3-23-1905/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedesitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
Legislator headnote
AI generated3-23-1905/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kaupo Kruusvee
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.11.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-23-1905
Haldusasi
L.L-i kaebus Kaitseressursside Ameti kohustamiseks esitama
täiteasjas nr 197/2023/2304 täitemenetluse lõpetamise
avaldus ning Kaitseressursside Ameti
05.04.2023
ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/2683 täitmata jätmise eest
sunniraha rakendamise keelamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – L.L, volitatud esindaja Olga Väina-Kesler
Vastustaja – Kaitseressursside Amet, volitatud esindaja Kerli
Metsaste
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta L.L-i kaebus rahuldamata.
2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.12.2023 (halduskohtumenetluse
seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).
Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada
vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse
esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on
pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,
vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §
182 lg 1 p 9).
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal
esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta
menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-23-1905
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Kaitseressursside Amet (KRA) kutsus 05.04.2023 ettekirjutusega nr 11-12.1/2023/2683
L.L-i kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 40 lg 1 p-de 4 ja 5 alusel terviseseisundi
hindamisele 02.06.2023 kell 09.30. Ettekirjutuse kohaselt on L.L-i varasemalt kutsutud
10.03.2023 terviseseisundi hindamisele, kuhu isik ei ilmunud ega esitanud ka põhjendusi
mitteilmumise kohta. Ettekirjutuses hoiatatakse, et kui L.L terviseseisundi hindamisele ei tule,
siis rakendatakse sunniraha summas 400 eurot (lisandub kohtutäituri tasu) ning sunniraha võib
määrata korduvalt, kuni ettekirjutus on täidetud.
2. Tallinna Halduskohtus registreeriti 28.08.2023 L.L-i kaebus KRA 05.04.2023
ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/2683 täitmata jätmise eest sunniraha rakendamise (kohtutäituri
poole pöördumise) keelamiseks.
3. Kohus võttis 15.09.2023 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks KRA ning
kohustas vastustajat kaebusele vastama.
4. KRA esitas 12.10.2023 vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebus rahuldamata. Ühtlasi
märkis vastustaja, et seisuga 12.10.2023 on kohtutäitur alustanud täitemenetluse nr
197/2023/2304, kuid sunniraha pole veel tasutud.
5. Kohus tegi 20.10.2023 määruses kaebajale ettepaneku kaebuse muutmiseks ning palus
kaebajal hiljemalt 25.10.2023 teatada, kas kaebaja soovib kaebuse nõuet täiendada / muuta.
6. Kaebaja teatas 25.10.2023 kohtule, et ta taotleb ka KRA kohustamist esitama täiteasjas nr
197/2023/2304 täitemenetluse lõpetamise avaldus.
7. Kohus tegi 26.10.2023 määruse, millega lubas kaebajal kaebust täiendada KRA
kohustamisnõudega ning määras asja läbivaatamise kirjalikku menetlusse, võimaldades
menetlusosalistel esitada kuni 09.11.2023 täiendavaid seisukohti, taotlusi ja tõendeid ning
kuni 16.11.2023 vastuväiteid teise menetlusosalise esitatule. Kohus määras kohtulahendi
avalikult teatavaks tegemise ajaks 27.11.2023 kl 16.00.
8. Kaebaja esitas 16.11.2023 täiendava seisukoha ning menetluskulude nimekirja.
9. Vastustaja esitas 17.11.2023 arvamuse, milles leiab, et kaebaja 16.11.2023 esitatud
dokumendid on esitatud hilinenult.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
10. Kaebuse põhjendused:
Kaebaja ei ilmunud terviseseisundi hindamisele 02.06.2023 kl 09.30, sest ta ei olnud sellest
kohustusest teadlik. KRA ei ole kaebajale 05.04.2023 ettekirjutust kätte toimetanud, vaid
kaebaja sai selle ettekirjutuse olemasolust teada 21.08.2023 vaidemenetluse raames. Kuigi
KVTS § 15 lg 2 annab KRA-le õiguse valida kättetoimetamise viisi, on KRA
kättetoimetamise viisi valikul seotud haldusmenetluse seaduse regulatsiooniga. Haldusorganil
on kõrgendatud kohustus veenduda, et teised kättetoimetamise viisid on ammendatud.
Kaebaja ei saanud ettekirjutust kätte ja seega ei saanud eeldada, et tema suhtes rakendatakse
sunniraha. KRA pöördus sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole ilma, et oleks
sunniraha rakendamisest kaebajat teavitanud.
11. Vastustaja vastuväited:
1)
Kaebaja õiguseid ei ole rikutud, sest KRA 05.04.2023 ettekirjutus-hoiatus on kaebajale
kätte toimetatud KVTS § 15 lg 3 alusel, otsus on jõustunud ja täitmiseks kohustuslik.
2(5)
3-23-1905
Tõendatud on, et kaebaja jättis ettekirjutuse täitmata ning tal puudus selleks mõjuv põhjendus.
