3-21-1457/41 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-21-1457

Otsuse kuupäev

30.11.2023

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Viru Vangla

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kaebaja 05.11.2023. a taotlus asjas täiendavate tõendite

kogumiseks.

2. Jätta X kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

4. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.01.2024

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1, § 67 lg 4).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav X (edaspidi ka kaebaja) esitas 19.04.2021 Viru Vanglale kahju hüvitamise

taotluse, milles nõudis talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses sellega, et ta

paigutati ümber teise kambrisse, mida varasemalt ei desinfitseeritud, kuigi kambris paiknesid

enne teda COVID-19 haiged patsiendid. X leiab, et ta nakatus vangla süül COVID-19

viirusesse, mistõttu palus ta välja mõista hüvitise tervisele tekitatud kahju eest.

3-21-1457

2. Viru Vangla jättis 16.06.2021. a otsusega nr 6-16/62-2 X kahju hüvitamise taotluse

rahuldamata, põhjendades seda järgmiselt.

2.1. Viru Vangla direktori 27.10.2020. a käskkirjaga nr 1-1/149 otsustati alates 27.10.2020

piirata Viru Vangla kinnise vangla kinnipeetavate vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust.

Piirangute kohaldamise põhjuseks oli 27.10.2020 nakatumisjuhtumi avastamine Viru Vangla

kinnipeetavatel, mis tõi kaasa vajaduse kohaldada viiruse leviku tõkestamiseks ning teiste

isikute tervise ja elu kaitseks vanglas täiendavaid sisekorralduslikke meetmeid. Seega

rakendas vangla vahetust ohust teada saades koheselt meetmeid, et viiruse edasine levik

tõkestada. Terviseameti andmeist nähtub, et näiteks 25.10.2020 oli Eestis nakkusjuhtude arv

päevas 17 ning 26.10.2020 oli vastav arv 37. Lisaks oli 14 päeva haigestumus saja tuhande

elaniku kohta sellel ajal 42,14. Võrdluseks, näiteks 19.12.2020 oli vastav näitaja 505,58.

Vanglal puudus põhjendatud alus varasemate piirangute kohaldamiseks, sest arvestada tuleb

ka seda, et liikumis- ja suhtlemisvabadust ei saa piirata vanglas kergekäeliselt ning vastavad

meetmed peavad olema proportsionaalsed. Vangla rakendas piiranguid koheselt, kui selgus

reaalne oht.

2.2. Riigikohus on samuti jaatanud, et kinnipeetava haigestumine vanglas viibimise ajal ei

kujuta endast iseenesest rikkumist ja tervisekahju tekkimist, kui talle on õigel ajal tagatud

kohane ravi. Kahjunõude menetlemise käigus kogutud andmetest nähtub, et kaebaja tervist

kontrolliti regulaarselt ning seeläbi oli tagatud ka vajalik ravi. Kaebajal endal tõsised

tervisekaebused puudusid. Vangla tegutses operatiivselt ning vajalikku hoolsust täielikult

järgides.

2.3. Üksuse juhi selgituste kohaselt toimus kaebaja ümberpaigutamine teise kambrisse

tavapärase kinnipeetavate ümberpaigutuste käigus tulenevalt üksuse vajadusest kambrite näol

ruumi juurde saada. Kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust nõuda enda paigutamist

konkreetsesse kambrisse ega valida endale meelepärast kambrikaaslast. Teiste kinnipeetavate

sõnade kohaselt oli kambris S408 varasemalt viibinud COVID-19 positiivne kinnipeetav.

Kuupäevadel 27.–28.10.2020 ehk vahetult enne kaebaja kambrisse S408 paigutamist ühtegi

kinnipeetavat kambris S408 ei viibinud. Viiruse levimise algfaasis viibis kaebaja avatud

eluosakonnas, kus samaaegselt liikusid ja puutusid omavahel kokku mitmed teised

kaaskinnipeetavad, kellest osa olid nakatunud COVID-19 viirusesse. Samuti viibis kaebaja

tööl mh väljaspool üksust, kus on oluliselt suurem võimalus puutuda kokku ka teiste Viru

Vangla üksuste ja osakondade kinnipeetavatega. Taotluses on kaebaja välja toonud, et ta andis

