2-23-10390/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-23-10390

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

29. november 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-10390

Tsiviilasi

T. S. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlgnik T. S. (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post

XXX);

usaldusisik V. K.(XXX; telefon XXX; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

20. november 2023

RESOLUTSIOON

1. Jätta T. S. maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamiseks rahuldamata.

2. Tühistada

Tartu

Maakohtu

29. septembri

2023

määrusega

kohaldatud

maksejõuetusavaldust tagav abinõu, millega kohus peatas T. S. vara suhtes läbiviidava

täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni

või menetluse lõppemiseni.

3. Määrata usaldusisiku V. K. töötasu suuruseks 660 eurot, millele lisandub käibemaks

132 eurot, kokku 792 eurot.

4. Välja mõista T. S. usaldusisiku tasu 660 eurot, millele lisandub käibemaks 132 eurot, kokku

792 eurot, FIE-le Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei (arvelduskonto nr EE191010011596520222,

saaja Tartu kohtutäitur Oksana Kutshmei).

5. Jätta menetluskulud T. S. kanda.

Määrus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale võib usaldusisik

või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. T. S. (avaldaja/võlgnik) esitas 21.07.2023 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse

(tsiviilasi nr 2-23-10390).

Avalduse kohaselt on võlgnik vallaline ja ülalpeetavaid tal ei ole. Võlgnik töötab XXX ning tema

sissetulekuks on töötasu 1100 eurot ja sotsiaaltoetus 318 eurot, kokku 1418 eurot kuus. Võlgniku

igakuised väljaminekud on 1925 eurot: eluasemekulud keskmiselt 150 eurot, kulutused toidule

400 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 200 eurot, kulutused majatarvetele ja hügieenile

150 eurot, transpordikulud 600 eurot, sidekulud 75 eurot, ravimid ja tervishoiukulud 150 eurot ning

muud ootamatud kulutused 200 eurot. Võlgnevuste tasumiseks jäävaks summaks on võlgnik

märkinud 50-150 eurot. Võlgnikul puudub vara, mida realiseerida. Võlgniku selgituse kohaselt on

makseraskuste põhjuseks raske käevigastus, mis takistas töötamist, aga ka ebaedukas äride ajamine,

rahaga oskamatu ümberkäimine ning vanade laenude tasumine uutega. Võlgniku kohustuste

suuruseks on vähemalt 54 076,66 eurot.

2. Kohus võttis 29.09.2023 määrusega võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas tema

usaldusisikuks V. K., keda kohustas hiljemalt 03.11.2023 kohtule esitama füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja koos lisade ja hinnanguga

võlgniku varalisele seisundile ja makseraskuste ületamiseks sobivaimale menetluse liigi valikule.

Ühtlasi peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha

sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni.

3. Usaldusisik esitas 03.11.2023 kohtule FiMS §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse

võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta.

4. 20.11.2023 kohtuistungile võlgnik ei ilmunud. Kohtukutse saadeti võlgnikule 10.11.2023 ja

18.11.2023 võlgniku poolt kohtule avaldatud elektronpostiaadressile XXX. Kohtuistungi toimumise

ajaks võlgnik kutse kättesaamist kinnitanud ei olnud. Kohus määras tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 477 lg 3 alusel vaadata asi läbi sisuliselt võlgniku osavõtuta.

Kohtu põhjendused

5. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine.

Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste

kohta ning hinnanguga võlgniku majanduslikule olukorrale.

Üldandmed

5.1. Rahvastikuregistri andmetel on XXX sündinud T. S. perekonnaseisult vallaline ning tal puuduvad

ülalpeetavad. Võlgniku elukohaks (XXX) märgitud korterihoonestusõiguse omanikuks on võlgniku

isa T. S. (isikukood XXX). Võlgniku lisa-aadressiks on rahvastikuregistris märgitud XXX. Kinnisasi

kuulub võlgniku tööandjale XXX (registrikood XXX), mille tegelik kasusaaja on samuti võlgniku

isa. Võlgniku sissetulekuks on töötasu XXX ja XXX (registrikood XXX). 2022. aasta

tuludeklaratsiooni järgi oli võlgniku keskmine neto sissetulek 946,61 eurot kuus. Töötasule lisandub

töövõimetoetus päevamääraga 10,60 eurot ehk keskmiselt 318 eurot kuus ja sotsiaaltoetus

34,01 eurot kuus. Seega on võlgniku ametlik summaarne sissetulek keskmiselt ca 1300 eurot kuus.

