2-22-11543/30 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 30. november 2023

Tsiviilasja number

2-22-11543

Tsiviilasi

Riina Ivanova hagi Jaanek Pahka, Mare Roosilehe,

Hendrik Aguri, Svetlana Vladimirova, Jevgeni

Saltõkovi ja Svetlana Kollo vastu mittevaralise ja

varalise

kahju

hüvitamiseks,

viivise

väljamõistmiseks

ja

ebaõigete

andmete

ümberlükkamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

Riina Ivanova apellatsioonkaebuse hind Jaanek Pahka

vastu 4392 eurot 36 senti

Riina Ivanova apellatsioonkaebuse hind Jaanek

Pahka, Mare Roosilehe, Hendrik Aguri, Svetlana

Vladimirova, Jevgeni Saltõkovi ja Svetlana Kollo

vastu 4392 eurot 36 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 30. juuni 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Riina Ivanova apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(hageja):

Riina

Ivanova

(isikukood

XXXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaadi abi Katrin Paulus

Vastustajad (kostjad):

1. Jaanek Pahka (isikukood XXXXXXXXXXXX)

2. Mare

Roosileht

(isikukood

XXXXXXXXXXXX5)

3. Hendrik Agur (isikukood XXXXXXXXXXXX)

4. Svetlana

Vladimirova

(isikukood

XXXXXXXXXXXX)

5. Jevgeni

Saltõkov

(isikukood

XXXXXXXXXXXX)

6. Svetlana Kollo (isikukood XXXXXXXXXXXX)

Vastustajate lepinguline esindaja vandeadvokaat

Margus Kiir

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Riina Ivanova apellatsioonkaebus

osaliselt.

2. Tühistada Viru Maakohtu 30. juuni 2023. a otsus

osas, milles maakohus jättis Riina Ivanova hagi

Jaanek Pahka vastu varalise ja mittevaralise kahju

hüvitamiseks rahuldamata.

Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada

Riina Ivanova hagi Jaanek Pahka vastu.

Mõista Jaanek Pahkalt Riina Ivanova kasuks välja

mittevaralise kahju hüvitis 100 eurot, perioodil

8. august 2022. a kuni 30. november 2023. a

sissenõutavaks muutunud viivis 13 eurot 44 senti

ning viivis põhinõudelt (100 eurot) VÕS § 113 lg-s

1 sätestatud määras alates 1. detsembrist 2023 kuni

kohase täitmiseni kuid mitte rohkem kui 100 eurot.

Mõista Jaanek Pahkalt Riina Ivanova kasuks välja

varalise kahju hüvitis 567 eurot, perioodil 8. august

2022. a kuni 30. november 2023. a sissenõutavaks

muutunud viivis 76 eurot 18 senti ning viivis

põhinõudelt (567 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud

määras alates 1. detsembrist 2023 kuni kohase

täitmiseni kuid mitte rohkem kui 567 eurot.

Jätta Viru Maakohtu 30. juuni 2023. a otsus

muutmata osas, millega maakohus jättis Riina

Ivanova hagi Jaanek Pahka, Mare Roosilehe,

Hendrik Aguri, Svetlana Vladimirova, Jevgeni

Saltõkovi ja Svetlana Kollo vastu rahuldamata.

3. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon lõplikult

sõnastatuks järgmiselt:

3.1. Rahuldada Riina Ivanova hagi Jaanek Pahka

vastu.

3.2. Kohustada Jaanek Pahkat avaldama „Restart

Kohtla-Järve“

Facebooki

kontol

https://www.facebook.com/restart.kohtlajarve

ükskõik

missuguste

täiendusteta

pealkirjaga

„Riina

Ivanova

suhtes

avaldatud

valeväite

ümberlükkamine

/

Опровержение

ложного

утверждения

в

адрес

Рийны

Ивановой“

järgmise sisuga tekst koos Jaanek Pahka pildiga:

„Avaldasin Riina Ivanova kohta väite, et Riina

Ivanova sisuliselt tekitas Kohtla-Järve abilinnapea

ametikohal Kohtla-Järve Linnavalitsuses uue

töökoha. Nimetatud väide on vale ning ma lükkan

selle ümber. Jaanek Pahka.

Я опубликовал в адрес Рийны Ивановой

утверждение, будто бы Рийна Иванова, будучи

заместителем мэра Кохтла-Ярве, по сути,

создала в городской управе Кохтла-Ярве новое

рабочее место. Данное утверждения является

ложным, и я опровергаю его. Янек Пахка.“

3.3. Mõista Jaanek Pahkalt välja Riina Ivanova

kasuks mittevaralise kahju hüvitis 100 eurot,

perioodil 8. august 2022. a kuni 30. november

2023. a sissenõutavaks muutunud viivis 13 eurot 44

senti ning viivis põhinõudelt (100 eurot) VÕS § 113

lg-s 1 sätestatud määras alates 1. detsembrist 2023

kuni kohase täitmiseni kuid mitte rohkem kui 100

eurot.

3.4. Mõista Jaanek Pahkalt Riina Ivanova kasuks

välja varalise kahju hüvitis 567 eurot, perioodil

8. august 2022. a kuni 30. november 2023. a

sissenõutavaks muutunud viivis 76 eurot 18 senti

ning viivis põhinõudelt (567 eurot) VÕS § 113 lg-s

1 sätestatud määras alates 1. detsembrist 2023 kuni

kohase täitmiseni kuid mitte rohkem kui 567 eurot.

3.5. Jätta Riina Ivanova hagi Jaanek Pahka, Mare

Roosilehe, Hendrik Aguri, Svetlana Vladimirova,

Jevgeni Saltõkovi ja Svetlana Kollo vastu

rahuldamata.

