2-21-18712/29 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 29. november 2023

Tsiviilasja number

2-21-18712

Tsiviilasi

Reio Raudsepa hagi Änny Paala ja Liina Paala vastu

kaasomandi lõpetamiseks

Änny Paala ja Liina Paala vastuhagi Reio Raudsepa

vastu kaasomandi lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 14. veebruari 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Reio Raudsepa apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant:

Reio

Raudsepp

(isikukood

XXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaadi abi

Katrin Paulus

Vastustajad:

Änny

Paala

(isikukood

XXXXXXXXXXXX) ja Liina Paala (isikukood

XXXXXXXXXXXX), ühine esindaja vandeadvokaat

Andrus Lillo

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 14. veebruari 2023. a otsus osas, milles maakohus

jättis menetluskulud Reio Raudsepa kanda ja mõistis Reio Raudsepalt Änny

Paala ja Liina Paala kasuks välja menetluskulu 3594 eurot koos viivisega. Teha

tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud solidaarselt Änny Paala ja Liina

Paala kanda.

4. Mõista Änny Paalalt ja Liina Paalalt solidaarselt Reio Raudsepa kasuks välja

menetluskulu 1252 eurot.

5. Määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Änny Paalal ja

Liina Paalal tasuda Reio Raudsepale viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Reio Raudsepp (hageja) esitas 29. novembril 2021 Tartu Maakohtule Änny Paala

(kostja I) ja Liina Paala (kostja II) vastu hagi kaasomandi lõpetamiseks. Hageja palus jätta

menetluskulud kostjate kanda ning mõista need koos viivisega kostjatelt hageja kasuks välja.

Hageja palus esimese alternatiivina lõpetada poolte kaasomand kinnisasjale asukohaga

XXXXXXXXXXXX (registriosa nr XXXXXXX) (kinnisasi) järgmiselt:

▪ jätta kinnisasi hageja ainuomandisse;

▪ kohustada hagejat hüvitama kostjatele nende kaasomandi mõttelise osa kaotamise

eest 17 980 eurot (29/100 kinnisasja väärtusest);

▪ kohustada kostjaid andma nõusolek registriosa nr XXXXXXX II jakku kostjate

kohta tehtud kaasomaniku kande kustutamiseks ja hageja kohta kinnisasja

ainuomaniku kande tegemiseks;

▪ asendada kostjate nõusolekud kohtuotsusega.

Hageja palus teise alternatiivina lõpetada poolte kaasomand kinnisasjale järgmiselt:

▪ kaasomanike vahelisel enampakkumisel, alghind 60 000 eurot, samm 500 eurot;

▪ jagada saadud raha kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele;

▪ enampakkumine viiakse läbi Tartu kohtutäituri juures, kelle poole hageja või kostja

esimesena pärast asjas tehtava lõpplahendi jõustumist pöördub;

▪ kohustada kostjaid juhul, kui enampakkumise võidab hageja, andma nõusolek

registriosa nr XXXXXXX II jakku kostjate kohta tehtud kaasomaniku kande

kustutamiseks ja hageja kohta kinnisasja ainuomaniku kande tegemiseks;

▪ asendada kostjate nõusolek kohtuotsusega.

Hagejale kuulub 71/100 ja kostjatele 29/100 kaasomandi osa kinnisasjast. Kinnisasja

koosseisus on maatulundusmaa pindalaga kokku 21 065 m2 (14 956 m2 + 6109 m2).

Kinnisasi on hoonestatud ning jagatud kaheks katastriüksuseks. Kinnisasja väärtus on

62 000 eurot. Hageja soovib saada kinnisasja ainuomanikuks. Hageja ei soovi, et kaasomand

jagatakse kinnisasja reaalosadeks jagamise või avalikul enampakkumisel müümise teel.

Hageja üritas korduvalt jõuda kostjatega enne kohtusse pöördumist kokkuleppele.

2. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata, esitasid vastuhagi ning palusid jätta

menetluskulud hageja kanda ja mõista need koos viivisega hagejalt kostjate kasuks välja.

