2-21-9335/21 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 29. november 2023

Tsiviilasja number

2-21-9335

Tsiviilasi

Ivanna

Oolbergi

hagi

KIVIÕLI

KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING (endine ärinimi

KKT Oil OÜ) vastu töötasu saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 6. aprilli 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ivanna Oolbergi apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

1091 eurot 26 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

(apellant)

Ivanna

Oolberg

(isikukood

XXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Roman

Golovenko

Kostja (vastustaja) KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE

OSAÜHING

(endine

ärinimi

KKT

Oil

OÜ)

(registrikood 12453072), esindaja vandeadvokaadi abi

Maris Tekkel

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 6. aprilli 2022. a otsus osas, milles maakohus jättis

Ivanna Oolbergi hagi KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHINGU vastu

ööajal töötamise eest tasu saamiseks 11 euro 11 sendi ulatuses ning ületundide

eest tasu saamiseks 374 euro 95 sendi ulatuses rahuldamata, jättis

menetluskulud Ivanna Oolbergi kanda ning mõistis Ivanna Oolbergilt

KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHINGU kasuks välja menetluskulu

630 eurot 7 senti ja viivise menetluskuludelt.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE

OSAÜHINGULT Ivanna Oolbergi kasuks välja tasu ajavahemikul märtsist

2018 kuni märtsini 2020 (k.a) ööajal töötamise eest 11 eurot 11 senti ja tasu

töötatud ületundide eest ajavahemikul märtsist 2018 kuni märtsini 2020 (k.a)

374 eurot 95 senti ning jätta maakohtus kantud menetluskuludest 35% kostja

ja 65% hageja kanda. Jätta maakohtu otsuse resolutsioon ülejäänud osas

muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Lugeda Viru Maakohtu 6. aprilli 2022. a otsuse resolutsioon tervikuna

sõnastatuks alljärgnevalt:

"1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHINGULT Ivanna

Oolbergi kasuks välja tasu ajavahemikul märtsist 2018 kuni märtsini 2020

(k.a) ööajal töötamise eest 11 eurot 11 senti.

3. Mõista KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHINGULT Ivanna

Oolbergi kasuks välja tasu töötatud ületundide eest ajavahemikul märtsist

2018 kuni märtsini 2020 (k.a) 374 eurot 95 senti.

4. Jätta

Ivanna

Oolbergi

hagi

KIVIÕLI

KEEMIATÖÖSTUSE

OSAÜHINGU vastu töötasu saamiseks ülejäänud osas rahuldamata."

5. Jätta menetluskulud kõikides kohtuastmetes 35% ulatuses kostja ja 65%

ulatuses hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Ivanna Oolberg (hageja) esitas 25. veebruaril 2021 töövaidluskomisjonile avalduse

KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHINGU (endine ärinimi KKT Oil OÜ) (kostja) vastu

saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks. Töövaidluskomisjon jättis 12. mai 2021. a

otsusega avalduse rahuldamata. Hageja esitas 10. juunil 2021 taotluse töövaidluskomisjonile

esitatud avalduse hagimenetluse korras läbivaatamiseks. Hageja palus mõista kostjalt hageja

kasuks välja töötasu öötöö eest 729 eurot 47 senti ja ületunnitöö eest 361 eurot 79 senti ning

jätta menetluskulud kostja kanda.

Pooled sõlmisid 5. septembril 2016 töölepingu. Hageja asus täistööajaga tööle

tehnoloogiaseadmete operaatori ametikohale. Hageja töötas graafiku alusel. Hagejal oli

keskmiselt kuus seitse päevast vahetust kl 08.00-st kl 20.00-ni ja seitse ööajale langevat

vahetust kella 20.00-st kuni kella 08.00-ni. Töölepingu kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkel

hageja brutopalk 2 eurot 96 senti tunnis. Hageja töötasu oli 2017. aastal 3 eurot 7 senti, 2018.

aastal 3 eurot 27 senti, 2019. aastal 3 eurot 55 senti ja 2020. aastal 3 eurot 85 senti tunnis.

Tööleping lõppes 30. aprillil 2020 koondamise tõttu. Kostja jättis hagejale märtsist 2018

kuni märtsini 2020 tasumata öötöö eest 729 eurot 47 senti ja ületunnitöö eest 361 eurot 79

senti.

Töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 6 koostoimes § 45 lg-ga 1 sätestavad, et töötajale peab

öösel töötamise eest olema tagatud tasu vähemalt järgmises suuruses: töötasu alammäär ×

1,25. Tööandja ja töötaja võivad leppida kokku, et töötasu suurus öösel töötamise eest on

suurem. Kui pooled leppisid kokku, et töötajale makstakse tunnitasu, peab töötajale öösel

töötamise eest olema tagatud tasu vähemalt järgmises suuruses: tunnitasu alammäär × 1,25.

Kokkulepe, millest tuleneb, et töötajale makstakse tasu öötöö eest väiksemas ulatuses kui

seaduses ettenähtud, on tühine. Hageja töötasu suurus muutus iga-aastaselt. Hagejale maksti

töölepingus kokkulepitud töötasu nii päeval töötatud aja eest kui ka öösel töötatud aja eest

samas suuruses. Kokkulepitud töötasu suurus öösel töötamise eest on väiksem, kui

töölepingu seadusega töötajale tagatud töötasu suurus ööajal, s.o tunnitasu alammäär × 1,25.

Hageja ööajal töötamise tasu arvutamisel tuleb arvestada töölepingu seadusest tulenevaid

tagatisi ja kostja ning Kiviõli Keemikute Ametiühingu vahel sõlmitud kollektiivlepingut

(kollektiivleping). Kollektiivlepingu p 1.8 kohaselt laienevad kollektiivlepingu tingimused

ametiühingu

liikmetele

ja

teistele

töötajatele,

kes

on

tööandjaga

töösuhetes.

Kollektiivlepingu p 3.1.7 järgi maksab tööandja öisel ajal töötamise eest (kell 22.00 kuni

6.00) töötajale lisatasu iga öösel töötatud tunni kohta 30% töötaja tunnipalga määrast.

Lisatasu arvestatakse põhitöötasu (tunnitasu) hulka ja fikseeritakse töölepingus.

Hagejale ööajal töötamise eest makstud tunnitasu ja töölepingu p 5.1 on vastuolus hageja

huvide, võrdse kohtlemise põhimõtete ja hea usu põhimõttega. Pole aktsepteeritav, et töötaja

saab nii päevasel kui ka öisel ajal töötamise eest samaväärset tasu, samas kui osadele

töötajatele hüvitatakse öötöö suuremas määras. Kuivõrd töölepingu seaduse kohaselt tuleb

ööajal tehtav töö täiendavalt hüvitada, ei ole seadusega kooskõlas, et pooled on kokku

leppinud töötasu alammääras, mis sisaldab tasu öösel töötamise eest (töölepingu p 5.1).

Olukorras, kus töötajal on sõltumata sellest, kas ta töötab päevasel või öisel ajal sama

töötasumäär, jääb töötajal öötöö eest seadusega ettenähtud lisatasu saamata. Töölepingu

p 5.1 on tühine osas, mis näeb ette, et töötasu suurus sisaldab tasu ööajal töötamise eest.

Hageja tegi ületunnitööd. Kostja hüvitas ületunnitöö rahas, kuid arvestas tasu üksnes hageja

põhitöötasu alusel. Kostja pidi ületunnitöö eest tasu arvestamisel lähtuma hageja töötasu

suurusest, mis koosnes põhitöötasust, lisatasudest, preemiatest ja teistest töö eest

makstavatest tasudest. Kostja arvestas ületunnitöö eest tasu seega valesti. Hagejal jäi seetõttu

ületunnitöö eest osa tasu saamata.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Hageja öötöö tasu nõue on aegunud. Töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja

rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse

pöördumiseks on neli kuud arvates ajast, kui isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse

rikkumisest (TLS § 31). Pooled leppisid igal aastal töölepingus kokku tunnitasus, mis on

suurem kui töötasu alammäär. Hageja allkirjastas kokkulepped, ent ei esitanud neile

vastuväiteid. Hageja esitas nõude enam kui aasta pärast töösuhte lõppemist.

Tasunõue öötöö eest tuleb jätta rahuldamata ka juhul, kui see ei ole aegunud. Hagejale maksti

ööajal töötamise eest tasu õiguspäraselt. Kui tööaeg langeb ööajale (kell 22.00 kuni 6.00),

maksab tööandja töö eest 1,25-kordset töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu sisaldab

tasu ööajal töötamise eest (TLS § 45 lg 1). Lisatasu maksmine ööajal töötamise eest ei ole

seega vajalik, kui pooled on kokku leppinud, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest.