4. Jaotada maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud

järgmiselt: jätta Riina Ivanova Jaanek Pahka

vastu esitatud hagiga seotud menetluskulud

Jaanek

Pahka

kanda

ning

Jaanek

Pahka

menetluskulud tema enda kanda; jätta Jaanek

Pahka, Mare Roosilehe, Hendrik Aguri, Svetlana

Vladimirova, Jevgeni Saltõkovi ja Svetlana Kollo

vastu esitatud hagiga seotud menetluskulud Riina

Ivanova kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks

asja lahendanud maakohus pärast tsiviilasjas

lõpplahendi jõustumist.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab

ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks

või

riigilõivu

tasumiseks

või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi

taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Riina Ivanova (hageja) esitas 8. augustil 2022 Viru Maakohtule hagi Jaanek Pahka (kostja I),

Hendrik Aguri (kostja II), Mare Roosilehe (kostja III), Svetlana Vladimirova (kostja IV),

Jevgeni Saltõkovi (kostja V) ja Svetlana Kollo (kostja VI) vastu mittevaralise ja varalise kahju

hüvitamiseks. Hageja esitas nõude eraldi kostja I vastu ning nõude kostjate I–VI vastu. Hageja

esitas 21. aprillil 2023 uue nõude kostja I vastu ebaõige faktiväite ümberlükkamiseks.

Hageja palus mõista kostjatelt I–VI hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu

õiglasel äranägemisel, sellelt viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni

kohtuotsuse tegemiseni ning sealt edasi seadusjärgses määras kuni nõude täieliku

rahuldamiseni, kuid mitte rohkem kui mittevaralise kahju hüvitamise nõude summa. Lisaks

palus hageja mõista välja varalise kahju hüvitise 567 eurot, sellelt viivise seadusjärgses määras

alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni ning sealt edasi seadusjärgses määras kuni

nõude täieliku rahuldamiseni, kuid mitte rohkem kui kahju hüvitamise nõude summa.

Samasuguseid nõudeid esitas hageja eraldi ka kostja I vastu.

Hageja palus kohustada kostjat I avaldama „Restart Kohtla-Järve“ Facebooki kontol

https://www.facebook.com/restart.kohtlajarve ükskõik missuguste täiendusteta pealkirjaga

„Riina Ivanova suhtes avaldatud valeväite ümberlükkamine / Опровержение ложного

утверждения в адрес Рийны Ивановой“ järgmise sisuga teksti koos pildiga: „Avaldasin Riina

Ivanova kohta väite, et Riina Ivanova sisuliselt tekitas Kohtla-Järve abilinnapea ametikohal

Kohtla-Järve Linnavalitsuses uue töökoha. Nimetatud väide on vale ning ma lükkan selle

ümber. Jaanek Pahka. Я опубликовал в адрес Рийны Ивановой утверждение, будто бы

Рийна Иванова, будучи заместителем мэра Кохтла-Ярве, по сути, создала в городской

управе Кохтла-Ярве новое рабочее место. Данное утверждения является ложным, и я

опровергаю его. Янек Пахка“.

Hagiavalduse kohaselt oli hageja Kohtla-Järve abilinnapea ajavahemikul 16. detsembrist 2021

kuni 9. juulini 2022. Kostjad avaldasid avalikult eksitavaid ja ebaõigeid väiteid hageja kohta.

Tegemist on õigusvastaste ja solvavate väidetega.

Kostja I avaldas 30. märtsil 2022 „Restart Kohtla-Järve“ Facebooki kontol (link:

https://www.facebook.com/restart.kohtlajarve)

pealkirjaga

„KUHU

EDASI/ДОКОЛЕ“

postituse eesti ja vene keeles, milles jättis hagejast ebaõige mulje, et hageja on korrumpeerunud

ametiisik, kes kasutas ära abilinnapea kohta isiklikes huvides.

Kostja I väide nr 1: „Sisuliselt tekitas Riina Ivanova uue töökoha, et endal võimalikult vähe

tööd oleks, kuid linna arengule see kuidagi kaasa ei aita.“

Hageja ei loonud viidatud töökohta, kõik kohad loob linnavalitsus kui kollegiaalne organ,

hagejal puudub võimalus iseseisvalt ja üksi töökohti luua. Tegelikkuses uusi töökohti ei loodud,

vaid nimetati olemasolevad ametikohad ümber. Seega väide, et hageja on kas või ühe uue

töökohta loonud selleks, et tal võimalikult vähe tööd oleks, on ebaloogiline ning ei vasta

tegelikkusele.

Kostja I väide nr 2: „Kõigis nendes muudatustes näen mina aga jätkuvat onupojapoliitikat ja

omadele töökohtade loomist.“

Hageja peab nimetatud väites ebaõigeks faktiväiteks töökoha täitmise konkursi kallutatust ehk

töökohtade loomist „omadele“, ehk isikutele, keda eelistatakse hageja subjektiivse arusaamise

järgi ning selle tõttu jäetakse konkursilt kõrvale hageja subjektiivsest eelistusest paremad

kandidaadid. Väitel on hageja au teotav iseloom ning see võimaldab hagejat negatiivselt

väärtustada kui madalal motiivil tegutsevat ja ebaausat korruptiivset poliitikut.

31. märtsil 2022 allkirjastasid ja esitasid kostjad I–VI hageja kohta volikogu kaudu

umbusaldusavalduse, mis avaldati täies mahus 28. aprillil 2022 toimunud Kohtla-Järve

Linnavolikogu XX koosseisu XIII istungil.

Kostjate väide nr 1. „Meie, allakirjutanud leiame, et selline arenguteenistuse abilinnapea

vastupandamatu soov uute töökohtade loomisel on tingitud isiklikest huvidest, mitte linna

huvidest lähtuvalt“.

Selles väites on faktiliselt ebaõige osa, mis puudutab abilinnapea vastupandamatut soovi luua

uusi töökohti isiklikest huvidest, mitte linna huvidest lähtuvalt. Nimetatud väide on vale, sest

midagi sellist ei ole hageja toime pannud. Hagejal pole võimalik töökohti üldse luua ning

täiendavalt luua neid veel isiklikes huvides.

Kostjate väide nr 2. „Sellised «vangerdused» viitavad ilmselgelt onupojapoliitikale ja soovile

luua uued ametikohad «omadele»“.