5.2. Võlgniku arvelduskontode väljavõttest nähtub, et võlgnik võtab valdavalt sissetuleku sularahas

välja. Maksejõuetusavaldusest ja suhtlusest võlgnikuga selgus, et võlgnikul puudub tegelik ülevaade

oma kulutustest, samuti nägemus, mil viisil kulusid kokku hoida ja kontrolli alla saada. Võlgnik

kajastab maksejõuetusavalduses väljaminekuid ca 300 euro võrra suuremana kui sissetulekuid.

Seejuures märgib võlgnik, et on veel võimeline tasuma võlgnevuste katteks 50-150 eurot kuus.

Maksejõuetusavalduses märgitud transpordikulu osas on võlgnik selgitanud, et suur transpordikulu

(600 eurot kuus) on tingitud tema hobist, milleks on lohesurf. Usaldusisikuga kohtumisele

(02.11.2023) eelnenud nädalavahetusel kulus võlgnikul tema selgituse kohaselt veekogu äärde

jõudmiseks paagitäis kütust. Usaldusisiku järelepärimisele maksejõuetuse põhjuste kohta selgitas

võlgnik, et võttis laenud teadmatusest ning võetud raha sai niisama maha laristatud.

Maksejõuetusavalduse esitamist põhjendas võlgnik sooviga vältida olukorda, kus võimalike tulevaste

täitemenetluste kaudu jõuaks teave võlgnevuste kohta võlgniku tööandjani.

Vara

5.3. Võlgnikul puudub registritesse kantav vara. Võlgniku sissetulekuks on töötasu ca 1100 eurot

(2022. aasta tuludeklaratsiooni järgi keskmiselt 946,61 eurot), töövõimetoetus keskmiselt 318 eurot

(laekub teise isiku arvelduskontole Eestis) ja sotsiaaltoetus 34,01 eurot, kokku ca 1452 eurot kuus.

Võlgniku AS SEB Pank kontol nr XXX oli 21.07.2023 seisuga 0,76 eurot ja XXX kontol nr XXX oli

02.09.2023 seisuga 0,80 eurot.

Võlgniku AS SEB Pank konto väljavõttest nähtuvalt on võlgnik 2022. aasta oktoobris ja 2023. aasta

jaanuaris soetanud endale kaks lohesurfi lohet (Ozone 17 m2), makstes mõlemal korral lohe eest

1200 eurot. Kui usaldusisik selgitas võlgnikule, et tegemist on pankrotimenetluses realiseeritava

varaga, vastas võlgnik, et seda vara tal enam ei ole.

Kohustused

5.4. Võlgnikul on pandiga tagamata kohustusi 28 474,04 eurot (tarbimis- ja väikelaenud). Võlgniku

väitel on tal võlgnevusi ka eraisikute ees, kuid täpsemaid andmeid võlgnik usaldusisikule ei edastanud

võlausaldajate ega võlgnetavate summade kohta.

Maksejõuetus

6. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu, ta ei suuda vara puudumisel võlausaldajate

nõudeid korraga rahuldada. Samas ei pruugi võlgniku maksejõuetus olla püsiva iseloomuga.

Võlgnikul on kallis hobi ning üksnes sellest tingitult on tema transpordikulud igakuiselt suurusjärgus

600 eurot. Lisaks kuulub raha ka varustusele – ainuüksi lohede ostmiseks on kulunud 2400 eurot. Kui

võlgnik tasuks igakuiselt võlausaldajate nõuete rahuldamiseks 600 eurot, oleks väljaselgitatud

kohustused 28 474,04 eurot võimalik rahuldada ca 4 aastaga. Sel juhul jääks võlgnikule sissetulekust

veel ca 850 eurot, mis on enam kui täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 järgi arestimisele

mittekuuluva sissetuleku osa. Kui võlgnik ei ole võimeline kulutusi kontrolli all hoidma ega tegelema

juba tekkinud võlgnevuste tagasimaksmisega, on tema maksejõuetus püsiv. Võlgniku maksejõuetuse

põhjuseks on tema puudulik finantskäitumine ja raiskav elustiil. Võlgnikul puudub ülevaade oma

kulutuste ja kohustuste üle. Võlgnik on tunnistanud, et ta on raha (sh võetud laenud) maha laristanud.