Kostjad palusid lõpetada kaasomandi kinnisasjale järgmiselt:

• kinnisasi jagatakse reaalosadeks nii, et tekib X kinnistu katastritunnusega

nr XXXXXXXXXXXXXX suurusega 14 956 m2 ja XX kinnistu katastritunnusega

nr XXXXXXXXXXXXXX suurusega 6109 m2 vastavalt maakatastris ning lisas 1 ja

2 plaanidel ja tunnustel toodud viisil;

• X

kinnistu

katastritunnusega

nr

XXXXXXXXXXXXXX

jääb

hageja

ainuomandisse;

• XX kinnistu katastritunnusega nr XXXXXXXXXXXXXX jääb kostjate

ühisomandisse;

• kohustada hagejat andma nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXX

sulgemiseks;

• kohustada hagejat andma nõusolek kinnistusraamatu registriossa nr XXXXXXX

kantud kinnistu kohta kahe iseseisva kinnistusregistri registriosa avamiseks, millest

ühte iseseisvasse registriossa kantakse

X kinnistu katastritunnusega nr

XXXXXXXXXXXXXX suurusega 14 956 m2 ja selle ainuomanikuna kantakse sisse

hageja ning teise iseseisvasse registriossa kantakse XX kinnistu katastritunnusega

nr XXXXXXXXXXXXXX suurusega 6109 m2 ja selle ühisomanikena kantakse

sisse kostjad;

• kohustada

hagejat

vabastama

XX

kinnistu

katastritunnusega

nr

XXXXXXXXXXXXXX alates vastavate registriosade moodustamisest ja kostjate

nimele omanikukande tegemisest.

Kaasomand tuleb lõpetada, kuid mitte hageja soovitud viisil. Kinnisasja saab jagada

reaalosadeks nii, et reaalosade suurused vastavad poolte kaasomandi osade suurusele.

3. Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata. Hageja tegi kulutusi XX katastriüksusel

asuva sauna parandamiseks. Saun jääks kaasomandi kostjate soovitud viisil lõpetamise

korral kostjatele. Poolte suhted on halvad. Kinnisasja reaalosadeks jagamine toob kaasa uued

vaidlused. Kostjad ei tõendanud, et kinnisasja reaalosadeks jagamine on võimalik. Hageja

kasutab kinnisasja sagedamini kui kostjad. Hageja on selle eest rohkem hoolitsenud.

Kinnisasja kostjate soovitud viisil jagamise tulemusena saaks hageja 8020 euro võrra vähem

kui kinnisasja hageja soovitud viisil jagamise tulemusena.

Menetluskulud tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 4 alusel

sõltumata lahendist kostjate kanda. Hageja üritas enne kohtusse pöördumist pikalt kostjatega

kaasomandi lõpetamises kokku leppida, kuid edutult. Kostjad ei teinud enne kohtumenetlust

kaasomandi lõpetamiseks ettepanekuid. Hageja pakkus, et kaasomandi võib lõpetada selle

reaalosadeks jagamise teel. Kostjad ei olnud nõus. Hageja pidi hagiga kohtusse pöörduma.

Sellises olukorras ei anna kostjate vastuhagi rahuldamine alust jätta menetluskulusid hageja

kanda. See ei ole õiglane.

Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 4 ja 5 alusel kostjate kanda. Kostjad nõustusid

kohtumenetluses kaasomandi lõpetamisega ja täitsid sellega hageja nõude.

TsMS § 163 lg 2 ei kohaldu. Kostjad ei pakkunud menetluses kompromissi. Seda tegid

hageja ja kohus. Kostjad olid kompromissiga nõus alles pärast aastaid kestnud kohtueelseid

läbirääkimisi ja aastast kohtumenetlust. Hagejal olid selleks ajaks kulud tekkinud.

MAAKOHTU LAHEND

4. Maakohus jättis 14. veebruari 2023. a otsusega hagi rahuldamata ja rahuldas

vastuhagi. Maakohus lõpetas poolte kaasomandi kinnisasjale ja jagas kinnisasja järgmiselt:

▪ X

kinnistu

(registriosa

nr

XXXXXXX)

katastriüksus

numbriga

XXXXXXXXXXXXXX jääb olemasolevates piirides hageja ainuomandisse ja

sellest moodustatakse eraldi kinnistu nimetusega "X";

▪ X

kinnistu

(registriosa

nr

XXXXXXX)

katastriüksus

numbriga

XXXXXXXXXXXXXX jääb olemasolevates piirides kostjate ühisomandisse ja

sellest moodustatakse eraldi kinnistu nimetusega "XX".

Maakohus mõistis kostjatelt ühiselt hageja kasuks välja 8000 eurot selle eest, et kostjad

saavad kaasomandi jagamisel reaalosa, mille väärtus ületab neile kuuluva mõttelise osa

väärtuse. Maakohus kohustas hagejat andma tahteavaldusi, mis on vajalikud kinnisasja

reaalosadeks jagamiseks, jagamise teel tekkivate uute kinnisasjade moodustamiseks ning

jagamiseks vajalike omandiõiguse muudatuste kinnistusraamatusse kandmiseks. Maakohus

kohustas hagejat täitma tahteavalduse andmise kohustused tingimusel, et kostjad tasuvad

hagejale hüvitise 8000 eurot. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ning mõistis

hagejalt kostjate kasuks välja menetluskulu 3594 eurot koos viivisega.

Poolte kaasomand kinnisasjale tuleb lõpetada selliselt, et kinnisasi jagatakse olemasolevatest

katastriüksustest lähtuvalt reaalosadeks. Kinnisasja reaalosadeks jagamine on võimalik.

Selline kaasomandi jagamise viis arvestab enim mõlema poole õigustatud huve.

Kinnisasja reaalosadeks jagamisel tekkivate maaüksuste suurused on poolte kaasomandi

osade suurustega proportsionaalsed. Kinnisasja reaalosadeks jagamisel jääks kostjatele aga

reaalosa, mille väärtus ületab kostjate osa kinnisasja kui terviku väärtusest. Selle

kompenseerimiseks tuleb mõista kostjatelt hageja kasuks välja hüvitis 8000 eurot.

Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hagi rahuldamata jätmise ja vastuhagi

rahuldamise tõttu hageja kanda. Menetluskulude kostjate kanda jätmine põhjusel, et kostjad

ei nõustunud ühegi kaasomandi jagamise viisiga, ei ole põhjendatud. Kostjad ei vastuta

varasemalt asja kokkuleppel lahendamata jäämise eest. Hageja püüdis nõuda kostjatelt

kaasomandi kohtuvälisel lõpetamisel leppetrahvi. Välistatud ei ole, et hageja ei kasutanud

läbirääkimistel oma õigusi heauskselt. Hageja taganes eelistungil arutatud kompromissist ja

nõudis hüvitisena oluliselt suuremat summat. Kulud jääksid hageja kanda ka

TsMS § 163 lg 2 alusel, kuna kostjad nõustusid juba novembris 2022 peetud istungil

kompromissiga, mis oli sarnane lõpplahendiga.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus osas,

milles maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostjate kasuks välja

menetluskulu 3594 eurot koos viivisega, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta

menetluskulud kostjate kanda ja mõista hageja menetluskulud kostjatelt välja või jätta

menetluskulud poolte endi kanda. Hageja palub jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud

kostjate kanda.

Hageja vaidlustab menetluskulude jaotust. Hageja ei vaidlusta menetluskulude

kindlaksmääramist, s.o et maakohus määras kostjate menetluskulude suuruseks 3594 eurot.

Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 4 alusel sõltumata lahendist kostjate kanda. Hageja

on püüdnud vähemalt 2017. aastast kostjatega läbi rääkida ja kaasomandi lõpetamises kokku

leppida. Kostja I kinnitas 15. novembri 2022. a istungil, et kostjad soovisid enda omandis

oleva kaasomandi osa varem müüa. Hageja esitas hagiavalduses kaasomandi lõpetamise

viisina seega variandi, mida soovis hageja ja mida olid kostjad varem tahtnud. Kostjad ei

teinud 2017. aastast jõupingutusi, et kaasomand mõistlikult lõpetada. Hageja tegi kõik

ettepanekud. Hageja pakkus kostjatele muuhulgas, et jagada kaasomand kinnisasja

reaalosadeks jagamise teel. Kostjad ei olnud millegagi nõus. Hagejal ei olnud võimalik

kaasomandit muul viisil lõpetada, kui pöörduda kohtu poole. Kostjate poolt vastuhagi

esitamine ei muuda seda. Kostjad pidid vastuhagi esitama, et hagi jääks rahuldamata.

Hageja ei nõudnud kostjatelt leppetrahve. Tegemist oli kompromissi pakkumise, mitte

nõudega. Leppetrahv oli ette nähtud juhuks, kui teine pool rikub kokkulepet. Hageja ühte

kompromissi pakkumist ei saa käsitleda hageja pahatahtlikkusena, mis annaks aluse jätta

menetluskulud hageja kanda. Hageja pahauskne käitumine ei ole tõendatud.

Menetluskulud tuleks jätta TsMS § 168 lg 4 ja lg 5 alusel kostjate kanda. Kostjad nõustusid

alles kohtumenetluses kaasomandi lõpetamisega ja täitsid sellega hageja nõude.

Kostjad ei olnud 15. novembri 2022. a istungil nõus tasuma hagejale 8000 euro suurust

hüvitist, kui kinnisasi jagatakse reaalosadeks. Kostjad muutsid meelt alles pärast hageja

poolt kompromissi pakkumise saamist.

Menetluskulude jaotamisel ei ole põhjendatud lähtuda TsMS § 163 lõikest 2. Kostjad ei

teinud kompromissi pakkumisi. Neid tegid hageja ja kohus. Hageja oli 15. novembri 2022. a

istungil peaaegu kõikide kohtu pakutud kompromissidega nõus. Kostjad ei olnud. Kostjad

pakkusid arvestatavat kompromissi alles pärast aastaid kestnud kohtueelseid läbirääkimisi ja

enam kui aasta kestnud kohtumenetlust. Hagejal olid olulised kulud juba tekkinud.

Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kaasomandi lõpetamise asjades ei peaks kohaldama

TsMS § 162 lõiget 1. Kaasomand lõpetatakse mõlema poole huvides. Hagi eesmärk

saavutati, s.o kaasomand jagati. Menetluskulud tuleks jätta TsMS § 163 lg 1 alusel vähemalt

poolte endi kanda.

Menetluskuludelt viivise väljamõistmine on hageja suhtes ebaõiglane (TsMS § 162 lg 4).

6. Kostjad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata

ning menetluskulud hageja kanda.

Maakohus kohaldas TsMS § 162 lõiget 1 õigesti. Hagi rahuldamata jätmise ja vastuhagi

rahuldamise korral ei saa jätta menetluskulusid kostjate ega poolte endi kanda. Kohtueelselt

läbirääkimiste pidamine ning nende ebaõnnestumise põhjused ei ole olulised. See, kas hageja

tegi kostjatele enne kohtusse pöördumist ettepaneku vastuhagis nimetatud viisil kaasomandi

lõpetamiseks, ei ole asjakohane. Hagejal oli võimalik hagis esitada kaasomandi lõpetamise

alternatiivse viisina kinnisasja reaalosadeks jagamine. Hageja ei teinud seda. Hageja võttis

sellega riski, et hagi rahuldamata jätmise ja vastuhagi rahuldamise korral jäävad

menetluskulud hageja kanda. Kostjad ei rahuldanud pärast hagi esitamist hageja nõuet.

Kostjad ei nõustunud pärast hagi esitamist ühegi hageja pakutud kaasomandi lõpetamise

viisiga, vaid esitasid vastuhagi kaasomandi muul viisil lõpetamiseks.

TsMS § 162 lg 4 eeldused ei ole täidetud. Selle sätte kohaldamist õigustavad erandlikud

asjaolud puuduvad.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2

alusel tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt

kostjate kasuks välja menetluskulu 3594 eurot koos viivisega. Ringkonnakohus teeb

tühistatud osas uue otsuse, millega jätab menetluskulud poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja

vaidlustab menetluskulude jaotamist ning kostjate menetluskulude hagejalt koos viivisega

väljamõistmist. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse põhjendatust üksnes selles

osas. Maakohtu otsus on TsMS § 456 lg 2 p 1 alusel ülejäänud osas jõustunud.

8. Maakohus kohaldas menetluskulude jaotamisel põhjendamatult TsMS § 162 lõiget 1.

Säte kohaldub hagi rahuldamise või rahuldamata jätmise korra. Maakohtu otsuse

põhjendustest ei saa aga järeldada, et maakohus jättis hagi rahuldamata ja rahuldas

vastuhagi.

Hageja esitas kostjate vastu hagi kaasomandi lõpetamiseks. Hageja soovis kaasomandi

lõpetada nii, et kinnisasi jääb hageja ainuomandisse ja hageja maksab kostjatele nende

omandi kaotamise eest hüvitise, või nii, et kinnisasi müüakse kaasomanike vahelisel

enampakkumisel ja saadud raha jagatakse kaasomanike vahel vastavalt nende osade

suurusele. Kostjad esitasid vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks. Kostjad soovisid

kaasomandi lõpetada nii, et kinnisasi jagatakse reaalosadeks lähtuvalt kinnisasja koosseisu

kuuluva kahe katastriüksuse piiridest.

Maakohus lõpetas poolte kaasomandi. Maakohus tegi seega vähemalt osaliselt otsuse, mille

vastu oli pooltel ühine huvi. Maakohus ei lõpetanud kaasomandit viisil, mida soovis hageja,

ega ka viisil mida soovid vastuhagis kostjad. Maakohus lõpetas poolte kaasomandi nii, et

jagas kinnisasja kostjate poolt vastuhagis taotletud viisil reaalosadeks. Samas mõistis

maakohus kostjatelt hageja kasuks välja hüvitise 8000 eurot selle eest, et kostjad saavad

kaasomandi jagamisel reaalosa, mille väärtus ületab kostjatele kuuluvale mõttelisele osale

vastava osa kinnisasja väärtusest. Kostjad ei taotlenud seda vastuhagis. Kostjad nõustusid

alles menetluse kestel tasuma hagejale kinnisasja reaalosadeks jagamise korral hüvitise

8020 eurot. Kostjad nõustusid algselt maksma hüvitist ühe aasta jooksul (tl 59 pöördel),

hiljem ühe kuu jooksul (tl 73). Maakohus kohustas hagejat andma tahteavaldusi ja asendas

need kohtuotsusega. Maakohus seadis hageja tahteavalduste andmise kohustuse sõltuvusse

kostjate hüvitise tasumise kohustuste täitmisega. Kostjad ei esitanud vastuhagis sellist

taotlust. Maakohus lõpetas kaasomandi seega poolte huve kaaludes ega rahuldanud täielikult

hagi ega vastuhagi.

9. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 järgi

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kaasomandi lõpetamine oli poolte ühine huvi. Mõlemad kandsid seetõttu menetluskulusid.

Pooled pidasid kompromissiläbirääkimisi ja esitasid pakutud kompromissidele eri ajal eri

vastuväiteid. Menetluskulusid ei ole käesolevas asjas võimalik jagada võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 163 lg 1 alusel seega poolte endi

kanda.

10. TsMS § 163 lg 2 kohaldamine ei ole põhjendatud. Asja materjalidest nähtuvalt üritas

hageja enne kohtusse pöördumist kostjatega kaasomandi lõpetamise osas kokkuleppele

saada, kuid see ei õnnestunud (tl 34, 35). Hageja oli seega sunnitud kaasomandi lõpetamiseks

kohtusse

pöörduma.

Pooled

pidasid

15. novembri

2022.

a

istungil

kompromissiläbirääkimisi. Mõlemad esitasid erinevaid seisukohti ja vastuväiteid.

Kompromissi tingimused jäid istungi lõpus osaliselt lahtiseks, kuivõrd need sõltusid

Maanteeametile esitatava päringu vastusest. Hageja suurendas pärast 15. novembri 2022. a

istungit soovitava hüvitise nõuet. Kompromiss jäi seetõttu sõlmimata. Kompromissi

sõlmimine oleks andnud kokkuhoidu ligikaudu 3 tundi 30 minutit kummagi poole esindaja

põhjendatud ajakulu osas. Ajakulu, mida oleks saanud kompromissi sõlmimisega kokku

hoida, oli väike võrreldes kogu menetluse ajakuluga. Sellises olukorras ei ole õiglane jätta

TsMS § 163 lg 2 alusel kõiki menetluskulusid üksnes hageja kanda.

11. TsMS § 162 lg 4 võimaldab jätta menetluskulud poolte endi kanda. Selle sätte alusel

ei saa jätta menetluskulusid tervikuna ühe poole kanda.

12. TsMS § 168 lg 4 ja 5 ei kohaldu. Kostjad ei rahuldanud pärast hagi esitamist hageja

nõuet, vaid vaidlesid sellele vastu.

13. Apellatsioonkaebuse

ühe

alternatiivse

taotluse

rahuldamise

tõttu

jäävad

ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 639, § 162 lg 1, § 165 lg 1 alusel solidaarselt

kostjate kanda.

14. Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg 1 ja 3 järgi apellatsiooniastmes kantud

menetluskulude suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Hageja menetluskulude

nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 420 eurot, lepingulise esindaja kulu

3104 eurot ja prognoositavad lepingulise esindaja kulud 416 eurot, kokku 3940 eurot. Hageja

esindaja tunnitasu on 160 eurot (käibemaksuta).

14.1. Riigilõiv on 100 euro ulatuses põhjendatud. Apellatsioonkaebuse esitamisel

tasutakse riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 järgi riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi

esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Hageja vaidlustab

apellatsioonkaebuses üksnes menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse hind on

maakohtule esitatud hagi ja apellatsioonkaebuse ulatust arvestades TsMS § 122 lg 2 ja 4,

§ 132 lg 4 p 4 ja § 137 lg 1 järgi 0 eurot. Hageja peab RLS lisa 1 järgi tasuma

apellatsioonkaebuse eest riigilõivu seega 100 eurot. Hageja tasus riigilõivu 420 eurot.

Hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel õigus taotleda 320 euro ulatuses riigilõivu tagastamist.

Riigilõivu kostjatelt hageja kasuks välja mõistmine ei ole põhjendatud ulatuses, milles

hagejal on õigus riigilõiv tagasi taotleda.

14.2. Ringkonnakohus lähtub hageja esindajakulude kindlaksmääramisel TsMS § 174 lg 1

ja 3 järgi sellest, et kulud oleks kantud apellatsioonimenetluses, ning TsMS § 175 lg 1 järgi

kulude vajalikkusest ja põhjendatusest.

Hageja esindaja ajakulu on põhjendatud 6 tunni ulatuses. Hageja esitas 30. jaanuaril 2023

vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastuväite. Hageja esitas apellatsioonkaebuse

17. märtsil 2023. Vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastuväite esitamine ei ole

apellatsioonkaebuse esitamist ettevalmistav ega ka apellatsioonimenetluses tehtud toiming.

Sellele kulunud aega ei saa apellatsioonimenetluses kantud kulude kindlaksmääramisel

arvestada. Hageja ei esitanud ringkonnakohtu menetluses kostjate menetluskulude kohta

vastuväiteid. Hageja ei ole ringkonnakohtu otsusega tutvunud. Toimingute, mida ei ole

apellatsioonimenetluses tehtud, ajakulu ei saa ka arvestada. Apellatsioonastmes ei olnud

vaidlus õiguslikult keeruline. Menetlustoimingud ei olnud mahukad. Hageja kordas

hilisemates menetlusdokumentides varem esitatud seisukohti (tl-d 75–76, 89–91, hageja

1. novembri 2023. a menetlusdokument). See võttis vähem aega, kui uute seisukohtade

väljatöötamine.

Hageja esindaja tunnitasu 160 eurot (käibemaksuta) on vajalik ja põhjendatud. See ei ületa

olulisest esindaja keskmist tunnitasu sarnastes vaidlustes.

Hageja esindajakulu on 960 (6 tundi × 160). Arvestades hageja kinnitust ja TsMS § 174

lõiget 10, tuleb esindajakulu hüvitada käibemaksuga, s.o kokku 1152 eurot.

15. Hageja menetluskulud apellatsiooniastmes on kokku 1252 (100 + 1152) eurot.

Ringkonnakohus mõistab selle solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja. Hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)