3-23-1116/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

29. november 2023, Tartu

Haldusasja number

3-23-1116

Haldusasi

Xi kaebus Tartu Vangla 13. aprilli 2023. a käskkirja nr

2-23/1-3/5 tühistamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

Xi määruskaebus Tartu Halduskohtu 1. septembri

2023. a määruse resolutsiooni punkti 2 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Xi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 1. septembri 2023. a määruse

resolutsiooni punkt 2 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla tunnistas 13. aprilli 2023. a käskkirjaga nr 2-23/1-3/5 kinnipeetava Xi süüdi

Tartu Vangla kodukorra punkti 13.11 rikkumises (helistamiseks võõra kõnekaardi kasutamine)

ja määras talle karistuseks ühe pikaajalise kokkusaamise keelu, mis lükati edasi katseajaga kolm

kuud tingimusel, et kinnipeetav ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist.

2. Pärast edutut vaidemenetlust esitas X Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 13. aprilli

2023. a käskkirja nr 2-23/1-3/5 tühistamiseks.

Kaebuse kohaselt piirab vangla alusetult kaebaja telefoni kõneaega ja sunnib kaebajat kasutama

kaaskinnipeetava kõnekaarti. Tartu Vangla kodukorra punkt 8.2.4 on vastuolus Eesti Vabariigi

põhiseadusega ja kaebaja palub alustada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust. Kaebajale

määratud karistus ei vasta vangistuse eesmärkidele, kuna pikaajaline kokkusaamine aitab

säilitada perekondlikke suhteid.

Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse vabastada end kaebuse esitamisel ettenähtud riigilõivu

tasumise kohustusest.

3. Tartu Halduskohus jättis 1. septembri 2023. a määrusega rahuldamata Xi taotluse kaebuse

esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks (resolutsiooni punkt 2) ja andis tähtaja 3 päeva

määruse resolutsiooni punkti 2 jõustumisest riigilõivu 20 eurot tasumiseks (resolutsiooni punkt

3).

Kohus leidis, et riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused on täidetud, kuid

kaebuse eduväljavaateid tuleb pidada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 111 lg 1

mõttes pigem kasinateks. Kaebaja vabastamine kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest ei ole

põhjendatud.

Vaidlustatud Tartu Vangla 13. aprilli 2023. a käskkirja kohaselt kasutas kaebaja 31. märtsil

2023 kella 19.05 paiku eluosakonnas helistamisel võõrast kõnekaarti. Rikkumine tõendati

PRION kannete ja videokaamera salvestiste kõrvutamise teel. Kaebaja selgitas vanglale, et

võõrast telefonikaardist ei toimunud vestlust, kuid kinnitas, et proovis helistada abikaasale aga

ei rääkinud temaga. Kaebaja enda kõnelimiit sai päeval otsa. Kaebuses halduskohtule ei ole

kaebaja väitnud, et ta ei pannud rikkumist toime. Arvestades eeltoodut, ei ole vaidlust selles, et

kaebaja rikkus Tartu Vangla kodukorra punkti 13.11 ehk kasutas teisele kinnipeetavale

väljastatud kõnekaardi numbrit, hoolimata sellest, kas kõne reaalselt toimus või mitte. Kohtu

esialgsel hinnangul puuduvad alused Tartu Vangla kodukorra punkti 8.2.4 õiguspärasuses

kahtlemiseks. Samuti ei ole vangla nimetatud kodukorra punkti rikkumist kaebajale ette

heitnud. Asja materjalidest nähtub, et 31. märtsi 2023. a rikkumise osas algatati

distsiplinaarmenetlus 10. aprillil 2023 ja kaebajat teavitati sellest 10. aprillil 2023. Kaebajale

anti

võimalus

selgituste

andmiseks,

samuti

sai

kaebaja

esitada

vastuväiteid

distsiplinaarmenetluse protokollile. Isegi kui pidada distsiplinaarrikkumisest teavitamist

toimunuks viivitusega, ei tooks see kaasa käskkirja tühistamist, kuna ei saanud mõjutada asja

otsustamist.

Kohtu hinnangul on distsiplinaarkaristuse ajendiks olnud tegu kaebajale etteheidetav ja

menetluses on järgitud haldusmenetluse põhimõtteid. Kohtul ei teki kahtlusi selles, et ühe

pikaajalise kokkusaamise keeld on proportsionaalne toime pandud rikkumisega, arvestades, et

31. märtsi 2023. a seisuga oli kaebajal üks kehtiv distsiplinaarkaristus (noomitus) seoses võõra

kõnekaardi kasutamisega, mis ilmselgelt ei olnud enda eesmärki täitnud. Eeltoodut arvestades

on vähetõenäoline, et kohus kaebuse rahuldaks, ning ei ole alust eeldada, et kaebaja kavandatav

menetluses osalemine oleks HKMS § 111 lg 1 mõttes edukas.

4. X esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub halduskohtu määrus

tühistada ja vabastada end riigilõivu tasumisest.

