2-22-128517/32 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Nele Seping

Otsuse avaldamise aeg ja koht

30.11.2023, Paide

Tsiviilasja number

2-22-128517

Tsiviilasi

Osaühing

Nofretete

hagi

Osaühing

FT

vastu

kahju

hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

2197,56 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Osaühing

Nofretete

(registrikood

11026405),

lepinguline esindaja Signe Paap (e-post x)

Kostja Osaühing FT (registrikood 10088651), seaduslik

esindaja Silvar Algpeus

Asja läbivaatamine

Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Osaühingult FT Osaühing Nofretete kasuks 2048,06 eurot ja viivis perioodi

26.09.2022-30.11.2023 eest 267,12 eurot.

3. Välja mõista Osaühingult FT Osaühing Nofretete kasuks alates 01.12.2023 viivis võlaõigusseadus

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 2048,06 eurolt kuni nõude täieliku täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta tsiviilasja menetluskulu täies ulatuses Osaühing FT kanda.

5. Välja mõista Osaühingult FT Osaühing Nofretete kasuks menetluskulud 1550 eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Osaühingul FT tasuda Osaühing Nofretete kasuks

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks

tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on

märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada

kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute

tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Hageja nõue ja põhjendused

1. Hageja palub kostjalt välja mõista kahju 2048,06 eurot, viivise alates hagi esitamisest kuni

kahjunõude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras,

menetluskulud ning menetluskuludelt viivise.

2. 06.09.2021 edastas kostja hagejale pakkumise õhksoojuspumpade Mitsubishi ja AlpicAir müügiks

ja paigalduseks. Hageja aktsepteeris pakkumise õhksoojuspumba AplicAir (AlpicAir välisosa 1 tk

AM20-51HRDC1 (jahutus 5,2kW, küte 5,4kW), siseosa 2 tk ACMI-26HRDC1, laekassetti mõõt

596x240x596) müügiks hinnaga 1180 eurot + km ja paigalduseks hinnaga 450 eurot + km.

3. 21.09.2021-04.10.2021 paigaldas kostja õhksoojuspumba hageja tööruumidesse. Hageja soetas

õhksoojuspumba jahutamise eesmärgil. Paigaldamisel ekspluatatsiooni ei toimunud. Mais 2022 pani

hageja õhksoojuspumba esmakordselt jahutamiseks tööle. Kümne minuti jooksul selgus, et seade ei

hakka tööle, lülitus avariirežiimile. Hageja teavitas veast kostjat koheselt telefoni teel ja 02.06.2022

ning 02.07.2022 e-kirja teel. Kostja kirjadele ei reageerinud ja viga ei kõrvaldanud.

4. Hageja pöördus vea parandamiseks X OÜ pool. X OÜ esindaja KB tuvastas, et õhksoojuspump

oli paigaldatud valesti, välisosa ja siseosa andsid erineva võimsuse. Välisosa võimsus oli 5kW, aga

siseosa andis kokku 7,2kW. Kuna välisseadmes oli alavõimsus, siis leidis KB, et õhksoojuspump

tuleb välja vahetada. X OÜ tegi 20.07.2022 hinnapakkumise 2000 eurot + km. 27.07.2022 esitas

hageja kostjale kahjunõude. Kostja kahju ei hüvitanud.

5. Enne uue seadme paigaldamist teostas KB ülevaatuse ja tegi kindlaks, et: välisseadme paigalduse

käigus olid toruühenduste survepoole vahekraanid jäänud kinnisesse asendisse, mistõttu ei saanud

gaas r32 liikuda ja andis seadmes häire; siseosadel olid torustiku ühendusmutrid kehvasti isoleeritud,

mille tulemusena tekkisid külmasillad ja võimalik oht vee tilkumisele laele; siseosade kondensaadi

ühendused olid lahendatud sobimatute elektrijuhtmete torudega, mis võimaldas äravooluveel hakata

tilkuma laele, tekitades tugeva veekahjustuse. KB tuvastas, et õhksoojuspumba saab korda teha ilma

seadet välja vahetamata. KB OÜ teostas parandustööd hinnaga 300 eurot käibemaksuta.

6. Õhksoojuspumba

lepingutingimustele mittevastavus

põhjustas

niiskuskahjustusi

hageja

tööruumide laele. Kahjustada said kipsplaadid ja värv. Y OÜ edastas pakkumise remonditöödeks

1613,06 eurot käibemaksuta: ruumi tühjaks kolimine ja sisseehitatud mööbli kinni katmine (120

eurot); kahjustatud lae osaline demontaaž (4,80 m2, 106,18 eurot); kipsplaadi paigaldus ja

kinnitustarvikud (4,8 m2, 281,28 eurot); taastatud lae ja olemasoleva lae pahteldus, kokkuviimine ja

lihvimine (186 eurot); terve lae ülevärvimine (2 korda), sh värv ja toonimine (13,6 m2, 526,59 eurot);

pisitarvikud, akrüülid, teibid, maalritarbed (62,86 eurot); remondijärgne koristus (50 eurot);

kipsitõstuki ja tellingu rent Cramost (168 eurot); ehitusprahi utiliseerimine (30 eurot); transport

(82,15 eurot).

7. Kostja on tekitanud hagejale kahju kokku 2048,06 eurot (õhksoojuspumba remont 300 eurot +

remonttööd 1613,06 eurot + õigusabikulud 135 eurot).

8. Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et töö ei vasta lepingutingimustele, kui tööl ei ole

kokkulepitud omadusi, mistõttu on kostja väited seoses garantiiga asjakohatud. Asjakohatud ja tõele

mittevastavad on ka kostja väited, et hageja soovis osad paigaldustööd ise teostada. Kostja ei ole

tõendanud, et kostja on reageerinud hageja telefonikõnedele ja e-kirjadele. Kostja ei teavitanud

hagejat, mida tähendab veateade F0. Kostja väited, et kostja majandustegevus on lõppenud on väär.

9. Niiskuskahju olemasolu kinnitas KB 07.09.2022 e-kirjas, kus ka märkis, mis on niiskuskahju

põhjuseks. Y OÜ esindaja ET vaatas kahjustuse üle koha peal ja vormistas vajalike remonttööde

hinnapakkumise.

10. IR rääkis hageja võimalikust täiendava õhksoojuspumba paigaldamisest. IR käis hageja kontoris.

Paigaldatud seadmele soovitas IR teha restardi, mida hageja tegigi, lülitades seadme välja ka

vooluvõrgust. Peale restarti hakkas jahutus tööle, mistõttu eeldasid IR ja hageja esindaja, et probleem

on lahendatud. Mõne aja pärast siiski lülitus seade uuesti välja.

Kostja vastuväited

11. Kostja hagi ei tunnista, ning palub jätta hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda.

12. Hagejale müüdud seadmed vastavad nõuetele, mida kinnitab maaletooja. Garantii kehtib

seadmetele, mitte paigaldusele. Hageja paigaldas osaliselt seadmed ise. Hageja paigaldas veetoru,

puuris seina augu, monteeris ripplae ja tegi lõppviimistluse. Hageja teostatud tööde käigus, ripplae

monteerimise käigus, võidi kahjustada veetoru.

13. Kostja reageeris hageja kõnedele ja e-kirjadele. Kostja teavitas hagejat, et uurib veateadet F0.

Viga F0 tähendab vähest gaasi sisaldust seadmes. Nimetatule garantii ei kehi. Kostja lõpetas tegevuse

sügisel 2021, ning pöördus hageja probleemi lahendamiseks enda partneri poole. Suvel olid tehniku

järjekorrad pikad, ning esimene vaba aeg oli umbes kuu aja pärast, milline info edastati ka hagejale.

Hageja tüütas kostjat telefonikõnede ja solvavate e-kirjadega, ning tellis tehniku kolmandalt isikult.

Peale seda tekkis veekahju, millega ei ole kostjal mingit seost. Kostja suhtles Y OÜ esindajaga, kes

teavitas, et kalkulatsioon on teostatud hageja poolt edastatud fotode järgi. Kostjal ei ole kindel, et kus

ja kas on veekahju tekkinud.

14. Hageja pöördus suvel uue seadme paigaldamiseks kostja endise töötaja IR poole, kes paigaldas

ka vaidlusaluse seadme, seega jääb arusaamatuks, miks hageja on pöördunud kostja endise töötaja

poole, kui õhksoojuspump on paigaldatud valesti.

Kohtu põhjendused

15. Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, hinnanud tõendeid kogumis, asub

seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

16. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus

ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta

esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja

vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

17. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis

asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel

esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega

neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta

peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks TsMS § 232 lg 2

kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu.

18. Käesolevas asjas loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud:

18.1 06.09.2021 edastas kostja hagejale pakkumuse õhksoojuspumpade Mitsubishi ja Alpic Air

müügiks ja paigalduseks (edaspidi õhksoojuspump; seade) (dtl 30);

18.2 06.09.2021 aktsepteeris hageja pakkumise õhksoojuspumba AlpicAir müügiks ja paigalduseks

(AlpicAir välisosa 1 tk AM20-51HRDC1 (jahutus 5,2kW, küte 5,4Kw), siseosa 2tk ACMI-

26HRDC1, laekasseti mõõt 596x240x596) hinnaga 1180 eurot + käibemaks ning paigaldus 450 eurot

+ käibemaks (dtl 31);

18.3 21.09.-04.10.2021 paigaldas kostja hageja tööruumidesse nimetatud õhksoojuspumba;

18.4 22.06.2022 e-kirjaga teavitas hageja kostjat, et õhksoojuspumba üks laekasset külma ei anna,

veateade „F0“ (dtl 32);

18.5 02.07.2022 e-kirjaga teavitas hageja kostjat, et kui probleemi ei lahendata mõne päevaga, siis

annab hageja asjale teistsuguse käigu (dtl 34);

18.6 27.07.2022 edastas hageja kostjale nõuekirja kahju 2400 eurot hüvitamiseks hiljemalt

03.08.2022 (dtl 38-39);

18.7 27.07.2022 teavitas kostja e-kirjaga hagejale, et kostja üksnes paigaldas seadme ning nõudekiri

tuleb esitada maaletoojale BVT Partners OÜ-le (dtl 40).

19. Riigikohus on leidnud, et tüüppalkmaja palkosa tarnimise ja püstitamise leping võib VÕS § 208

lg 2 järgi olla müügileping, eriti kui hageja tellis lepingueseme olulises osas oma lepingupartnerilt (vt

RKTKo tsiviilasjas 3-2-1-89-12, p 28). Kuna käesoleval juhul on kostja vaidlusaluse

õhksoojuspumba tellinud maaletoojalt ja müünud selle edasi hagejale ning pakkunud seadme

paigaldamist, siis on kohus seisukohal, et poolte vahel on sõlmitud müügileping § 208 lg 1 tähenduses

ning käesoleva asja lahendamisel kuuluvad kohaldamisele VÕSis müügilepingu kohta kohaldatavad

sätted.

20. Hageja on esitanud kostja vastu nõude õhksoojuspumba parandamise kulu, õhksoojuspumba

ebaõigest paigaldamisest tekkinud veekahju, ning õigusabikulude saamiseks.

Kostja vaidleb nõudele vastu.

21. VÕS § 225 kohaselt ostja võib nõuda müüjalt ka sellise kahju hüvitamist, mis tekkis asja selle

otstarbele mittevastava kasutamise tõttu, kui see tulenes ostja ebapiisavast teavitamisest müüja poolt,

samuti kahju hüvitamist, mis tekkis asjale selle lepingutingimustele mittevastavuse tõttu. Kahju

hüvitamise nõude aluseks on § 115. VÕS § 225 üksnes täpsustab hüvitamisele kuuluva kahju

määramise reegleid, kuid ei muuda §-s 115 sisalduvaid üldpõhimõtteid. Nimetatud sättega on

hõlmatud ka kahjud, mis tekivad asja lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel ostja muudele

õigushüvedele, eelkõige olukorras, kus puudustega asi kahjustab ostja vara hulka kuuluvaid asju

(Varul P., Kull I., Kõve V., Käerdi M, Sein K. Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne.

Tallinn 2019. § 225 kommentaar, p 3.2. Lk 132). Õhksoojuspumba ebaõigest paigaldamisest tekkinud

veekahju likvideerimise kulud on käsitatavad hüvitatava kahjuna VÕS § 127 lg 1 mõttes, ning

seejuures ei ole oluline, kas kulud on juba kantud. Kulud võivad tekkida ka tulevikus VÕS § 128 lg

3 järgi. Müüdud asja lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel ostjale tekkinud kahju hüvitamise

nõude esitamise esmane eeldus on aga müüdud asja lepingutingimustele mittevastavus (§-d 217 ja

77) ning müüja vastutus selle eest (§ 218 lg 1).

22. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse,

kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde

kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2 p 1 kohaselt ei vasta asi lepingutingimustele muuhulgas siis,

kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Lisaks näeb VÕS § 77 lg 1, et võlgnik peab kohustuse täitma

lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene

lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise

kvaliteediga. Seega tuleneb seadusest, et kui pooled ei lepi lepingus kokku lepingulise kohustuse

täitmise kvaliteeti, peab kvaliteet vastama vähemalt keskmisele eeldatavale kvaliteedile sama liiki

esemete puhul.

22.1. Kostja paigaldas õhksoojuspumba kostja ruumidesse 21.09.2021-04.10.2021. Kostja ei ole

nimetatule vastuväiteid esitanud. Hageja ostis õhksoojuspumba ruumi suurusega 20 m2 jahutamiseks,

millest kostja oli teadlik (dtl 66). Kuna õhksoojuspump paigaldati sügisel, ning tegemist oli

jahutamise eesmärgil ostetud õhksoojuspumbaga, siis peale paigaldamist seadme ekspluatatsiooni ei

toimunud. Mais 2022 esimeste soojade ilmadega avastas hageja, et õhksoojuspump ei tööta, kohe

umbes 10 minutit peale (re)starti lülitus seade avariirežiimile, veateade F0.

22.2. Hageja esitas kohtule X OÜ seadusliku esindaja KB e-kirja, millest nähtuvalt käis KB vaatamas

x x x, x õhksoojuspumpa AlpicAir Multi AM20-51HRDC1 ja tuvastas, et: välisseadme paigalduse

käigus olid toruühenduste survepoole vahekraanid jäänud kinnisesse asendisse. Sellega seoses ei

saanud gaas r32 liikuda ja tekitas seadmes häire; siseosadel olid torustiku ühendus mutrid kehvasti

isoleeritud, mille tulemusena tekkisid sinna külmasillad ja võimalik oht vee tilkumisele laele;

siseosade kondensaadi ühendused olid lahendatud mitte sobivate elektrijuhtmete torudega, mis

võimaldas äravoolu veel hakata tilkuma laele tekitades sinna värskelt värvitud laele tugeva

kahjustuse ja jälje. Lisaks märkis KB, et õhksoojuspump oli paigutatud arvestades ruumi valesti.

Pandud oli välisosa 5kw jahutusvõimsusega, aga siseosad andsid kokku võimsuse 7,2kw, välisosa ja

siseosa peaksid olema võrdsed (dtl 41). X OÜ-l on alates 22.03.2018 fluoritud kasvuhoonegaase

sisaldavate paiksete jahutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpade käitlemisluba (dtl 103-104)

ning tegevusalaks on tööstuslike masinate ja seadmete paigaldus (dtl 105-106). Tegemist on tõendiga

TsMS § 272 lg 1 tähenduses. Kostja ei ole tõendile vastuväiteid esitanud.

22.3. Uuritud tõendist järeldab kohus, et kostja on õhksoojuspumba paigaldamisel teinud vigasid,

mistõttu ei vastanud õhksoojuspump lepingutingimustele, ning ei täitnud ülesandeid, milleks oli

õhksoojuspump ostetud. Õhksoojuspump ei jahutanud ruume. Ka kostja ise on kinnitanud oma

vastuses, et veateade F0 tähendab vähest gaasi sisaldust seadmes (dtl 61), millise asjaolu on ka

tuvastanud KB seadme ülevaatusel. Kostja väited, et hageja paigaldas osaliselt ise õhksoojuspumba

on tõendamata. Kostja ei ole esitanud ka muid tõendeid, mis lükkaks ümber hageja esitatud tõendi, et

kostja ei ole seadme paigaldamisel vigasid teinud. Seega asub kohus seisukohale, et õhksoojuspump

ei vastanud lepingutingimustele, kuivõrd õhkoosjupump ei sobinud otstarbeks, milleks see soetati.

23. VÕS § 218 lg 1 esimese lause kohaselt müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse

eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale,

isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 218 lg 3 esimese lause järgi müüja vastutab ka asja

lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko

üleminekut ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest

tulenevalt.

23.1. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest saaks järeldada, et õhksoojuspumba veateade F0, ning

asjaolu, et õhksoojuspump ei täitnud jahutamisfunktsiooni, on põhjustatud hageja tegevusest. Kohus

on tuvastanud, et kostja on paigaldanud õhksoojuspumba valesti. Seega tekkis asja

lepingutingimustele mittevastavus müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt.

24.1. VÕS § 219 lg 1 sätestab, et kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või

kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Riigikohus on

leidnud, et mõistlik aeg puuduse avastamise ja müüjale teatamise vahel sõltub puuduse iseloomust.

Ilmsest puudusest peab ostja müüjale üldjuhul teatama kohe pärast asja enda valdusse saamist, kuid

sellisest puudusest, mille avastamine eeldab asja kasutamist (varjatud puudus), peab ostja teavitama

müüjat siis, kui tal oli mõistlik võimalus puudus avastada (nt sõidukiga proovisõit teha) (vt ka

RKTKo tsiviilasjas 2-17-7157, p 13, RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-50-06, p 19; RKTKo tsiviilasjas

nr 2-14-37663/54, p-d 13-14). VÕS § 220 lg 1 kohaselt ostja peab teatama asja lepingutingimustele

mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele

mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 220 lg 2 järgi oma majandus- või

kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel

piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 221 lg 1 p 1 järgi ostja võib lepingutingimustele mittevastavusele

tugineda sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud või selle lepingutingimustele mittevastavusest

õigeaegselt ei teatanud, kui asja lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud müüja tahtluse või

raske hooletuse tõttu.

24.2. Hageja avastas õhksoojuspumba lepingutingimustele mittevastavuse mais 2022, kui hageja

esimeste soojade ilmadega õhksoojuspumba jahutamise eesmärgil tööle pani. Umbes 10 minutit peale

töötamist tuli veateade F0. Hageja väitel helistas ta koheselt kostjale. Kostja on kinnitanud oma

vastuses, et kostja helistas hagejale (dtl 61). 22.06.2022 edastas hageja kostjale e-kirja: „Teie poolt x

x x eelmise aasta septembris paigaldatud soojuspumba 1 laekassett külma ei anna. Rääkisin Teile

seda juba mais, lubasite tagasi helistada. Veateade on “F0”. Selle saab küll ajutiselt maha seadet re-

startides, kuid külma ikkagi ei tule ja mõne aja pärast on “F0” jälle ees. Nüüd on asi kriitiline!“ (dtl

32). 02.07.2022 edastas hageja kostjale: „Kurb nentida, et x kohalik ettevõtja petturiks osutus! Sain

selgust miks minu kirjadele ega kõnedele ei vastata. Kui mõne päeva jooksul see jama seal korda ei

ole aetud, annan asjadele teistsuguse käigu. Palun kiirustada!“ (dtl 34). 20.07.2022 sai hageja

pakkumise KB õhksoojuspumba korda tegemiseks (dtl 36). 27.07.2022 esitas hageja kostjale

nõudekirja kahju 2400 euro hüvitamiseks hiljemalt 03.08.2022.