COVID-19 testi 27.10.2020 ning sai teada negatiivse testitulemuse 28.10.2020. Terviseameti

poolt on COVID-19 puudutava info osas välja toodud, et kui test on negatiivne, siis tuleks

jälgida tervist veel 10 päeva jooksul või kuni haigusnähtude avaldumiseni. Negatiivne

tulemus ei pruugi tähendada, et isikul ei ole koroonanakkust, vaid tegu võib olla peiteajal

saadud valenegatiivse tulemusega. Peiteajal ei näita test positiivset tulemust. Kaebaja andis

positiivse testitulemuse 01.11.2020 ehk viis päeva pärast esialgse negatiivse testi andmist.

Kuna kaebaja andis positiivse testitulemuse kümne päeva jooksul alates negatiivse

testitulemuse saamisest, siis on suur tõenäosus, et esialgse testi tulemuse puhul oli tegemist

valenegatiivse tulemusega. Samuti on väga suur tõenäosus, et kaebaja sai COVID-19 nakkuse

väljaspool kambrit S408, ning ei ole võimalik kindlaks teha kaebaja väidet, et ta nakatus

COVID-19 viirusesse kambris S408.

2.4. Puuduvad igasugused viited, et vangla tegevus oleks olnud õigusvastane, mis annaks

aluse kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. Tulenevalt asjaolust, et vangla tegevuses

puudub õigusvastasus ning on välistatud kahju hüvitamise nõude rahuldamine, puudub

vajadus analüüsida teisi kahju hüvitamise eeldusi.

3-21-1457

3. X esitas 27.06.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses sellega, et väidetavalt kahjustas vangla kaebaja tervist, kui paigutas

kaebaja eelnevalt desinfitseerimata kambrisse, kus oli paiknenud COVID-19 haige

kinnipeetav, ja mille tagajärjel kaebaja haigestus COVID-19 haigusesse. Kaebaja palub

vanglalt välja mõista hüvitise 10 000 eurot.

4. Tartu Halduskohus võttis 10.08.2021. a määrusega kaebuse menetlusse.

5. Viru Vangla esitas kaebusele 14.09.2021 kirjaliku vastuse, paludes jätta kaebuse

rahuldamata.

6. Kaebaja esitas 02.02.2022 kaebuse täienduse, milles soovis muuta

kompensatsioonisummat 10 000 eurolt 150 000 eurole.

7. Kohus otsustas 21.09.2023. a määrusega lahendada asja kirjalikus menetluses ning andis

pooltele tähtajad täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamiseks.

8. Viru Vangla esitas 12.10.2023 kohtule täiendavad tõendid ja selgitused.

9. Kaebaja esitas 05.11.2023 kohtule täiendavad seisukohad, vastuväited ning taotluse

täiendavate tõendite kogumiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

10. Kaebaja palub mõista Viru Vanglalt välja mittevaralise kahju hüvitise ning põhjendab

kaebust järgmiselt.

10.1.

Vangla hoolimatu tegevuse tõttu nakatus kaebaja koroonaviirusega. Kaebaja oli terve,

kui ta paigutati ümber teise kambrisse, kus enne teda viibis kinnipeetav, kes oli nakatunud

koroonaviirusesse. Vangla pidi desinfitseerima kambri, kuid ei teinud seda. Kaebaja oli üle

kahe nädala haige, mistõttu tekitati kahju tema tervisele.

11. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, jäädes enda 16.06.2021. a otsuses toodud

põhjenduste juurde ning esitades järgmised täiendavad seisukohad.

11.1.

Kaebaja kambrisse S408 paigutamine ei olnud kaebaja haigestumise põhjuseks. Antud

kamber oli vahetult enne kaebaja sellesse kambrisse paigutamist tühi. Seega ei ole eluliselt

usutav, et paigutamise hetkel oleks kambris olnud aerosoole, mis jäänuksid sinna eelnevast

kinnipeetavast. Kui algselt peeti võimalikuks, et viiruse levikul on oluline roll ka võimalikul

pindnakkusel, siis viimased andmed seda enam ei kinnita. Vanglas, sh elukambrites on

sundventilatsioon, mille töö ei sõltu sellest, kas kambris keegi viibib. Seega oli ka kamber

S408 pika aja jooksul ventileeritud ning kambri desinfitseerimine või ka desinfitseerimata

jätmine ei mõjutanud nakkuse levikut. Ruumide täielikku desinfitseerimist ei ole COVID-19

viiruse vältimiseks Eestis ka mujal, väljaspool vanglat, vajalikuks meetmeks peetud. Seega

puudub põhjuslik seos kaebaja nakatumise ning kambri desinfitseerimata jätmise vahel.