Nimelt avalikustati vaidlusalune ettekirjutus Eesti teabeväravas 05.04.2023, seega loeti see
kaebajale kätte toimetatuks KVTS § 15 lg 3 kohaselt 05.05.2023. Isikule oli piisava varuga
teatatud ette kohustusest ilmuda terviseseisundi hindamisele 02.06.2023.
2)
Vastustaja kinnitab, et kaebaja ei olnud seisuga 05.04.2023 ametit teavitanud soovist
saada dokumente kätte muul viisil kui Eesti teabevärav. Seega teavitas KRA kaebajat
05.04.2023 koostatud ettekirjutus-hoiatusest lisaks eesti.ee teabeväravas kättesaadavaks
tegemisele üksnes tol ajal KRA-le teadaoleval e-posti aadressil xxxxxxxxxxxxx@bk.ru ning
edastas ka teavituse SMS-iga telefoninumbrile yyyyyyyy, kuhu jäeti teade kaebajale koostatud
dokumendist ning info selle kohta, kust ja kuidas saab dokumendiga tutvuda. KRA-l puudub
kohustus isikule dokumente edastada posti teel, kui isik pole selleks ise soovi avaldanud.
Kuivõrd kaebaja ei olnud ametile esitanud kontaktandmeid dokumentide kättesaamiseks, siis
ei olnud ametil põhjust toimetada dokumente kätte juhindudes KVTS § 15 lg-st 4. Kaebaja on
teadlik oma kohustusest osaleda riigikaitses, samuti läbida terviseseisundi hindamine alates
aastast 2018. a, mil ta kutsealusena arvele võeti.
3)
Lisaks koostas KRA kaebajale 08.08.2023 sunniraha rakendamise teatise nr 11-
18/2023/579, mis toimetati kaebajale samuti kätte eesti.ee keskkonnas. Seisuga 29.09.2023
edastas KRA sunniraha summas 400 eurot kohtutäiturile sissenõudmiseks, sest kaebaja ei
tasunud 08.08.2023 teatise alusel sunniraha vabatahtlikult. Seisuga 12.10.2023 on kohtutäitur
alustanud täitemenetluse nr 197/2023/2304, kuid sunniraha ei ole veel tasutud.
KOHTU PÕHJENDUSED
12. Kohus leiab, et L.L-i kaebus jääb rahuldamata.
13. Haldustäitemenetluses kohaldatud sunniraha õiguspärasuse hindamisel tuleb kontrollida
sunnivahendi rakendamise, mitte aga ettekirjutuse tegemise eeldusi (Riigikohtu haldus-
kolleegiumi 27.10.2015 otsus asjas nr 3-3-1-31-15, p 14). Sundtäitmise õiguspärasuse
hindamisel tuleb analüüsida, kas olemas on kehtiv ettekirjutus ja kas sellest tuleneva
kohustuse on isik tähtpäevaks jätnud täitmata (asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) §
8 lg 1). Samuti tuleb analüüsida, kas esineb ATSS § 8 lg-s 3 sätestatud sunnivahendi
rakendamise keeld. Sunniraha rakendamisel tuleb arvestada proportsionaalsuse põhimõttega,
sh selle liigi ja kohaldamise viisi otsustamisel (Riigikohtu 22.04.2015 otsus asjas nr 3-3-1-72-
14, p-d 14, 16, 27).
14. Kohus leiab, et kaebaja etteheide, mis puudutab vaidlustatud ettekirjutuse kätte
toimetamist, ei ole põhjendatud. KVTS § 15 lg 1 kohaselt toimetab KRA
kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid kaitseväekohustuslasele
üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti
aadressil isikukood@eesti.ee. KVTS § 15 lg 3 sätestab, et sellisel viisil saadetud dokument
loetakse kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest
arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. KVTS §-s 15 sätestatud
fiktsioonist tulenevalt ei pea KRA tõendama seda, et adressaat on dokumendiga tutvunud.
Seega peab kutsealune ise hoolitsema selle eest, et ta tutvub talle elektrooniliselt Eesti
teabevärava teenuse kaudu ja elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee KRA saadetud
dokumentidega (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2023 määrust haldusasjas nr 3-23-
1327, p 14).
KRA selgitas 12.10.2023 vastuses kaebusele, et kaebajale toimetati KRA 05.04.2023
ettekirjutus kätte KVTS § 15 lg-s 1 sätestatud korras. Kaebajale loeti kõnealune ettekirjutus
kättetoimetatuks KVTS § 15 lg 3 alusel 05.05.2023, seega enne terviseseisundi hindamise
3(5)
3-23-1905
aega (s.o 02.06.2023). KRA esitas selle väite tõenduseks väljavõtte dokumendiregistrist (KRA
vastuse lisa 2), millest nähtub vaidlustatud ettekirjutuse väljastamine kaebajale elektrooniliselt
Eesti teabevärava (www.eesti.ee) kaudu ning asjaolu, et kaebaja on selle dokumendi avanud.
Seega saab asuda seisukohale, et KRA 05.04.2023 ettekirjutus on kaebajale kätte toimetatud
KVTS § 15 lg 3 alusel 05.05.2023.
15. KVTS § 15 lg 2 annab küll võimaluse toimetada dokumente kätte ka muul viisil, ent ei
pane vastustajale kohustust neid teisi viise kasutada. Samas nähtub käesoleva asja
materjalidest, et vastustaja on kaebajale edastanud KRA 05.04.2023 ettekirjutuse ka e-posti
teel (aadressile xxxxxxxxxxxxx@bk.ru) ning saatnud teavituse SMS-iga telefoninumbrile
yyyyyyyy (KRA vastuse lisa 3). Sealjuures vastustaja ei pea enne ettekirjutuse täitmata
jätmise eest sunniraha rakendamist veenduma, et kaitseväekohustuslane on talle saadetud
dokumendi tegelikult kätte saanud, vaid piisab sellest, et dokument on talle nõuetekohaselt
kättesaadavaks tehtud. KVTS § 15 lg-s 1 sätestatud eriline kättetoimetamise kord on
põhjendatav sellega, et kutsealustena on kaitseväeteenistuskohustuslasteks kõik 17-27-
aastased Eesti kodanikest mehed. Kohustus osaleda riigikaitses peab olema teada igaühele
ning sellest tulenevalt peab iga kutsealune hoolitsema selle eest, et ta oleks riigikaitset
korraldavatele asutustele vajadusel kättesaadav. See hõlmab põhimõtteliselt kohustust teha
endale selgeks, kuidas KRA oma dokumente edastab ning jälgida Eesti teabevärava kaudu
talle saadetud dokumente ja/või suunata aadressile isikukood@eesti.ee saadetud kirjad edasi
otse oma igapäevases kasutuses olevale e-posti aadressile.
Kuna KRA 05.04.2023 ettekirjutus tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks 05.05.2023, on
tegemist kehtiva ettekirjutusega. Ettekirjutus sisaldab ka sunniraha hoiatust. Vaidlust ei ole ka
selles, et kaebaja ettekirjutust ei täitnud ning seega võis vastustaja asuda sunniraha
rakendama. Oluline on ka märkida, et KRA 05.04.2023 ettekirjutuse kehtivus ei langenud
terviseseisundi hindamisele mitteilmumisega ära. Kaebajal on jätkuvalt kohustus
terviseseisundi hindamisele ilmuda või põhjendada mitteilmumist. Ettekirjutuse täitmata
jätmise korral on sunniraha rakendamine lubatav ka selleks, et motiveerida kutsealust ilmuma
järgmise terviseseisundi hindamise kutse/ettekirjutuse peale.
16. Lisaks, vastustaja on kaebajat eelnevalt teavitanud sunniraha rakendamisest (vt ka
Riigikohtu 22.04.2015 otsust asjas nr 3-3-1-72-14, p 19). Nimelt on kaebaja lisanud kaebusele
KRA 08.08.2023 sunniraha rakendamise teatise, millega anti kaebajale sunniraha
vabatahtlikuks tasumiseks 10 päeva alates teate kättesaamisest alates. Kaebuses esitatud
väidetest tulenevalt mõistab kohus, et kaebaja sai sunniraha rakendamise teatise kätte
21.08.2023. Vaidlust ei ole ka selles, et KRA edastas sunniraha summas 400 eurot
kohtutäiturile sissenõudmiseks 29.09.2023. Seega kaebaja 16.11.2023 menetlusdokumendis
esitatud väide, et teda ei ole enne kohtutäituri poole pöördumist teavitatud sunniraha
rakendamisest, on väär.
Ühtlasi ei nähtu kohtule, et praegusel juhul esineks ATSS § 8 lg-s 3 sätestatud sunnivahendi
rakendamise keeld ega see, et asjaoludest tulenevalt oleks kaebajale määratud sunniraha
ebaproportsionaalselt suur (vt ka KVTS § 226 lg 2).
17. Kohus märgib täiendavalt, et kaebaja 16.11.2023 esitatud täiendav seisukoht on esitatud
hilinemisega. Kohus võimaldas menetlusosalistel esitada täiendavaid seisukohti, taotlusi ja
tõendeid kuni 09.11.2023 ja vastuväiteid teise menetlusosalise esitatule kuni 16.11.2023.
Vastustaja täiendavaid seisukohti ei esitanud, seega ei rakendunud kaebaja jaoks teine
määratud tähtaeg, s.o 16.11.2023. Samas on kohus kaebaja täiendava seisukohaga tutvunud
ning leiab, et see ei too kaasa teistsuguse otsuse tegemist käesolevas asjas. Nagu kohus
eelnevalt märkis, siis kaebaja täiendavas seisukohas esitatud väide, et teda ei ole enne
kohtutäituri poole pöördumist teavitatud sunniraha rakendamisest, on väär. Seda põhjusel, et
4(5)
3-23-1905
kaebaja on 28.08.2023 kaebusega edastanud kohtule ka KRA 08.08.2023 sunniraha
rakendamise teatise.
18. Eeltoodust tulenevalt on sunniraha rakendamine toimunud õiguspäraselt ning kaebaja
keelamis- ja kohustamiskaebus jääb rahuldamata.
19. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna
kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole
tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud.
Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg
1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Kruusvee
kohtunik
5(5)