24.3. Esitatud tõendeid uurides on tõendatud, et tegemist oli varjatud puudusega, mida ei saanud

avastada asja üle vaatamisel pärast asja enda valdusesse saamist. Puuduse avastamine vajas asja

kasutamist. Kohus ei vaidle vastu kostja väitele, et seade võis töötada peale paigaldamist. Kuid kuna

septembris 2021 ei vajanud hageja ruumid jahutust, siis ei kasutatud ka õhksoojuspumpa pikemalt,

kui üksnes vaadati, kas seade töötab. Mais 2022 peale asja kasutamist avastas hageja, et seade ei

tööta, ning lülitub peale umbes 10 minutilist kasutamist avariirežiimile. Seega on hageja teavitanud

kostjat õhksoojuspumba lepingutingimustele mittevastavusest, ning kirjeldanud viga piisavalt täpselt,

mõistliku aja jooksul peale puuduse avastamist. Isegi kui hageja ei ole teavitanud kostjat puudusest

mõistliku aja jooksul, on kohus tuvastanud eelnevalt, et kostja on õhksoojuspumba paigaldamisel

teinud vigasid, ehk on olnud raskelt hooletu. Seega on täidetud VÕS § 220 lg 1 ja § 221 lg 1 p 1

tingimused.

25. VÕS § 222 lg 1 sätestab, et kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja

parandamist või asendamist, kui valitud õiguskaitsevahendi kasutamine on võimalik ja sellega ei

põhjustata müüjale võrreldes teise õiguskaitsevahendi kasutamisega ebaproportsionaalseid kulusid,

arvestades kõiki asjaolusid, muu hulgas väärtust, mis asjal oleks olnud, kui lepingutingimustele

mittevastavust ei esineks, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust kasutada

teist õiguskaitsevahendit ilma märkimisväärse ebamugavuseta. VÕS § 222 lg 42 järgi müüja peab asja

parandama või asendama mõistliku aja jooksul alates hetkest, kui ostja teavitas müüjat asja

lepingutingimustele mittevastavusest. VÕS § 222 lg 5 sätestab, et kui ostja nõuab õigustatult asja

parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda

teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. VÕS § 222 lg 6 kohaselt ostja

kaotab õiguse nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui ta ei nõua seda müüjalt üheaegselt

teatega asja lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist,

välja arvatud juhul, kui müüja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega.

25.1. Kohus

tuvastas

eelnevalt,

et

hageja

teavitas

õhksoojuspumba

mittevastavusest

lepingutingimustele mais 2022 telefoni teel, 22.06.2022 ja 02.07.2022 e-kirjaga. Kostja on küll

tõendanud, et ta on uurinud, mida tähendab veateade F0 (dtl 114), kuid kohtule ei ole esitatud

tõendeid, et kostja oleks sellest teavitanud hagejat või, et kostja oleks reageerinud hageja e-kirjadele.

Kostja on reageerinud alles hageja 27.07.2022 nõudekirjale (dtl 40), kus kostja on palunud hagejal

pöörduda maaletooja poole, ning leidnud, et paigaldus on tehtud korrektselt. Kohus järeldab

nimetatust, et kostja keeldus õhksoojuspumba asendamisest ja parandamisest. Tõendatud on, et kostja

ei ole asja parandanud, asendanud ega hüvitanud kahju mõistliku aja jooksul alates hetkest, kui hageja

teavitas kostjat asja lepingutingimustele mittevastavusest. Kuigi hageja ei nõudnud asja parandamist

või asendamist sõnaselgelt 22.06.2022 ja 02.07.2022 e-kirjades, siis on hageja andnud mõistliku aja

kahjude hüvitamiseks 27.07.2022 nõudekirjas (dtl 38-39) peale KB 20.07.2022 pakkumise saamist

(dtl 36), ning peale eelnevalt korduvalt puudustest teavitamist.