Hageja kohta avaldatud väide sisaldab ebakohast väärtushinnangut, justkui oleks hageja

tegevus hinnatav korruptiivsena, sest hageja tegevuse tulemusel luuakse töökohti „omadele“

ehk eelistatakse ebaseaduslikult kedagi tegelikkuses parematele kandidaatidele.

Kostjate väide nr 3. „Riina Ivanova käitumine ja isiklik eeskuju […] jätkata soovitakse

vanamoodi, põhimõttel, käsi peseb kätt“.

Selle väitega avaldasid kostjad, et hageja jätkab või hageja eestvedamisel jätkatakse „käsi peseb

kätt“ põhimõttel. Tegemist on ebakohase väärtushinnanguga, sest väite üldsõnalisuse tõttu pole

võimalik seda objektiivselt kontrollida. Hageja ei ole ametnikuna tegutsenud põhimõttel „käsi

peseb kätt“, mida kõnekeeles sisustatakse ametnike kohta kui korruptiivset ja ebaeetilist

tegevust kirjeldavat väljendit. Viidatud väide on koostoimes tekstis eelnevalt avaldatud

väidetega õigusvastane.

Kostjate süüdistused korruptiivses tegevuses ning ametiseisundi kuritarvitamises ei ole

tõendamist leidnud. Kostjate esitatud väited rikuvad hageja head nime ja mainet, on jätnud

hagejast ebaõige ja eksitava mulje. Kostjate esitatud väited on kontrollimata ja õigusvastased.

Hagejale on tekitatud märkimisväärne moraalne kahju, kuna hageja on pidanud tundma esitatud

väidete tõttu avalikult häbitunnet.

Hageja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel ning varalise kahju hüvitamist

seoses kohtueelsete õigusabikuludega 1134 eurot (käibemaksuga), millest 50% kostjalt I ja 50%

kostjatelt I–VI.

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta menetluskulud hageja kanda.

Hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata osas, mis käsitleb kostjate poolt allkirjastatud

umbusaldusavalduse esitamisega seonduvat kahju hüvitamise nõuet. Umbusaldamine on

avalik-õiguslik poliitiline protsess. Hageja väidetud laim seostub hageja ametiülesannetega.

Vaidlus seostub kohaliku omavalitsuse haldustegevusega. Kostjad leiavad, et asi kuulub

halduskohtu pädevusse.

Umbusaldusavaldus on allkirjastatud ka volikogu liikme Anton Dijevi poolt. Seega, kui kostjad

peaks vastutama kahjude eest, tuleks seda vähendada proportsionaalselt vastavas osas.

Hageja on avaliku elu tegelane. Hagejal oli otsene seos ametikoha loomisega. Kostjate esitatud

väidete puhul on tegemist arvamuse avaldamisega. Kostjad ei ole hagejale kuritegude toime

panemist ette heitnud. Kostjatele etteheidetavad väited on väärtushinnangud.

Väide hageja maine kahjustamisest ei ole tõsiselt võetav. Hageja on valitud Ida-Virumaa

omavalitsuse liidu tegevdirektoriks.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis 30. juuni 2023. a otsusega hagi kostjate I–IV mittevaralise ja varalise

kahju hüvitamiseks ning lisanduva viivise väljamõistmiseks tervikuna rahuldamata ja rahuldas

osaliselt hagi kostja I vastu osas, milles hageja palus kohustada kostjat avaldama „Restart

Kohtla-Järve“ Facebooki kontol https://www.facebook.com/restart.kohtlajarve ükskõik

missuguste

täiendusteta

pealkirjaga

„Riina

Ivanova

suhtes

avaldatud

valeväite

ümberlükkamine“. Maakohus kohustas kostjat I avaldama „Restart Kohtla-Järve“ Facebooki

kontol

https://www.facebook.com/restart.kohtlajarve

ükskõik

missuguste

täiendusteta

pealkirjaga „Riina Ivanova suhtes avaldatud valeväite ümberlükkamine / Опровержение

ложного утверждения в адрес Рийны Ивановой“ järgmise sisuga teksti koos Jaanek Pahka

pildiga: „Avaldasin Riina Ivanova kohta väite, et Riina Ivanova sisuliselt tekitas Kohtla-Järve

abilinnapea ametikohal Kohtla-Järve Linnavalitsuses uue töökoha. Nimetatud väide on vale

ning ma lükkan selle ümber. Jaanek Pahka. Я опубликовал в адрес Рийны Ивановой

утверждение, будто бы Рийна Иванова, будучи заместителем мэра Кохтла-Ярве, по сути,

создала в городской управе Кохтла-Ярве новое рабочее место. Данное утверждения

является ложным, и я опровергаю его. Янек Пахка.“

Maakohus märkis, et otsustab menetluskulude jaotuse eraldi lahendiga.

Maakohus ei nõustunud kostjate väitega, et kahjuhüvitamise nõue kõigi kostjate vastu tuleb

jätta läbi vaatamata. Umbusaldusavalduse esitamine kohaliku omavalitsuse liikme vastu on

avalik-õiguslik tegevus, kuid käesolevas vaidluses ei ole pooleks avaliku võimu kandja. Hageja

ei väida, et umbusalduseavalduse esitamisega rikuti tema õigusi, vaid umbusaldusavaldus

sisaldub ebaõigeid väiteid hageja kohta, mis rikub hageja isiklikke õigusi (võlaõigusseaduse

(VÕS) § 1045 lg 1 p 4, § 1046). Hageja väitel on kostjad oma avaldustes kujutanud hagejat

üldsuse ees ebaõigesti, esitades tema kohta väiteid, millest tulenevalt üldsus kujundab hageja

kohta negatiivse hinnangu.

Kostjad on volikogu liikmed ja volikogu liikmetena esitasid 31. märtsil 2022 allkirjastatud

umbususaldusavalduse, mis avaldati täies mahus 28. aprillil 2022 toimunud Kohtla-Järve

Linnavolikogu XX koosseisu XIII istungil. Maakohus leidis, et kostjate I–VI

umbusaldusavalduses esitatud väidete puhul on tegemist umbusaldusavaldusele allakirjutanud

isikute väärtushinnangutega.

Kostjate väide nr 1. „Meie allakirjutanud leiame, et selline arenguteenistuse abilinnapea

vastupandamatu soov uute töökohtade loomisel on tingitud isiklikest huvidest, mitte linna

huvidest lähtuvalt“.

Kostjate väide nr 2. „Sellised «vangerdused» viitavad ilmselgelt onupojapoliitikale ja soovile

luua uued ametikohad «omadele»“.

Kostjate väide nr 3. „Riina Ivanova käitumine ja isiklik eeskuju […] et jätkata soovitakse

vanamoodi, põhimõttel käsi peseb kätt“.

Hagejal on pikalt poliitikas ja avalikus teenistuses tegutsenud isiku kogemus ja umbusalduse

esitamise võimalust tema kui abilinnapea vastu tulekski võtta kui normaalset demokraatlikule

ühiskonnale omast tegevust. Olukorras, kus volikogu liikmed soovivad kontrollida, kas

abilinnapea tegevus tema haldusalas vastab seadusele ja esitavad umbusaldusavalduses väite,

et abilinnapea tegevus võib olla tingitud mitte linna huvidest, vaid abilinnapea isiklikest

ambitsioonidest, oli hagejal abilinnapeana võimalik tema tegevuse seaduslikkuse korral samal

volikogu istungil, kus umbusaldusavaldus tema vastu esitati, selles sisalduvad kahtlustused

ümber lükata. Maakohus leidis, et esitatud väited võivad ja ilmselt ongi ebameeldivad, kuid

isik, kes valis poliitiku karjääri või asus avalikku teenistusse, pidi arvestama sellise teravdatud

tähelepanuga tema tegevusele ja sellega kaasnevatele ebamugavustele, sh volikogu või

poliitiliste oponentide kriitikale tema tegevuse suhtes. Käesoleval juhtumil ei ole hageja isikliku

õiguse rikkumine õigusvastane, sest rikkumine on õigustatud arvestades avalikkuse huve, kus

osa volikogu liikmetest esitasid umbusaldusavalduse hageja kui abivallavanema vastu kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lg 1 p 18 alusel, soovides kontrollida, kas

abilinnapea tegevus tema haldusalas vastab seadusele.

Kostja

I

avaldas

30. märtsil

2022

„Restart

Kohtla-Järve

Facebook

postituses

(https://www.facebook.com/restart.kohtlajarve)

pealkirjaga

„KUHU

EDASI/ДОКОЛЕ“

järgmised väited:

Kostja I väide nr 1 „Sisuliselt tekitas Riina Ivanova uue töökoha, et endal võimalikult vähe tööd

oleks, kuid linna arengule see kuidagi kaasa ei aita“;

Kostja I väide nr 2 „Kõigis nendes muudatustes näen mina aga jätkuvat onupojapoliitikat ja

omadele töökohtade loomist.“

Maakohus leidis, et esimese väite esimese poole puhul „Riina Ivanova sisuliselt tekitas uue

töökoha“ on tegemist faktiväitega, mida saab kontrollida, s.o kas hagejal oli pädevus uute

töökohtade loomiseks ja juhul, kui selline pädevus tal oli, siis kas ta seda tegelikult ka tegi.

Väide teise poole „ … , et endal võimalikult vähe tööd oleks, kuid linna arengule see kuidagi

kaasa ei aita“ puhul on tegemist väärtushinnanguga, s.o kostja I on andnud enda subjektiivse

hinnangu, et uus töökoht loodi selleks, et hagejal vähem tööd oleks ja sellise töökoha loomine

linna arengule kuidagi kaasa ei aita.

Hageja kui arenguteenistuse juhi pädevuses ongi vastavate ettepanekute tegemine

(struktuurimuudatused tema haldusalas), kuid tema ainupädevuses ei ole vastavate otsustuste

tegemine. Seega kostja I väite nr 1 esimene pool on ebaõige faktiväide. Kostja I kinnitab oma

4. mai 2023. a vastuses, et vastava otsuse tegi linnavalitsus. Tõendamata on, et hagejal oli

sedavõrd palju mõjuvõimu, et sundida linnavalitsust tegema talle meelepärast otsust.

Tõendamata on ka kostja I väide, et linnavalitsuse otsusega tehtud arenguteenistuse

struktuurimuudatus oli formaalne ja hageja tegi vastava ettepaneku selleks, et „endal

võimalikult vähe tööd oleks, kuid linna arengule see kuidagi kaasa ei aita“. Kostja I

omaksvõtuga on tõendatud, et arenguteenistuse struktuurimuudatuste otsused tegi linnavalitsus,

seega on kostja I väärtushinnang ebakohane ja õigusvastane. Hageja ega ka mitte ükski avaliku

elu tegelane ei pea taluma valede faktiväidete avaldamist. Sama kehtib ka väärtushinnangute

suhtes. Kui üks isik annab teise isiku suhtes hinnanguid, ei tohi faktilised asjaolud, millel

hinnangud põhinevad, olla ebaõiged. Kui kostja I poolt hageja suhtes antud hinnangud

seostuvad ebaõigete faktiväidetega, ei saa hinnangud olla kohased.

Maakohus leidis, et kostja I esitatud väide nr 2 on väärtushinnang, milles kostja I on andnud

enda subjektiivse hinnangu hageja ja Kohtla-Järve Linnavalitsuse tegevusele. Maakohus leidis,

et see väide ei ole esitatud selgelt hageja kohta, seega puudub alus selles osas hagi

rahuldamiseks. Tegemist on umbisikulise kommentaariga, mida võib seostada linnavalitsuse

tegevusega üldiselt.

Eespoolöeldut arvestades leidis maakohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt osas, milles hageja

palus kohustada kostjat I ümber lükkama ebaõige faktiväite „„Riina Ivanova sisuliselt tekitas

uue töökoha“ ja ebakohase väärtushinnangu, et „uus töökoht loodi selleks, et (hagejal) endal

võimalikult vähe tööd oleks, kuid linna arengule see kuidagi kaasa ei aita“.

