2-21-4391/69 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.11.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-4391

Tsiviilasi

X (X) hagi OÜ Y vastu töötasu, varalise ja mittevaralise

kahju hüvitise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23.11.2022 otsus

Kaebuse esitaja, liik ja hind

X apellatsioonkaebus, hind 5187,12 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja OÜ Y (registrikood XXXXXXXX), lepingulised

esindajad vandeadvokaadid Reesa Laur ja Maksim Kozlov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 23.11.2022 otsus muutmata.

2. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsiooniastmes kantud menetluskulud X kanda.

4. Määrata OÜ Y hüvitatavate menetluskulude suuruseks ringkonnakohtu

menetluses 1800 eurot ja mõista see Xlt OÜ Y kasuks välja. Kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Xl tasuda OÜ-le Y hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 2 ls 2 ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 21.03.2021 maakohtule hagi OÜ Y (kostja) vastu töötasu, varalise ja

mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled töölepingu, mille põhjal asus hageja kostja juurde

tööle turvatöötaja ametikohale. Töölepingu p 3.1 kohaselt töötas hageja põhikoha ja

täistööajaga 40 tundi nädalas. Summeeritud tööaja arvestuse korral võis vahetus kesta kuni 24

tundi. Tööle asumisel oli hageja tervis väga hea, mida kinnitasid erinevad arstlikud

dokumendid. Hageja kaotas oma hea tervise kostja juures töötades. Töölepingu p 5.1 kohaselt

oli hagejal õigus saada tööandja juures iga-aastast tasulist puhkust 28 kalendripäeva. Kostja ei

järginud töö- ja puhkeaja piiranguid ning töötervishoiu ja tööohutuse alaseid nõudeid. Hageja

töötas mõnikord 252, 216, 192 või 240 tundi kuus. Vahel kestsid vahetused kuni 48 tundi.

Hageja tegi ületunnitööd, mis lubati töölepingu järgi kompenseerida vabade päevadega, kuid

seda ei võimaldatud. 2018. aastal ei saanud hageja kostja juures töötades üldse puhkust. Kostja

ei lasknud hagejal puhkust võtta ning hageja töötas ka ajal, mil ta viibis ametlikult haiguslehel.

Töötervishoiuarsti 10.03.2021 arvamuse kohaselt oli hagejal krooniline südamehaigus, mis

ägenes 2019. aasta algusest. Arst hindas hagejale tööandja poolt võimaldatud töökeskkonna

ohutegurite mõju haiguse ägenemisele ning esile tulekule orienteeruvalt 10%-lise osakaaluga.

Sotsiaalkindlustusamet määras hagejale raske puude alates 15.07.2019 kuni 14.07.2024. Pooled

lõpetasid töölepingu 19.12.2019. Kostja tegevuse tõttu tekkis hagejale kahju. Hagejal tuvastati

raske puue, mistõttu puudus tal võimalus teenida sissetulekut. Kostja panus hageja tervise

kahjustamisse oli 10%, mistõttu pidi kostja hüvitama hagejale tekkinud kahju ulatuses, milles

ta soodustas hageja tervise kahjustamist.

Hageja palus kostjalt välja mõista järgnevad hüvitised:

− töötasu, mida hageja oleks teeninud, kui ta oleks jätkanud perioodil 20.12.2019–

22.03.2021 kostja juures töötamist 864,40 eurot;

− töötasu, mida hageja oleks teeninud, kui ta oleks jätkanud perioodil 22.03.2021–

31.03.2021 kostja juures töötamist 13,92 eurot (perioodilise maksena);

− varalise kahju hüvitis 86,44 eurot kuus alates 01.04.2021 kuni hageja surmani. Viidatud

hüvitis vastas töötasu suurusele, mida hageja oleks kostja juures teeninud, kui ta oleks

jätkanud töötamist;

− ravikulude hüvitis 31,14 eurot;

− õiglane mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Hageja nõuded olid õiguslikult ja sisuliselt ebaselged ning ei olnud põhjendatud ega tõendatud.

