2-23-2486/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Määruse tegemise aeg ja koht 30.11.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-2486

Kohtuasi

X kaebus Tallinna kohtutäituri Kaire Põltsi 02.02.2023

otsusele täiteasjas nr 025/2022/4466

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.02.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik) X (isikukood XXXXXXXXXXX),

seaduslik esindaja Y, lepinguline esindaja Suido Västra

Puudutatud isik I Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts

Puudutatud

isik

II

(sissenõudja)

C

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Evelin Lisett Ratnik

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde X määruskaebusega esitatud tõend.

2. Jätta Harju Maakohtu 27.02.2023 määrus muutmata.

3. Jätta määruskaebus rahuldamata.

4. Määruskaebusega seotud menetluskulud jätta X kanda.

5. Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsil hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

6. Määrata kindlaks Cle hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista Xlt C

kasuks välja ringkonnakohtus kantud menetluskulude hüvitis 648 eurot.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

2-23-2486

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja, võlgnik) esitas 13.02.2023 kaebuse, paludes tühistada Tallinna kohtutäituri

Kaire Põltsi (puudutatud isik I, kohtutäitur) 02.02.2023 otsus täiteasjas nr 025/2022/4466

(täiteasi) ja kohustada kohtutäiturit avaldaja 29.12.2022 kaebust uuesti läbi vaatama.

Menetluskulud palus avaldaja jätta kohtutäituri kanda.

Avalduse kohaselt on avaldaja suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas, mille täitedokumendiks

on Harju Maakohtu 26.05.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-22-13147. Avaldaja esitas kohtutäiturile

29.12.2022 kaebuse täitemenetluse lõpetamise nõudes VÕS § 1052 lg 1 alusel, sest avaldaja on

10-aastane. Kohtutäitur jättis 02.02.2023 otsusega kaebuse rahuldamata. Avaldaja arvates

väljus kohtutäitur 29.12.2022 otsuse põhjendamisel viitega VÕS §-le 1037 täitemenetluse

formaliseerituse printsiibi raamidest. Kuna avaldaja on tsiviilkohtumenetlusteovõimetu, ei

olnud tal võimalik taotleda enda suhtes hagi läbi vaatamata jätmist.

Puudutatud isikute seisukohad

2. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud

avaldaja kanda.

Kohtutäitur leidis, et täidetud olid täitemenetluse algatamise kohustuslikud eeldused

(täitemenetlus seadustik (TMS) § 23 lg 1, TMS § 12 lg 1) ja täitemenetluse algatamine oli

õiguspärane. Kohtutäitur leidis, et tulenevalt formaliseerituse printsiibist peab kohtutäitur

kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei

pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. Võlgniku seaduslikul esindajal oli võimalus

esitada materiaalõiguslikke vastuväiteid sissenõudja nõudele kohtumenetluses, mitte

täitemenetluses. Kohus on õigusvaidlust lahendades juba kaalutlenud, et lahendi tegemine on

võimalik ka selles toodud kostjate suhtes, mistõttu on ebaõige võlgnikul esitada vastuväiteid

kohtutäiturile. Ebaõige on avaldaja väide, et kohtutäitur on kaebuse rahuldamata jätmist

põhjendanud viitega VÕS §-le 1037. Ei esine ühtegi seaduses (TMS § 48) sätestatud alust

täitemenetluse lõpetamiseks.

3. C (puudutatud isik II, sissenõudja) avaldusele seisukohta ei esitanud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 27.02.2023 määrusega (vaidlustatud määrus) võlgniku kaebuse

rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda ning märkis, et hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

4.1. Maakohus leidis, et kohtutäitur ei ole avaldaja suhtes täitemenetluse algatamisel rikkunud

formaliseerituse põhimõtet. Kohtutäitur leidis õigustatult, et täidetud on täitemenetluse

alustamise tingimused, st täitemenetlus on algatatud jõustunud kohtulahendite ning sissenõudja

täitmisavalduse alusel. Eeltooduga olid täidetud täitemenetluse algatamise kohustuslikud

2-23-2486

eeldused (TMS § 23 lg 1, TMS § 12 lg 1) ja täitemenetluse algatamine oli õiguspärane. TMS § 7

lg 1 kohaselt keeldub kohtutäitur täitetoimingu tegemisest ainult seaduses sätestatud põhjusel.

Kohtutäituril puudusid antud juhul seaduses sätestatud põhjused antud täitemenetluse

algatamata jätmiseks, mistõttu oli kohtutäitur kohustatud algatama täitemenetluse.

4.2. Ilmselgelt põhjendamatu on avaldaja väide, et kohtutäitur põhjendas 02.02.2023 otsust

VÕS §-le 1037 viidates. Kohtutäitur on otsuse p-s 2.3 tsiteerinud sissenõudja seisukohta, milles

sisaldus viide VÕS §-le 1037, mitte ei ole andnud õiguslikku selgitust.

4.3. Maakohus nõustus kohtutäituriga, et kohus on tsiviilasjas nr 2-20-13147 õigusvaidlust

lahendades juba kaalutlenud, et lahendi tegemine on võimalik selles toodud kostjate suhtes,

mistõttu on võlgnikul ebaõige esitada sellekohaseid vastuväiteid kohtutäiturile. Kohtutäituri

tegevuse peale esitatud kaebuse menetlemisel on asjakohatud ka avaldaja selgitused selle kohta,

miks tal ei olnud väidetavalt võimalik oma vastuväiteid kohtumenetluses menetlusõiguslikult

tõhusalt maksma panna.

4.4. Maakohus selgitas, et arvestades kaebuses esitatud seisukohti ja väiteid, ei saa välistada, et

kohaseks õiguskaitsevahendiks võinuks olla sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi või

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 kohane tuvastushagi.

Määruskaebus, vastused määruskaebusele ja menetluse edasine käik

5. Avaldaja esitas määruskaebuse, paludes vaidlustatud määrus tühistada ja teha uus määrus,

millega tühistada kohtutäituri 02.02.2023 otsus täiteasjas, millega kohtutäitur jättis avaldaja

29.12.2022 kaebuse rahuldamata, ja kohustada kohtutäiturit kaebust uuesti läbi vaatama.

Määruskaebuse kohaselt oleks kohtutäitur pidanud keelduma täitemenetluse algatamisest, kuna

täitedokumendis ei olnud lahendi resolutsioonis märgitud avaldaja isikukoodi. Maakohus ei ole

põhjendanud, miks peab avaldaja esitama täitemenetluse lõpetamiseks kohtule hagiavalduse.

Avaldajal, kes asjaõiguslikult kinnisasja valdaja ei ole, ei saanud tekkida kasutuseeliseid, mille

hüvitamist sissenõudjal oleks õigus nõuda, st avaldajal ei ole kohustust, mille täitmisest peaks

kohus ta vabastama, et täitemenetlust lõpetada. Avaldaja oli alaealine kohtumenetluse ajal, mil

kohus

tegi

vaidlusaluse

täitedokumendi.

Avaldaja

hinnangul

ei

ole

tsiviilkohtumenetlusteovõime puudumine vanuse tõttu materiaalõiguslik asjaolu, millest

täitemenetluse lõpetamine sõltuks. Kohtuotsus ei ole täitedokument avaldaja suhtes, mida

kohtutäitur võinuks täitmisele võtta, sest avaldaja on alla 15-aastane alaealine.

6. Sissenõudja ja kohtutäitur vaidlevad määruskaebusele vastu, paluvad selle jätta rahuldamata

ja menetluskulud avaldaja kanda.

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus

§-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

9. Avaldaja esitas koos määruskaebusega uue tõendi. TsMS § 662 lg 3 sätestab, et

määruskaebuse põhjendamiseks võib esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohus

võtab tõendi asja materjalide juurde.

2-23-2486

10. Kolleegiumi hinnangul on vaidlustatud määrus seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus

§-ga 659). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

11. Avaldaja leiab määruskaebuses, et kuna ta on alla 15-aastane, ei ole kohtuotsus avaldaja

suhtes täitedokument. Kolleegium sellega ei nõustu. TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt on

täitedokumendiks jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas. Praegusel juhul on täitemenetlus algatatud

tsiviilasjas nr 2-20-13147 tehtud Harju Maakohtu 26.05.2020 otsuse alusel, mis on jõustunud.

Seega on praegusel juhul olemas avaldaja suhtes jõustunud kohtuotsus, mis on täitedokument

TMS § 2 lg 1 p 2 mõttes. Seejuures ei näe täitemenetluse seadustik ette alust jätta täitemenetlus

algatamata isiku suhtes, kes on alaealine. Järelikult ei olnud kohtutäituril alust jätta alaealise

võlgniku suhtes täitemenetlus algatamata.

12. Avaldaja väidab määruskaebuses endiselt, et temalt ei saa kasutuseeliste hüvitamist nõuda.

Kolleegium leiab, et avaldajal oli võimalik esitada materiaalõiguslikke vastuväiteid tema suhtes

täidetavale nõudele asjakohases kohtumenetluses oma seadusliku esindaja kaudu. Kohtutäitur

ei saa tulenevalt formaliseeritusse põhimõttest hinnata kohtulahendi sisulist õiguspärasust, vaid

kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle

ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse (vt RKTKm 14.02.2018, 2-16-3492, p

16.1). Puudub vaidlus, et kohtutäiturile on esitatud sissenõudja avaldus täitemenetluse

algatamiseks ning TMS § 2 lg 1 p 1 alusel täitmisele kuuluv jõustunud kohtuotsus. Järelikult

puudusid antud juhul seaduses sätestatud alused täitemenetluse algatamata jätmiseks ning

kohtutäitur oli kohustatud selle algatama. Avaldaja materiaalõiguslikud vastuväited

täitedokumendist tulenevale nõudele ei ole seega asjakohased TMS § 217 kohase kaebuse

menetlemisel, kuivõrd TMS § 217 kaebuse eesmärk on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja

otsuseid täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel, s.o täitemenetluse

korraldamisel (vt nt RKTKo 17.03.2021, 2-19-6362, p 11.2; RKTKm 02.06.2008, 3-2-1-42-08,

p 16). Maakohus on põhjendatult avaldajale selgitanud, et TMS § 217 lg 1 alusel esitatud

kaebus ei ole praegusel juhul avaldaja väiteid arvestades kohane õiguskaitsevahend.

13. Määruskaebuses leiab avaldaja, et kohtutäitur ei oleks tohtinud täitemenetlust algatada,

kuna kohtuotsuse resolutsioonis ei olnud märgitud avaldaja isikukoodi. Kolleegium osutab, et

avaldaja viidatud Riigikohtu lahendi järgi (RKTKm 16.06.2020, 2-08-1069, p 11.1) ei pea isiku

isikukood olema märgitud lahendi resolutsioonis, vaid lahendi sissejuhatuses. Avaldaja

isikukood on täitedokumendiks oleva Harju Maakohtu 26.05.2022 otsuse sissejuhatuses

märgitud (dtl 74), mistõttu ei ole avaldaja etteheide asjakohane.

14. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust vaidlustatud määrust tühistada ja määruskaebus jääb

rahuldamata.

15. TMS § 218 lg 3 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

16. Kuna maakohtu määrus jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata, ei ole alust muuta

maakohtu menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3). Kuigi avaldaja on palunud tühistada

maakohtu määruse terves ulatuses, ei ole ta menetluskulude jaotuse kohta sisulisi väiteid

esitanud. Avaldaja ei ole väitnud, et maakohtu menetluskulud oleks tulnud teisiti jaotada

sõltumata sellest, et maakohus jättis kaebuse rahuldamata.

2-23-2486

17. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.

18. TsMS § 174 lg 3 järgi määrab ringkonnakohus kindlaks määruskaebemenetluses kantud

menetluskulude rahalise suuruse.

19. Sissenõudja 13.11.2023 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on sissenõudja

õigusabikulu määruskaebemenetluses 3 tundi, mis vastab summale 648 eurot (sh käibemaks

108 eurot). Sissenõudjale osutati õigusabiteenust hinnaga 180 eurot tunnis (lisandub

käibemaks). Sissenõudja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu on kulu arvestatud

käibemaksuga. Sissenõudja lepingulisel esindajal kulus määruskaebuse läbitöötamisele,

õiguslikule analüüsile ja määruskaebusele vastuse koostamisele kokku 2 tundi ja 15 minutit,

kohtuga suhtlemisele 15 minutit ja menetluskulude nimekirja koostamisele ja kohtule

esitamisele 30 minutit. Avaldaja sissenõudja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on asja keerukust ja menetlusdokumentide sisu

ning mahtu arvestades sissenõudja lepingulise esindaja ajakulu 3 tundi määruskaebemenetluses

põhjendatud ja vajalik. Sissenõudja vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu 180 eurot

(lisandub käibemaks) ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning

seda

saab

pidada

põhjendatuks.

Sissenõudja

on

kinnitanud,

et

ta

ei

ole

käibemaksukohustuslane. Eeltoodust tulenevalt mõistab ringkonnakohus avaldajalt sissenõudja

kasuks välja menetluskulude hüvitise summas 648 eurot koos käibemaksuga (3 x 180 + 20%).

Lisaks peab avaldaja tulenevalt sissenõudja taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt

TsMS § 177 lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva

määruse jõustumisest kuni täitmiseni.

20. Kohtutäitur teatas, et tal ei ole menetluskulusid tekkinud, mistõttu märgib ringkonnakohus,

et hüvitatavad menetluskulud kohtutäituril puuduvad.

21. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 sätestab, et menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)