Arvestades, et kostjate (sh kostja I) tegevus oli tingitud nende valijate pikaajalisest

rahulolematusest kohaliku võimu tegevusest ja soovist kaitsta oma valijate huve, ning ka seda,

et hageja puhul on tegemist pikka aega poliitikas ja avalikus teenistuses tegutsenud isikuga, kes

peab arvestama tema suhtes kohalduva avalikkuse teravdatud tähelepanuga ja kriitikaga, leidis

maakohus, et varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuded ei ole põhjendatud.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu

otsuse osas, milles maakohus jättis hageja varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuded

rahuldamata ja teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagiavaldus kogu ulatuses või

alternatiivselt saata tsiviilasi maakohtule uuesti arutamiseks. Hageja palus jätta menetluskulud

kostjate kanda.

Hageja nõustub maakohtu käsitlusega, et kostja I väites nr 1 avaldatud faktiväide – sisuliselt

tekitas Riina Ivanova uue töökoha – on ebaõige faktiväide ning avaldatud väärtushinnang –

endal võimalikult vähe tööd oleks, kuid linna arengule see kuidagi kaasa ei aita – on ebakohane.

Hageja ei nõustu maakohtu käsitlusega, et kostja I väide nr 2 ei ole esitatud hageja kohta. Kõiki

väiteid tuleb hinnata nende avaldamise kontekstis ning tuleb arvestada, et kui väited on

avaldatud negatiivses kontekstis, tajub kõrvalseisja ka neutraalsema sisuga väiteid tegelikult

negatiivselt. Justiitsministeerium peab „onupojapoliitikat“ üheks korruptsioonivormiks.

Maakohus on kokkuvõttes leidnud, et kostja I rikkus väitega nr 1 hageja isikuõiguseid läbi

tegelikkusele mittevastava faktiväite ja ebakohase väärtushinnangu avaldamise. Vaatamata

sellele jättis maakohus hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Maakohtu

seisukoht ei ole piisavalt põhjendatud ja kaalutletud, arvestades vaidluse faktilisi asjaolusid ja

kostja I suhtumist ja käitumist hageja isikusse. Hageja õiguste rikkumise heastamiseks on kahju

hüvitamine rahas õiglane, põhjendatud ja vajalik meede. Kostja I pole teinud mitte midagi

selleks, et kahju hagejale heastada.

Hageja nõudis kostjalt I varalise kahju, s.o kohtueelsete õigusabikulude 567 euro ja viiviste

hüvitamist. Maakohus rahuldas nõude kostja I vastu ebaõige faktiväite ümberlükkamiseks, kuid

on põhjendamatult jätnud rahuldamata varalise kahju hüvitamise nõude.

Maakohus leidis, et kostjad rikkusid hageja isikuõigusi läbi väidete avaldamise, kuid rikkumine

oli õigustatud arvestades avalikkuse huvi. Maakohus ei ole välja toonud, kelle ja missuguseid

seadusega kaitstud hüvesid ning missuguseid kolmandate isikute või avalikkuse huve on ta

kaalunud. Tegemist on ilmselt materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega.

Maakohtu seisukoht, et hageja isikuõiguste rikkumine oli õigustatud, sest kostjad soovisid

kontrollida, kas hageja kui endise abilinnapea tegevus tema haldusalas vastab seadusele, on

põhjendamatu. Maakohus ei ole vastavat järeldust põhjendanud. Kostjad pole kordagi väitnud,

et esitasid umbusaldusavalduse just eelmainitud eesmärgil. Kostjad pole seda väitnud ka

umbusaldusavalduse tekstis. Maakohtu viidatud KOKS § 22 lg 1 p 18 tõlgendusest ei tulene

samuti, et umbusaldusavalduse esitamise eesmärgiks on kontrollida ametniku tegevuse

seaduspärasust. Eeltoodust tulenevalt väljus maakohus asja lahendamisel asjaoludest, millele

kostjad oma vastuväidete alusena tuginesid. Maakohus kohaldas menetlusõigust ebaõigesti

ning mõjutas asja lahendamise tulemust.

Kui kostjatel oli põhjendatud alus, et hageja on seotud korruptiivse tegevusega, siis oli neil

võimalus pöörduda nt KAPO poole ning teatada väidetavast korruptsioonist, kuid nad pole seda

teinud. Avalikkuse huvides ja ka VÕS § 1046 lg 2 mõttes ei saa olla õiguspärane avaliku elu

tegelase (aga ka muu isiku) au teotamine valeandmete teadliku avaldamise ja au teotamine

ebakohaste väärtushinnangute avaldamise teel. Kostjad on negatiivsed hinnangud kujundanud

ebaõige fakti alusel, et hageja on loonud Kohtla-Järve Linnavalitsuse arenguteenistuses uue

töökoha. Kostjate avaldatud väärtushinnangud omavad mõnitavat ja halvustavat tähendust,

justkui oli hageja abilinnapeana seotud korruptiivse(te) tegevus(t)ega. Kuna kostjad rikkusid

õigusvastaselt hageja isikuõigusi ning pole seda hagejale heastanud, hageja on kandnud

mõistlikud kulud kohtuvaidluse vältimiseks, kuuluvad rahuldamisele hageja nõuded kostjate

vastu mittevaralise ja varalise kahju hüvitamiseks.

5. Kostjad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Umbusaldusvaldus oli istungil arutlusel ning hagejale anti võimalus oma arvamuse

avaldamiseks. Umbusalduse avaldamisel toimus ka poliitiline diskussioon ning ametnikul on

õigus pöörduda selle vaidlustamiseks kaebusega halduskohtusse. Kostjad jäävad selle juurde,

et asi allub halduskohtule. Praegusel juhul on kostjad esitanud avalduse (milline on käsitletav

haldustoiminguna) ning selle avaldamine (sh volikogu istungil toimuva) ei ole kostjate

pädevuses või mõju all. Hageja heidab ette teabe avalikustamist kolmandatele isikutele ning

maine rikkumist nende ees. Avaldades umbusaldust põhjendasid kostjat ka selle ajendit ning

ajendi avaldamine linnavolikogu poolt teenib avalikkuse huve.

Kostjate arvamused ja etteheited on pigem seotud eetika ja moraalinormidega. Hagejal peab

olema avaliku elu tegelasena tavakodanikuga võrreldes oluliselt kõrgem valulävi tema kohta

ilmuva kriitika suhtes.

Kostja I faktiväite sisuks on „Riina Ivanova sisuliselt tekitas uue töökoha“. Ametikoha

tekkimine oli võimalik ainult hageja otsesel osalusel. Teenistuse juhina oli hageja pädevus

esitada kinnitamiseks ning otsustamiseks tema juhitava teenistuse struktuuri muudatusi. Hageja

algatuseta sellist muudatust ei oleks toimunud. Seega tekitas hageja arenguteenistuse juhina (sh

linnavalitsuse liikmena) sisuliselt ametikoha ning väide on tõene. Kuna maakohus eksis

faktiväite tõlgendamisel, on eksitud ka väärtushinnangu õigusvastasuse osas.

Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et hagejal ei ole õigust mittevaralise kahju

hüvitamisele. Hageja tõlgendus jätkuvast onupojapoliitikast ja omadele töökohtade loomisest

on subjektiivne. Terminid „käsi peseb kätt“ ja „onupojapoliitika“ on pigem seotud

moraalinormidega ning kogu linnavõimu tegevusega. Hagejat ei ole korruptsioonis süüdistatud,

sellise süüdistusega oleks kaasnenud ka kuriteoteade. Väide, et laim põhjustab hagejale

ebamugavustunnet ja häiritust igapäevases elus, on ebausutav.

Kuna on alusetu mittevaralise kahju hüvitamise nõue, ei ole põhjendatud ka varalise kahju

hüvitamise ja viivise nõuded. Lisaks on ilmselgelt varalise kahju nõue ülepaisutatud ja ei ole

kohtuvälise nõudega proportsionaalne.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ning maakohtu otsus

tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude

kostja I vastu rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue

otsuse, millega rahuldab hagi kostja I vastu, mõistab kostjalt I hageja kasuks välja mittevaralise

kahju hüvitise 100 eurot, sellelt kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise

13 eurot 44 senti ning viivise põhinõudelt (100 eurolt) alates kohtuotsuse tegemisest kuni

kohase täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, kuid mitte rohkem, kui põhinõue (100

eurot) ning varalise kahju hüvitise 567 eurot, sellelt kohtuotsuse tegemise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise 76 eurot 18 senti ning viivise põhinõudelt (567 eurot) VÕS §

113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisest kuni kohase täitmiseni kuid mitte

rohkem kui põhinõue (567 eurot).

Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse osas, mis puudutab hageja nõuet kostjate I–VI vastu

rahuldamata ning maakohtu otsuse hagi kostjate I–VI vastu rahuldamata jätmise osas

muutmata.

Ringkonnakohus muudab menetluskulude jaotust. Hageja kostja I vastu esitatud maa- ja

ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad kostja I kanda ning kostja I menetluskulud tema

enda kanda. Kostjate I–VI vastu esitatud hagiga seotud maa- ja ringkonnakohtu menetluses

kantud menetluskulud jätab jätta hageja kanda.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22, esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse

kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

7. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja ei

vaidlusta maakohtu otsust osas, millega maakohus hagi osaliselt rahuldas (s.o kohustas kostjat I

avaldama ebaõiget faktiväidet ümberlükkava teksti). Maakohtu otsus on vaidlustamata osas

TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud.

8. Hageja palub apellatsioonkaebuses rahuldada tema nõue kostja I ning kostjate I–VI vastu nii

varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Isikuõiguste rikkumine au teotavate ebaõigete faktiväidete avaldamisega (VÕS § 1043, § 1045

lg 1 p 4, § 1047 lg 1) või ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega (VÕS § 1043, § 1045 lg

1 p 4, § 1046 lg 1) on reeglina õigusvastane.

Hageja esimene nõue kostja I vastu tuleneb kahest kostja I poolt „Restart Kohtla-Järve“

Facebooki kontol avaldatud väitest:

väide nr 1 „Sisuliselt tekitas Riina Ivanova uue töökoha, et endal võimalikult vähe tööd oleks,

kuid linna arengule see kuidagi kaasa ei aita“

väide nr 2: „Kõigis nendes muudatustes näen mina aga jätkuvat onupojapoliitikat ja omadele

töökohtade loomist“.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja I väite nr 2 puhul on tegemist

väärtushinnanuga, mitte faktiväitega. Sellele viitab selgelt ka väites kasutatud täpsustus „näen

mina“, mis tähendab kirjutaja subjektiivset hinnangut. Faktiväide on väide, mille tõesus on

kohtumenetluses kontrollitav. Väärtushinnang on väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille

tõesus pole tõendatav. Teatud väited võivad olla nii faktiväited kui ka väärtushinnangud,

sõltuvalt sellest, mis kontekstis ja kellele need on esitatud (Riigikohtu 13. aprilli 2007. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 27). Vaidluse korral tuvastab kohus, mida kostja mõistliku inimese

arusaama järgi üldsusele avaldas (vt Riigikohtu 31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-

05, p 11).

Kostja I väide nr 2 on postituses esitatud vahetult pärast lõiku, milles on loetletud

linnavalitsuses täitmata kohad, kirjeldatakse kohtade kaotamist jms. Selles lõigus ei ole viidet

otseselt hagejale ega selgu, kelle tegevuste või tegemata jätmiste tõttu on kirjeldatud olukord

tekkinud. Seega leidis maakohus ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult, et see väide ei ole

esitatud selgelt hageja kohta, tegemist on umbisikulise kommentaariga, mis võib

ringkonnakohtu arvates käia pigem kogu linnavalitsuse tegevuse kohta. Seega ei ole väite nr 2

puhul VÕS § 1046 lg 1 esmane eeldus – konkreetse isiku (hageja) au teotamine – täidetud.

9. Maakohus leidis, et kostja I väite nr 1 esimene pool on ebaõige faktiväide ja teine pool on

ebakohane väärtushinnang. Maakohus rahuldas hageja nõude kostja I vastu osaliselt ja kohustas

kostjat I hageja kohta avaldatut ümber lükkama (maakohus kasutab mõistet „valeväide“,

maakohtu resolutsiooni p-d 2 ja 3). Kostja ei ole maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebust

esitanud. Kui ringkonnakohus ka ei nõustuks maakohtu poolt tuvastatud seisukohaga, et kostja

I poolt avaldatud väide nr 1 oleks õigusvastane, on maakohus selle õigusvastasuse tuvastanud.

Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et tuvastades kostja I käitumise õigusvastasuse väite nr 1

osas, jättis maakohus põhjendamatult hageja mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise nõuded

kostja I vastu rahuldamata.

VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise

eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige

siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isiku

au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule

mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.

Kohus määrab mittevaralise kahju rahalise hüvitise suuruse VÕS § 127 lg 6, § 134 lg-te 2, 5

ja 6 ning TsMS § 233 lg 1 alusel diskretsiooniotsusega asjaolude alusel, arvestades mh

rikkumise intensiivsust, kestust jms asjaolusid (vt nt Riigikohtu 25. septembri 2013. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p-d 19 ja 20). Hageja on taotlenud TsMS § 366 järgi õiglast rahalist

hüvitist kohtu äranägemisel. Kohtumenetlus ise ja kohtulahend ei ole piisavad selleks, et

kõrvaldada õigusvastase tegevusega põhjustatud negatiivsed tagajärjed (vt nt Riigikohtu 23.

märtsi 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-21-5449, p 15). Ka asjaolu, et kohus kohustas kostjat I

ebaõiget faktiväidet ümber lükkama, ei ole piisav kompenseerimaks hagejale õigusvastase

postituse avaldamise tagajärgi. Vabandamine või ebaõige faktiväite ümberlükkamine võib olla

tähtis mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suuruse määramisel

(VÕS § 134 lg-d 2, 5 ja 6).

Riigikohtu avaldatud kohtupraktika analüüsist „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded

tsiviilasjades 2018.–2019. aastal“ nähtub, et internetikommentaarides toimunud au teotamiste

eest on kohtud välja mõistnud hüvitisi vahemikus 200 kuni 1000 eurot. Praeguses asjas leiab

ringkonnakohus, et põhjendatud hüvitise suurus on 100 eurot. Hüvitise suuruse määramisel

arvestab ringkonnakohus ka sellega, et hageja puhul on tegemist pikka aega poliitikas ja

avalikus teenistuses tegutsenud isikuga. Hageja kohta avaldatud kriitikas ei kasutata väljendeid,

mis oleksid otseselt hageja inimväärikust alandavad või solvavad, pigem on tegemist negatiivse

alatooniga väidetega, mis ei ole poliitilistes diskussioonides harvaesinevad. Kuigi internetis

avaldatud kommentaari võib lugeda suur hulk inimesi, ei tähenda see, et kõik inimesed, kel

selleks võimalus on, kommentaari ka loeksid. Hageja on üldsõnaliselt toonud välja, et tegemist

on teda halvustava väitega, kuid ei ole konkreetselt välja toonud, milliseid negatiivseid tagajärgi

on kostja I väite avaldamine talle põhjustanud. Hageja väited maine kahjustamise kohta ei ole

tõendatud, seda ei tõenda üldine uuring valeväidete avaldamise mõju kohta (dtl 53–56).

Kostjate kinnitusel on hageja pärast vaidlusaluseid sündmusi valitud Ida-Virumaa

omavalitsuste liidu juhatuse poolt uueks tegevdirektoriks (dtl 111).

Hageja põhinõude rahuldamise tõttu tuleb VÕS § 113 lg 1 alusel rahuldada ka tema viivisenõue.

Alates hagiavalduse esitamisest kuni käesoleva otsuse tegemiseni on sissenõutavaks muutunud

viivise suuruseks põhinõudelt 100 eurot 13 eurot 44 senti. Kostjal I tuleb tasuda alates

kohtuotsuse tegemisest kuni täitmiseni viivist põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

Vastavalt hageja nõudele on viivise nõue piiratud põhinõude summaga.

10. Maakohus jättis hageja varalise kahju (s.o kohtueelsete õigusabikulude) hüvitamise nõude

rahuldamata, kuid maakohtu otsuses puuduvad põhjendused nõude rahuldamata jätmise kohta.

Maakohus leidis otsuse p 14 teises lõigus, et isikliku õiguse rikkumine ei pea alati kaasa tooma

kahju hüvitamist rahas. Eeltoodu põhjendus on seotud hageja mittevaralise kahju hüvitamise

nõude lahendamisega, mitte hageja kohtueelsete õigusabikulude (s.o hageja varalise kahju)

hüvitamise nõudega.

Kohustuse rikkumisega tekitatud ja hüvitamisele kuuluv kahju hõlmab VÕS § 128 lg 3 järgi ka

kulusid kahjuhüvitise saamiseks, mh kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Nõude

aluseks on VÕS § 115 lg 1, täidetud peavad olema kahju hüvitamise nõude maksmapaneku

üldised eeldused.

Ringkonnakohtu hinnangul võib advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele aidata

kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha

kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid.

Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik

ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad.

Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hagejate kantud kulud on

mõistliku suurusega. Hageja hinnangul peavad kostjad I–VI hüvitama hagejale kohtueelsete

õigusabikuludest 50% ja ülejäänud 50% kostja I. Kokku on hageja kandnud kohtueelsele

õigusabile kulusid 1134 eurot (käibemaksuga), millest 50% on 567 eurot (käibemaksuga).

Hageja nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused

VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel.

Apellatsiooniastmes ei ole vaidlust selle üle et kostja I tegu oli õigusvastane, kostja I maakohtu

otsust ei vaidlustanud. Seega oli hageja kohtueelse nõude esitamine iseenesest põhjendatud.

