaduses sätestatud põhjusel.
Kohtutäituril puudusid antud juhul seaduses sätestatud põhjused antud täitemenetluse
algatamata jätmiseks, mistõttu oli kohtutäitur kohustatud algatama täitemenetluse.
4.2. Ilmselgelt põhjendamatu on avaldaja väide, et kohtutäitur põhjendas 02.02.2023 otsust
VÕS §-le 1037 viidates. Kohtutäitur on otsuse p-s 2.3 tsiteerinud sissenõudja seisukohta, milles
sisaldus viide VÕS §-le 1037, mitte ei ole andnud õiguslikku selgitust.
4.3. Maakohus nõustus kohtutäituriga, et kohus on tsiviilasjas nr 2-20-13147 õigusvaidlust
lahendades juba kaalutlenud, et lahendi tegemine on võimalik selles toodud kostjate suhtes,
mistõttu on võlgnikul ebaõige esitada sellekohaseid vastuväiteid kohtutäiturile. Kohtutäituri
tegevuse peale esitatud kaebuse menetlemisel on asjakohatud ka avaldaja selgitused selle kohta,
miks tal ei olnud väidetavalt võimalik oma vastuväiteid kohtumenetluses menetlusõiguslikult
tõhusalt maksma panna.
4.4. Maakohus selgitas, et arvestades kaebuses esitatud seisukohti ja väiteid, ei saa välistada, et
kohaseks õiguskaitsevahendiks võinuks olla sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi või
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 kohane tuvastushagi.
Määruskaebus, vastused määruskaebusele ja menetluse edasine käik
5. Avaldaja esitas määruskaebuse, paludes vaidlustatud määrus tühistada ja teha uus määrus,
millega tühistada kohtutäituri 02.02.2023 otsus täiteasjas, millega kohtutäitur jättis avaldaja
29.12.2022 kaebuse rahuldamata, ja kohustada kohtutäiturit kaebust uuesti läbi vaatama.
Määruskaebuse kohaselt oleks kohtutäitur pidanud keelduma täitemenetluse algatamisest, kuna
täitedokumendis ei olnud lahendi resolutsioonis märgitud avaldaja isikukoodi. Maakohus ei ole
põhjendanud, miks peab avaldaja esitama täitemenetluse lõpetamiseks kohtule hagiavalduse.
Avaldajal, kes asjaõiguslikult kinnisasja valdaja ei ole, ei saanud tekkida kasutuseeliseid, mille
hüvitamist sissenõudjal oleks õigus nõuda, st avaldajal ei ole kohustust, mille täitmisest peaks
kohus ta vabastama, et täitemenetlust lõpetada. Avaldaja oli alaealine kohtumenetluse ajal, mil
kohus
tegi
vaidlusaluse
täitedokumendi.
Avaldaja
hinnangul
ei
ole
tsiviilkohtumenetlusteovõime puudumine vanuse tõttu materiaalõiguslik asjaolu, millest
täitemenetluse lõpetamine sõltuks. Kohtuotsus ei ole täitedokument avaldaja suhtes, mida
kohtutäitur võinuks täitmisele võtta, sest avaldaja on alla 15-aastane alaealine.
6. Sissenõudja ja kohtutäitur vaidlevad määruskaebusele vastu, paluvad selle jätta rahuldamata
ja menetluskulud avaldaja kanda.
7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel
läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus
§-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
9. Avaldaja esitas koos määruskaebusega uue tõendi. TsMS § 662 lg 3 sätestab, et
määruskaebuse põhjendamiseks võib esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohus
võtab tõendi asja materjalide juurde.
2-23-2486
10. Kolleegiumi hinnangul on vaidlustatud määrus seaduslik ja põhjendatud ning
määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu
määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus
§-ga 659). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
11. Avaldaja leiab määruskaebuses, et kuna ta on alla 15-aastane, ei ole kohtuotsus avaldaja
suhtes täitedokument. Kolleegium sellega ei nõustu. TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt on
täitedokumendiks jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas. Praegusel juhul on täitemenetlus algatatud
tsiviilasjas nr 2-20-13147 tehtud Harju Maakohtu 26.05.2020 otsuse alusel, mis on jõustunud.
Seega on praegusel juhul olemas avaldaja suhtes jõustunud kohtuotsus, mis on täitedokument
TMS § 2 lg 1 p 2 mõttes. Seejuures ei näe täitemenetluse seadustik ette alust jätta täitemenetlus
algatamata isiku suhtes, kes on alaealine. Järelikult ei olnud kohtutäituril alust jätta alaealise
võlgniku suhtes täitemenetlus algatamata.
