3-22-1402/27 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-22-1402

Otsuse kuupäev

30. november 2023

Kohtunik

Maria Lõbus

Haldusasi

X.X. Soobi kaebus Viru Vangla vastu ravimite korraga andmisega

tekitatud kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X.X.

Vastustaja – Viru Vangla, esindaja Agu Rillo

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebaja taotlus täiendavate tõendite kogumiseks rahuldamata.

2. Jätta X.X. Soobi kaebus rahuldamata.

3. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse

esitamiseks on 2. jaanuar 2024.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lõike 1 punkt 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).

3-22-1402

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. X.X. (edaspidi kaebaja) esitas 28. aprillil 2022 Viru Vanglale kahjunõude

nr 6-16/132-1. Kaebaja selgitas, et tal oli 24. märtsil 2022 perearsti vastuvõtt ja selgus, et

kaebajal on tekkinud eesnäärme suurenemine ning maksa- ja neerupuudulikkus.

Terviseprobleemid põhjustas see, et valvurid andsid rohkem kui aasta jooksul kõik ühes

päevas võtmiseks ette nähtud ravimid kaebajale korraga õhtuti, ehkki tegelikult tuli anda

hommikul, lõunal ja õhtul. Kaebaja ravi saab olema pikk ja kallis.

2. Viru Vangla jättis 30. juuni 2022. a otsusega nr 6-16/132-2 kaebaja kahjunõude

rahuldamata. Vangla, tutvunud kaebaja tervisekaardi andmetega, leidis, et ei väide

põhjendamatult suure ravimikoguse ega kahju (maksa- ja neerupuudulikkus) tekkimise kohta

ei ole tõendatud ning ordineeritud ravimikoguse ja eesnäärme suurenemise vahel puudub

põhjuslik seos. Vangla meedikute tegevuses ei nähtu õigusvastaseid asjaolusid. Kaebajale on

meedikute, sh psühhiaatri poolt ravi määratud ning vanglale ei ole kättesaadavad tõendid, mis

kinnitaksid kaebaja väiteid ravivea (et ravimeid oleks liiga palju, neid väljastatud valel ajal

või et määratud ravimite manustamise tulemusena oleks tekkinud tervisele kahjulik tagajärg)

kohta. Tähelepanuta ei saa jätta ka kaebaja tervise ajalugu, kus on viiteid alkoholi

liigtarvitamisele (diagnoositud alkoholisõltuvus). Puuduvad viited, et vangla valvemeeskond

ei oleks ravimite jagamisel järginud tervishoiutöötajate ettekirjutusi.

3. Tartu Halduskohtusse saabus 30. juunil 2022 kaebaja hüvitamiskaebus Viru Vangla

vastu, mida kaebaja hiljem täiendas. Kaebaja nõuab kahju hüvitamist raske terviserikke, kalli

ravi ning füüsilise valu ja vaeva põhjustamise eest. Vanglasse sattudes oli kaebaja täie tervise

juures. Alates 2021. a märtsist andsid valvurid viitsimatusest ja lohakusest kaebajale õhtuti

korraga kogu päevase portsu ravimeid (rahustid), ehkki tegelikult oleks arsti ettekirjutuse järgi

pidanud ravimeid andma päeva jooksul erinevatel aegadel. Selline ravimite hulk oli ühe

korraga võtmiseks ohtlik. Kaebaja eesnääre, maks, neerud, magu, kaksteistsõrmiksool, süda,

aju, silmad ja närvid on saanud kahjustada ning kaebajal tekkisid kasvajad, mis eemaldati

operatsiooniga. Kaebajal tekkisid vangla tegevuse tagajärjel järgmised terviseprobleemid:

hüperplaasia, kaksteistsõrmiksoolehaavandid, retsidiivid, maohaavandid, refluksösofagiit,

gastroösofageaalne reflukshaigus, Zollinger-Ellisoni sündroom, kõrgvererõhutõbi,

stenokardia, arütmia, palpitatsioon. Ravimite üledoosi tagajärjel tõusis ka kaebaja kehakaal 90

kg-lt 129 kg-le, ta jäi kangetest rahustitest sõltuvusse ning roojas vereklimpe.

Lisaks vaktsineeriti kaebajat kaks korda Covid-19 haiguse vastu, vaktsiinidega koos olid

korraga võetavad ravimid eriti ohtlikud.

4. Viru Vangla palus 10. oktoobri 2022. a vastuses jätta kaebuse rahuldamata. Vangla jäi

30. juuni 2022. a otsuses nr 6-16/132-2 väljendatud seisukohtade juurde. Kaebaja pole

kordagi kurtnud vanglaarstile, et tema silmadega, maksaga, neerudega, südamega oleks

probleeme. Eesnäärmeprobleemiga on kaebaja käinud uroloogi vastuvõtul.

Eesnäärmeprobleemi seos varasema vanglas saadud raviga on vähetõenäoline. Närvidega

(vaimse tervise probleemidega) seoses on kinnipeetav saanud ravi. Kaebaja on kurtnud verd

väljaheites (võimalik probleem maoga) 14. juuni 2022. a arsti vastuvõtul, siis uuringutest

keeldus. Kaebaja pole käinud eriarstide vastuvõtul oma probleemidega seoses (silmad, magu,

süda, neerud, maks). 8. augusti 2022. a vereanalüüside põhjal kaebajal maksa-, neeru- ega

südameprobleeme pole.

3-22-1402

KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Kaebaja väidab, et Viru Vangla valvurid on talle rohkem kui ühe aasta jooksul andnud

ravimeid arsti ettekirjutust eirates ehk kaebajale anti kõik päeva jooksul võtmiseks ette nähtud

ravimid ühe korraga õhtul, ehkki tegelikult tuli need anda päeva peale ära jaotatuna erinevatel

aegadel. Kaebaja sõnul tekitas sellisel viisil ravimite andmine talle erinevaid terviseprobleeme

(mittevaraline kahju), mis on omakorda põhjustanud ravikulusid (varaline kahju).

6. Kaebaja väitis 24. novembri 2022. a ja 6. juuni 2023. avaldustes kohtule, et taolisel

viisil anti kaebajale ravimeid 2021. a märtsist kuni 2022. a aprillini. 6. novembri 2023. a

avalduses väitis kaebaja, et kirjeldatud viisil anti ravimeid 2021. a märtsist kuni 2022. a

juulini.

Kohus selgitab, et kaebaja saab vangistusseaduse § 11 lõikest 8 ja HKMS § 47 lõikest 1

tulenevalt taotleda kohtus kahju hüvitamist üksnes samas ulatuses, milles ta taotles

kohtueelses menetluses vanglalt. Kaebaja esitas kahjunõude vanglale 28. aprillil 2022, mis

tähendab, et kaebaja kahjunõue sai puudutada ainult perioodi 2021. a märtsist kuni 28.

aprillini 2022. Järelikult saab kaebaja kohtumenetluses nõuda kahju hüvitamist samuti ainult

perioodi märts 2021 kuni 28. aprill 2022 eest. Seetõttu tõlgendab kohus kaebust nii, et kaebaja

nõuab kahju hüvitamist perioodi märts 2021 kuni 28. aprill 2022 eest. Kaebaja 6. novembri

2023. a avalduses tehtud viidet kahju tekitava tegevuse jätkumiseni 2022. a juulini mõistab

kohus üksnes olukorra kirjeldusena, mitte kahjunõude alusena.

7. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku

võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle

tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada

RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9

lõike 1 järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt

väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse

või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

Eeltoodud sätetest tulenevalt on kahju hüvitamise eeldused seega haldusülesandeid täitva

avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes, isiku subjektiivse õiguse

rikkumine, kahju tekitamine, põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel,

esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus ja mittevaralise kahju korral ka avaliku võimu

kandja süü.

Kahjunõude rahuldamise eelduste täidetuse kontrollimisel pole oluline kontrolli järjekord.

Kontrollimist võib alustada näiteks põhjusliku seose tingimusest. (Vt Riigikohtu

halduskolleegiumi 20. veebruari 2020. a otsus asjas nr 3-16-2267, punkt 17.) Kui juba üks

eeldus on täitmata, tuleb kahjunõue jätta rahuldamata.

8. Kaebaja tervisekaardist nähtuvalt saabus kaebaja Viru Vanglasse 15. detsembril 2020.

Sellest ajast peale kehtis kaebajal järgmine raviskeem: Mirtazapin 15 mg x 1 ÖÖ, Ketipinor

150 mg H + 100 mg L + 200 mg ÖÖ, Paroxetin 40 mg H (haigusjuht A24244). Arst on

raviskeemi muutnud 24. märtsil 2022: mirtasapiin 30 mg x 1 kolmeks kuuks, tianeptiin 12,5

mg x 1 kolmeks kuuks, ravi quetiapinega lõpetada (haigusjuht A7982). 21. aprillil 2022 on

arst mirtasapiini annust tõstnud: 45 mg x Õ kuni 30. juunini 2022 (haigusjuht A10155).

3-22-1402

Mirtazapini, Ketipinori ja Paroxetini infolehtedest nähtub, et Mirtazapin on antidepressant

toimeainega mirtasapiin, Ketipinor on antipsühhootikum toimeainega kvetiapiin ja Paroxetin

on depressiooni ja ärevuse ravim toimeainega paroksetiin.

9. Kaebaja tervisekaart kinnitab, et perioodil märts 2021 kuni 24. märts 2022 kehtis

tõepoolest raviskeem, mille kohaselt tuli kaebajal vaimse tervise raviks mõeldud ravimid

võtta päeva jooksul erinevatel aegadel. 24. märtsil 2022 muudetud raviskeem aga ei näinud

enam ette ravimite võtmist päevas kindlatel aegadel, vaid märgitud oli üksnes, et neid tuleb

võtta kord päevas. 21. aprillil 2022 tehtud raviskeemi muudatuse kohaselt tuli mirtasapiini

võtta õhtuti.

Meditsiinitöötaja on 7. aprillil 2022 kaebaja tervisekaarti märkinud, et hommikused rohud

mõjuvad hästi, õhtune ravim ei anna und (haigusjuht A9089). Kohtu hinnangul saab sellest

järeldada, et ehkki 24. märtsil 2022 muudetud raviskeem ei näinud ette ravimite võtmist

päevas kindlatel aegadel, on kaebaja siiski vähemalt pärast 24. märtsil 2022 toimunud arsti

vastuvõttu ja raviskeemi muudatust saanud ravimeid päeva jooksul erinevatel aegadel, st

hommikul ja õhtul. Seega ei ole vangla õigusvastaselt tegutsenud alates 24. märtsil 2022

toimunud arsti vastuvõtust kuni 28. aprillini 2022.

Küll aga ei saa tervisekaardi põhjal teha tõsikindlat järeldust, et kaebaja oleks saanud alates

2021. a märtsist kuni 24. märtsil 2022 toimunud arsti vastuvõtuni Mirtazapini, Ketipinori ja

Paroxetini päeva jooksul erinevatel aegadel nii, nagu arst oli määranud. Vastustaja ei ole

kohtule esitanud ka muid tõendeid, mis kinnitaksid, et kaebajale anti alates 2021. a märtsist

kuni 24. märtsini 2022 ravimeid arsti määratud raviskeemi järgi, st hommikul, lõunal ja õhtul.

10. Kaebaja tervisekaardist nähtub ka, et arst on 20. aprillil 2022 kaebajale määranud

tamsulosiini 0,4 mg x 1 (haigusjuht A10036). See ravim on internetist kättesaadavate andmete

kohaselt mõeldud eesnäärme suurenemisest tingitud kuseteede sümptomite raviks. Kuna

kaebaja on selgitanud, et vangla kahju tekitav tegevus seisnes selles, et talle anti õhtuti

korraga kõik rahustid, siis ei arvesta kohus praegusel juhul seda ravimit kui ravimit, millega

kaebaja tervisele kahju tekitati.

11. Kaebaja ei ole kordagi kohtueelses menetluses ega kohtumenetluses väitnud, et ta oleks

2021. a märtsist kuni 24. märtsini 2022 suuliselt valvurite tähelepanu juhtinud raviskeemi

rikkumisele või esitanud selle kohta kirjalikke avaldusi vanglale. Seega ei nähtu kohtule, et

kaebaja oleks kuidagi väljendanud vanglale rahulolematust raviskeemi rikkumise üle. Kaebaja

ei ole väitnud ning ka kohus ei pea eluliselt usutavaks, et kaebaja ei teadnud, milline

raviskeem on talle määratud. Järelikult oli tal võimalik selle rikkumisele tähelepanu juhtida,

kuid kaebaja on jätnud kasutamata võimaluse kaitsta oma väidetavalt rikutud õigusi RVastS

§-s 6 sätestatud viisil. RVastS § 6 lõike 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või

toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu

sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohustamisnõue olnuks kohane õiguskaitsevahend

saavutamaks valvurite poolt ravimite andmine arsti määratud raviskeemi järgi.

Kohustamisnõude esitamata jätmise tõttu tulenevalt RVastS § 7 lõikest 1 ei ole täidetud

kahjunõude rahuldamise eeldus – nõue ammendada esmased õiguskaitsevahendid.

12. Täiendavalt märgib kohus, et tõendamata on kaebaja väited tal teatud tervisekahjustuste

tekkimise kohta. Asja materjalide hulgas on olemas kaebaja vanglas peetud tervisekaardi

väljavõte alates 13. septembrist 2018 kuni 30. oktoobrini 2023 ja Tartu Ülikooli Kliinikumis

käsitletud haigusjuhtumi nr 20230522-222764 kirjeldus. Nendest dokumentidest ei nähtu, et

kaebajal oleks esinenud probleeme maksaga, neerudega ja südamega, samuti ei nähtu, et

3-22-1402

kaebajal oleks diagnoositud refluksösofagiit, gastroösofageaalne reflukshaigus, Zollinger-

Ellisoni sündroom ja kõrgvererõhutõbi. Kaebajale on 12. augustil 2022 tehtud kõhukoopa

sonograafia, mille käigus tuvastati, et kaebaja maks on normaalse suurusega, maksakude

normipärase kajaga ja maksasisesed veresooned pole laienenud ning neerud on normaalse

suuruse, kuju ja asendiga ja kaja on normipärane (haigusjuht A14847). Kaebaja on 15. juulil

2022 eitanud südameveresoonkonna haiguseid (haigusjuht A14738). Samuti on kaebaja

südametoonid olnud regulaarsed ja patoloogiata 19. juulil 2022, 8. augustil 2022 ja 1.

novembril 2022 ning 8. augustil 2022 oli EKG aktuaalse leiuta (haigusjuhud A14847 ja

A17084). Kaebajal on vanglas viibimise ajal regulaarselt mõõdetud ka vererõhku, kuid

kõrgvererõhutõbe pole tuvastatud.

Kaebaja väide tema aju kahjustamise kohta jääb kohtule arusaamatuks. Kaebaja ei ole

täpsustanud, milles tema aju kahjustamine täpsemalt seisneb. Kaebaja tervisekaardist

ajukahjustust ei nähtu.

Lisaks on kaebaja viidanud sellele, et teda vaktsineeriti kaks korda Covid-19 haiguse vastu

ning vaktsiinidega koos olid korraga võetavad ravimid eriti ohtlikud. Kaebaja aga ei ole

selgitanud, milline kahju talle vaktsiinidega koosmõjus tekkis. Seega ei ole tõendatud, et

vaktsiinidega koosmõjus oleks kaebajale mingisugune tervisekahju tekkinud.

13. Muude kaebaja väidetud terviseprobleemide osas ei ole kohtu hinnangul tõendatud

põhjuslik seos.

1.1.

Kaebaja sõnul said Mirtazapini, Ketipinori ja Paroxetini korraga võtmise tõttu

kahjustada tema närvid ja tal tekkis sõltuvus kangetest rahustitest. Kaebaja ei ole täpsustanud,

mida ta närvide kahjustamise all silmas peab, kuid kohus saab aru nii, et kaebaja hinnangul

mõjus raviskeemi rikkumine halvasti tema vaimsele tervisele. Kaebaja tervisekaardist nähtub,

et kaebajal on juba vähemalt alates 13. septembrist 2018 olnud probleeme vaimse tervisega

(sh ärrituvus) ja talle on psühhiaater määranud vastavad ravimid. Seega ei ole kaebaja vaimse

tervise probleemid tekkinud raviskeemi rikkumisest. Samuti ei nähtu kaebaja tervisekaardist,

et tema vaimse tervise probleemid oleksid süvenenud raviskeemi rikkumise tõttu või et ta

vajaks seetõttu kuidagi rohkem vaimse tervise probleemide lahendamiseks määratud

ravimeid. Nagu öeldud, kasutas kaebaja juba ammu enne vaidlusaluseid sündmusi

Mirtazapini, Ketipinori ja Paroxetini.

1.2.

Kaebaja tervisekaardist nähtub, et kaebaja on vereklimpe roojanud juba 17.

septembril 2018 (haigusjuht A9597), seega ammu enne vaidlusaluseid sündmusi. Seega ei saa

seda probleemi seostada Mirtazapini, Ketipinori ja Paroxetini võtmise raviskeemi

rikkumisega.

1.3.

Kaebaja sõnul tekkisid tal ravimite valesti andmise tõttu kasvajad, mis tuli eemaldada

operatsiooniga. Tartu Ülikooli Kliinikumi kirjeldusest haigusjuhtumi nr 20230522-222764

kohta nähtub, et kaebajal eemaldati sigma- ja pärasoolest polüübid, kuid haigusjuhtumi

kirjeldusest ei saa järeldada, et polüübid oleksid tekkinud Mirtazapini, Ketipinori ja

Paroxetini valesti võtmise tagajärjel.

1.4.

Kaebajale on küll pandud diagnoos „K31.9 Mao ja kaksteistsõrmiku täpsustamata

haigus“ (haigusjuht A14847), kuid jällegi ei nähtu kaebaja tervisedokumentidest, et see oleks

põhjustatud Mirtazapini, Ketipinori ja Paroxetini võtmise raviskeemi rikkumise tagajärjel.

3-22-1402

1.5.

Kaebajal on tõepoolest 20. aprillil 2022 tuvastatud eesnäärmesuurenemus (haigusjuht

A10036), kuid arsti sissekandest ega ka hilisematest sissekannetest ei nähtu, et tegu võiks olla

Mirtazapini, Ketipinori ja Paroxetini võtmise raviskeemi rikkumise tagajärjega.

1.6.

Kaebaja väitis, et Mirtazapini, Ketipinori ja Paroxetini korraga võtmise tagajärjel said

ka tema silmad kahjustada. Kohus märgib, et nägemisega on kaebajal olnud probleeme juba

ammu enne vaidlusaluseid sündmusi. Nimelt on kaebaja juba 18. juulil 2019 kurtnud, et ei

näe enam hästi lugeda (haigusjuht A10231). Seega ei saa kaebaja nägemisprobleeme seostada

Mirtazapini, Ketipinori ja Paroxetini valesti võtmisega. Vaatevälja ja värvustajuga aga

kaebajal 30. oktoobril 2023 probleeme ei olnud (haigusjuht A16134).

1.7.

Samuti väitis kaebaja, et Mirtazapini, Ketipinori ja Paroxetini üledoosi tagajärjel

tõusis tema kehakaal 90 kg-lt 129 kg-le. Kaebaja tervisekaardist nähtub, et kaebaja kaal on

vangistuses olnud järgnev: 13. september 2018 – 89,2 kg, 19. märts 2019  91,5 kg, 1. aprill

2019  95 kg, 21. november 2019  101,6 kg, 14. jaanuar 2020  105 kg, 15. detsember 2020 –

117 kg, 15. juuli 2022  104 kg, 19. juuli 2022  110,2 kg, 30. august 2022  112 kg, 1.

november 2022  117 kg, 27. detsember 2022  120 kg, 18. aprill 2023  122 kg, 20. aprill

2023  119 kg, 14. september 2023  124 kg. Kaebaja tervisekaardist nähtub tendents, et

kaebaja kehakaal kipub vangistuses viibides tõusma ning see tendents on nähtav juba enne

vaidlusaluseid sündmusi. Seega ei saa kaebaja kehakaalu suurenemises süüdistada

Mirtazapini, Ketipinori ja Paroxetini n-ö üledoosi. Täiendavalt märgib kohus, et kaebaja

kehakaal oli 15. detsembril 2020 117 kg ja 15. juulil 2022 104 kg. Seega nähtub, et

vahepealse perioodi jooksul, kuhu jäid ka vaidlusalused sündmused, on kaebaja kehakaal

hoopis langenud.

1.8.

Juhul kui kaebajale anti perioodil märts 2021 kuni 24. märts 2022 kõik ühes päevas

võtmiseks ette nähtud ravimid korraga õhtul, sai kaebaja ravimeid järgmises koguses:

Mirtazapin 15 mg, Ketipinor 450 mg, Paroxetin 40 mg. Nende ravimite infolehtede kohaselt

on ravimite ööpäevane soovituslik maksimaalne annus Mirtazapini puhul 45 mg, Ketipinori

puhul 800 mg ja Paroxetini puhul 60 mg ning infolehtedest ei nähtu, et maksimaalseid

annuseid ei võiks võtta ühe korraga. Juhul kui kaebaja võttis need ravimid õhtul korraga, ei

ole ta seega ületanud ravimite maksimaalset ööpäevast soovituslikku kogust. Samuti ei nähtu

ravimite infolehtedest, et oleks vastunäidustatud nende ravimite koos tarvitamine. Seega ei ole

ka ravimite infolehtede põhjal võimalik järeldada, et nende korraga õhtuti andmine võinuks

kaebaja väidetud tervisekahjustusi tekitada.

14. Kõike eelnevat arvestades puudub alus Viru Vangla vastu esitatud hüvitamiskaebuse

rahuldamiseks RVastS § 7 lõike 1 ja § 9 lõike 1 järgi. Kaebus jääb rahuldamata.

15. Kaebaja palus 6. novembri 2023. a täiendavas avalduses, et kohus nõuaks Viru Vanglalt

välja valvekaamerate salvestised hommikustest, lõunastest ja õhtustest loendustest, et

tõendada, et kaebajale anti korraga õhtuse loenduse ajal kogu päevane ravimite ports. Samuti

soovis kaebaja, et kohus teeks päringu mõnele psühhiaatrile, et teada saada, kas ja kuidas

mõjus kaebaja tervisele Viru Vangla valvurite poolt korraga ravimite andmine, kas sellisel

viisil võis üldse kaebajale ravimeid anda ning milline oli ravimite koosmõju.

Kohus jätab kaebaja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks rahuldamata, sest need ei ole

asja lahendamiseks vajalikud (HKMS § 62 lõige 2). Kohus on eespool leidnud, et isegi kui

kaebajale anti kõik ravimid korraga õhtuti (ehk esines vangla õigusvastane tegevus), ei ole

siiski muud hüvitamiskaebuse rahuldamise eeldused täidetud (esmased õiguskaitsevahendid

kasutamata, osa väidetud kahju tekkimine ei ole tõendatud, tekkinud kahju ja vangla tegevuse

3-22-1402

vahel puudub põhjuslik seos). Psühhiaater peaks ravimite korraga andmise kohta hinnangut

andes tuginema eelkõige ravimite infolehtedele. Kohus on aga need infolehed juba asja

materjalide juurde võtnud ja neid analüüsinud ning leidnud, et ravimite korraga andmine ei

saanud kaebaja väidetud tervisekahjustusi põhjustada.

16. HKMS § 108 lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Praegune kaebus oli riigilõivuseaduse § 22 lõike 1 punkti 12 kohaselt

riigilõivuvaba. Kaebajal ei ole ka muid menetluskulusid tekkinud. Vastustaja on teada

andnud, et tal ei ole tekkinud menetluskulusid, mille väljamõistmist taotleda. Seega pole

praeguses menetluses menetluskulusid, mida jagada ja välja mõista.

17. Kaebaja eraelu kaitseks tuleb otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga

(HKMS § 175 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt)