3-23-927/7 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-23-927 Määruse kuupäev 30.11.2023 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi M.M. kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 10 000 euro ulatuses seonduvalt vanglaametnike väidetava valetamisega RESOLUTSIOON Tagastada M.M. kaebus haldusasjas nr 3-23-927. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus toimetatakse kaebajale kätte. ASJAOLUD

1. M. M. esitas 23.04.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu mittevaralise kahju summas 10 000 eurot hüvitamise nõudes seoses vanglaametnike väidetava valetamisega. Kaebaja palub menetleda kaebust lähtuvalt tema 29.01.2023 vanglale esitatud taotlusest nr T- 23/M73 ja selle lisadest ning arvestada seal toodud põhjendustega kui käesoleva kaebuse omadega. Kaebaja märgib täiendavalt, et erinevad valvurid on üksuse juhi käsul valetanud, et kaebaja on neid ähvardanud ja löönud, ning seetõttu alustatud kriminaalmenetlused on lõpetatud. Lisaks on kaebajat ja teisi kinnipeetavaid piinatud üksikvangistusega ega ole võimaldatud jalutuskäiku värskes õhus. Kaebaja arvates nähtub eelnevast, et üksuse juht käsib oma alluvatel valetada ja piinab ise kinnipeetavaid. Lisaks on kaebaja arvates fakt, et ta ei väljunud psühholoogi vestluse ruumist joostes ning kontaktisik T. Tiivas valetas, et kaebaja jooksis. Kaebaja väitel valvur valetas ka 15.08.2022. a ettekandes nr 3-22-7200 ja seejärel tegi kontaktisik K. Liivakivi meelevaldse järelduse (valvur valetas ja kontaktisik järeldas üksuse juhi käsul, et kaebaja tuleb jätta ravita ja jätkata kaebaja piinamist). Kaebaja arvates tõestab käesoleval juhul asja videosalvestis, mida kaebaja palub kohtul hinnata ning tuvastada kontaktisik T. Tiivase valetamine. Kaebaja märgib, et valvuri valetamist 15.08.2022. a ettekandes ei saa ta tõendada. Kaebaja sõnul vanglaametnike valeandmeid levitatakse ka meditsiinitöötajatele, kes jätavad neile tuginedes kaebaja ravita, sest arvavad, et kaebaja valetab oma terviseseisundi kohta. Kaebaja leiab, et kaebuse esitamine on riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 12 alusel riigilõivuvaba ning palub kohtul kohaldada selles sättes ettenähtud riigilõivuvabastust.

2. Tartu Halduskohus jättis 07.09.2023. a määrusega M. M. kaebuse käiguta. Kaebajal tuli kahjunõuet täpsustada ja põhistada. Samuti tuli kaebajal väärikuse alandamisega seonduva

3-23-927

kahjunõude eest tasuda riigilõivu või taotleda menetlusabi ning teatada ka menetlusvormi eelistus.

3. Kaebaja esitas 19.09.2023 kaebuse täienduse, milles selgitab, et kahjunõue on esitatud tervisekahju põhjustamise eest (st kogu 10 000 eurot on tervisekahju), mis omakorda on veel ka väärikuse alandamine (kuna ei võimaldata ravi). Kaebaja leiab, et eelnevat arvestades on tema kaebus RLS § 22 lg 1 p-st 12 lähtudes riigilõivuvaba. Kaebaja põhjendab, et tal diagnoositi 03.05.2021 Tartu Ülikooli Kliinikumi neurokirurgi poolt krooniline mittespetsiifiline nimmevalu. Kaebaja esitas kohtule ravijuhendi „Alaseljavalu diagnostika ja ravi esmatasandil“. Kaebaja väitel vanglaametnik T. Salomets vihkab teda ja käsib jätta kaebaja ravita, käsib ettekannetes valetada, käsib võltsida kaebaja tervisekaarti jne. Kaebaja arvates tõendab talle tervisekahju tekitamist ka see, et ta liigub seina najal (vahel ka mõne kaaskinnipeetava toel), ning palub nõuda vanglalt välja videosalvestised. Kaebajal ei võimaldata võimelda, kuigi neuroloog pidas võimlemist vajalikuks. Kaebajat ei saadeta füsioterapeudi ega taastusarsti vastuvõtule, kuigi ravijuhend näeb seda ette. Kaebajat ei saadeta ka valvearsti vastuvõtule, kuigi seda näeb ette ravijuhend. Kaebaja väitel ei saa ta asjakohast ravi ja on täielikult T. Salometsa meelevallas ning piinleb igapäevaselt suurtes valudes. Kaebaja soovib asja arutamist istungil, kuhu soovib kutsuda ka eksperdi.

4. Tartu Halduskohus jättis 18.10.2023. a määrusega kaebuse veelkord käiguta ning andis kaebajale kaebuselt riigilõivu summas 300 eurot tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks tähtaja 7 päeva alates määruse kättesaamisest. Kohus leidis, et kaebusele ei laiene RLS § 22 lg 1 p-st 12 tulenev riigilõivuvabastus, vaid kaebuselt tuleb maksta riigilõivu lähtudes RLS § 60 lg-st 2. KOHTU SEISUKOHT

5. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

6. Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise ja asja läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks (HKMS § 39 lg 1 p 4 ning § 104 lg-d 1 ja 2).

7. Tartu Halduskohtu 18.10.2023. a määruse kohaselt tuli kaebajal tasuda kaebuselt riigilõiv summas 300 eurot või esitada menetlusabi taotlus riigilõivust vabastuse saamiseks hiljemalt

7 päeva jooksul sama määruse kättesaamisest arvates. Kaebaja sai 18.10.2023. a määruse kätte isiklikult allkirja vastu 23.10.2023. Kaebaja ei ole käesoleva määruse tegemise aja seisuga esitanud andmeid kaebuselt riigilõivu tasumise kohta ega ka menetlusabi taotlust. Ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kaebuselt oleks riigilõiv tasutud. Kuna kaebaja jättis riigilõivu kohtu poolt määratud tähtajaks tasumata ega ole ka riigilõivust vabastamist taotlenud, siis on see selliseks puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist.

8. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)