Kaebaja leiab määruskaebuses, et Tartu Vangla käitumine on lubamatu. Ettekandest on näha,

et vangla piirab kaebaja helistamisaega, kuna limiit sai otsa samal päeval päevasel ajal. Kõneaja

piiramine on ebaseaduslik ja see sundis kaebajat helistama teise kaardiga. Kaebaja ei varastanud

teist kaarti. Kuna vangla provotseeris sellisele teole, siis ei ole õige selle teo eest karistada.

Kaebaja ei varjanud oma helistamist, kuid rääkimist ei toimunud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et puudub alus Tartu Halduskohtu 1. septembri 2023. a määruse

tühistamiseks. Xi määruskaebus jääb rahuldamata.

6. Halduskohus selgitas ja põhjendas väga põhjalikult, miks ei esine alust vabastada kaebaja

riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

põhjendustega ja neid kordama ei hakka (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).

7. Kaebaja taotleb määruskaebuses jätkuvalt enda vabastamist riigilõivu tasumisest põhjusel,

et vangla provotseeris kaebajat distsipliinirikkumist toime panema ja sellisel juhul ei tohtinud

kaebajat karistada. Kaebaja arvates oli tema kõneaja piiramine ebaseaduslik ja ta kasutas teise

kinnipeetava kõnekaarti ajal kui temale antud kõneaeg oli läbi saanud.

8. Ringkonnakohus selgitab, et praegu on vaidluse all kaebaja teistkordne karistamine

distsiplinaarkorras selle eest, et ta kasutas teise kinnipeetava kõnekaarti. Asjaolu, kas vangla

poolt kaebaja kõneaja piiramine oli seaduslik, ei kuulu praeguse vaidluse esemesse ja kohus

seda küsimust ei puuduta.

Kaebaja väidetest ilmneb, et vaidlust ei ole, et kaebaja pani toime talle etteheidetava

distsipliinirikkumise. Kaebaja ei ole eitanud teise kinnipeetava kõnekaardi kasutamist

helistamiseks 31. märtsil 2023, s.t Tartu Vangla kodukorra punkti 13.11 rikkumist. Kaebaja

väide, et Tartu Vangla provotseeris teda rikkumist toime panema, ei ole aluseks vaidlustatud

käskkirja tühistamiseks. Samuti ei anna kõnekaardi limiidi täitumine õigust jätkata helistamist

kasutades selleks teise kinnipeetava kõnekaarti. Kaebaja peab helistamisel arvestama talle

väljastatud kõnekaardi limiidiga ning teise kinnipeetava kõnekaardi kasutamine on karistatav,

millest kaebaja oli eelnevalt teadlik. Tegemist oli kaebaja korduva samalaadse rikkumisega

lühikese ajavahemiku jooksul. Vangla ei sundinud kaebajat kasutama teise kinnipeetava

kõnekaarti, vaid kaebaja tegi seda teadlikult. Lisaks on vangla selgitanud, et seoses 31. märtsi

2023. a juhtumiga kaebaja ei taotlenud vanglalt telefoni kasutamise aja pikendamist kuigi

vangla kodukorra punkt 13.12 näeb sellise võimaluse põhjendatud vajaduse esinemisel ette.

Seega pani kaebaja distsipliinirikkumise toime tahtlikult ja talle määratud karistus on

õiguspärane.

Tartu Vangla esitas kohtule distsiplinaarmenetluse materjalid, mille kohaselt viidi

distsiplinaarmenetlus läbi õiguspäraselt. Kaebajale määratud distsiplinaarkaristuse ühe

pikaajalise kokkusaamise keeld täitmine lükati edasi katseajaga kolm kuud tingimusel, et isik

ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist. 25. augustil 2023 teatas vangla halduskohtule,

et kaebajale määratud karistus on täitmisele pööratud. Seega oli kaebajal võimalus hoiduda

määratud karistuse täitmisele pööramisest, kuid vangla kinnitusel ta seda ei teinud.

9. Kaebaja esitatud Tartu Vangla distsiplinaarkäskkirja tühistamisnõude menetlusse võtmise

eelduseks on riigilõivu 20 eurot tasumine. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub,

et kaebaja sissetulekud on ebapiisavad selleks, et tasuda kaebuse esitamisel riigilõiv 20 eurot.

Kuigi kaebaja majanduslikud eeldused menetlusabi saamiseks on täidetud, nõustub

ringkonnakohus halduskohtuga, et kaebaja vabastamine riigilõivu tasumisest ei ole põhjendatud

kuna kaebuse eduväljavaated on vähesed. Kaebaja ei eita rikkumise toimepanemist, Tartu

Vangla viis läbi nõuetele vastava distsiplinaarmenetluse ja määras karistuseks ühe pikaajalise

kokkusaamise keelu kolmekuulise katseajaga. Karistus on tänaseks täitmisele pööratud.

Eelnevalt väljatoodud asjaolude pinnalt on kaebuse rahuldamise tõenäosus väike ja kaebaja

menetluses osalemist ei saa pidada edukaks.

10. Kui kaebaja soovib, et halduskohus menetleks tema kaebust sisuliselt, tuleb eelnevalt

tasuda riigilõiv 20 eurot vastavalt Tartu Halduskohtu 1. septembri 2023. a määruse punktis 12

toodud juhistele.

(allkirjastatud digitaalselt)