2-23-9859/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-23-9859

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

29. november 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-9859

Tsiviilasi

A. T. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlgnik A. T. (endised perenimed B., F.; isikukood XXX;

elukoht XXX; telefon XXX; e-post XXX);

usaldusisik K. M. (XXX; XXX; telefon XXX; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

20. november 2023

RESOLUTSIOON

1. Jätta A. T. maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamiseks rahuldamata.

2. Tühistada

Tartu

Maakohtu

20. septembri

2023

määrusega

kohaldatud

maksejõuetusavaldust tagav abinõu, millega kohus peatas A. T. vara suhtes läbiviidava

täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni

või menetluse lõppemiseni.

3. Määrata usaldusisiku K. M. töötasu suuruseks 693 eurot, millele lisandub käibemaks

138,60 eurot, kokku 831,60 eurot.

4. Anda A. T. hüvitamiskohustuseta menetlusabi ja välja mõista riigi vahenditest usaldusisiku

tasu 693 eurot, millele lisandub käibemaks 138,60 eurot, kokku 831,60 eurot, XXX

(registrikood XXX, XXX, arvelduskonto nr XXX Swedbank AS).

5. Jätta menetluskulud A. T. kanda.

Määrus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning punkt 4 osas saata täitmiseks Riigi

Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale võib usaldusisik

või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. A. T. (avaldaja/võlgnik) esitas 11.07.2023 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse

(tsiviilasi nr 2-23-9859).

Avalduse kohaselt on võlgnik alates 10.08.2021 abielus A. T. (isikukood XXX). Abikaasa viibib

XXX. Võlgnikul on neli alaealist ülalpeetavat: K. S., sünd XXX, U. S., sünd XXX, S. S., sünd XXX,

ja S. T., sünd XXX. Lapsed elavad koos võlgnikuga. Võlgniku viimaseks tööandjaks oli XXX, kust

võlgnik jäi XXX dekreeti. Võlgniku sissetulekuks on ülalpidamismaksed 300 eurot, lastetoetus

1010 eurot ja toimetulekutoetus 200 eurot, kokku 1510 eurot. Igakuised väljaminekud on 1570 eurot:

eluasemekulud koos üüriga keskmiselt 700 eurot, kulutused toidule 400 eurot, kulutused riietele ja

jalanõudele 200 eurot, kulutused majatarvetele, hügieenile ja ravimitele 50 eurot, sidekulud 20 eurot

ning kulutused laste koolikohustuse täitmisele ja/või lasteaiakulud 200 eurot. Võlgnevuste

tasumiseks raha ei jää. Võlgnikul puudub vara, mida realiseerida. Võlgniku selgituse kohaselt on

võlgnevused tekkinud seoses eelmise abielu lahutamisega, kui ühisvarasse kuuluva XXX korteri eest

jäid tasumata kommunaalmaksed. Võlgnik ise ei ole selles korteris elanud ja soovib jõuda endise

abikaasaga korteriga kaasnenud kulutuste osas kokkuleppele. Võlgniku praegune abikaasa ei saa

pikaajalise XXX tõttu perekonda toetada. Abikaasa on samuti makseraskustes. Võlgniku kohustuste

suuruseks on vähemalt 22 985,69 eurot.

2. Kohus võttis 20.09.2023 määrusega võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas tema

usaldusisikuks K. M., keda kohustas hiljemalt 20.10.2023 esitama kohtule füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja koos lisade ja hinnanguga

võlgniku varalisele seisundile ja makseraskuste ületamiseks sobivaimale menetluse liigi valikule.

Ühtlasi peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha

sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni.

3. Usaldusisik esitas 31.10.2023 kohtule FiMS §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse

võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta.

4. Võlgnik selgitas 20.11.2023 kohtuistungil, et tal on veel kaks last, A. ja A. B., kes elavad XXX

XXX juures ning tal on nende ülalpidamise kohustus, mida ta pole suutnud täita. Eelmise abielu

lõppedes jäi XXX asuv korteriomand jagamata. Kommunaalkulude võlgnevused on tekitanud

eelmine abikaasa.

Kohtu põhjendused

5. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega

võlgniku varade ja kohustuste kohta ning hinnanguga võlgniku majanduslikule olukorrale.