Kostja I ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid hageja varalise nõude suurusele. Kahju ja kostja I

teo vahel on põhjuslik seos. Seega tuleb hageja varalise kahju hüvitamise nõue kostja I vastu

rahuldada. Hageja põhinõude rahuldamise tõttu, tuleb VÕS § 113 lg 1 alusel rahuldada ka tema

viivisenõue.

Ringkonnakohus mõistab kostjalt I hageja kasuks välja varalise kahju hüvitise 567 eurot, sellelt

viivise alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni 76 eurot 18 senti ning viivise

põhinõudelt (567 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 1. detsembrist 2023 kuni

kohase täitmiseni kuid mitte rohkem kui 567 eurot.

11. Kostjad leidsid, et maakohus ei olnud pädev lahendama hageja nõuet, mis on seotud kostjate

I-VI poolt volikogu kaudu esitatud umbusaldusavalduses olevate väidetega. Ringkonnakohus

on nõus maakohtuga, et hageja isikliku õigushüve, au ja väärikuse, rikkumise hindamisel oli

maakohus pädev asja lahendama.

Ringkonnakohtu arvates leidis maakohus põhjendatult, et kostjate poolt umbusaldusavalduses

esitatud väidete puhul on tegemist väärtushinnangutega, mitte faktiväidetega.

Hageja heidab kostjatele ette järgmiste väidete avaldamist:

Väide nr 1: „Meie allakirjutanud leiame, et selline arenguteenistuse abilinnapea

vastupandamatu soov uute töökohtade loomisel on tingitud isiklikest huvidest, mitte linna

huvidest lähtuvalt“.

Väide nr 2: „Sellised «vangerdused» viitavad ilmselgelt onupojapoliitikale ja soovile luua uued

ametikohal «omadele»“.

Väide nr 3: „Riina Ivanova käitumine ja isiklik eeskuju […] jätkata soovitakse vanamoodi,

põhimõttel, käsi peseb kätt“.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult jätnud hageja nõuded kostjate I–VI vastu

rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654

lg 6).

VÕS § 1046 lg 1 kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga,

isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse

rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel

tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi

ja rikkumise raskuse vahel. Isiku au teotamine väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lg 1 järgi

õigusvastane, kui väärtushinnang on ebakohane, mis võib olla tingitud selle väljendusviisi

ebasündsusest või põhjendamatusest (vt Riigikohtu, 18. mai 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-

12495, p 11).

Ringkonnakohus leiab, et väide nr 1 puhul ei ole kostjate tegevus olnud õigusvastane. Selles

sisaldub kostjate subjektiivne hinnang selle kohta, et hageja tegevus uute ametikohtade loomise

suhtes ettepanekute tegemisel on olnud seotud isiklike huvidega. Tegemist ei ole ebasündsa

väljendusviisil esitatud väitega, selline väide ei mõjuta igat mõistlikku inimest uskuma, et

hageja oleks kindlasti toime pannud rikkumise. Arvestades, et väide on esitatud

umbusaldusavalduses, ei ole see olukorra konteksti arvestades ebakohane. Umbusaldus ei

leidnud volikogu istungil toetust (dtl 135–137). Õigusvastasusele hinnangu andmist võib

mõjutada see, kui hageja au teotavad väited esitati kitsale isikute ringile (vt Riigikohtu

12. jaanuari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-08, p 16), ning see, kas väidetavalt hageja

au teotavad andmed või hinnangud olid suunatud konkreetselt hageja vastu või isikute grupi

vastu, kuhu hageja kuulub (vt Riigikohtu 11. veebruari 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-

04, p 11).

Kostjate väidetes 2 ja 3 kasutatud sõnastus „vangerdused“, „onupojapoliitika“, „käsi peseb

kätt“ võib olla küll ebameeldiv, kuid arvestada tuleb avaldamise olukorda ning konteksti.

Tegemist oli olukorraga, kus hageja tegevuse osas tekkis volikogu liikmetel kahtlus. Maakohus

leidis õigesti, et hageja isikuna, kes valis poliitiku karjääri, pidi arvestama teravdatud

tähelepanuga tema tegevusele ja sellega kaasnevatele ebamugavustele sh volikogu või

poliitiliste oponentide kriitikale tema tegevuse suhtes.

Kuivõrd tegemist ei ole ebakohaste väärtushinnangutega, jättis maakohus põhjendatult hageja

nõuded kostjate I–VI vastu rahuldamata.

12. Maakohus märkis, et otsustab menetluskulude jaotuse eraldi lahendiga.

Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama sätte lg 2 kohaselt

tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

Tegemist on ühe TsMS § 438 lg 2 kohaselt otsuses kohustuslikus korras lahendatava

küsimusega. Menetluskulude jaotus määratakse lõpplahendis olenemata sellest, kas

menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks samas lahendis (TsMS § 174 lg 2) või

pärast lõpplahendi jõustumist eraldi määrusega (TsMS § 177 lg 2). Menetluskulude jaotuse

märkimine on vajalik menetluskulude kindlaksmääramiseks.

Hageja palub apellatsioonkaebuses jätta menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus

kostjate kanda. Seega saab sellest järeldada, et hageja vaidlustab ka maakohtu poolt

menetluskulude jaotuse lahendamata jätmist ning ringkonnakohus saab maakohtu rikkumise

kõrvaldada.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS

§ 171 lg 1 sätestab, et apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse või teistmisavalduse

esitamisest tingitud menetluskulud kannab kaebuse või teistmisavalduse esitaja, kui kaebus või

teistmisavaldus jääb rahuldamata. Kuivõrd hageja hagi ja apellatsioonkaebus jääb kostjate

I–VI vastu esitatud osas rahuldamata, tuleb kostjate I–VI menetluskulud, mis on seotud nende

vastu esitatud nõudega, jätta hageja kanda. Kuivõrd hageja hagi ja apellatsioonkaebus kostja I

vastuse esitatud nõue osas rahuldatakse, tuleb hageja menetluskulud, mis on seotud kostja I

vastu esitatud nõudega, jätta kostja I kanda ning kostja I kulud tema enda kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus

(vt Riigikohtu 10. aprilli 2019 lahend tsiviilasjas nr 2-15-1553, p 25).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Triin Uusen-Nacke