Vaidlus puudub, et töölepingu sõlmimisel leppisid pooled kokku nii tunnitasu (baastasu),

mis on suurem, kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu (tunnitasu) alammäär, kui

ka selles, et tunnitasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest. Hageja sai öösel töötamise eest

rohkem tasu kui seaduses sätestatud tunnitasu alammäär, millele lisandub öisel ajal

töötamise lisatasu.

Hagejale maksti ületunnitöö eest tasu õiguspäraselt. Pooled leppisid igal aastal kokku

baastasus, mille alusel toimus hageja töötasu arvestamine. Kostja töötajatele maksti preemiat

(lisatasu). Selle suurus oli iga kuu erinev. Pooled ei leppinud preemia maksmises kokku,

preemia ei olnud baastasu osa ega muutnud poolte kokkulepet baastasu kohta. Ületunnitasu

arvestuse aluseks saab olla baastasu. Ületunnitöö tasu nõue ei vasta TLS § 44 lg-le 7.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus jättis 6. aprilli 2022. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda, mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskuluna välja 630 eurot 7 senti ning sellelt

summalt arvestatud viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Maakohus ei käsitlenud hageja nõuet tunnistada töölepingu p 5.1 (töötasu kokkulepe) hea

usu põhimõttega vastuolus olevaks, sest hageja ei ole hagiavalduses sellist nõuet esitanud.

TLS § 45 lg 1 sätestab, et kui tööaeg langeb ööajale (kell 22.00 kuni 6.00), maksab tööandja

töö eest 1,25 kordset töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu ööajal

töötamise eest. Poolte vahel sõlmitud kokkulepetest nähtub, et hagejale määratud baastasu

(tunnitasu) on suurem kui töötasu (tunnitasu) alammäär. Kostja tehtud töötasu arvestusest

nähtub, et hagejale ei arvestatud öötöö eest töötasu vähem, lähtudes TLS § 45 lg-s 1

sätestatust. Sotsiaalministeeriumi selgitustes töölepingu seaduse juurde on märgitud, et

seadusega ei ole kooskõlas, et pooled lepivad kokku töötasu alammääras, mis sisaldab tasu

öösel töötamise eest, sest sel juhul saab töötaja üksnes seaduses toodud miinimumi, mis ei

sisalda lisatasu.

TLS § 44 lg 1 kohaselt võivad tööandja ja töötaja kokku leppida, et töötaja kohustub tegema

tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Summeeritud tööaja arvestuse korral on

ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul. Ületunnitöö hüvitamisel

rahas maksab tööandja töötajale 1,5 kordset töötasu (TLS § 44 lg 7).

Hageja palga arvestusest nähtub, et kostja korrutas esmalt hageja tegelikult töötatud

töötunnid töölepingus kokku lepitud tunnipalgaga ehk baastasuga ning ületundide arvu

seejärel 0,5 tunnitasuga. Kostja arvestas ületunnitöö eest tasu vastavalt seadusele. Lisatasu

ehk preemiat ei pea baastasu hulka arvestama. Pooled ei leppinud selles kokku.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada

maakohtu otsus ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja palub jätta

menetluskulud kostja kanda.

Hageja esitas hagi saamata jäänud töötasu nõudes, tuginedes mh väitele, et poolte vahel

sõlmitud töölepingu p 5.1 on osaliselt tühine. Hageja ei pidanud esitama selleks eraldi

tuvastusnõuet. Maakohus pidi väidet hindama. Hageja tuvastusnõue ei ole iseseisev nõue

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 mõttes. Kui hageja esitab lisaks

sooritusnõudele tuvastusnõude, mille kohta tuleb teha otsustus sooritushagi lahendi

põhjendustes, on tuvastus- ja sooritushagi sama hagi samade poolte vahel.

TLS § 29 lg 6 koostoimes § 45 lg-ga 1 sätestavad, et töötajale peab öösel töötamise eest

olema tagatud tasu vähemalt järgmises suuruses: töötasu alammäär × 1,25. Tööandja ja

töötaja võivad leppida kokku, et töötasu suurus öösel töötamise eest on suurem. Kui pooled

leppisid kokku, et töötajale makstakse tunnitasu, peab töötajale öösel töötamise eest olema

tagatud tasu vähemalt järgmises suuruses: tunnitasu alammäär × 1,25. Näiteks kui

2020. aastal oli tunnitasu alammääraks 3 eurot 48 senti, tuleb töötajale maksta öösel

töötamise eest vähemalt 4 eurot 35 senti (3,48 × 1,25). Kollektiivlepingu p 3.1.7 kohaselt

maksab tööandja öisel ajal (kell 22.00 kuni 6.00) töö eest töötajale lisatasu, mille suurus on

iga öösel töötatud tunni eest 30% töötaja tunnipalga määrast. Hagejale tuli öötöö eest tasu

arvestada järgmiselt: tunnitasu alammäär × 1,3.

Hageja töötasu suurus muutus igal aastal. Hagejale maksti kokkulepitud töötasu nii päeval

kui ka öösel töötatud aja eest samas suuruses. Poolte kokkulepitud töötasu suurus öösel

töötamise eest on väiksem kui töölepingu seadusega töötajale tagatud töötasu suurus ööajal,

s.o vähemalt tunnitasu alammäär × 1,25. Töölepingu p 5.1 on tühine osas, millest tuleneb, et

põhitöötasu suurus sisaldab tasu ööajal töötamise eest.

Kostja pidi ületunnitöö eest tasu arvestamisel lähtuma hageja tegeliku töötasu suurusest.

Töötasu on töö eest makstav tasu, sh põhitöötasu, lisatasud, preemiad, majandustulemustelt,

tehingutelt makstav tasu jne.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

5. Ringkonnakohus keeldus 9. juuni 2022. a määrusega TsMS § 637 lg 21 alusel

apellatsioonkaebust menetlusse võtmast.

6. Riigikohus tühistas hageja määruskaebuse alusel 15. märtsi 2023. a määrusega

ringkonnakohtu 9. juuni 2022. a määruse ning saatis asja ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse

menetlusse

võtmise

otsustamiseks.

Riigikohus

nõustus

ringkonnakohtuga, et tegemist on TsMS § 405 lg 1 mõttes lihtmenetluse asjaga, milles

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest võib ringkonnakohus keelduda

TsMS § 637 lg 21 tingimustel. Samas ei võinud ringkonnakohus Riigikohtu hinnangul

keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, kuna maakohus on selgelt rikkunud

menetlusõiguse normi, mis võis oluliselt mõjutada kohtuotsust. Ringkonnakohus jättis

tähelepanuta, et maakohus ei teinud kindlaks hageja ööajal töötamise ja ületunnitöö tasu

nõuete lahendamiseks kõiki olulisi asjaolusid ning jättis otsuse olulises osas põhjendamata.

Lisaks ei arvestanud ringkonnakohus apellatsioonkaebust tervikuna menetlusse võtmata

jättes, et hageja on mh vaidlustanud temalt väljamõistetud menetluskulude suuruse.

7. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Hagejale maksti öötöö eest tasu õiguspäraselt. TLS § 45 lg 1 järgi, kui tööaeg langeb ööajale

(kell 22.00 kuni 6.00), maksab tööandja töö eest 1,25-kordset töötasu, kui ei ole kokku

lepitud, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest. Pooled võivad leppida kokku

TLS § 45 lg-s 1 sätestatud 1,25-kordsest töötasust suurema öötöö tasumäära. Seaduses

sätestatust suurem öötöö tasumäär võib tuleneda kollektiivlepingust (kollektiivlepingu

seaduse § 4 lg 1). TLS § 45 lg 1 koostoimes TLS § 29 lg-ga 6, mille järgi tuleb töötajale

maksta töötasu vähemalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammääras, ei võimalda leppida

kokku, et töötaja ööajal töötamise tasu sisaldub TLS § 29 lg-s 5 sätestatud töötasu

alammääras. Kui pooled on leppinud kokku eelnimetatud alammäärast suurema töötasu,

võib see sisaldada tasu ööajal töötamise eest. Sellise kokkuleppe korral maksab tööandja

töötajale nii päevasel kui ka ööajal töötamise eest samasugust töötasu, st öösel töötamise

vähemalt 1,25-kordne tasu sisaldub osaliselt päevasel ajal töötamise eest makstavas tasus.

Pooled leppisid töölepingus kokku suuremas töötasus kui TLS § 29 lõikes 5 nimetatud

töötasu alammäär, kuid mis on väiksem, kui töötasu alammäär ja öötöö tasumäär kokku.

Hageja päevasel ja öisel ajal töötamise proportsiooni järgi on selge, et talle oli tagatud nii

töötasu alammäär kui ka öötöö 1,25-kordne tasu.

Hagejale maksti ületunnitasu õiguspäraselt. Ületunnitasu arvestuse aluseks saab olla

baastasu. Preemia ei ole baastasu komponent ega muuda poolte kokkulepet baastasu osas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise ja materiaalõiguse normide

vale kohaldamise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis

hageja nõude ööajal töötamise eest tasu saamiseks 11 euro 11 sendi ulatuses ning ületundide

eest tasu saamiseks 374 euro 95 sendi ulatuses rahuldamata, jättis menetluskulud hageja

kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud koos viivisega.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hageja töötasu nõude

ööajal töötamise eest 11 euro 11 sendi ulatuses, nõude tasu saamiseks töötatud ületundide

eest 374 euro 95 sendi ulatuses ning jätab maakohtus kantud menetluskuludest 35% kostja

ja

65%

hageja

kanda.

Ringkonnakohus

jätab

maakohtu

otsuse

resolutsiooni

TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel ülejäänud osas muutmata, muutes otsuse põhjendusi.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2², esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures

kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

9. Hageja nõuab kostjalt tasu ööajal töötamise eest märtsist 2018 kuni märtsini 2020

(k.a) 729 eurot 47 senti.

9.1.

Kostja on tuginenud nõude aegumisele. Ringkonnakohus leiab, et nõue ei ole

aegunud. TLS § 29 lg 9 järgi on töötasu nõude esitamise tähtaeg kolm aastat arvates töötasu

sissenõutavaks muutumisest (vt RKTKo 09.02.2022, 2-19-9129, p 22.2). Tsiviilseadustiku

üldosa seaduse § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega

nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks, hagi esitamisega on sama paragrahvi lõike 2

punkti

järgi

võrdsustatud

ka

avalduse

esitamine

töövaidluskomisjonile.

Töövaidluskomisjoni poolte pöördumise ajaks (25. veebruaril 2021) ei olnud hageja

kõnealuste tasunõuete (alates märtsist 2018) sissenõutavaks muutumisest möödunud kolme

aastat. Kostja viidatud TLS § 31 ei ole töötasu nõude puhul asjakohane.

9.2.

Kui tööaeg langeb ööajale (kell 22.00 kuni 6.00), maksab tööandja töö eest

1,25-kordset töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest

(TLS) § 45 lg 1). Pooled võivad kokku leppida TLS § 45 lg-s 1 sätestatud 1,25-kordsest

töötasust suurema öötöö tasumäära. See võib tuleneda kollektiivlepingust (kollektiivlepingu

seaduse § 4 lg 1). Ööajal töötamise tasu saab kooskõlas TLS § 45 lg-s 1 sätestatuga sisalduda

töötasus üldjuhul siis, kui kokkulepitud töötasu on vähemalt TLS § 29 lg-s 5 sätestatud

töötasu alammäär koos kehtiva öötöö tasumääraga. Olukorras, kus kokkulepitud töötasu on

eelmärgitust väiksem (kuid ületab TLS § 29 lg-s 5 nimetatud töötasu alammäära), tuleb

võrrelda töötaja päeval ja öösel töötamise aega ning päevasel ja öisel ajal töötamise

proportsiooni järgi teha kindlaks, kas töötajale on tagatud nii töötasu alammäär kui ka öötöö

lisatasu (vt Riigikohtu 15. märtsi 2023. a määrus käesolevas asjas, p 11).

9.3.