25.2. Kuigi hageja on nõudnud 27.07.2022 nõudekirjas õhksoojuspumba töökorda viimiseks uue

välisosa seade maksumust ja paigaldust kokku 2400 eurot (sh 400 eurot), on kohus seisukohal, et

hageja on õigustatud käesolevalt nõudma kostjalt õhksoojuspumba parandamise kulu 300 eurot

tulenevalt VÕS § 222 lg 5. Kulu on tõendatud 15.08.2022 arvega 39-22 (dtl 42). Kostja ei ole kulu

suuruse osas vastuväiteid esitanud. Kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele 300 eurot.

26. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hageja on teavitanud kostjat veekahjust enne 26.09.2022

esitatud hagiavaldust. Kuigi hageja ei ole teavitanud kostjat õhksoojuspumba ebaõigest

paigaldamisest tekkinud veekahjust, võib kostja nõuda nimetatud kahju VÕS § 225 järgi, kuna kahju

tekkis seadme lepingutingimustele mittevastavuse tõttu. Kohus nõustub kostjaga, et nimetatud nõuet

ei ole esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduses, kuid ebamõistlik oleks asuda seisukohale, et kuna

hageja ei toonud koheselt veekahju esile, siis peab ta esitama uue hagi sellele tuginedes. Uue hagi

esitamine ei oleks mõistlik ega ka kooskõlas TsMS §‑ga 2, sest uue hagi raames hakkaks kohus

lahendama sisuliselt sama asja (vt RKTKo tsiviilasjas 3-2-1-49-17, p 24.2.).

27. VÕS § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega

või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud

juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt

muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 115 lg 2 esimene lause sätestab, et kohustuse täitmise asemel

võib kahju hüvitamist nõuda pärast käesoleva seaduse §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja

möödumist. VÕS § 115 lg 3 kohaselt kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda ka

täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust,

samuti käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt

on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. VÕS § 116 lg 4 mõistes on olulise

lepingurikkumisega tegemist, kui kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku

põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi.

VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on

võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat

asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui

asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle

asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 järgi hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline

või mittevaraline. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või

hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib

tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas

mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju

kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

27.1. Kohus on tuvastanud kohtuotsuse punktis 22.2. ja 22.3., et õhksoojuspumba paigaldamisel olid

siseosadel torustiku ühendusmutrid kehvasti isoleeritud, mille tulemusena tekkisid sinna külmasillad

ja võimalik oht vee tilkumisele laele; siseosade kondensaadi ühendused olid lahendatud mitte

sobivate elektrijuhtmete torudega, mis võimaldas äravoolu veel hakata tilkuma laele tekitades sinna

värskelt värvitud laele tugeva kahjustuse ja jälje. Kohtule esitatud fotodega on tõendatud veekahju

laes (dtl 80-81). Kohus on tuvastanud kohtuotsuse punktis 24.3., et hageja teavitas kostjat

õhksoojuspumba lepingutingimustele mittevastavusest tähtaegselt. Kohtuotsuse punktis 25.1. on

kohus tuvastanud, et kostja ei reageerinud hageja nõuetele seoses õhksoojuspumba

lepingutingimustele mittevastavusega. Y OÜ 20.09.2022 hinnapakkumisega on tõendatud, et

kliimaseadmest tingitud veekahjustuse likvideerimise maksumus on 1613,06 eurot käibemaksuta (dtl

43). Y OÜ esindaja on kinnitanud, et on vaadanud veekahjustuse isiklikult üle (dtl 85).

27.2. Kohus leiab, et veekahju likvideerimise kulu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus

on tuvastanud õhksoojuspumba lepingutingimustele mittevastavuse, ning tuvastatud on kostja

vastutus. Kohus leiab, et hageja on õigustatud nõudma kahju hüvitamist ilma kostjale täiendavat

tähtaega andmata. Hageja on korduvalt teavitanud kostjat õhksoojuspumba lepingutingimustele

mittevastavusest, kuid kostja ei ole mõistliku aja jooksul teinud midagi mittevastavuse

kõrvaldamiseks. Asjakohatud on kostja väited, et kostja on tegevuse lõpetanud ja kostja ei vastuta

seetõttu. Hageja esitatud e-krediidiinfo väljavõttest nähtub, et kostja on tegutsev ettevõte (dtl 82-83).