Hagist lähtuvalt ei olnud võimalik aru saada, mida ning millisel õiguslikul alusel hageja kostjalt

nõudis. Hagi ei vastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg 1 p-dele 1 ja 2.

Samuti ei olnud hagis esitatud nõuded tõendatud (TsMS § 363 lg 1 p 3). Kostja ei tekitanud

hagejale tervisekahju ja kostja juures töötades ei tekkinud hagejal kutsehaigust. Vastupidine oli

tõendamata. Hageja ei olnud töövõimetu. Puude määramine ei olnud sisuliselt ega õiguslikult

samane töövõimetusega. Hageja ei esitanud tõendeid enda töövõimekaotuse ulatuse kohta.

Vastutus hageja väidetava töövõimetuse eest ei lasunud kostjal. Hageja ei toonud välja, millisel

õiguslikul alusel oli kostja väidetavalt hageja ees töötasu maksmisega võlgnevuses. Hageja

osundas varalise kahju hüvitamise nõudega seonduvalt nii deliktilisele kui ka lepingulisele

vastutusele. Kostja ei olnud hageja ees töötasu maksmisega võlgnevuses. Samuti ei olnud kostja

kohustatud maksma hagejale perioodilist makset 13,92 eurot ega hüvitama hagejale varalist

kahju. Kostja ei tekitanud hagejale mittevaralist kahju.

Hageja saamata jäänud töötasu nõue 864,40 eurot oli põhjendamata. Hageja töötas kostja juures

alates 01.01.2018 kuni 19.12.2019. Kostja maksis hagejale töösuhte lõppemisel lõpparve, mis

sisaldas kõiki tasumisele kuuluvaid summasid. Hageja nõudis kostjalt töötasu aja eest, mil

pooled ei olnud enam töölepingulises suhtes (20.12.2019 kuni 22.03.2021). Kostja ei olnud

kohustatud nimetatud perioodi eest hagejale maksma. Samuti olid väidetavalt saamata jäänud

töötasu nõude arvestuslikud alused ebaselged. Seega tuli saamata jäänud töötasu nõue jätta

rahuldamata. Hageja perioodilise makse nõue 13,92 eurot oli alusetu ja ebaselge. Hageja ei

selgitanud nõuet sisuliselt ega osundanud vastavatele õiguslikele alustele. Samuti ei olnud

hagist nähtuvalt selge, kas tegemist oli ühekordset makset sisaldava nõudega, igapäevase või

igakuise nõudega. Hageja ei osundanud, et nõue seondus väidetavalt saamata jäänud töötasu,

tervisekahju, kutsehaiguse või töövõimetusega. Seega tuli kõnealune nõue jätta rahuldamata.

Kostja ei tekitanud hagejale tervisekahju, kutsehaigust ega töövõimetust ning ei olnud

kohustatud hagejale hüvitama väidetavast sissetuleku vähenemisest tulenevat kahju 01.04.2021

kuni hageja surmani. Hageja ei tõendanud kahju tekkimist ning lõpetas ise korralise

ülesütlemisavaldusega pooltevahelise töölepingu. Hagejal esinesid terviseprobleemid enne

kostja juurde tööle asumist, kuivõrd tal oli krooniline südamehaigus ja talle määrati puue alates

15.07.2019. Eelnevale vaatamata ei avaldanud hageja kostjale teavet enda tervisliku seisundi

kohta ning jätkas töötamist. Kuivõrd hageja ütles töölepingu korraliselt üles ning ei tõendanud

võimetust teha sarnast või muud sobivamat tööd, tuli eeldada, et hageja ei soovinud enam tööd

teha. Olukorras, kus hagejal puudus vajadus tööd teha (hageja oli pensionär) ning ta ei

tegutsenud selle nimel, et endale sobivat tööd leida, ei saanud talle kahju tekkida. Hageja ei

tõendanud põhjuslikku seost tervisekahju, kutsehaiguse ja töövõimetuse tekkimise ning kostja

tegevuse vahel. Tema väidetav võimetus endale elatist teenida ei olnud seotud kostja

tegevusega.

Kostja ei rikkunud töö- ja vabaaja reegleid. Tööinspektsioon ei tuvastanud kontrollide käigus

kostja juures tööaja piirangu rikkumist. Samuti oli ebaõige hageja väide, et hageja ei saanud

kasutada korralist puhkust. Kostja rahuldas kõik hageja puhkuseavaldused. Hageja puhkas nii

2018. kui ka 2019. aastal vastavalt enda soovidele. Hagejat ei rakendatud ületunnitööle ja kostja

ei rikkunud töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevaid kohustusi. Töötervishoiuarsti

arvamus põhines ebaõigetel ja eksitavatel andmetel. Hagi lisadena esitatud töögraafikud ei

kajastanud töötaja poolt töötatud tunde õigesti. Tegemist oli esmaste plaanidega, mida muudeti

korduvalt. Tõendamata oli hageja väide, et kostja soodustas oma tegevusega 10% ulatuses

hageja tervise halvenemist. Hagejale ei tekkinud tervisekahju, töövõime kaotus või kutsehaigus

kostja tegevuse tulemina. Haigus oli seotud tema elustiiliga. Samuti võis hageja tervise

halvenemine olla seotud tema eaga. Hageja ei tõendanud, et ta kaotas hea tervise kostja juures

töötamisega.

Maakohtu otsus

4. Maakohus jättis 23.11.2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kuivõrd hageja põhistas oma nõuet kahju õigusvastase tekitamisega (delikt), siis lahendas

kohus vaidlust delikti normide järgi. Hageja tugines oma nõudes võlaõigusseaduse (VÕS) §

1045 lg 1 p-le 2 ehk sellele, et kostja tekitas hagejale õigusvastaselt kahju, põhjustades talle

tervisekahjustuse. Hageja esitas 10.07.2019 ja 09.09.2020 arstitõendid, mille kohaselt teostati

talle 03.07.2019 südameoperatsioon. 31.08.2020 epikriisi järgi esinesid hagejal mitmed

südamehaigused. 04.09.2020 arstitõendi kohaselt diagnoositi tal krooniline südamehaigus.

Viidatud dokumendid kinnitasid, et hagejal olid alates 2019. aasta suvest südamehaigused, kuid

tõendamata oli, et kostja tekitas hagejale tervisekahjustuse.

Hageja heitis kostjale ette tervisekahjustuse põhjustamist selliselt, et kostja ei järginud töö- ja

puhkeaja reegleid, sundides hagejat tööle ja lastes tal töötada rohkem, kui tööleping ja seadus

ette nägi. Pooled vaidlesid selle üle, kas hageja töötas kostja nõudmisel või tema vaikival

heakskiidul lepinguga ja seadusega ettenähtust rohkem. Asjaolu, kas hageja tegi alates 2018.

aasta jaanuarist kuni 2019. aasta detsembrini tööd kokkulepitust suuremas mahus, soovisid

pooled tõendada hageja töögraafikutega. Hageja esitas värvilised töögraafikud ning kostja

must-valged graafikud. Kohus leidis, et kostja esitatud töögraafikud kajastasid korrektselt

hageja tööaega. Kuivõrd kohus ei tuvastanud esitatud graafikute võrdlemisel dokumendi

võltsimise tunnuseid, ei saanud nõustuda hageja väitega, et kostja töögraafikud olid võltsitud.

Asjaolu, et osa hageja esitatud graafikutest sisaldas töötajate allkirju, ei teinud neid kostja

graafikutest usaldusväärsemaks. Seadus ei näinud ette töögraafikute allkirjastamise kohustust.

Asjaolu, et hageja esitatud töögraafikud ei kajastanud õigesti tema tööaega, kinnitas see, et

nendes ei arvestatud hageja puhkustega. Hageja viibis korduvalt puhkusel, mh 05.07.2018-

19.07.2018, kuid hageja esitatud graafikutest kajastus märgitud periood tööajana.

Kostja esitatud töögraafikute usaldusväärsust kinnitas Tööinspektsiooni 02.12.2020 vastus,

millest nähtuvalt ei tuvastanud inspektsioon 01.01.2018-19.12.2019 riikliku järelevalve käigus

kostjapoolset töö- ja puhkeaja nõuete rikkumist hageja suhtes. Samuti ei tuvastatud, et kostja

rakendas töötajaid ületunnitööle. Tööinspektsiooni 02.12.2020 vastusest järeldus, et

inspektsiooni 17.04.2019 kiri tugines hagejalt saadud informatsioonile ja 22.05.2018 kirjas ei

tuginetud faktilistele asjaoludele. Seega ei tõendanud Tööinspektsiooni 17.04.2019 ja

22.05.2018 kirjad hageja väiteid kostja tegevuse kohta. Kostja esitas Tööinspektsiooni

27.02.2020 kirja, mille järgi ei tuvastatud kostja juures töötamist tööaja piirangut rikkudes.

Seega tõendati kostja esitatud töögraafikutega ning Tööinspektsiooni 02.12.2020 ja 27.02.2020

vastustega, et kostja ei sundinud hagejat tööle ega talunud hageja töötamist üle lepingu ja

seadusega ettenähtud normi.

Tõendamata oli hageja väide, et kostja ei lubanud hagejal puhkust võtta. Hageja ei selgitanud,

millal ei võimaldanud kostja hagejale puhkust ja et kostja vastav tegevus oleks olnud

õigusvastane. Lisaks sellele, et tõendamata oli kostja tegevus, millega hageja sidus

tervisekahjustuse tekitamise, oli tõendamata ka see, et hageja tervislik seisund halvenes kostja

juures töötamise tõttu. Hageja väitis, et enne kostja juurde tööle asumist oli tema tervis väga

hea, kuid ei esitanud väite tõendamiseks vastavaid dokumente. Hageja esitas 14.12.2017

tervisetõendi, mille kohaselt oli ta sobiv töötama II grupi turvatöötajana, kuid viidatud

dokumendist jäi ebaselgeks, kas hagejal esinesid südamehaigused või need puudusid. Seega ei

olnud tõendatud, et tervisekahjustus (südamehaigused) tekkis või ägenes kostja juures

töötamise tõttu. Hageja esitas töötervishoiuarsti 10.03.2021 arvamuse, millega soovis tõendada,

et kostja põhjustas talle tervisekahjustuse. Viidatud arvamus tugines vaid hageja selgitustele

kostja juures eksisteerinud töökorralduse ning töö- ja puhkeaja reeglite rikkumise kohta.

Kuivõrd kohus tuvastas, et kostja ei rikkunud hageja suhtes töö- ja puhkeaja nõudeid ja ei

rakendanud töötajaid ületunnitööle, oli töötervishoiuarsti arvamus üles ehitatud ebaõigetele

andmetele. Seega ei olnud arsti arvamus usaldusväärne tõend ja tuli jätta arvestamata.

Eeltoodust tulenevalt jäi kohus seisukohale, et tõendamata oli hagejale tervisekahjustuse

tekitamine kostja poolt ja hagi tuli jätta rahuldamata. Kuivõrd tervisekahjustuse põhjustamine

ei olnud tõendatud, puudus vajadus käsitada poolte väiteid hagejale tekitatud varalise ja

mittevaralise kahju ja selle suuruse kohta.

Poolte seisukohad

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja jätta

menetluskulud TsMS § 162 lg 4 järgi poolte endi kanda.