Töölepingu p 5.1, mis näeb ette, et töötajale tööülesannete eest makstav põhitöötasu

sisaldab tasu töötamise eest õhtusel ajal ja ööajal, ei ole TLS § 2 järgi tühine ulatuses, milles

sellega ei kalduta töötaja kahjuks kõrvale töölepingu seaduses ja võlaõigusseaduses

sätestatust. TLS § 45 lg 1 järgi võivad tööandja ja töötaja kokku leppida, et töötasu sisaldab

tasu ööajal töötamise eest. Ulatuses, milles selline kokkulepe tagab töötajale nii

TLS § 29 lg-s 5 sätestatud töötasu alammäära kui ka öisel ajal töötamise eest kehtiva öötöö

tasumäära järgi arvestatud lisatasu, ei ole tegemist töötaja kahjuks seaduses sätestatust

kõrvale kalduva ega tühise kokkuleppega. Ulatuses, milles kokkulepe välistab töötaja õiguse

saada seaduses, poolte kokkuleppes või töölepingule kohalduvas kollektiivlepingus

märgitud minimaalset töötasu, sh öötöö eest ette nähtud lisatasu, on tegemist TLS § 2 järgi

töötaja kahjuks kõrvale kalduva ja tühise kokkuleppega.

9.4.

Hagejale makstav tunnitasu oli töölepingu kohaselt 2018. a märtsist kuni septembrini

3 eurot 27 senti (bruto), 2018. a oktoobrist kuni 2019. a detsembrini 3 eurot 55 senti (bruto)

ja 2020. a jaanuarist 3 eurot 85 senti (bruto) (tl 65 – 74). Töötasu alammäär oli

TLS § 29 lõikest 5 tulenevalt 2018. aastal 2 eurot 97 senti (bruto), 2019. aastal 3 eurot

21 senti (bruto) ja 2020. aastal 3 euro 48 senti (bruto). Pooled ei vaidle, et nende vahel

sõlmitud töölepingule kohaldus kollektiivleping, mille p 3.1.7 järgi kohustus tööandja

maksma töötajale töö eest öisel ajal (kell 22.00 kuni 6.00) iga öösel töötatud tunni eest

lisatasu 30% töötaja tunnipalga määrast (I, kd, tl 80, II kd, tl 5). Töölepingu järgi olid pooled

kokku leppinud, et töölepingus kokku lepitud tunnitasu sisaldab öö ajal töötamise tasu

(tl 67). Hagejale 2018. a märtsist kuni 2020. a märtsini makstud tunnitasu on suurem kui

TLS § 29 lg 5 järgne töötasu alammäär, ent väiksem kui TLS § 29 lg 5 järgse töötasu

alammäära ja kollektiivlepingust tuleneva öötöö täiendava tasumäära korrutis. Selleks, et

tuvastada, kas hagejale oli tagatud nii töötasu alammäär kui ka öötöö eest vähemalt 30%-

line täiendav tasu, tuleb Riigikohtu poolt käesolevas asjas antud juhiste järgi võrrelda, kui

palju hageja töötas päeval ja kui palju öösel.

9.5.

Järgnevas tabelis 1 on kajastatud hageja 2018. a, 2019. a ja 2020. a töötunnid vastaval

kuul päevasel ja öisel (kell 22.00 kuni 6.00) ajal. Hageja tööaja andmed pärinevad tööaja

tabelitest (I kd, tl 116 – 141). Tabelis 1 on kajastatud minimaalne töötasu, mille hageja oleks

pidanud saama, arvestades 2018., 2019. ja 2020. a kehtinud töötasu alammäära ja

kollektiivlepingust tulenevat öisel ajal töötamise eest täiendavalt ettenähtud tasumäära.

Minimaalne töötasu on päevase aja töötundide ja töötasu alammäära korrutise ning öise aja

töötundide, töötasu alammäära ja 1,3 korrutise summa. Tabelis 1 on hagejale makstud

töötasu summad. Need pärinevad hageja töötasu arvestusest (I kd, tl 91 – 97). Minimaalse

töötasu ja hagejale makstud töötasu vahest nähtub, et poolte kokkulepitud töötasu oli

enamasti nii suur, et selles sai sisalduda nii töötasu alammäär kui ka kollektiivlepingust

tulenev öisel ajal töötamise lisatasu. Hageja sai üksnes 2018. a aprillis ja juulis ning 2019. a

märtsis ja novembris kokku 11 eurot 11 senti vähem tasu.

Tabel 1

Kuu

Töötunnid

päeval

Töötunnid

öisel ajal

Minimaalne

töötasu

Hageja

töötasu

Minimaalse töötasu ja

hageja töötasu vahe

2018

3. 370,06

376,05

5,99

4. 520,34

510,12

-10,22

5. 627,26

627,84

0,58

6. 192,46

196,2

3,74

7. 621,32

621,3

-0,02

8. 584,50

588,6

4,10

9. 548,86

549,36

0,50

10. 335,02

383,4

48,38

11. 579,74

629,32

49,58

12. 591,62

47,38

Kuu

2019

1. 508,46

511,2

2,74

2. 416,02

9,98

3. 639,43

-0,43

4. 377,50

383,4

5,90

5. 677,95

681,6

3,65

6. 169,49

170,4

0,91

7. 508,46

511,2

2,74

8. 585,50

596,4

10,90

9. 508,46

511,2

2,74

10. 677,95

681,6

3,65

11. 639,43

-0,43

12. 677,95

681,6

3,65

Kuu

2020

1. 551,23

554,4

3,17

2. 551,23

554,4

3,17

3. 731,50

735,35

3,85

4. 27,84

30,8

2,96

9.6.

Maakohtu otsus tuleb seega tühistada ulatuses, mille maakohus jättis hageja nõude

ööajal töötamise eest tasu saamiseks 11 euro 11 sendi ulatuses rahuldamata. Kostjalt tuleb

mõista hageja kasuks välja ööajal töötamise eest tasu 11 eurot 11 senti.

10. Hageja nõuab kostjalt ületunnitöö eest tasu märtsist 2018 kuni märtsini 2020 (k.a)

361 eurot 79 senti.

10.1. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle

kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö

kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul (TLS § 44 lg 1). Ületunnitöö

hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu (TLS § 44 lg 7). Töötasu

on TLS § 5 lg 1 p 5 kohaselt töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud, sh

majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu. Pooled võivad kokku leppida, millistest

osadest töötasu koosneb ning mh võib töötasu sisaldada nt lisatasu, tulemustasu vms

makseid. Samas sõltumata sellest, kuidas pooled lisaks töölepingus kokkulepitud töötasule

tehtavaid makseid nimetavad, võivad need olla käsitatavad töötasuna (vt Riigikohtu

15. märtsi 2023. a määrus käesolevas asjas, p 12.1).

10.2. Kostja maksis hagejale alates töölepingu sõlmimisest septembrist 2016 kuni selle

lõpetamiseni aprillis 2020 iga kuu erinevates summades lisatasu, v.a mais 2017 ja aprillis

2020. Kostja tegi hagejale iga kuu lisatasu töötasu teatisega teatavaks (I kd, tl 87 – 97).

Hageja ei vaielnud lisatasule vastu. Igakuise lisatasu maksmine oli seega poolte vahel välja

kujunenud praktika. Pooled ei selgitanud, millistel alustel lisatasu arvestati. Kostja ei

tõendanud samas, et need väljamaksed oleksid olnud kostja ühepoolse otsuse alusel tehtud

väljamaksed, mida ei saa töötasuna käsitleda. Hageja töötasu teatistel "106 Lisatasu" all

kajastatud summad moodustavad TLS § 5 lg 1 p 5 järgi seega hageja töötasu osa. Ületunnitöö

eest TLS § 44 lg 7 järgi tasu arvestamisel tuleb nendega arvestada.

10.3. Järgnevas tabelis 2 on kajastatud hagejale 2018. a-l, 2019. a-l ja 2020. a-l

normaaltööaja tundide eest makstud töötasu ja lisatasu. Andmed pärinevad hageja töötasu

arvestusest (I kd, tl 91 – 97). Kuna hageja sai iga kuu lisatasu, mis oli hageja töötasu osaks,

oli hageja igakuine tunnitasu suurem kui töölepingus ja selle lisades nimetatud tunnitasu

summa (I kd, tl 67, 72 – 74). Hageja igakuise tunnitasu summa on märgitud tabelis 2 lahtris

"Tunnitasu töötasu ja lisatasu baasil". Hageja igakuise tunnitasu summa on saadud

järgnevalt: (hageja töötasu normaalaja tundide eest + "106 Lisatasu") / hageja normaalaja

töötunnid. Tabelis 2 on kajastatud 2018., 2019. ja 2020. a ületunnid kuude lõikes. Andmed

põhinevad tööajatabelitel (I kd, tl 116 – 141). Ületunnitasu on TLS § 44 lg 7 järgi tunnitasu,

ületundide ja 1,5 korrutis. Arvestades TLS § 44 lg 7 järgse ületunnitasu ja hagejale tegelikult

makstud ületunnitasu vahet, on hageja saanud ületundide eest 374 eurot 95 senti vähem tasu.

Tabel 2

Kuu

Töötasu

normaalaja

tundide eest

"106

Lisatasu"

Normaalaja

töötunnid

Tunnitasu

töötasu ja

lisatasu

baasil

Üle-

tunnid

Üle-

tunnitasu

Üle-

tundide

eest

makstud

Vahe

2018

3. 353,16

68,28

3,90

40,97

34,33

6,64

4. 510,12

83,71

3,81

5. 575,52

117,2

3,94

94,46

78,48

15,98

6. 130,8

36,62

4,19

125,57

98,1

27,47

7. 575,52

103,07

3,86

80,97

68,67

12,30

8. 575,52

95,22

3,81

22,87

19,62

3,25

9. 523,2

89,99

3,83

45,99

39,24

6,75

10. 298,2

63,9

4,31

155,19

127,8

27,39

11. 629,32

89,46

4,06

12. 511,2

118,22

4,37

236,03

191,7

44,33

Kuu

2019

1. 454,4

80,94

4,18

100,38

85,2

15,18

2. 386,95

66,83

4,16

68,69

58,57

10,12

3. 596,4

99,05

4,14

74,51

63,9

10,61

4. 312,4

69,23

4,34

130,10

106,5

23,60

5. 624,8

106,5

4,16

99,72

85,2

14,52

6. 113,6

29,82

4,48

107,57

85,2

22,37

7. 482,8

78,81

4,13

49,55

42,6

6,95

8. 596,4

89,46

4,08

9. 511,2

76,68

4,08

10. 653,2

104,37

4,12

49,41

42,6

6,81

11. 596,4

99,05

4,14

74,51

63,9

10,61

12. 518,3

123,01

4,39

303,08

244,95

58,13

Kuu

2020

1. 523,6

85,47

4,48

53,74

46,2

7,54

2. 542,85

86,34

4,46

20,08

17,33

2,75

3. 677,6

114,63

4,50

101,28

86,63

14,65

4. 30,8

3,85

Kokku

374,95

10.4. Ringkonnakohus arvestas ületunnitasu sarnaselt hageja 1. juuli 2021. a

menetlusdokumendile lisatud saamata jäänud töötasu arvestusega. Erandiks on 2018. a

november. Hageja arvestuse kohaselt tegi hageja novembris 2018 kaheksa ületundi. 2018. a

novembri tööajatabeli kohaselt ei teinud hageja 2018. a novembris ületunde (I kd, tl 124).

Hageja töötasu arvestusest ei nähtu samuti, et hageja oleks teinud 2018. a novembris

ületunde. Sellest nähtub, et hagejale maksti töö mitte andmise tõttu kaheksa tunni eest

keskmist töötasu (I kd, tl 93). Hageja nõuab hagis ületundide eest saamata jäänud tasu, mitte

töö andmata jätmise tõttu vähem saadud tasu. Kohus on TsMS § 5 lõikest 1 tulenevalt hageja

nõudega seotud. Töö mitte andmise korral tuleb TLS §-s 35 sätestatud alustel maksta

töötajale keskmist töötasu, mitte 1,5-kordset töötasu. Koefitsiendi 1,5 kohaldamine ei ole sel

juhul põhjendatud.

10.5. Maakohtu otsus tuleb seega tühistada ulatuses, milles maakohus jättis hageja nõude

ületundide eest tasu saamiseks 374 euro 95 sendi ulatuses rahuldamata. Kostjalt tuleb mõista

hageja kasuks välja ületundide eest tasu 374 eurot 95 senti.

11. Hagi osalise rahuldamise tõttu tuleb muuta maakohtu määratud menetluskulude

jaotust. Ringkonnakohus rahuldab hagi ligikaudu 35% ulatuses. Ringkonnakohus jätab

TsMS § 163 lõiget 1 ja hagi rahuldamise ulatust arvestades kõigis kohtuastmetes kantud

menetluskulud 35% ulatuses kostja ja 65% ulatuses hageja kanda.

Maakohus määras kindlaks kostja, kuid ei määranud kindlaks hageja menetluskulusid.

Ringkonnakohus ei määra TsMS § 174 lg 3 ja 5 järgi seega menetluskulude rahalist suurust

kindlaks. Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus

määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest (vt nt RKTKo 20.04.2016, 3-2-1-

142-15, p 18 jj).

(allkirjastatud digitaalselt)