12. Avaldaja väidab määruskaebuses endiselt, et temalt ei saa kasutuseeliste hüvitamist nõuda.
Kolleegium leiab, et avaldajal oli võimalik esitada materiaalõiguslikke vastuväiteid tema suhtes
täidetavale nõudele asjakohases kohtumenetluses oma seadusliku esindaja kaudu. Kohtutäitur
ei saa tulenevalt formaliseeritusse põhimõttest hinnata kohtulahendi sisulist õiguspärasust, vaid
kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle
ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse (vt RKTKm 14.02.2018, 2-16-3492, p
16.1). Puudub vaidlus, et kohtutäiturile on esitatud sissenõudja avaldus täitemenetluse
algatamiseks ning TMS § 2 lg 1 p 1 alusel täitmisele kuuluv jõustunud kohtuotsus. Järelikult
puudusid antud juhul seaduses sätestatud alused täitemenetluse algatamata jätmiseks ning
kohtutäitur oli kohustatud selle algatama. Avaldaja materiaalõiguslikud vastuväited
täitedokumendist tulenevale nõudele ei ole seega asjakohased TMS § 217 kohase kaebuse
menetlemisel, kuivõrd TMS § 217 kaebuse eesmärk on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja
otsuseid täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel, s.o täitemenetluse
korraldamisel (vt nt RKTKo 17.03.2021, 2-19-6362, p 11.2; RKTKm 02.06.2008, 3-2-1-42-08,
p 16). Maakohus on põhjendatult avaldajale selgitanud, et TMS § 217 lg 1 alusel esitatud
kaebus ei ole praegusel juhul avaldaja väiteid arvestades kohane õiguskaitsevahend.
13. Määruskaebuses leiab avaldaja, et kohtutäitur ei oleks tohtinud täitemenetlust algatada,
kuna kohtuotsuse resolutsioonis ei olnud märgitud avaldaja isikukoodi. Kolleegium osutab, et
avaldaja viidatud Riigikohtu lahendi järgi (RKTKm 16.06.2020, 2-08-1069, p 11.1) ei pea isiku
isikukood olema märgitud lahendi resolutsioonis, vaid lahendi sissejuhatuses. Avaldaja
isikukood on täitedokumendiks oleva Harju Maakohtu 26.05.2022 otsuse sissejuhatuses
märgitud (dtl 74), mistõttu ei ole avaldaja etteheide asjakohane.
14. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust vaidlustatud määrust tühistada ja määruskaebus jääb
rahuldamata.
15. TMS § 218 lg 3 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16. Kuna maakohtu määrus jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata, ei ole alust muuta
maakohtu menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3). Kuigi avaldaja on palunud tühistada
maakohtu määruse terves ulatuses, ei ole ta menetluskulude jaotuse kohta sisulisi väiteid
esitanud. Avaldaja ei ole väitnud, et maakohtu menetluskulud oleks tulnud teisiti jaotada
sõltumata sellest, et maakohus jättis kaebuse rahuldamata.
2-23-2486
17. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud
TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.
18. TsMS § 174 lg 3 järgi määrab ringkonnakohus kindlaks määruskaebemenetluses kantud
menetluskulude rahalise suuruse.
19. Sissenõudja 13.11.2023 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on sissenõudja
õigusabikulu määruskaebemenetluses 3 tundi, mis vastab summale 648 eurot (sh käibemaks
108 eurot). Sissenõudjale osutati õigusabiteenust hinnaga 180 eurot tunnis (lisandub
käibemaks). Sissenõudja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu on kulu arvestatud
käibemaksuga. Sissenõudja lepingulisel esindajal kulus määruskaebuse läbitöötamisele,
õiguslikule analüüsile ja määruskaebusele vastuse koostamisele kokku 2 tundi ja 15 minutit,
kohtuga suhtlemisele 15 minutit ja menetluskulude nimekirja koostamisele ja kohtule
esitamisele 30 minutit. Avaldaja sissenõudja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.
TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja
vajalikus ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on asja keerukust ja menetlusdokumentide sisu
ning mahtu arvestades sissenõudja lepingulise esindaja ajakulu 3 tundi määruskaebemenetluses
põhjendatud ja vajalik. Sissenõudja vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu 180 eurot
(lisandub käibemaks) ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning
seda
saab
pidada
põhjendatuks.
Sissenõudja
on
kinnitanud,
et
ta
ei
ole
käibemaksukohustuslane. Eeltoodust tulenevalt mõistab ringkonnakohus avaldajalt sissenõudja
kasuks välja menetluskulude hüvitise summas 648 eurot koos käibemaksuga (3 x 180 + 20%).
Lisaks peab avaldaja tulenevalt sissenõudja taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt
TsMS § 177 lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva
määruse jõustumisest kuni täitmiseni.
20. Kohtutäitur teatas, et tal ei ole menetluskulusid tekkinud, mistõttu märgib ringkonnakohus,
et hüvitatavad menetluskulud kohtutäituril puuduvad.
21. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,
millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab
vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus
kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 sätestab, et menetluskulude
kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või
menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab
280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)