Kohus jättis kohaldamata asjakohase õigusnormi ning tõlgendas asjaolusid vääralt. Maakohus

eksis, väites, et hageja ei tohtinud 04.03.2022 täpsustatud hagiavalduses esitada uusi asjaolusid,

väiteid või tõendeid ning taotlusi täpsustada ja täiendada. Samuti käsitas maakohus fakte

ebaõigesti ning ehitas kohtulahendi üles eksimustele tuginedes. Hagejale määrati raske puue

alates 15.07.2019 kuni 14.07.2024. Kohus märkis lahendis ekslikult, et raske puue määrati

alates 15.07.2019 kuni 14.07.2022. Sellega vähendas maakohus nimetatud perioodi kahe aasta

võrra ning ei põhjendanud seda seisukohta. Hageja palus tuvastada raske puude õige ajaline

periood. Samuti eksis kohus lõplike seisukohtade ja täpsustatud hagiavalduse olemuse

tõlgendamisel. Hageja palus tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus keeldus tõendite

vastuvõtmisest ja ekspertiisi määramisest. Kohtu hinnangul olid kostja esitatud töögraafikud

korrektsed. Kohus ei selgitanud, kuidas pidi hageja tõendama olukorda, et ta oli värviliste

graafikute järgi tööl ja puhkusele ei saanud, kuid tööandja esitas hilisemalt must-valged

graafikud, mille järgi oli hageja puhkusel. Hageja taotles korduvalt puhkust, kuid ei saanud

seda. Kohus uskus pimesi kostjat ja võltsitud graafikuid ning ei viinud läbi ekspertiisi. Hagejal

puudus võimalus oma seisukohti tõendada. Kohus leidis, et töötervishoiuarsti 10.03.2021

arvamus oli ebausaldusväärne ning ei arvestanud seda tõendina. Selline kohtu hinnang

diskrediteeris kogu töötervishoiu ja arstide tähendust ja olulisust. Kohus jättis arvestamata

hageja kõige olulisema tõendi ja jõudis selle tulemusena ebaõige kohtulahendini.

6. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse läbi vaatamata või rahuldamata ja maakohtu otsuse

muutmata.

Ringkonnakohtu põhjendused

7. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse, vastuse ja asja materjaliga, leiab, et

maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel

rahuldamata. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-

st 6 tulenevalt neid ei korda.

8. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd

puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli

õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut

tuvastamist vajalikuks.

9. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus

oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

10. Vaidlus puudus selles, et hageja töötas kostja juures 20.12.2017 sõlmitud töölepingu alusel

kuni tema soovil töölepingu lõpetamiseni 20.12.2019 (I kd lk 16 -17, 28). 22.03.2021 esitatud

hagis ja 04.03.2022 täpsustuses endise tööandja vastu leidis hageja, et talle on tekkinud kostja

tegevuse tulemusena kahju, tervis on kahjustatud, mille hüvitamist (nii varalise kui ka

mittevaralise kahju) ta nõuab. Hageja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud

väiteid, millele kõigile on maakohus piisava põhjalikkusega vastanud. Vastuseks

apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

11. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus asja lahendamisel rikkunud menetlusnorme,

on täitnud piisavalt selgitamiskohustust ja tuvastanud asja lahendamiseks vajalikud asjaolud

piisavas ulatuses. 17.11.2021 eelistungil määras kohus, et hagejal tuleb esitada täpsustatud

hagiavaldus 04.03.2022 ja kostjal sellele vastus 06.05.2022. Samal istungil määras kohus ühise

tähtaja seisukohtade esitamiseks 06.06.2022, mis oli ühtlasi eelmenetluse lõpetamise tähtaeg.

Samal eelistungil selgitas maakohus, et kui pooled esitavad pärast eelmenetluse lõppemist uued

väited, taotlused, tõendid ja nende menetlemine võib põhjustada menetluse lahendamise

viibimist, on kohtul õigus jätta vastavad väited, taotlused, tõendid tähelepanuta (II kd, lk 5-10).

12. 28.09.2022 rahuldas kohus poolte taotlused dokumentaalsete tõendite asja materjalide

juurdevõtmiseks, jättis rahuldamata poolte taotlused tunnistajate ülekuulamiseks ning hageja

taotluse tõendite väljanõudmiseks ja ekspertiisi määramiseks. Sama korraldusega määras kohus

pooltele lõplike avalduste ja seisukohtade esitamiseks tähtaja kuni 06.10.2022, s.t avaldused ja

seisukohad peavad olema esitatud hiljemalt 06.10.2022 (k.a) ning kohtulahendi kuulutamise

aja. Kohus juhtis poolte tähelepanu asjaolule, et võimalikes uutes seisukohtades ei või pooled

nõuet muuta või esitada uusi asjaolusid, väiteid või tõendeid. Võimalikes uutes seisukohtades

saavad pooled esitada üksnes õiguslikke seisukohti. Maakohus selgitas, et kui pooled esitavad

uued taotlused, avaldused või täiendavad seisukohad, mis võivad põhjustada asja lahendamise

venimise, on kohtul õigus jätta taolised taotlused, avaldused või seisukohad tähelepanuta (II kd,

lk 93).

13. Eeltoodust tulenevalt ei rikkunud maakohus menetlusnorme, kui jättis hageja 07.10.2022

taotluse, milles oli korratud hageja poolt varem esitatud ja maakohtu poolt rahuldamata jäetud

taotlusi, rahuldamata.

14. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja esitatud töögraafikud kajastasid hageja

tööaega õigesti. Maakohus tuvastas tõendeid hinnates, et töögraafikute ja Tööinspektsiooni

kirjalike tõenditega leidis tõendamist, et kostja ei olnud sundinud hagejat tööle ega talunud

hageja töötamist üle lepinguga ja seadusega ettenähtud normi. Asja arutamisel leidis

tõendamist, et kostja ei rikkunud hageja suhtes töö- ja puhkeaja nõudeid, hagejat ei rakendatud

ületunnitööle. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga (otsuse põhjenduste p 17.3), et

töötervishoiuarsti 10.03.2021 arvamus ei ole usaldusväärne dokumentaalne tõend ja sellega ei

saanud asja lahendamisel arvestada.

15. Ühtlasi märgib ringkonnakohus, et kostja esitas ühes 06.05.2022 vastusega hagiavaldusele

kohtuotsused ja -määruse asjas 2-20-4258 (II kd, lk 69-78), milliseid dokumentaalsete

tõenditena hinnates leiab kinnitust, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust jõuda praeguses

asjas maakohtust erinevale järeldusele. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus järginud

tõendite hindamisel TsMS § 232 lg 1 nõuet hinnata kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja

objektiivselt ning lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu.

16. Hageja vaidlustas kohtuotsuse menetluskulude jaotuse osas ja leidis, et kulude tema kanda

jätmine ei ole õiglane. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu ja leiab, et hageja pidi juba

kohtusse pöördumisel arvestama, et kohtuasja kaotamisel tuleb tal vastaspoole menetluskulud

hüvitada. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks lahend

tehti. Maakohus on järginud Riigikohtu praktikat ja kuivõrd äärmist ebaõiglust ei esinenud, tuli

menetluskulud jätta hageja kanda.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

17. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis puudub alus maakohtu

menetluskulude jaotuse muutmiseks. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad

ringkonnakohtu menetluses kantud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna maakohus

määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, teeb seda TsMS § 174 lg 3 alusel ka

ringkonnakohus. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata

kostja kulunimekirja põhjal. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

18. Kostja menetluskulud apellatsiooniastmes olid õigusabikulud 2880 eurot (käibemaksuta)

19,2 tunni eest keskmise tasumääraga 150 eurot tunnis järgmiste toimingute eest:

− 23.11.2022 tutvumine kohtuotsusega, e-kiri kliendile (0,5 tundi);

− 13.12.2022 apellatsioonkaebusega tutvumine, kliendile selgitava e-kirjaga edastamine,

vastuväidete kaardistamine (0,5 tundi);

− 12.01.2023 apellatsiooni ja kohtumäärusega tutvumine, selgitava e-kirjaga kliendile

edastamine (0,2 tundi);

− 23.01.2023 apellandi täienduse ülevaatamine, kliendile selgitava e-kirjaga edastamine

(0,3 tundi);

− 24.01.2023 apellatsioonkaebuse vastuse koostamine (5 tundi);

− 25.01.2023 menetluslike vastuväidete analüüs ja koostamine (2 tundi);

− 26.01.2023 (Maksim Kozlov) positsioonide arutamine Reesaga (0,2 tundi);

− 26.01.2023 menetluslike taotluste koostamine, sisemine nõupidamine (2,5 tundi);

− 27.01.2023 apellatsioonkaebuse vastuse koostamine, täienduse kohtule esitamine,

selgitav e-kiri kliendile (3,5 tundi);

− 14.02.2023 hageja avalduse ja selle lisadega tutvumine, kliendile edastamine, edasiste

menetluslike sammude planeerimine (0,6 tundi);

− 02.03.2023 hageja poolt edastatud avalduste ja taotlustega tutvumine, kliendile

selgitava e-kirjaga edastamine (0,7 tundi);

− 07.03.2023 apellandi avaldusega tutvumine (0,2 tundi);

− 22.03.2023 apellandi avaldusega tutvumine, kliendile selgitava e-kirjaga edastamine

(0,2 tundi);

− 13.04.2023 kohtumäärusega tutvumine, e-kirjaga edastamine, sisemine nõupidamine

seonduvalt kaebaja tegevusega (0,2 tundi);

− 04.05.2023 määruskaebusega tutvumine, kliendile selgitava e-kirjaga edastamine (0,4

tundi);

− 06.06.2023 kohtumäärusega tutvumine, kliendile selgitava e-kirjaga edastamine (0,2

tundi);

− 05.09.2023 kohtumäärusega tutvumine, kliendile edastamine (0,2 tundi);

− 23.10.2023 senise menetluse analüüs lõppseisukoha esitamise vajaduse hindamiseks,

selgitav e-kiri kliendile (1,5 tundi);

− 24.10.2023 menetlusdokumendi koostamine, kohtule esitamine (0,3 tundi).

19. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr 150 eurot mõistlik

ja põhjendatud ning vastab tavapärasele kohtupraktikas aktsepteeritud vandeadvokaadist

esindaja tasumäärale. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt osutasid kostjale õigusabiteenust

vandeadvokaadid Reesa Laur ja Maksim Kozlov. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole mitme

lepingulise esindaja kulude hüvitamine käesolevas tsiviilasjas TsMS § 175 lg 3 kohaselt

põhjendatud, kuivõrd tegemist ei olnud tavapärasest keerukama vaidlusega, mis õigustaks kahe

esindaja kulude hüvitamist. Seega ei ole põhjendatud 26.01.2023 kuluartikkel. Samuti ei ole

24.01.2023-27.01.2023 kantud menetluskulud täies ulatuses põhjendatud. Arvestades

apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu, on kaebusele vastuse koostamiseks ning sellega

seonduvateks toiminguteks põhjendatud ajakulu 7 tundi. Terves ulatuses ei ole põhjendatud

23.10.2023 ajakulu menetluse analüüsiks ja selgitava e-kirja saatmiseks kliendile.

Ringkonnakohus peab nimetatud toimingu põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 0,5 tundi.

Arvestades, et menetluse kestel esitas hageja hulgaliselt arvamusi, avaldusi ja taotlusi, mis

sisaldasid valdavalt kordusi, kuid millega vastaspoole esindajal tuli tutvuda, olid ülejäänud

menetlustoimingud vajalikud ja põhjendatud ning vastasid menetluse käigule. Kokku on vajalik

ja põhjendatud ajakulu apellatsioonimenetluses 12 tundi. Kostja taotlus kuulub osalisele

rahuldamisele. Hagejal tuleb kostjale apellatsioonimenetluses hüvitada õigusabikulud 1800

eurot (käibemaksuta). Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb hagejal

hüvitamisele kuuluvatelt kuludelt tasuda viivist.

20. Menetluskulude jaotust ja rahalist kindlaksmääramist on võimalik vaidlustada TsMS § 178

ettenähtud alustel ja korras.

(allkirjastatud digitaalselt)