Üldandmed

5.1. Rahvastikuregistri andmetel on A. T. (sünnijärgne perenimi F.) sündinud XXX XXX linnas.

Võlgnik on perekonnaseisult abielus. Abielu võlgniku ja A.B. (isikukood XXX) vahel sõlmiti

26.06.2007. Abikaasad ei sõlminud abieluvara lepingust, seega oli abielu kestel abikaasade

vaheliseks varasuhteks varaühisuse varasuhe. Abielu lõppes lahutusega Tartu Maakohtu XXX otsuse

alusel. Abikaasad abielu lahutamisel ühisvara ei jaganud. Abielu võlgniku ja A. T. vahel sõlmiti

XXX. Abikaasad ei ole sõlminud abieluvara lepingut, seega on abikaasade vaheliseks varasuhteks

varaühisuse varasuhe. Võlgniku abikaasa viibib alates XXX XXX (eeldatav vabanemise aeg XXX).

Rahvastikuregistri andmete kohaselt on võlgnikul kuus alaealist last, kellest A. B., sünd XXX, ja A.

B., sünd XXX, suhtes on võlgnikult isiku- ja varahooldusõigus täielikult ära võetud. K. S., sünd XXX,

U. S., sünd XXX, S. S., sünd XXX, ja S. T., sünd XXX, suhtes on võlgnikul kehtiv isiku- ja

varahooldusõigus.

Võlgniku selgituse kohaselt töötas ta 2017. aastast XXX-s puhastusteenindajana netotöötasuga

ca 900 eurot kuus. Alates XXX viibib võlgnik noorima lapsega lapsehoolduspuhkusel (puhkuse

eeldatav lõppemise aeg on XXX).

Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgniku tulu- ja sotsiaalmaksuga maksustatud netotulu perioodil

jaanuar kuni august 2023 olnud keskmiselt 361,10 eurot kuus.

Vara

5.2. Maksejõuetusavalduse esitamise seisuga 11.07.2023 oli võlgniku nimele avatud pangakontol:

-

AS-s SEB Pank nr XXX 0 eurot; Pank ei väljasta andmeid perioodi kohta, mis jääb

maksejõuetusavalduse esitamisest usaldusisiku nimetamiseni.

-

Swedbank AS-s nr XXX 0 eurot (konto oli negatiivne -0,19 eurot); Usaldusisiku nimetamise

seisuga 20.09.2023 oli kontol samuti 0 eurot.

-

pensionikontol nr XXX Swedbank Pensionifondi XXX sündinutele (nn II sammas) osakud

3102,995 tk, osaku puhasväärtus 1,31505 eurot, kokku 4080,59 eurot. Usaldusisiku

nimetamise seisuga 20.09.2023 on kontol olevate osakute arv ja väärtus suurenenud,

moodustades vastavalt 3232,659 tk puhasväärtusega 1,33453 eurot, kokku 4314,08 eurot.

Pensionikonto väärtus sõltub kontol olevate pensionifondi osakute puhasväärtusest, mis

muutub iga päev. Tegemist on varaga, millele ei ole võimalik sissenõuet pöörata ja mida ei

saa pankrotimenetluse käigus realiseerida. Seega on nende osakute väärtus pankrotimenetluse

läbiviimise ja võlausaldajate nõuete rahuldamise seisukohalt 0 eurot, juhul kui võlgnik ise ei

esita taotlust osakute tagasivõtmiseks. Võlgnik ei ole vastavat taotlust esitanud.

Võlgniku ja tema endise abikaasa A. B. nimele on ühisomandina registreeritud korteriomand

registriosa nr XXX, mis moodustab XXX mõttelise osa kinnistust asukohaga XXX ja eriomandi

eseme eluruumi nr XXX, mille üldpind on 63,50 m². Abikaasad omandasid kõnealuse korteriomandi

XXX sõlmitud lepingu alusel XXX hinnaga 5000 krooni (ehk 319,56 eurot). Maksejõuetusavalduse

esitamise ja usaldusisiku nimetamise seisuga oli korteriomandil 02.07.2015 kohtutäituri avalduse

alusel seatud käsutamise keelumärge XXX (registrikood XXX, kustutatud XXX) kasuks. Kohtutäitur

on keelumärke XXX kustutanud sissenõudja õigusjärgluseta lõppemise tõttu. Nimetatud aadressil

asuvas elamus on kohtutäitur müünud kolmetoalisi kortereid sõltuvalt nende seisukorrast

hinnavahemikus 800 kuni 3240 eurot. Võlgniku selgituse kohaselt oli ka kõnealuse korteriomandi

müügikuulutus veel ca pool aastat tagasi üleval portaalis XXX hinnaga 800 eurot. Seni ei ole korterile

ostjat leitud.

Võlgniku igakuiseks sissetulekuks käesoleval ajal on Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav

peretoetus 1048,36 eurot ja elatisabi 300 eurot. Lisaks saab võlgnik kohaliku omavalitsuse poolt

pakutavaid toetusi (nt toimetulekutoetus, koolitoetus jms).

Kohustused

5.3. Võlgnikul on pandiga tagatud kohustusi 2001,79 eurot (korteriühistu nõue, solidaarvõlgnik A.

B.) ja pandiga tagamata kohustusi 58 790,06 eurot, millest elatise maksmise kohustus moodustab

45 151 eurot.

Kõik võlakohustused on sissenõutavaks muutunud ja enamus neist ka sundtäitmises. Võlgniku

kohustused on ajas kasvavad seoses viivitusintresside ja igakuise elatisvõla (eelduslikult vähemalt

ühe kuupalga alammäära ulatuses) lisandumisega. Usaldusisiku hinnangul saab võlgnik esitada XXX

nõude summas 5,98 eurot täitmisele aegumise vastuväite. Muud sundtäitmises olevad nõuded aga

aeguksid üldjuhul ilma pankrotimenetluseta ajavahemikus 2024 kuni 2037.

Maksejõuetus

6. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Võlgnikul puudub maksejõuetusavalduse esitamise seisuga 11.07.2023, usaldusisiku määramise

seisuga 20.09.2023 kui ka käesoleva aruande esitamise seisuga 31.10.2023 kiiresti realiseeritav

materiaalne vara, aga ka rahalised vahendid kõikide sissenõutavaks muutunud võlakohustuste

täitmiseks. Abikaasade ühisvarasse kuuluva korteri väärtus on väga madal ja suure tõenäosusega ei

kata isegi korteriühistu seadusjärgse pandiga tagatud nõudeid. Võlgnik viibib käesoleval ajal XXX ja

tema ainukeseks sissetulekuks on peretoetused ning elatisabi, millele sundtäitmise korras ei ole

võimalik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks üldse sissenõudeid pöörata. Varasemalt on isiku

netotöötasu jäänud alla 1000 euro. Puudub alus arvata, et võlgniku lähiajal varasemale töökohale

naasmisel oleks tema töötasu varasemast oluliselt suurem. Seega arvestades võlgnikul nelja alaealise

ülalpeetava olemasolu, ei ole ka sellest töötasust suure tõenäosusega võimalik sundtäitmise korras

märkimisväärseid kinnipidamisi teha. Muid prognoositavaid ja/või regulaarseid tulusid

(nt äritegevusest, vara rendist/üürist jms) võlgnikul ei ole. Seega juhul, kui võlgniku elukorralduses

lähemal ajal olulisi muutusi ei toimu, ei ole usaldusisiku hinnangul võlgnikul oma võlakohustusi

lähema ettenähtava aja jooksul võimalik märkimisväärselt täita. Usaldusisikule ei ole teada

asjaolusid, mis viitaks kindlalt võlgniku tulude hüppelisele suurenemisele ja tema majandusliku

olukorra järsule paranemisele lähitulevikus.

Võlgniku selgituste kohaselt tekkisid tal ülejõu käivad võlakohustused peamiselt seoses XXX linnas

asuva korteriomandiga, kus ta ise tegelikult sees ei elanud. Korter soetati abielu ajal ja moodustab

abikaasade ühisvara. Kuigi abielu lahutati juba XXX. aastal, ei ole endised abikaasad ühisvara

jaganud ning seega on kõik korteriomandiga seotud kommunaalmaksed jms kohustused jätkuvalt

mõlema omaniku kanda. Ka kohtutäituritel ei ole arvukates täiteasjades seda korteriomandit

õnnestunud käesoleva ajani realiseerida. Sellest, et võlgnikult on alaealiste laste A. ja A. B. kasuks

välja mõistetud igakuine elatis, sai võlgnik teada alles käesolevas menetluses usaldusisiku käest.

Sissetulekute vähesus ja üleüldised toimetulekuraskused ei võimalda tal sissetulekute arvelt

sundtäitmises olevaid kohustusi täita. Usaldusisiku hinnangul asjas kogutud informatsioon üldjoontes

toetab võlgniku selgitusi maksejõuetuse tekkimise asjaolude kohta. Usaldusisikule ei ole hetkel teada,

et võlgniku maksejõuetuse tekkimine oleks seotud kuriteo tunnustega tegudega või raske

juhtimisveaga, mistõttu peab usaldusisik võlgniku püsiva maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu

asjaolu PankrS mõttes. Valdav osa võlgniku suhtes täitmisel olevatest nõuetest tuleneb tagaselja

tehtud kohtulahenditest. See viitab võlgniku vähestele õigusalastele (kuid mitte ainult) teadmistele

ning sellest tulenevale oskamatusele/suutmatusele/soovimatusele enda vara ja kohustusi puudutavate

probleemidega õigeaegselt ja tõhusalt tegeleda.

Võlgniku suhtes toimub käesoleval ajal 15 täitemenetlust, mis on alanud perioodil 2013 – 2023 ja

milles võlgniku vastu suunatud nõudeid on palju rohkem, kui ta suudab rahuldada. Usaldusisik on

seisukohal, et võlgniku sissetulekute vähesust arvestades puudub tal väljavaade sissenõutavaks

muutunud võlakohustusi mõistliku aja jooksul märkimisväärselt täita. Puuduvad andmed, mis

võimaldaksid kindlalt prognoosida lähiajal tema majandusliku seisukorra olulist paranemist.

Võlgniku püsiv maksejõuetus on selliseks asjaoluks, mis välistab FiMS § 19 lg 1 järgi tema suhtes

võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise. Võlgniku püsiv maksejõuetus annaks küll aluse

kuulutada välja tema pankrot, kuid usaldusisiku hinnangul ei ole antud juhtumil koos pankroti

väljakuulutamisega põhjendatud algatada kohustustest vabastamise menetlust. Antud juhul on

otstarbekas vaadelda võlgniku kohustuste struktuuri ning võlgniku poolt soovitava pankrotimenetluse

ja kohustustest vabastamise menetluse vastavust seadusandja poolt taotletava eesmärgiga.

Teadaolevatest võlgniku vastu sissenõutavaks muutunud nõuetest 45 151 eurot (so ca 74% kõikidest

nõuetest) on elatisnõuded, millest ei ole võimalik võlgnikku kohustustest vabastamise menetluses

vabastada. Võlgniku elatiskohustuse võlg on igakuiselt kasvav vähemalt ühe alampalga suuruses

summas (hetkel 725 eurot). Kui võlgnikul ei ole varem olnud mingisugust võlgade tasumise võimet,

seda võimet ei ole tal praegusel ajahetkel ning tõenäoliselt ei saa ka ettenähtavas tulevikus olema, siis

ei ole usaldusisiku arvates sisuliselt tähtsust, kas võlgnikul on tulevikus 26% ulatuses vähem

kohustusi või mitte. Võlgnik ei muutuks taotletava kohustustest vabastamise menetluse tulemusena

maksejõuliseks. Usaldusisiku hinnangul puudub sellel menetlusel mõistlik perspektiiv ning

otstarbekaim valik võib olla menetluse lõpetamine (FiMS § 18 lg 2 p 4 või 5).

7. Kohus, vaadanud läbi A. T. maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamiseks, jätab võlgniku maksejõuetusavalduse rahuldamata (FiMS § 18

lg 2 p 4).

8. PankrS § 2 sätestab, et pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara

arvel PankrS-s ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise

kaudu ning füüsilisest isikust võlgnikule antakse võimalus vabaneda oma kohustustest. FiMS § 2 lg 4

kohaselt on kohustustest vabastamise menetluse eesmärk vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kas A. T. suhtes on antud juhul võimalik PankrS-

st ja FiMS-st tulenevaid eesmärke saavutada, selleks tuleb hinnata tema vara ja kohustuste olemasolu

ning kohustuste struktuuri.

Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgniku praegune sissetulek 1348,36 eurot kuus, koosnedes

peretoetusest 1048,36 eurot ja elatisabist 300 eurot, millele ei saa pöörata sissenõuet.

Lapsehoolduspuhkuse järgselt (eeldatav lõppemise aeg XXX) uuesti tööle asudes ei ole võlgnikul

nelja alaealise ülalpeetava olemasolu arvestades saadavast töötasust suure tõenäosusega võimalik

võlausaldajate nõuete katteks märkimisväärseid kinnipidamisi teha. Võlgniku ja tema endise abikaasa

A. B. ühisvarasse kuuluva korteriomandi väärtus võib olla hinnanguliselt 800 eurot ega kata isegi

korteriühistu seadusjärgse pandiga tagatud nõuet 2001,79 eurot. Muu registrisse kantav realiseeritav

vara võlgnikul puudub, samuti puuduvad vara tagasivõitmise ning -nõudmise võimalused. Samas on

võlgniku teadaolevate kohustuste suurus 60 791,85 eurot. Eeltoodust tuleneb, et võlgnikul puudub

võimalus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks sissetuleku ja vara arvel.

9. Samadel asjaoludel esineb võlgniku suhtes PankrS § 29 lg-s 1 sätestatud alus lõpetada menetlus

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Viidatud sätte kohaselt lõpetab kohus määrusega

menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui

võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või

tagasi nõuda.

FiMS § 45 lg 2 näeb ette, et kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks

ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja

üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Võlgnik on soovinud

koos pankroti väljakuulutamisega kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuid ka sellega ei

ole seadusandja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Usaldusisik on võlgniku kohustuste

struktuuri hinnates toonud välja, et võlgniku 60 791,85 euro suurusest kohustusest moodustab 74%

(45 151 eurot) elatise võlgnevus, mis kasvab igakuiselt ühe alampalga suuruses summas (hetkel

725 eurot), ning 26% (15 640,85 eurot) muud nõuded. Seega moodustab suurema osa võlgniku

kohustustest tema alaealiste laste A. ja A. B. ülalpidamise kohustus. Kohus märgib, et

ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses (perekonnaseaduse (PKS) § 96 lg 1). Kui

üldjuhul lõpevad võlgniku kohustustest vabastamisel pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu

(FiMS § 50 lg 1), siis FiMS § 50 lg 2 järgi ei lõpe võlgniku kohustustest vabastamisega õigusvastaselt

tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus.

Seega ei vabaneks võlgnik antud juhul kohustustest vabastamisel 45 151 euro suurusest elatise

võlgnevusest ega igakuisest elatise maksmise kohustusest. Võlgniku muud nõuded (15 640,85 eurot)

aeguvad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) järgi üldistel alustel võlgniku pankrotimenetluseta.

10. Kuivõrd kohus kuulutab pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest

vabastamise menetluse, aga antud juhul ei ole eespool toodud põhjendustel võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamine põhjendatud, jätab kohus võlgniku maksejõuetusavalduse

rahuldamata ning tühistab 20.09.2023 määruse osas, millega kohus peatas võlgniku vara suhtes

läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti

väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt ei ole

võlgniku suhtes käesoleval ajal pooleliolevaid kohtumenetlusi. Usaldusisik on 31.10.2023 aruandes

toonud välja, et käesoleval ajal toimub võlgniku suhtes 15 täitemenetlust.

Kohus on 20.11.2023 kohtuistungil selgitanud võlgnikule pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse olemust ning võlgniku maksejõuetusavalduse perspektiivi. Ühtlasi selgitas

kohus võlgnikule vajadust seista oma huvide eest koos võimalusega taotleda selleks kohtult (XXX)

riigipoolset menetlusabi, sh riigi õigusabi seoses temalt A. ja A. B. ülalpidamiseks väljamõistetud

elatisega, aga ka seoses XXX asuva ühisvaraks oleva korteriomandi jagamisega.

Usaldusisiku tasu

11. FiMS § 54 lg 1 ja 2 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist,

mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu

ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4

alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FiMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku

vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18

lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks

ülesannete täitmisele kuluv aeg. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised

kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

FiMS § 54 lg 4 sätestab, et kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse

määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab

esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele

21 pooltundi. Seejuures on usaldusisik arvestanud tasu suuruseks 33 eurot pooltunni kohta ning

palunud kohtul tasu suuruseks määrata 693 eurot, millele lisandub käibemaks 138,60 eurot, kokku

831,60 eurot.

PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamisel ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks usaldusisiku tasu

hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär 725 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise

korra § 2 lg 1 ja § 1 lg 2 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole

tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kohus on usaldusisiku ülesannete mahtu,

keerukust ja kutseoskust arvestades seisukohal, et tema tööks kulunud aeg (21 pooltundi) on

põhjendatud ning K. M. tuleb vastavalt taotletule tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata

693 eurot, millele lisandub käibemaks 138,60 eurot, kokku 831,60 eurot. Kuna võlgnikul puudub

vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb võlgnikule anda menetlusabi ja usaldusisiku tasu hüvitamine

määrata riigi vahenditest. FiMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu

usaldusisik tegutseb, so XXX.

12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 7 teise lause alusel tuleb menetluskulud jätta

võlgniku kanda. Asja materjalidest nähtuvalt rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik