2-20-5630/88 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kädi Vaker

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.11.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-5630

Tsiviilasi

RedFigures Consolidated Capital OÜ hagi P. V. vastu

võla, lepingu pikendamise tasu, intressi ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

47 737,50 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: RedFigures Consolidated Capital OÜ (registrikood

12772529, asukoht Sõpruse pst 145, 13417, Tallinn)

Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige E. G., e-post

edward@affa.eu

Hageja lepinguline esindaja: advokaat Heikki Ojamaa, e-post

heikki.ojamaa@mmab.ee

Kostja: P. V. (isikukood XXX, asukoht XXX, e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista P. V.lt 08.05.2015 tarbijakrediidilepingust nr 2015/0805 tulenev

põhivõlgnevus 30 000 eurot, lepingu pikendamise tasu 900 eurot, intress 3577,50

eurot ja viivis perioodil 06.11.2018-15.04.2020 summas 7785 eurot RedFigures

Consolidated Capital OÜ kasuks.

3. Välja mõista P. V.lt viivised põhivõlgnevuselt (30 000 eurolt) 0,05% päevas alates

16.04.2020 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni RedFigures Consolidated Capital OÜ

kasuks.

4. Jätta menetluskulud P. V. kanda.

5. Välja mõista P. V.lt menetluskulud 6129,60 eurot RedFigures Consolidated

Capital OÜ kasuks.

6. Välja mõista P. V.lt viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni RedFigures Consolidated Capital

OÜ kasuks.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

kohtuistungil või elektrooniliselt. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates

30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel

menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval

kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

1. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3 võib

kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid

järgmist.

Nõude aluseks on 08.05.2015 hageja ja kostja vahel sõlmitud Tarbijakrediidileping nr

2015/0805, millega hageja laenas kostjale raha summas 30 000 eurot.

TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus

kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja

arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab

kohus asja arutamise edasi.

Kostja ei ilmunud 01.11.2023 kohtuistungile. Hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist.

TsMS § 410 alusel teeb kohus asjas tagaseljaotsuse ja rahuldab hagi.

2. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

Kohus jätab TsMS § 162 alusel menetluskulud kostja kanda.

3. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

Hageja on 08.11.2023 menetluskulude nimekirjas taotlenud menetluskuluna välja mõista

kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõivu 1000 eurot, õigusabikulu 2856 eurot käibemaksuta,

tõlkekulu 2273,60 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

3.1.

Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on

põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 1000 eurot.

3.2.

Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus kontrollib järgnevalt hageja esindaja kulude

põhjendatust ja vajalikkust.

08.11.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindajal kulunud käesolevas asjas

tehtud toimingutele kokku 17 tundi järgmiselt:

a. 07.03.21. menetlusdokumendi (e-toimiku nr 29) koostamine, sh kohtumaterjalidega

tutvumine kokku – 7 tundi;

b. 12.03.21. menetlusdokumendi (nr 36) koostamine – 1 tund;

c. 19.04.21. menetlusdokumendi (nr 48) koostamine – 1,5 tundi;

d. 21.04. ja 29.04.21. dokumentide ( nr 52 ja 55) edastamine kohtule kokku – 0,5 tundi;

e. 11.05., 17.05., 23.05. 03.08.22. dokumentide (nr 59,69,72,77) edastamine kohtule

kokku – 1 tund;

f. 25.05.22. kohtuistungiks ettevalmistamine ja osalemine istungil kokku – 2 tundi (40

min + 1 tund ja 20 min);

g. 27.07.22. menetlusdokumendi (nr 75) koostamine – 2 tundi;

h. 11.04. ja 07.08.23. dokumentide (nr 69, 90) edastamine kohtule kokku – 0,5 tundi;

i. 12.04.23. vastuse koostamine (nr 70) kohtule – 0,5 tundi;

j. 01.11.23. kohtuistungiks ettevalmistamine ja sellel osalemine kokku – 1 tund.

Kostja on 17.11.2023 seisukohas märkinud, et ei pea põhjendatuks ega vajalikuks

menetlusdokumendi (e-toimiku nr 29) koostamisele ja kohtumaterjalidega tutvumisele kulunud

aega kokku 7,0 tundi. Kostja on seisukohal, et hageja märgitud ajakulust on põhjendatud ja

vajalik vähemalt 2 tunni võrra lühem aeg, seega 5 tundi (5 tundi x 140 eurot = 840 eurot

käibemaksuga. Kostja on seisukohal, et käesolev kohtuvaidlus ei ole olnud sisult niivõrd

keeruline, kõrge keerukusastmega ega mahukas, mis põhjustaks ja õigustaks töötundide hulka

kokku 17 tundi. Kostja leiab, et teatud toimingute ajalised kestused ning vastavad kulud on

liialdatud ega vasta töö keerukusele ega mahule.

Kohus märgib, et 08.11.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal

07.03.2021 menetlusdokumendi koostamisele 7 tundi. Toimikust nähtuvalt on 07.03.2021

dokument sisult umbes kümnel leheküljel ning sellele on lisatud üheks tõendit. Kohtupraktikas

on seni peetud ühe lehekülje õigusdokumendi koostamiseks kuluvat aega põhjendatuks umbes

ühe tunni ulatuses. Kohus, võttes arvesse 07.03.2021 dokumendi mahtu, selles avaldatud

seisukohti ja lisatud tõendeid, leiab, et esindaja poolt näidatud aeg 7 tundi selle koostamiseks

ei ole ülemäärane. Kohtu hinnangul puudub ka ülejäänud hageja esindaja poolt näidatud

toiminguid ja neile kulunud aega pidada ülemääraseks. Kohtu hinnangul on toimingud ja neile

kulunud aeg põhjendatud ning kooskõlas menetluse käiguga, sh arvestades toimunud istungeid.

Seega loeb kohus põhjendatud ajakuluks kokku 17 tundi, nagu hageja menetluskulude

nimekirjas on näidatud, mis vastab veidi enam kui kahele tööpäevale. Kohtu hinnangul ei saa

pidada seda ka kogumis ülemääraseks ajakuluks.

Hageja esindaja tunnitasu on olnud 140 eurot käibemaksuta. Hageja esindaja on advokaat.

Kostja ei ole vastavale tunnitasu määrale vastu vaielnud ning sellist määra saab kohtu hinnangul

pidada vastavalt kehtivale kohtupraktikale mõistlikuks ja põhjendatuks (vt RKTKo 3-2-1-131-

16, RKTKm 3-2-1-159-16, p 24, RKTKo 2-16-3785, p 31.4, RKTKo 2-18-17536, p 18).

Eeltoodust tulenevalt ning arvestades kohtu poolt põhjendatud ja vajalikuks peetud toimingute

ajakulu ja esindaja tunnitasu suurust, kujuneb hageja põhjendatud õigusabikuludeks 2380 eurot,

so (17x140).

Hageja taotleb õigusabikulude hüvitamist koos käibemaksuga, kuna ta ei ole nendelt kuludelt

käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg 10). Seega on põhjendatud õigusabikulud 2856 eurot

käibemaksuga, so 2380x1,2.

3.3.

TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kulud tõlgikulud.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista tõlkimiskulud summas 2273,60 eurot.

Tõlkimiskulude osas selgitab hageja, et X OÜ poolt esitatud arvest nr 05-0221VT(p) on

käesoleva hagiasjaga seotud kulu 200,40 eurot ja arvest nr 05- 0722VT(p) 143,80 eurot

(käesoleva hagiasjaga mitteseotud kulu on arvel kinni kaetud).

Kostja ei pea tõlkimiskulusid hageja poolt näidatud ulatuses põhjendatuks. Kostja leiab, et

ainukene arve nr 09-0720 on seotud tsiviilvaidlusega (Menetluskulude nimekirja Lisa 1). Kostja

juhib tähelepanu sellele, et arvetes on kajastatud menetlusdokumentide nimetused ja

tsiviilvaidluse pool, mille alusel on selgelt näha asja läbivaatamise kulud. Hageja poolt esitatud

teised arved ei ole seotud kohtuvaidluse ja menetlusdokumentidega (Menetluskulude nimekirja

Lisa 2; Lisa 3, Lisa 4, Lisa 5, Lisa 6). Antud maksekorraldustes ei ole kajastatud

tõlkimisteenuste andmeid ning kostja on kindel, et ülalnimetatud kulud ei ole seotud vaidlusega.

Seoses sellega kostja arvab, et esitatud tõlkimiskulud summas 1751,65 eurot ei ole põhjendatud

ega tõendatud ning üldse ei ole seotud antud tsiviilvaidlusega.

Hageja leiab 29.11.2023 kirjas, et kostja vastuväited tõlketeenustega seonduvalt on

üldsõnalised ja põhistamata, kuna kostja on märkinud, et tal on tõsine kahtlus. Kostja pole aga

konkreetselt märkinud, millise arvel esitatud tõlke osas tal kahtlus on, rääkimata kindlast

väitest, et vastav dokument ei ole käesoleva asjaga seotud.

Kohus leiab, et 08.11.2023 menetluskulude nimekirjale lisatud tõlketeenuse 11.09.2020 arve nr

09-0720 summas 521,95 eurot on põhjendatud ning ka kostja ei ole sellele vastuväiteid

esitanud. Samuti peab kohus põhjendatuks 03.11.2023 esitatud tõlketeenuse arvet 15.04.2023

nr 04-0423 VT summas 212,61 eurot. Nähtuvalt arvest on see esitatud selgitusega „Sankt-

Peterburgi ja Leningradskaja oblasti Arbitraažikohtu määrus nr А56-85112/2020/сд2“. Hageja

on lisanud 03.11.2023 ka maksekorralduse arve tasumise kohta. Kohtu hinnangul on ka

ülejäänud 08.11.2023 menetlusdokumendile lisatud tõlketeenuste arved põhjendatud ning

hageja on esitanud ka maksekorraldused nende arvete tasumise kohta. Kostja väited, et esineb

kahtlus, et need ei ole seotud käesoleva asjaga, on üldsõnalised ja tõendamata.

Seega loeb kohus põhjendatud tõlketeenuse kuluks hageja poolt näidatud 2273,60 eurot.

4. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud hageja menetluskulud seega 6129,60

(1000+2856+2273,60)

eurot.

Eeltoodust

tulenevalt

tuleb

kostjalt

hageja

kasuks

menetluskuludena välja mõista 6129,60 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku

tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Vaker

kohtunik