2-23-14347/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Triin Siimpoeg

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. november 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-14347

Tsiviilasi

J M hagi E M vastu abielu lahutamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja J M (isikukood xxxx)

Kostja E M(isikukood xxxx)

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Lahutada

J

M

ja

E

M

abielu,

mis

on

registreeritud

xxxx

xxxx

registreerimisnumbriga xxxx.

3. Tühistada 20. detsembriks 2023 kell 10.50 määratud kohtuistungi aeg.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

Otsuse edastamime

Toimetada kohtuotsus kätte hagejale ja kostjale.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja poolte seisukohad

1. J M (hageja) esitas 10.10.2023 Harju Maakohtule hagi E M (kostja) vastu abielu

lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt on mõlemad pooled nõus ja valmis abielu lahutama.

Hageja elab käesoleval ajal Eestis, kuid kostja elab xxxx.

2. Kostja teatas 15.11.2023, et soovib abielu lahutada ning 23.11.2023 avalduses kinnitas,

et hagiavalduses esitatud teave on õige ning ta on abielu lahutusega nõus.

Kohtu seisukoht

3. Kuivõrd kostja elab xxxx, võtab kohus esmalt seisukoha kohtualluvuse kohta

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1). TsMS § 70 lg 2 kohaselt allub asi Eesti

kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või

kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Seejärel

kontrollib kohus, kas asi allub Harju Maakohtule (TsMS § 75 lg 1).

4. Kuna hageja on esitanud nõude abielu lahutamiseks ja kostja elab xxxx, analüüsib kohus

esmalt kohtualluvust Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25.06.2019 määruse (EL) nr 2019/1111

alusel, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades

tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (edaspidi Määrus).

4.1.

Määruse artikli 3 punkti a) alapunktide v) ja vi) kohaselt on abielulahutuse asjad selle

liikmesriigi kohtu alluvuses, kelle territooriumil on taotleja harilik viibimiskoht, kui ta on seal

elanud vähemalt aasta vahetult enne taotluse esitamist või on taotleja harilik viibimiskoht, kui

ta on seal elanud vähemalt kuus kuud vahetult enne taotluse esitamist ja kui ta on kõnealuse

liikmesriigi kodanik.

Hageja on märkinud enda elukohaks xxxx (dtl 1). Rahvastikuregistrist nähtub, et hageja elas

kuni 05.02.2017 Eestis ning siis kolis xxxx. Alates 27.05.2022 oli hagejal taas registreeritud

Eestis aadress. Hageja aadress perioodil 27.05.2022-13.08.2023 oli xxxx. Alates 13.08.2023 on

hageja aadressiks rahvastikuregistris märgitud xxxx. Seega on kohtu hinnangul hageja elanud

Eestis vähemalt aasta vahetult enne taotluse esitamist (elukoht Eestis alates 27.05.2022 ning

hagi esitatud 10.10.2023). Samuti kohaldub asjas alapunkt vi), kuna hageja on Eesti kodanik

ning elanud Eestis vähemalt kuus kuud vahetult enne taotluse esitamist. Eeltoodust tulenevalt

allub hagi lahendamine Eesti kohtule Määruse artikli 3 punkti a) alapunktide v) ja vi) järgi.

4.2.

Järgnevalt kontrollib kohus, kas asi allub Harju Maakohtule. TsMS § 102 lg 3 järgi

esitatakse hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja elukoha järgi. Kui kostja

elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, ühise alaealise

lapse puudumisel hageja elukoha järgi. Pooltel ei ole ühist elukohta ning kostja elukoht ei ole

Eestis. Seega tuleb lähtuda poolte ühise alaealise lapse elukohast. Rahvastikuregistri järgi

elavad poolte ühised lapsed Tallinnas. Seega allub asi TsMS § 102 lg 3 alusel Harju Maakohtule

(justiitsministri 27.10.2005 määrus nr 45 § 1 p 1).

5. Järgnevaks peab kohus kindlaks tegema, millise riigi õigust tuleb asjas kohaldada.

Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 1 lg 2 kohaselt kohaldatakse REÕS-is sätestatut

üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või Euroopa Liidu määrustes.

Kohaldatava õiguse suhtes kehtib Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20.12.2010 määrus (EL) nr

1259/2010 tõhustatud koostöö rakendamise kohta abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava

õiguse valdkonnas (edaspidi Rooma III määrus). Seega tuleb REÕS § 1 lg 2 järgi kohaldatava

õiguse määramisel lähtuda Rooma III määrusest.

5.1.

Rooma III määruse artikli 5 kohaselt võivad abikaasad abielulahutuse suhtes

kohaldatava õiguse määramises kokku leppida. Käesoleval juhul ei ole pooled kohaldatava

õiguse määramises kokku leppinud. Seega tuleb lähtuda artiklist 8, mis sätestab, et kui artiklist

5 tulenev valikuvõimalus jäetakse kasutamata, kohaldatakse abielulahutuse ja lahuselu suhtes

selle riigi õigust:

a) kus on kohtusse pöördumise ajal abikaasade peamine elukoht; või selle puudumise korral,

b) kus oli abikaasade viimane peamine elukoht, tingimusel, et sellest ei ole kohtusse

pöördumise ajal möödunud rohkem kui aasta, kui üks abikaasadest kohtusse pöördumise ajal

endiselt selles riigis elab; või selle puudumise korral,

c) mille kodanikud mõlemad abikaasad on kohtusse pöördumise ajal; või selle puudumise

korral,

d) kus kohtusse pöördutakse.

Kohus leiab, et eeltoodud määruse punkt a) kohaldamisele ei kuulu, kuna kohtusse pöördumise

ajal puudus pooltel ühine peamine elukoht. Hageja elab Eestis ja kostja elab Saksamaal. Samuti

ei kuulu kohaldamisele määruse punkt b). Seda põhjusel, et hageja ja kostja elasid küll ühiselt

Saksamaal, kuid sellest on kohtusse pöördumise ajal möödunud rohkem kui aasta (vt määruse

p 4.1). Kuna kostja ei ole teadaolevalt Eesti Vabariigi kodanik, ei kuulu kohaldamisele ka

määruse punkt c). Seega tuleb kohaldatava õiguse määramisel lähtuda punkist d). Kuna hageja

pöördus Eesti kohtu poole, tuleb asjas abielu lahutamisele Rooma III määruse artikli 8 punkti

a) järgi kohaldada Eesti õigust.

6. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud

avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 4 kohaselt ei ole kohus

abieluasjas hagi õigeksvõtuga seotud. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu

lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui

abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Seega saab kohus hagi rahuldada, kui abikaasade abielusuhted on pöördumatult lõppenud.

Abielusuhted on pöördumatult lõppenud, kui abielulist kooselu pole ja on alust arvata, et sellist

kooselu ei taastata.

6.1.

Hageja ja kostja abielu on sõlmitud xxxx xxxx registreerimisnumbriga xxxx (dtl 4).

Hageja on esile toonud, et abikaasad soovivad oma abielu lahutada (dtl 1-2). Abikaasad ei ela

enam koos, hageja elab Eestis ning kostja xxxx. Kostja on abielu lahutusega nõus (dtl 18, 25).

Eeltoodud asjaoludest tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja ja kostja abielusuhted on

pöördumatult lõppenud ning PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud.

Abikaasadel ei ole enam abielulist kooselu, kuna pooled elavad erinevates riikides ning ei soovi

enam abielu jätkata. Kohus on seisukohal, et asja on võimalik lahendada õigeksvõtul põhineva

otsusega ilma kohtuistungit korraldamata. Hageja ja kostja vahel xxxx 14.07.2017 sõlmitud

abielu tuleb lahutada ning esitatud hagi tuleb rahuldada.

7. Kohus on määranud asjas istungi ajaks 20.12.2023 kell 10.50. Kuivõrd kostja on võtnud

hagi õigeks ning kohus rahuldab esitatud hagi, tuleb määratud istungi aeg tühistada TsMS §

352 lg 1 esimese lause alusel.

8. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Siimpoeg

kohtunik