Legislator Case Law & Legislation
3-22-2355/29 AI generated

3-22-2355/29 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-22-2355/29
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

X on rahvusvahelise kaitse taotleja, kes viibib alates 03.08.2022 välismaalasele antud lubade alusel Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) kinnipidamiskeskuses.

Legislator headnote

AI generated

3-22-2355/29 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: X on rahvusvahelise kaitse taotleja, kes viibib alates 03.08.2022 välismaalasele antud lubade alusel Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) kinnipidamiskeskuses.

Keywords

AI generated
use of mobile phone driving offences against privacy regulation of digital services cyber-bullying telecommunications services information and communication technologies
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

30.11.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2355

Haldusasi

X taotlus Politsei- ja Piirivalveametile rahatrahvi

määramiseks kohtuotsuse täitmata jätmise eest

Menetlusosalised

Taotleja (kaebaja) – X, esindajad UP, KT ja MV

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja UT

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 11.10.2023 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus Tallinna Halduskohtu

11.10.2023 määruse peale haldusasjas nr 3-22-2355.

2. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus. Tühistada Tallinna

Halduskohtu 11.10.2023 määrus haldusasjas nr 3-22-2355 ja jätta X taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 248 lg 4, § 235 lg-d 1

ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X on rahvusvahelise kaitse taotleja, kes viibib alates 03.08.2022 välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seaduses (VRKS) sätestatud korras haldusasjas nr 3-22-1647

antud lubade alusel Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) kinnipidamiskeskuses.

2. X esitas PPA-le taotluse, milles soovis, et talle võimaldataks kinnipidamiskeskuses ligipääs

veebiportaalile YouTube, e-posti teenusele mail.ru, sotsiaalmeedia rakendustele WhatsApp ja

Telegram ning isiklikule Google’i salvestusruumile. PPA vastas 04.10.2022 kirjaga, et

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 5 ja VRKS § 363 lg 2 ei kohusta

PPA-d sellisel viisil internetile juurdepääsu tagama. Kirja kohaselt tagab kinnipidamiskeskus

välismaalasele juurdepääsu ametlikele õigusaktide andmebaasidele, kohtulahendite registritele

3-22-2355

2(5)

ja asutuste-organisatsioonide veebilehtedele, millel avaldatud teave on mõeldud üldiseks

kasutamiseks.

3. X esitas 03.11.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles nõudis PPA kohustamist

tagama talle igapäevane ligipääs internetile täies ulatuses või alternatiivselt veebiportaalile

YouTube, isiklikule Google’i salvestusruumile, e-posti teenusele mail.ru ning rakendustele

WhatsApp ja Telegram (haldusasi nr 3-22-2355).

4. X esitas PPA-le taotluse, milles soovis tema isikliku mobiiltelefoni, arvuti ja

ühendusjuhtme väljastamist. PPA vastas 10.10.2022 kirjaga, et siseministri 16.10.2014 määruse

nr 44 „Kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskiri“ § 25 p 11 järgi ei tohi välismaalasel

kinnipidamiskeskuses

olla

mobiiltelefone

ega

muid

elektroonilisi

või

tehnilisi

sidepidamisvahendeid, sh raadiosaatjaid, pihu- ja personaalarvuteid, mille kaudu on võimalik

teavet edastada ja vastu võtta.

5. X esitas 03.11.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles nõudis PPA kohustamist

tagama talle igapäevane ligipääs isiklikule mobiiltelefonile ja ühendusjuhtmele (haldusasi nr 3-

22-2356).

6. Tallinna Halduskohus liitis kaebused ühte menetlusse haldusasja numbriga 3-22-2355.

7. Tallinna Halduskohus rahuldas 20.03.2023 otsusega kaebuse (p 1); tunnistas

põhiseadusevastaseks VSS § 23 lg 5 ja VRKS § 36³ lg 2 osas, milles need ei kohusta tagama

kinnipidamiskeskuses viibivatele isikutele ligipääsu internetile, ja siseministri 16.10.2014

määruse nr 44 „Kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskiri“ § 25 p-i 11, ning jättis nimetatud sätted

kohaldamata (p 2); tunnistas PPA 04.10.2022 kirja nr 15.7-9/424-2 ja 10.10.2022 kirja nr 15.6-

3/194-2 õigusvastaseks (p 3); kohustas PPA-d otsustama uuesti kaebajale tema isikliku

mobiiltelefoni ja ühendusjuhtme kasutamise võimaldamine (p 4); kohustas PPA-d otsustama

uuesti kaebajale kinnipidamiskeskuses igapäevase ligipääsu võimaldamine veebiportaalile

YouTube, isiklikule Google’i salvestusruumile, e-posti teenusele mail.ru ning rakendustele

WhatsApp ja Telegram (p 5); kohustas PPA-d võimaldama kaebajal kasutada

kinnipidamiskeskuses igapäevaselt internetti info otsimiseks ja Google Translate programmi (p

6); mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 40 eurot (p 7); edastas kohtuotsuse

põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse läbiviimiseks Riigikohtule (p 8). Kohtuotsus jõustus

21.07.2023.

8. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas 20.06.2023 otsusega nr 5-

23-16 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks siseministri 16.10.2014 määruse nr 44

„Kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskiri“ § 25 p-i 11 tekstiosa „mobiiltelefonid“ (p 1).

9. X esitas 06.09.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse PPA trahvimiseks Tallinna

Halduskohtu 20.03.2023 otsuse p-de 4, 5 ja 6 täitmata jätmise eest.

Taotleja on seoses otsuse täitmisega pöördunud korduvalt PPA ja Siseministeeriumi poole

selgitustaotluste ja teabenõuetega. Viimane kiri oli saadetud 25.08.2023. Praeguseks pole PPA

isiku taotlust uuesti hinnanud ega väljastanud uusi otsuseid. PPA pole uuesti otsustanud ka

küsimust kaebajale igapäevase ligipääsu võimaldamiseks veebiportaalile YouTube, isiklikule

Google’i salvestusruumile, e-posti teenusele mail.ru ning rakendustele WhatsApp ja Telegram.

Samuti pole tagatud ligipääsu igapäevaselt internetist info otsimiseks ja Google Translate

programmi kasutamiseks. PPA on väljendanud seisukohta, et ei kavatse luua interneti

kasutamisel muudatusi taotlejale ega teistele isikutele kinnipidamiskeskuses. Seega eirab PPA

tahtlikult kohtuotsuse täitmist.

3-22-2355

3(5)

10. Tallinna Halduskohus tegi 18.09.2023 PPA-le kohtunõude, milles andis kaebaja

taotlusele seisukoha esitamiseks tähtaja 29.09.2023. Kaaskirjaga edastati PPA-le trahvitaotlus

koos lisadega, kuid edastamata jäi kohtunõue. PPA sai kaebaja trahvitaotluse kätte 19.09.2023.

18.09.2023 kohtunõue edastati PPA-le 02.10.2023 e-kirjaga, mille PPA sai kätte samal päeval.

Halduskohtu 06.10.2023 e-kirjas teatati PPA-le, et ekslikult jäi kohtunõue PPA-le õigeaegselt

edastamata ning paluti vastata kohtunõudele esimesel võimalusel või anda teada, millal seda

teha plaanitakse.

11. Tallinna Halduskohus määras 11.10.2023 määrusega PPA-le trahvi 2000 eurot

Tallinna Halduskohtu 20.03.2023 otsuse resolutsiooni p-de 4, 5 ja 6 täitmata jätmise eest, mis

tuli tasuda 30 päeva jooksul määruse jõustumisest.

Haldusasjas nr 3-22-2355 tehtud kohtuotsus jõustus 21.07.2023. Riigikohtu põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegium tunnistas 20.06.2023 otsusega nr 5-23-16 põhiseadusega vastuolus

olevaks ja kehtetuks siseministri 16.10.2014 määruse nr 44 „Kinnipidamiskeskuse

sisekorraeeskiri“ § 25 p 11 tekstiosa „mobiiltelefonid“. Seega puudus vastustajal alus keelduda

kaebaja taotluste osas uute otsustuste tegemiseks. Kohtule ei ole teada, et vastustaja oleks

vastavad otsused vastu võtnud. Trahvi määramise eeldused on täidetud. Trahvi suuruse

määramisel võtab kohus arvesse seda, et kohtotsuse täitmise tähtajast on möödas üle 2 kuu,

seega üsna lühike ajavahemik. Arvestades aga, et kaebaja jaoks on tegemist igapäevaselt

eluliselt oluliste hüvedega, saab üle 2-kuulist otsustuste tegemisega viivitamist pidada õigusi

rikkuvaks. Kohus võtab trahvi määramisel arvesse ka seda, et PPA isegi ei püüdnud kohtule

otsuse täitmata jätmist põhjendada, vaid ignoreeris kohtunõudeid.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

12. PPA esitas 25.10.2023 määruskaebuse, milles palub halduskohtu 11.10.2023 määrus

tühistada.

PPA on haldusasjas nr 3-22-2355 tehtud otsuse resolutsiooni p-d 4, 5 ja 6 täitnud: alates

12.10.2023 on kaebajal võimalik igapäevaselt kasutada isiklikku mobiiltelefoni, sh info

otsimiseks ja Google Translate programmi kasutamiseks.

PPA ei ole lahendi täitmisest keeldunud ega olnud tegevusetu. Kohtulahendi järgi tuleb

mobiiltelefoni ja interneti kasutamist võimaldada ainult kaebajale, kuid Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 20.06.2023 otsuse nr 5-23-16 kohaselt peaks seda

võimaldama kõigile kinnipidamiskeskusesse paigutatud isikutele. See tingis vajaduse muuta

kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirja, et tagada kõigi kinnipidamiskeskuses viibivate isikute

ühetaoline kohtlemine. Õigusliku regulatsiooni muutmisega kaasnes täiendav ajakulu. Lisaks

oli juulis ja augustis puhkuste periood. Kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirja muutmisel tuleb

arvestada ka sellega, et keskuse turvalisus ei satuks ohtu. Seega eeldas kohtulahendi täitmine

erinevaid

ajamahukaid

tegevusi

nii

õigusliku

regulatsiooni

muutmiseks

kui

ka

julgeolekukaalutlustest lähtuvaid praktilisi tegevusi kinnipidamiskeskuses turvalisuse

tagamiseks, mistõttu ei ole kohtulahendi täitmine viibinud mõjuva põhjuseta. Viivitus oli

õigustatud ning kohtulahendi täitmise aeg mõistlik ja põhjendatud.

Halduskohus edastas 18.09.2023 e-kirjaga PPA üldmeilile kaebaja trahvitaotluse ning tõendid,

lisamata neile kohtunõuet. 02.10.2023 edastas halduskohus e-kirjaga PPA üldmeilile kaebaja

trahvitaotluse, tõendid ja kohtunõude, millele vastamise tähtaeg 29.09.2023 oli möödunud.

06.10.2023 teatas halduskohus üldmeilile saadetud e-kirjas, et on teadlik, et kohtunõue jäi

ekslikult õigeaegselt edastamata, ning palus PPA-l kohtunõudele esimesel võimalusel vastata

või teada anda, millal seda tehakse. Seega edastas kohus kohtunõude esimest korda alles

06.10.2023 e-kirjas, andes vastamiseks ebamäärase tähtaja „esimesel võimalusel“. Puhkuse

3-22-2355

4(5)

tõttu tutvus PPA esindaja kohtunõudega esmaspäeva pärastlõunal ning asus vastamiseks

vajalikke asjaolusid välja selgitama. 11.10.2023 hommikul (s.o kaks tööpäeva pärast

06.10.2023 kirjaga kohtunõude edastamist) määras kohus trahvi. Kuna kohus andis PPA-le

ebamäärase tähtaja kohtunõudele vastamiseks ega oodanud seejuures ära PPA seisukohta ega

selgitusi, on kohtunõuete mitte täitmise ette heitmine ja trahvi määramine põhjendamatu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus võtab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 alusel määruskaebuse

menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 248

lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205

toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja

riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

14. HKMS § 248 lg 1 esimese lause kohaselt määrab kohus kohtulahendi täitmata jätmise eest

süüdiolevale menetlusosalisele rahatrahvi kuni 32 000 eurot. Kohtuotsuse täitmata jätmine

hõlmab nii olukorda, kus menetlusosaline ei ole kohtu ettekirjutust üldse täitma asunud

(tegevusetus), kui ka olukorda, kus menetlusosaline on küll asunud ettekirjutust täitma, kuid ei

ole seda mõistliku aja jooksul täielikult täitnud (viivitus) (nt Riigikohtu 03.04.2003 otsus nr 3-

3-1-22-03, p 16). Kohtuotsuse ettekirjutuse mittetäitmise eest kohaldatav rahatrahv on

sunnivahend, mis täidab nii kohustuse täitmisele suunavat kui ka karistuslikku funktsiooni

(Riigikohtu 08.08.2013 määrus nr 3-3-1-21-13, p 18; 28.03.2006 määrus nr 3-3-1-27-06, p 13).

Olukorras, kus vastustajale trahvi määramisel saaks olla üksnes karistuslik eesmärk, peaks

kaebaja ühtlasi põhjendama, miks on vastustaja trahvimine vajalik kohtulahendi täitmisest

sõltumata ja kuidas see aitab edaspidi kaitsta kaebaja õigusi. Juhul, kui kohtulahendi õigeaegse

täitmata jätmisega on menetlusosalisele tekitatud kahju, on isikul võimalik taotleda kahju

hüvitamist selleks ettenähtud korras väljaspool trahvi määramise menetlust (nt Riigikohtu

27.10.2020 määrus nr 3-19-1656, p 21).

15. Kuna kohtuotsuse täitmata jätmine hõlmab nii tegevusetust kui ka viivitust, siis tuli

halduskohtul X taotluse lahendamisel kontrollida nii seda, kas PPA on üldse asunud kohtuotsust

täitma, kui ka seda, kas ta ei ole kohtuotsuse täitmiseks vajalike toimingutega põhjendamatult

viivitanud.

16. Halduskohus märkis rahatrahvi määramise taotlust lahendades, et kohtule ei ole teada, et

vastustaja oleks kohtotsust täitnud. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on halduskohus

18.09.2023 edastanud vastustajale kaebaja trahvitaotluse koos lisadega. Sama kuupäevaga

kohtunõue, milles määrati taotlusele vastuse esitamiseks tähtaeg 29.09.2023, jäi vastustajale

ekslikult edastamata. 18.09.2023 kohtunõue edastati ja PPA sai selle kätte 02.10.2023, mil

vastamise tähtaeg 29.09.2023 oli möödunud. Halduskohtu 06.10.2023 e-kirjas paluti esitada

vastus kohtunõudele esimesel võimalusel või anda teada, millal seda teha plaanitakse.

Arvestades 18.09.2023 kohtunõudes PPA-le määratud 10-päevast vastamistähtaega, ei oleks

halduskohus tohtinud trahvi määrata enne kümne päeva möödumist arvates päevast, mil PPA

kohtunõude kätte sai, s.o enne 12.10.2023. Halduskohus tegi määruse rahatrahvi määramise

kohta ennatlikult 11.10.2023.

17. PPA on kohtuotsuse täitmisega seonduvat selgitanud määruskaebuses. Vastustaja on

seisukohal, et ei ole kohtuotsuse täitmisega põhjuseta viivitanud. PPA märgib, et halduskohtu

20.03.2023 otsuse täitmise viibimine oli tingitud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegiumi 20.06.2023 otsusest nr 5-23-16 tulenevalt tekkinud vajadusest muuta

kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirja, millega kaasnes täiendav ajakulu. Sisekorraeeskirja

muutmine oli vajalik selleks, et tagada kõigi kinnipidamiskeskuses viibivate isikute ühetaoline

kohtlemine, aga ka kinnipidamiskeskuse turvalisus.

3-22-2355

5(5)

18. Halduskohtu 20.03.2023 otsus jõustus 21.07.2023. Ringkonnakohtu hinnangul on

vastustaja seisukoht, et kohtuotsuse ettekirjutuse täitmiseks esines põhjendatud vajadus muuta

kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirja mobiiltelefonide kasutamist reguleerivat korda,

asjakohane. Kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirja normidega tagatakse mh kinni peetavate

välismaalaste võrdne kohtlemine ja ka kinnipidamiskeskuse turvalisus. Seega tuleb

sisekorraeeskirja muutmisel arvestada sellega, et keskuse turvalisus ei satuks ohtu.

Kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskiri on vastu võetud siseministri määrusega, mistõttu nõuab

sisekorraeeskirja õigusliku regulatsiooni muutmine samuti siseministri määruse vastuvõtmist.

Vaidlust ei saa olla selles, et vastava õigusliku regulatsiooni väljatöötamise ja eelnõu

menetlemisega kaasneb paratamatult teatav ajakulu. Riigi Teataja menetlusteabest nähtuvalt on

kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirjas mobiiltelefoni kasutamise korra muutmise määruse

eelnõu algatatud ning kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks edastatud 16.08.2023.

Menetlus lõppes 30.08.2023 ja eelnõud on pärast seda veel täiendatud. Siseministri 06.10.2023

määrus nr 19 "Siseministri 16. oktoobri 2014. aasta määruse nr 44 „Kinnipidamiskeskuse

sisekorraeeskiri“ muutmine" avaldati Riigi Teatajas 10.10.2023 ning see jõustus 13.10.2023.

PPA on määruskaebuses kinnitanud, et alates 12.10.2023 on kaebajal olnud võimalik

igapäevaselt kasutada isiklikku mobiiltelefoni ja ligipääs internetile.

19. Eelnevast saab järeldada, et PPA ei ole olnud pärast halduskohtu otsuse jõustumist

tegevusetu, vaid oli kohtuotsust täitma asunud. Samas ei olnud vastustaja halduskohtu määruse

tegemise ajaks ka talle pandud kohustust täielikult täitnud.

20. HKMS § 248 lg 2 esimese lause järgi võetakse rahatrahvi määramisel arvesse kohtuotsuse

jõustumisest möödunud aega ja muid asjaolusid, mis omavad rahatrahvi ning selle suuruse

määramisel tähtsust. Rahatrahvi määramise menetluses tuleb hinnata tehtud sammude

vajalikkust ja õiguspärasust, et otsustada, kas kohtuotsust on täidetud või mitte. Seejuures võib

osutuda vajalikuks ka uute asjaolude tuvastamine (vt Riigikohtu 03.04.2003 otsus nr 3-3-1-22-

03, p 13). Halduskohus ei ole rahatrahvi määramise taotlust lahendades vastustaja kohtuotsuse

täitmiseks tehtud sammude vajalikkust hinnanud. Halduskohtul puudus informatsioon selle

kohta, kas vastustaja on mingeid toiminguid halduskohtu ettekirjutuse täitmiseks teinud või

nende tegemisega viivitanud.

21. Kahtlust ei ole selles, et kaebaja jaoks olid kaalul igapäevaselt eluliselt olulised hüved.

Samas oli rahatrahvi määramisel halduskohtu otsuse jõustumisest möödunud vähem kui kolm

kuud, mida ei saa pidada iseenesest märkimisväärselt pikaks ajaks. Võttes lisaks arvesse

määruskaebuses esitatud vastustaja selgitusi, ei ole ringkonnakohtu hinnangul selline

ajavahemik ületanud mõistliku aja piire. Kohtuotsuse täitmiseks tehtud toiminguid ei saa

pidada ebavajalikuks ja tekkinud viivitust tarbetuks. Seetõttu ei ole PPA-le trahvi määramiseks

alust.

22. Eeltoodu põhjal tuleb määruskaebus rahuldada ja Tallinna Halduskohtu 11.10.2023 määrus

tühistada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab X 06.09.2023 taotluse PPA-le

rahatrahvi määramiseks rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)