Vanglas viibinud isikute – nii kinnipeetavate kui ka teenistujate – haigestumine vanglas

viibimise ajal oli ebameeldiv kõigi jaoks, kuid viiruse levikut arvestades oli tegu

paratamatusega. Vangla tegi endast oleneva, et viiruse levikut vältida, vangla tegevus oli

õiguspärane ning see välistab riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 järgi mittevaralise

kahju hüvitamise. Samuti puudub põhjuslik seos.

11.2.

Kuupäevadel 27.–28.10.2020 ehk vahetult enne kaebaja kambrisse S408 paigutamist

ei viibinud kambris S408 ühtegi kinnipeetavat. Samuti levivad koroonaviirused enamikel

juhtudel piisknakkusena (köhimisel, aevastamisel) ja otsekontakti kaudu ning harvemini

pindade kaudu.

3-21-1457

12. Kaebaja 05.11.2023. a avalduses on esitatud taotlus, milles kaebaja palub kohtul teha

vanglale järelpärimine selle kohta, kes viibisid viimastena kambris S408 enne kaebaja sinna

üleviimist ja kuhu olid need isikud üle viidud. Kaebaja märgib, et kõiki haigestunuid viidi üle

S-2 sektorisse.

KOHTU SEISUKOHT

13. Kaebaja heidab Viru Vanglale ette seda, et vangla jättis järgimata vajalikud

ohutusmeetmed, mille tagajärjel haigestus kaebaja COVID-19 haigusesse (kaebaja andis

positiivse testitulemuse 01.11.2020). Täpsemalt ei ole kaebaja rahul sellega, et ta paigutati

29.10.2020 ümber kambrisse nr S408, kus väidetavalt oli eelnevalt viibinud haige

kinnipeetav, ilma kambrit eelnevalt desinfitseerimata. Kaebaja sõnul oli ta üle kahe nädala

haige ning pärast põetud haigust ei olnud tema tervis enam endine – tal on väsimus, nõrkus,

hingeldus, mäluprobleemid. Eeltoodu tõttu nõuab kaebaja enda tervisele tekitatud kahju eest

hüvitist 150 000 eurot.

14. Vastavalt RVastS § 7 lg-le 1 võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui

kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6

sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline

isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise

kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse

rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Nendest sätetest tulenevalt kuulub mittevaralise

kahju hüvitamise nõue rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu

sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti

mõnda RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud isiku subjektiivset õigust; õiguste rikkumise tagajärjel

tekkis isikul kahju; esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju

ei olnud võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks

nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude

rahuldamiseks. Praegusel juhul väidab kaebaja, et vangla on oma süülise õigusvastase

tegevusega kahjustanud tema tervist.

15. Vangistusseadus ei sisalda sätteid, mis reguleeriksid abinõude kohaldamist nakkushaiguse

tõrjumise eesmärgil. Samuti ei tulene vangistusõiguse normidest kohustust desinfitseerida

kambreid enne iga paigutust. Küll aga sätestavad nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse

§ 17 lg 3 p-d 1 ja 2, et Justiitsministeeriumil tuleb korraldada kinnipidamisasutuses

võimalikult nakkusohutud tööolud vanglaametnikele ja kinnipeetavatega vahetult

kokkupuutuvatele isikutele, samuti võimalikult nakkusohutud kinnipidamistingimused

kinnipeetavatele. Seega oli vanglal üldine hoolsuskohustus oma töökorralduses vastavaid

abinõusid rakendada. Seda on vangla kohtu hinnangul ka teinud.

16. Vastustaja 12.10.2023. a vastusele lisatud dokumentidest nähtub, et väljakujunenud

praktika kohaselt desinfitseeritakse kinnipeetavate elukambreid siis, kui seal on eelnevalt

viibinud COVID-19 haiged kinnipeetavad. Kaebaja paigutati Viru Vanglas 29.10.2020 ümber

kambrisse nr S408. Nimetatud kambris ei viibinud vahetult enne kaebaja sinna paigutamist,

s.o kuupäevadel 27.–28.10.2020 ühtegi teist kinnipeetavat. Seetõttu ei teostatud kambris ka

desinfitseerimist. Avalikult kättesaadava info kohaselt on üks võimalus nakkuse saamiseks

tõepoolest see, kui puudutatakse pindu, mille peale keegi, kellel on koroonaviirus, on köhinud

või aevastanud. Viirus võib elada sellistel pindadel nagu plastik ja roostevaba teras 2–3 päeva.

Viiruse peiteperiood on umbes 2–14 päeva.1 Kohtu hinnangul on vangla praktika, et kambreid

1https://kriis.ee/vaktsiinid-toendid-ja-nakatumine/koroonaviirus-ja-selle-valtimine/koroonaviiruse-olemus-ja-

levimine

3-21-1457

desinfitseeritakse vaid juhul, kui seal viibis eelnevalt COVID-19 haigusesse haigestunud või

nakkuskahtlusega kinnipeetav, kooskõlas viiruse leviku tõrje ja nakatumiste vältimise

eesmärgiga. Kuna praegusel juhul ei olnud desinfitseerimist tingivaid asjaolusid tuvastatud,

siis nõustub kohus vastustajaga, et kambri mittedesinfitseerimist ei saa pidada õigusvastaseks.

Olukorras, kus kambris polnud eelnevalt viibinud isikud, kes võinuks viirust kanda või

levitada, ei saanud vastustajal olla ka kehtivatest õigusnormidest tulenevat

desinfitseerimiskohustust ning vangla käitumine ei saanud viia kaebaja nakatumisele. Seetõttu

ei ole ka asja õigeks lahendamiseks vajalik võtta asja juurde kaebaja viidatud andmeid selle

kohta, kes viibisid kambris S408 enne kaebaja sinna paigutamist, ning kaebaja vastav taotlus

jääb HKMS § 62 lg 2 alusel rahuldamata.

17. Kohus nõustub vastustajaga, et pigem on väga suur tõenäosus, et kaebaja sai COVID-19

nakkuse väljaspool kambrit S408. Asja materjalidest nähtub, et esimesed COVID-19

viirusega nakatunud Viru Vangla kinnipeetavad tuvastati 27.10.2020. Vastustaja väitel viibis

kaebaja viiruse levimise algfaasis avatud eluosakonnas, kus samaaegselt liikusid ja puutusid

omavahel kokku mitmed teised kaaskinnipeetavad, kellest osa olid nakatunud COVID-19

viirusesse. Lisaks käis kaebaja tööl väljaspool üksust, kus oli oluliselt suurem võimalus

puutuda kokku ka teiste Viru Vangla üksuste ja osakondade kinnipeetavatega. Seega ei saa

kohtu hinnangul jaatada ka põhjuslikku seost kaebaja nakatumise ja vangla väidetava

õigusvastase tegevuse vahel. Hüvitamisele kuuluv kahju peab olema haldusorgani väidetava

õigusvastase tegevusega põhjuslikus seoses.

18. Eelnevalt esitatud põhjendustel ei ole praegusel juhul RVastS § 7 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1

sätestatud kahju hüvitamise eeldused täidetud ning kaebus tuleb jätta täies ulatuses

rahuldamata.

19. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui

kohtule kuludokumente ja menetluskulude nimekirja ei esitata, siis menetluskulusid välja ei

mõisteta (HKMS § 109 lg 1).

20. Tegemist on riigilõivuvaba kaebusega (HKMS § 22 lg 1 p 12) ning kohtule ei ole teada, et

kaebaja oleks käesolevas asjas kandnud muid menetluskulusid. Hoolimata sellest jäävad tema

võimalikud menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Ka vastustaja

võimalikud menetluskulud jäävad HKMS § 109 lg 1 alusel tema kanda.

21. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nime tähemärgiga, kuna otsus sisaldab

kaebaja tervist puudutavaid andmeid (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Tartu Halduskohtu 30.11.2023 otsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 13.03.2025

lahendis toodud muudatustega 15.04.2025.