Kostja väitest võib üksnes järeldada, et kostja ei kavatsenud ega kavatse ka edaspidi oma kohustusi

täita. Seega kuulub rahuldamisele hageja nõue 1613,06 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid

nõude suurusele.

28. Hageja taotleb kostjalt välja mõista kohtueelsed õigusabikulud 135 eurot (dtl 45).

28.1. Riigikohus on leidnud, et kohtueelsed õigusabikulud on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1

alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad. Kulud, mis tekivad alates hagi ettevalmistamisest ja

hagiavalduse koostamisest, hüvitatakse aga TsMS-s ettenähtud korras (vt RKTKo tsiviilasjas 3-2-1-

84-14, p 24).

28.2. Hageja on esitanud kostjale kohtueelselt 27.07.2022 nõudekirja (dtl 38-39). Seega on kulud 135

eurot õigusabile mõistlikud ja põhjendatud, ning kuuluvad kostjalt välja mõistmisele.

29. Vastavalt VÕS § 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi on hagejal

õigus nõuda kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel võib

võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sisse nõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni

otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

29.1. Hageja on koos põhinõudega esitanud viivisenõude, milles palub viivise välja mõista hagi

esitamisest kuni otsuse tegemiseni kindla summana ning alates otsuse tegemisest kuni põhinõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kuna hageja esitas veekahju nõude alles

26.09.2023, siis leiab kohus, et viivisenõue kuulub rahuldamisele perioodi 26.09.2022-30.11.2023

eest 267,12 eurot ja alates 01.12.2023 viivis VÕS § 113 teises lauses sätestatud määras summalt

2048,06 eurot kuni nõude tasumiseni.

30. Kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele õhksoojuspumba parandamise kulu 300 eurot,

veekahju likvideerimise kulu 1613,06 eurot, kohtueelsed õigusabikulud 135 eurot, viivis perioodi

26.09.2022-30.11.2023 eest 267,12 eurot ja alates 01.12.2023 viivise VÕS § 113 teises lauses

sätestatud määras summalt 2048,06 eurot kuni nõude tasumiseni.

Menetluskulud

31. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus

rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda.

32. Hageja palub määrata menetluskuluna kindlaks riigilõivu summas 350 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1180 eurot ilma käibemaksuta.

33. Kuna riigilõivu tasus hageja seaduses sätestatud suuruses, on tegemist põhjendatud kuluga.

Põhjendatud on ka maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot juhindudes TsMS § 4842.

34. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS

§ 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

35. Põhjendatud on hageja lepingulise esindaja tunnihind 100 eurot käibemaksuta.

36. Hageja lepingulise esindaja ajakuluks on kliendiga konsulteerimine ja tutvumine 1 tund,

hagiavalduse koostamine 3,5 tund, menetluskulude nimekirja koostamine vastavalt kohtu 04.10.2022

määrusele 0,3 tundi, hageja 18.11.2022 arvamuse koostamine 2,5 tundi, hageja täiendavad selgitused

2 tundi, kohtuistungiks ettevalmistamine ja osalemine 2 tundi, menetluskulude nimekirja koostamine

0,3 tundi. Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud ja vastab toimiku

materjalidele. Hageja on kinnitanud, et on käibemaksukohustuslane ning saab õigusabilt tasutud

käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Seetõttu mõistab kohus kostjalt õigusabikulud

välja ilma käibemaksuta.

37. Kokku on põhjendatud hageja menetluskulu 1550 eurot (350 +20 + 1180). Kostjalt tuleb hageja

kasuks menetluskuludena välja mõista 1550 eurot.

38. Kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

39. TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Nele Seping

Kohtunik