Võlgnik on selgitanud seda keerulise perioodiga elus, kus ta pidutses ja tarbis alkoholi. Samas ei ole

võlgnik ka maksejõuetuse avalduse esitamise järgselt oma toreduslikke kulutusi lõpetanud, sh avaldas

võlgnik, et tal on jätkuvalt lohesurfiga seotud transpordikulud. Igakuiste kulutuste osas ei näe võlgnik

(ka maksejõuetusavaldust koostades) probleemi selles, et need on sissetulekust suuremad.

Võlgniku sissetulekute ja väljaselgitatud kohustuste suurust arvestades oleks sobivaks menetluse

liigiks võlgade ümberkujundamine. Usaldusisik selgitas võlgnikule kohustuste ümberkujundamise

võimalust ning selle menetlusega seotud vajadust loobuda menetluse ajaks toreduslikku laadi

kulutustest. Võlgnik võlgade ümberkujundamise menetluse vastu huvi ei avaldanud. Usaldusisiku

hinnangul puudub võlgnikul võetud kohustuste täitmise vastu märkimisväärne huvi. Võlgade

ümberkujundamise menetluse edukas läbimine eeldab aga võlgniku tahet vabaneda võlgadest eeskätt

oma kohustuste täitmise kaudu. Võlgniku motivatsioon maksejõuetusmenetluse osas ei ole oma

rahaasjade kontrolli alla saamine ja kohustustega tegelemine. Võlgnik ei ole kohtule esitatud

maksejõuetusavalduses võlgade ümberkujundamist taotlenud. Võlgniku soov oli avaldusest nähtuvalt

pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise menetlusega.

7. Usaldusisiku hinnangul võib esineda alus jätta T. S. suhtes võlgniku kohustustest vabastamise

menetlus algatamata põhjusel, et võlgnik on kahjustanud võlausaldajate huve vara raiskamisega.

Võlgnik on ise tunnistanud raha ja võetud laenude raiskamist. Regulaarsed tasumised hotellides ja

restoranides

nähtuvad

ka

võlgniku

konto

väljavõttest.

Võlgnik

ei

ole

oma

hobist

maksejõuetusavalduse esitamise järgselt loobunud. T. S. elustiil nii enne maksejõuetusavalduse

esitamist kui ka praegu on ilmselgelt toreduslikku laadi. Usaldusisiku arvates ei ole võlgnikul

nägemust ega tahet oma toreduslikku laadi kulutuste kokkuhoidmiseks ka tulevikus, sh kohustustest

vabastamise menetluse algatamisel. Kuivõrd võlgnik ei ole soovinud pankrotimenetlust ilma

kohustustest vabastamise menetluseta, tuleb usaldusisiku hinnangul jätta võlgniku avaldus

rahuldamata. Usaldusisik on võlgnikule selgitanud, et tal on võimalik esitada maksejõuetusavaldus

kohtule uuesti, kuid enne seda tuleb tal oma kulud viia kooskõlla tuludega ning toreduslikku laadi

kulusid märkimisväärselt vähendada.

8. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgniku varaks tema sissetulek ca 1452 eurot kuus. Võlgniku

teadaolevate kohustuste suurus on 28 474,04 eurot. Võlgnik on maksejõuetu, kuna ta ei suuda muu

vara puudumisel võlausaldajate kõiki nõudeid korraga rahuldada. Samas ei pruugi usaldusisiku

hinnangul võlgniku maksejõuetus olla püsiva iseloomuga – võlgniku maksejõuetus on püsiv juhul,

kui ta ei hoia oma kulutusi kontrolli all ega tegele juba tekkinud võlgnevuste tagasimaksmisega.

Võlgnik ise on maksejõuetusavaldust esitades taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamist.

9. Kohus, vaadanud T. S. maksejõuetusavalduse läbi, jätab võlgniku maksejõuetusavalduse

rahuldamata (FiMS § 18 lg 2 p 4). FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3

nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele

vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal

pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse

raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus

pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). Kehtiva kohtupraktika järgi on

kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiks ka võimaldada uus majanduslik algus eriti raskes

majanduslikus seisus võlgnikule, kes annab endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

FiMS § 45 lg 3 p 4 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda

tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse

võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine.

Kohus leiab, et antud juhul esineb alus FiMS § 45 lg 3 p 4 järgi võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamata jätmiseks põhjusel, et võlgnik on kahjustanud võlausaldajate huve vara

raiskamisega. Maksejõuetusavalduse kohaselt elab võlgnik üle oma võimete – ca 1452 euro suuruse

(1100 + 318 + 34,01) kuusissetuleku juures (võlgnik ei ole avalduses märkinud sotsiaaltoetust

34,01 eurot) on võlgniku igakuised väljaminekud 1925 eurot. Seega ei ole võlgniku tulud ja kulud

tasakaalus, vaid võlgniku väljaminekud on 473 euro (1925 – 1452) võrra suuremad kui sissetulekud.

Usaldusisiku 03.11.2023 kohtule esitatud arvamusest nähtuvalt on suured väljaminekud tingitud

võlgniku hobist, millega kaasnevad kulud varustusele, transpordile, majutusele jms. Pidev mööda

Eestit ringisõit (XXX) ning regulaarsed maksed erinevates hotellides ja restoranides nähtuvad ka

võlgniku arvelduskonto väljavõtetest. Usaldusisik on toonud välja, et üksnes transpordile kuluva

600 euro tasumisel võlausaldajate nõuete katteks saaks võlgniku kohustused summas 28 474,04 eurot

täidetud nelja aastaga ning seejuures jääks võlgnikule sissetulekust oma esmaste vajaduste

rahuldamiseks veel 852 eurot (1452 – 600), mis on enam kui TMS § 132 lg 1 järgne arestimisele

mittekuuluva sissetuleku osa 725 eurot. Usaldusisiku kinnitusel ei ole võlgnik maksejõuetusavalduse

esitamise järgselt oma raiskavat elustiili lõpetanud ega suuri kulutusi põhjustavast harrastusest

loobunud. Eeltoodust järeldub kohtu hinnangul, et võlgnikul puudub olemasolevate kohustuste

täitmise vastu märkimisväärne huvi ning tegelik tahe kulusid kokku hoida ja kontrolli alla saada.

Usaldusisikule võlgniku poolt avaldatu kohaselt on tema maksejõuetusavalduse esitamise põhjuseks

soov vältida olukorda, kus väidetavalt teadmatusest võetud ja niisama maha laristatud laenurahade

sissenõudmiseks alustatavate täitemenetluste kaudu ei jõuaks teave võlgnevuste kohta tema

tööandjani (XXX). Võetud laenurahade asjatu kulutamine, jätkuv mõtlematu finantskäitumine ja

tarbimisharjumuste mittemuutmine kinnitavad kohtu hinnangul võlgniku teadlikku võlausaldajate

nõuete rahuldamise takistamist.

Kuivõrd kohus kuulutab pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest

vabastamise menetluse, aga antud juhul esineb alus FiMS § 45 lg 3 p 4 järgi võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmiseks, jätab kohus võlgniku maksejõuetusavalduse

rahuldamata ja tühistab 29.09.2023 määruse osas, millega kohus peatas võlgniku vara suhtes

läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti

väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni. Kohtute infosüsteemist (KIS) ja täitemenetluse

registrist nähtuvalt ei ole võlgniku suhtes käesoleval ajal pooleliolevaid kohtu- ega täitemenetlusi.

Kohus selgitab, et tuvastatud asjaoludel – võlgnik on oma teadliku käitumisega takistanud

võlausaldajate nõuete rahuldamist – ei oleks antud juhul võimalik ka võlgade ümberkujundamise

menetluse algatamine tulenevalt FiMS § 19 lg 3 p-s 5 sätestatust. Viidatud sätte kohaselt võib kohus

jätta võlgade ümberkujundamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul

enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud

võlausaldajate nõuete rahuldamist või teinud tahtlikult võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid, muu

hulgas võib võlausaldajate huvide kahjustamine seisneda vara peitmises või raiskamises.

Usaldusisiku tasu

10. FiMS § 54 lg 1 ja 2 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist,

mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu

ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4

alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FiMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku

vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18

lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks

ülesannete täitmisele kuluv aeg. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised

kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

FiMS § 54 lg 4 sätestab, et kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse

määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab

esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 9 tundi

50 minutit. Seejuures on usaldusisik arvestanud tasu suuruseks 67,11 eurot tunni kohta ning palunud

kohtul tasu suuruseks määrata 660 eurot, millele lisandub käibemaks.

Kohus on usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades seisukohal, et tema

tööks kulunud aeg on põhjendatud ning V. K. tuleb vastavalt taotletule tasuks usaldusisiku ülesannete

täitmise eest määrata 660 eurot, millele lisandub käibemaks 132 eurot, kokku 792 eurot. Usaldusisiku

tasu tuleb välja mõista võlgnikult ja selle tasumine FiMS § 54 lg 9 alusel määrata büroole, mille

kaudu usaldusisik tegutseb, so FIE-le Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik