2-22-138505/36 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. november 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-22-138505

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi E. K. vastu põhivõla, intressi,

viivise ja sissenõudmiskulude väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2952 eurot 64 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046,

asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: D. S., e-post XXX

Kostja: E. K. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post

XXX)

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OK Incure OÜ hagi E. K. (K. ) vastu põhivõla, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude

väljamõistmiseks rahuldamata.

2. Toimetada otsus pooltele kätte.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Jätta menetluskulud OK Incure OÜ kanda. E. K. puuduvad hüvitatavad menetluskulud.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Pooled võivad esitada otsuse peale Tartu Ringkonnakohtule (aadress Kalevi 1, 51010, Tartu,

e-post tarturk.menetlus@kohus.ee) apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit

(TsMS § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

1. OK Incure OÜ (hageja) esitas XXX Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi E. K. (kostja)

vastu põhivõla, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude väljamõistmiseks.

Kostja sõlmis XXX XXX laenulepingu XXX, mille järgi on kostja kasutanud limiiti kuni 1

000 euroni.

Krediidikonto taotlemiseks esitab klient elektroonilise taotluse krediidiandja veebilehel

XXX või suulise taotluse telefoni teel. Esmakordse taotluse esitamisel registreerib klient

end veebilehel ettenähtud korras. Klient kinnitab oma isikusamasust ja valitud

identifitseerimistunnuse õigsust Internetipanga kaudu, ID kaardiga või mobiili ID-ga.

Esmakordsel taotluse esitamisel identifitseerib krediidiandja või tema esindaja kliendi

vahetu kontaktiga kooskõlas krediidiandja poolt kehtestatud nõuetega. Leping loetakse

sõlmituks pärast seda, kui krediidiandja on teinud otsuse krediidikonto avada. Krediidiandja

teavitab klienti otsusest SMS-i teel.

Krediidilimiidi raames saab klient raha vabalt kasutusse võtta, seda tagastada ja uuesti

kasutusse võtta. Juhul, kui klient täidab lepingut korrektselt, võimaldatakse kliendile limiidi

tõstmist, mida on antud juhul ette tulnud XXX (leping nr XXX), XXX (leping nr XXX),

XXX (leping nr XXX) ja XXX (leping nr XXX). Tegemist ei ole uute lepingute

sõlmimisega, vaid lepingute muutmisega, mille käigus muudetakse lepingu number,

tõstetakse krediidikonto limiiti ning arvestatakse intressimäära, mis on sätestatud lepingute

personaalsetes ja üldtingimustes. Hageja lähtub nõude põhjendamisel ja kujundamisel

viimase kehtiva lepingu muutmisest.

Krediidiandja on teinud kostja arvelduskontole väljamakseid perioodil XXX kuni XXX

kogusummas 8461 eurot 91 senti.

Laenulepingu XXX krediidilimiit oli kuni 2400 eurot. Kostja kohustus koos intressidega

tagastama minimaalse kuumakse arvutamise perioodi 60 kuu jooksul. Lepinguga lepiti

kokku intressimääras 44,88% aastas.

Kostja on laenu kätte saanud ja saadud raha kasutanud, kuid tagasimaksmise kohustust

nõuetekohaselt täitnud ei ole. Vastavalt lepingule pidi klient maksma tagasi krediiti ja

tasuma intressi ning tasusid igakuiselt vastavalt kliendile saadetud arvele. Kostja jättis

tasumata XXX aasta juuni, juuli ja augusti arve, iga arve summas 106 eurot 9 senti. Kuivõrd

kostja oli viivituses kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, saatis krediidiandja XXX

kostjale lepingu ülesütlemise teate. Selles teates andis krediidiandja kostjale täiendava

tähtaja kohustuste rikkumise kõrvaldamiseks ning pakkus võimalust läbirääkimisteks, kuid

see ei andnud soovitud tulemust. Seetõttu ütles krediidiandja 21. septembril 2022 lepingu

üles ning loovutas nõude hagejale. Nõude loovutamisest teatati kostjale lepingu

ülesütlemise teates.

Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja krediidiandjale kokku 10 910 eurot 4 senti, millest 6062

eurot 72 senti läks põhiosa katteks, 4676 eurot 2 senti intressi katteks, 1 euro 29 senti viivise

katteks ning 170 eurot 1 sent läks teenustasude katteks. Kostja võlgneb hagejale põhiosa

võlana 2399 eurot 19 senti (8461,91 – 6062,72).

Vastavalt lepingule XXX arvutatakse intressi igapäevaselt vastavalt intressimäärale, s.o

44,88%. Kuivõrd kostja tasumata krediidijääk on 2399 eurot 19 senti, siis arvestatakse

sellelt summalt intressi. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress alates viimasele

tagasimaksele järgnevast päevast, s.o XXX kuni lepingu ülesütlemiseni, s.o XXX summas

342 eurot 46 senti.

Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast XXX kuni

hagiavalduse esitamiseni XXX intressiga võrdses määras. Kostja võlgneb hagejale viivist

160 eurot 99 senti.

Kohtuvälise menetluse käigus on hageja saatnud kostjale võlateatisi. Esimese nõudekirja

saatis hageja kostjale XXX. Hageja saatis kostjale seoses tasumata võlakohustusega

korduvalt meeldetuletusi. Võlgnevuse sissenõudmisega seotud kuludeks on võlamenetleja

töö, päringud, üldkulud, andmebaasi haldamine jne. Hageja palub kostjalt välja mõista võla

sissenõudmiskulu summas 50 eurot.

Hageja märgib, et krediidi kulukuse määr on 56,32% aastas, mis on arvestatud eeldusel, et

kogu krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus ühe väljamaksega ning

makstakse tagasi võrdsetes osamaksetes 12 kuu jooksul, intressimäär on 44,88% ja igakuine

kontohaldustasu on 0,00 eurot.

Krediidiandja täitis kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet

nõuetekohase hoolsusega. Laenuandja kontrollis kostja krediidivõimelisust võttes arvesse

kostja tausta, maksehäireid ning kostja poolt esitatud andmete tõesust. Vastutustundliku

laenamise

põhimõtte

järgimiseks

juhindus

krediidiandja

eeskätt

seadusest,

Finantsinspektsiooni juhisest ja ettevõtte sise-eeskirjadest.

Kostja esitas XXX krediidikonto avamise taotluse limiidiga kuni 1000 eurot. Taotluses

märkis kostja sissetulekuks 1040 eurot, majapidamiskuludeks 54 eurot, finantskohustusteks

0 eurot ning tal oli üks ülalpeetav. Kostja töötas ettevõttes XXX. Kostjal on olnud

varasemalt kaks väikelaenu aastal XXX. Sellise toote puhul oli minimaalne kuumakse 51

eurot 47 senti. Laenu taotlemise hetkel ei olnud kostja kohta avaldatud aktiivseid

maksehäireid ega ametlikke teadaandeid.

Kostja esitas XXX taotluse krediidikonto limiidi suurendamiseks kuni 1250 euroni. Enne

seda maksis kostja kolm arvet õigeaegselt. Eelnevas taotluses esitatud andmed olid samaks

jäänud. Minimaalne kuumakse tõusis võrdlemisi väikse summa võrra. Laenu taotlemise

hetkel ei olnud kostja kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid ega ametlikke teadaandeid.

Kostja esitas XXX taotluse krediidikonto limiidi suurendamiseks kuni 1500 euroni. Enne

limiidi suurendamist maksis kostja kõik arved õigeaegselt. Ka selle taotluse raames olid

kõik andmed jäänud samaks. Uus minimaalne kuumakse tõusis ca 10 euro võrra. Laenu

taotlemise hetkel ei olnud kostja kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid ega ametlikke

teadaandeid.

Kostja esitas XXX taotluse krediidikonto limiidi suurendamiseks kuni 1800 euroni. Enne

limiidi suurendamist maksis kostja kõik arved õigeaegselt. Ka selle taotluse raames olid

kõik andmed jäänud samaks. Uus minimaalne kuumakse tõusis ca 10 euro võrra. Laenu

taotlemise hetkel ei olnud kostja kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid ega ametlikke

teadaandeid.

Kostja esitas XXX taotluse krediidikonto limiidi suurendamiseks kuni 2400 euroni. Enne

limiidi suurendamist maksis kostja kõik arved õigeaegselt. Ka selle taotluse raames olid

kõik andmed jäänud samaks. Selle lepinguga pikenes tagasimakseperiood 36 kuult 60

kuule. See tähendas, et minimaalne kuumakse limiidi suurendamisel ei tõusnud. Laenu

taotlemise hetkel ei olnud kostja kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid ega ametlikke

teadaandeid.

Kõik limiidisuurendamised on mahtunud 20% tõusu sisse ning sel ajal kehtinud XXX

sisereeglite kohaselt ei ole olnud vajadust küsida lisaks nt pangakontoväljavõtet.

2. Kostja ei esitanud kohtule menetlusdokumendina vormistatud vastust hagiavaldusele, kuid

edastas pärast hagiavalduse menetlusse võtmist kohtule mitmeid e-kirju, milles väljendas

oma rahulolematust. Kostja heitis ette, et temale ei võimaldata maksegraafikut ega

maksepuhkust. Kostja tõi välja, et ta peab üksinda ülal 15-aastast poega. Kostja palus

arvestada nende osamaksetega, mis ta on juba tasunud. Kostja avaldas soovi maksta oma

laene ilma kohtutäiturita. Kostja soovis kinnitust, et kui ta laene maksab, siis tema kodu

säilib. Kostja sissetulek on 360 eurot kuus, millest ei ole võimalik makseid teha. Kostja

soovis kohtuvälist graafikut ning kodu säilimist, sest kohtutäitur müüks kodu alla turuhinna.

Kostja märkis, et on pikka aega olnud makseraskustes covid-19 ja maksutõusude tõttu ning

on sadu kordi taotlenud eraisiku pankrotti.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Pooled ei vaidle selle üle, et XXX (edaspidi laenuandja) ja kostja sõlmisid XXX

laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja õiguse kasutada krediidilimiiti kuni 1000 eurot

(krediidikonto personaalsed tingimused ja krediidikonto üldtingimused, XXX; Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo teabeleht, dtl 73-75). Hageja selgitustest ja kohtule esitatud

tõenditest nähtub, et hilisemalt võimaldas laenuandja kostjale krediidilimiidi tõstmist ning

selle kohta vormistati:

- XXX laenuleping nr XXX, mille alusel sai kostja õiguse kasutada krediidilimiiti kuni 1250

eurot (krediidikonto personaalsed tingimused ja krediidikonto üldtingimused, dtl 76-79;

Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht, dtl 80-82);

- XXX laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja õiguse kasutada krediidilimiiti kuni

1500 eurot (krediidikonto personaalsed tingimused ja krediidikonto üldtingimused, dtl 83-

86; Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht, dtl 87-89);

- XXX laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja õiguse kasutada krediidilimiiti kuni

1800 eurot (krediidikonto personaalsed tingimused ja krediidikonto üldtingimused, dtl 90-

93; Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht, dtl 94-96);

- XXX laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja õiguse kasutada krediidilimiiti kuni

2400 eurot (krediidikonto personaalsed tingimused ja krediidikonto üldtingimused, dtl 97-

100; Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht, dtl 101-103).

Laenuandja ja kostja sõlmisid XXX seega tarbijakrediidilepingu võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 402 mõistes, mida nad on hilisemalt korduvalt krediidisumma osas muutnud. Viimase,

XXX lepingumuudatuse kohaselt oli leping sõlmitud tähtajatult, arve tasumise tähtpäevaks

oli iga kuu 17. päev, minimaalse kuumakse arvutamise perioodiks oli 60 kuud,

intressimääraks 44,88% aastas (0,12% päevas) ja krediidi kulukuse määraks 56,32% aastas.

Hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt on XXX leping ja selle muudatused sõlmitud

VÕS § 52 lg 1 tähenduses sidevahendi abil, s.o kostja laenutaotlus on esitatud

elektrooniliselt laenuandja kodulehe vahendusel. Kohtule on esitatud lepingudokumendid

ning Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehed. Kostja ei ole vaidlustanud nende

kättesaamist. Seega, VÕS § 410 lg 1 teises lauses sätestatud nõue on täidetud.

4. Hagiavalduse kohaselt tegi laenuandja kostja arvelduskontole väljamakseid perioodil XXX

kogusummas 8461 eurot 91 senti. Kostja ei ole vaidlustanud laenu kättesaamist ning

väljamaksed nähtuvad ka kohtule esitatud pangakonto väljavõtetelt (dtl 104-108).

5. Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja oma kohustusi ning jättis tasumata XXX juunikuu arve

summas 106 eurot 9 senti, mille maksetähtaeg oli XXX (dtl 167), XXX. aasta juulikuu arve

summas 106 eurot 9 senti, mille maksetähtaeg oli XXX (dtl 168), ning XXX. aasta

augustikuu arve summas 106 eurot 9 senti, mille maksetähtaeg oli XXX (dtl 169).

Laenuandja saatis XXX kostjale lepingu ülesütlemise teate. Selles teates andis laenuandja

kostjale täiendava tähtaja kohustuste rikkumise kõrvaldamiseks hiljemalt XXX ning

hoiatas, et tasumata jätmise korral ütleb laenuandja laenulepingu üles ning loovutab

ülesöeldud lepingust tulenevad nõuded hagejale (dtl 109). Kostja ei tasunud võlgnevust.

Hageja loeb seega laenulepingu ülesöelduks alates XXX ning nõuded hagejale loovutatuks.

Kostja ei ole lepingu ülesütlemisele ega nõude loovutamisele vastuväiteid esitanud.

Laenulepingu ülesütlemine oli kooskõlas VÕS § 416 lg-s 1 sätestatuga. VÕS § 164 lg 1 ja

2 ning § 170 alusel on laenulepingust tulenevad nõuded hagejale loovutatud ning võla

esinemise korral on hageja õigustatud seda kostjalt sisse nõudma.

6. Kohtul on kohustus kontrollida omal algatusel tehingu tühisuse aluseid (vt nt XXX

tsiviilasjas nr XXX). Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt on kohtul omal algatusel kohustus

kontrollida, kas tarbijaga sõlmitud lepingu teatavad tingimused on ebaõiglased (nt XXX

otsus kohtuasjas nr XXX, XXX otsus kohtuasi nr XXX). Samuti tuleb kohtul omal algatusel

kontrollida kohustusliku teabe esitamise kohustuse täitmist ning teha järeldused, mis

tulenevad siseriikliku õiguse alusel selle kohustuse rikkumisest (nt XXX otsus kohtuasjas

nr XXX). Kohtul on ka kohustus omal algatusel kontrollida, kas on rikutud krediidiandja

lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja toimida vastavalt riigisiseses

õiguses selle kohustuse rikkumise puhuks ettenähtule (nt XXX otsus kohtuasjas nr XXX).

Riigikohus asus tsiviilasjas nr XXX XXXtehtud lahendis seisukohale, et kuivõrd

tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele

lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg

4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles

sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija

sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati,

kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele.

7. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. XXX laenulepingu nr XXX (XXX)

ja selle XXX muudatuse (XXX) kohaselt oli krediidi kulukuse määraks 56,50% aastas.

XXX, XXX ja XXX lepingumuudatuste (XXX) kohaselt oli krediidi kulukuse määraks

56,32% aastas. Hageja on selgitanud krediidi kulukuse määra kujunemist. Kostja ei ole

krediidi kulukuse määra arvutuskäiku ega suurust vaidlustanud. Eesti Panga veebilehel

avaldatud andmete kohaselt oli tarbimislaenude krediidi kulukuse määraks XXX ja XXX

18,92% aastas, XXX ja XXX 18,81% aastas ja XXX 19,97% aastas. Hageja poolt välja

toodud krediidi kulukuse määrad ei ületa seega krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (kolmekordsed määrad vastavalt

56,76%, 56,43% ja 59,91% aastas), kuigi on sellele väga lähedal. Laenuleping ega selle

muudatused ei ole seetõttu VÕS § 4062 lg 1 alusel tühised.

8. Vastutustundliku laenamise põhimõtte sätestab VÕS § 4034 lg 1, mille kohaselt on

krediidiandja kohustatud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks enne

tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on

võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija

krediidivõimelisust. Eeltoodu tähendab seda, et krediidiandjal on kohustus koguda andmeid

ja hinnata erapooletult, kas krediidist võib tekkida taotlejale olulisi raskusi ja kahjulikke

majanduslikke tagajärgi (vt XXX otsus tsiviilasjas nr XXX). Krediidiasutuste seaduse

(KAS) § 83 lg-st 3 tulenevalt on krediidiandja põhikohustuste sisu krediidivõtja vastu

hinnata viimase krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et laenu ei antaks isikule, kelle

puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda tasuda jooksvast sissetulekust või tagasi maksta

muust eluks otseselt mittevajalikust varast, tagades sellega, et laenuvõtja ei satu

“laenuorjusse”, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene ja muutuda

maksejõuetuks (vt Riigikohtu XXX otsus tsiviilasjas nr XXX).

Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 lasub vaidluse korral vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamise koormus krediidiandjal. Antud juhul

on laenuandja laenulepingust tulenevad nõuded loovutanud hagejale ning hagimenetluses

tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist

tõendada hagejal.

9. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja selgitanud, et:

- enne esmase laenulepingu sõlmimist tegi laenuandja päringu XXX andmebaasi, millest

nähtuvalt kostjal maksehäired puudusid. Samuti polnud kostja kohta avaldatud ametlikke

teadaandeid. Laenuandja analüüsis XXX laenutaotluse andmeid, mille kohaselt oli kostja

sissetulek 1040 eurot, majapidamiskulude summa 54 eurot, finantskohustusi 0 eurot ning

kostjal oli üks ülalpeetav. Võttes arvesse kostja sissetulekuid, kohustusi ning seda, et

taotletud laenulimiit oli 1000 eurot ja igakuise tagasimakse suurus 51 eurot 47 senti,

veendus laenuandja, et kostja on krediidivõimeline;

- enne XXX krediidilimiidi suurendamist maksis kostja kolm arvet õigeaegselt, taotluses

märgitud andmed olid samaks jäänud, minimaalne kuumakse suurenes väikse summa võrra.

XXX andmebaasi tehtud päringu järgi puudusid kostjal maksehäired ja tema kohta polnud

avaldatud ametlikke teadaandeid;

- XXX krediidilimiidi suurendamist maksis kostja kõik arved õigeaegselt, taotluses

märgitud andmed olid samaks jäänud, minimaalne kuumakse tõusis ca 10 euro võrra. XXX

andmebaasi tehtud päringu järgi puudusid kostjal maksehäired ja tema kohta polnud

avaldatud ametlikke teadaandeid;

- enne XXX krediidilimiidi suurendamist maksis kostja kõik arved õigeaegselt, taotluses

märgitud andmed olid samaks jäänud, minimaalne kuumakse tõusis ca 10 euro võrra. XXX

andmebaasi tehtud päringu järgi puudusid kostjal maksehäired ja tema kohta polnud

avaldatud ametlikke teadaandeid;

- XXX krediidilimiidi suurendamist maksis kostja kõik arved õigeaegselt ja taotluses

märgitud andmed olid samaks jäänud. Minimaalne kuumakse arvutati varasema 36 kuu

asemel ümber 60 kuu peale ning minimaalne kuumakse seetõttu ei tõusnud. XXX

andmebaasi tehtud päringu järgi puudusid kostjal maksehäired ja tema kohta polnud

avaldatud ametlikke teadaandeid;

- kõik krediidilimiidi suurendamised on mahtunud 20% tõusu sisse ning sel ajal kehtinud

laenuandja sisereeglite kohaselt ei olnud vajadust küsida lisaks pangakonto väljavõtet.

10. Kohus on seisukohal, et kostja laenutaotluses esitatud andmetest lähtumine ning üksnes

maksehäirete ja avalike teadaannete puudumise kontrollimine ei ole piisav vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimise nõude täitmiseks VÕS § § 4034 lg 1 – 6 mõttes. Kohus

nõustub, et krediidi võtmisel ei lasu kogu vastutus krediidiandjal, vaid ka tarbija ise peab

käituma vastutustundlikult ning esitama krediidiandjale ainult tõest informatsiooni.

Vastavalt VÕS § 4034 lg 3 teisele lausele peab tarbija esitama krediidiandjale õige ja täieliku

teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Küll aga on Riigikohus

leidnud, et laenutaotlejal on VÕS § 14 lg 1 teise lause järgi kohustus esitada krediidiandjale

laenu taotlemisel tõeseid andmeid ja krediidiandja võib neist lähtuda, ent samas ei tähenda

see, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust

esitatud andmeid kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (vt Riigikohtu XXX otsus

tsiviilasjas nr XXX).

Kohtu hinnangul ei saa tarbija esitatud sissetulekute ja kohustuste kohta esitatud teabe

kontrolliks lugeda piisavaks vaid XXX andmebaasi kontrollimist. Laenuandja oleks

pidanud kostjalt nõudma vähemalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta (vt XXX otsus tsiviilasjas nr XXX). Käesolevalt ei nähtu, et laenuandja

oleks kostja sissetulekuid ja olemasolevaid rahalisi kohustusi üldse mingil viisil

kontrollinud või teinud ettepaneku esitatud andmeid täpsustada. Kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave

on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt XXX määrus tsiviilasjas nr XXX).

Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et tema poolt kogutud muu teave on tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks piisav.

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja

arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit

tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi,

regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju,

määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele,

tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Sätestatud

kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

§ 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7

sätestatust.

Eeltoodut arvestades on esialgne võlausaldaja rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude

kulude maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid

tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidileping ei ole tervikuna tühine, vaid

üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas.

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli Eesti Panga andmetel alates XXX kuni XXX, s.o

kogu laenulepingu kehtivuse ajal 0% aastas. Seega ei olnud laenuandjal õigust kostjalt

intressi nõuda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja intressinõude täies ulatuses

rahuldamata.

11. Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda

kostjalt üksnes põhivõla tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kui suure summa

ulatuses väljastas esialgne võlausaldaja kostjale lepingu järgi krediiti ja kui suure summa

on kostja selle lepingu järgi tagasi maksnud. Hagiavalduse punkt 1.7 kohaselt on laenuandja

teinud kostjale väljamakseid perioodil XXX kuni XXX kogusummas 8461 eurot 91 senti.

Vastavalt hageja XXX menetlusdokumendi punktile 2 ja samale menetlusdokumendile

lisatud laekumiste arvestusele (XXX) on kostja teinud tagasimakseid kogusummas 10 910

eurot 4 senti, millest põhivõla katteks on arvestatud 6062 eurot 72 senti ning ülejäänud

tagasimaksed on arvestatud intressi ja muude kulude katteks. Kohus leiab, et kuivõrd kostja

ei võlgne hagejale intressi ega muid tasusid, tuleb kõik kostja poolt tehtud tagasimaksed

arvestada põhivõla katteks. Seega oli lepingu ülesütlemise ajaks tagastatud kogu põhivõlg.

Kostja on hagejale põhivõlast enamtasunud 2448 eurot 13 senti (10 910,04–8461,91).

12. Kuivõrd kostja on laenulepingu alusel saadud laenusumma tagastanud, ei ole hagejal viivise

nõudmise õigust Hageja viivisenõue jääb seega samuti rahuldamata.

13. Hageja palub kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel välja mõista sissenõudmiskulud summas

50 eurot. Ka see nõue jääb rahuldamata. VÕS § 1132 lg 2 p 3 näeb ette, et pärast lepingu

lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga

sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures

võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning

kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.

Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostjal puudub võlgnevus hageja ees. Kohtu hinnangul

ei ole põhjendatud hüvitada võlausaldajale sissenõudmiskulusid, kui sissenõudmiskulud on

tehtud olematu nõude sissenõudmiseks.

14. Tulenevalt eeltoodust jääb hagi täies ulatuses rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja osales menetluses

isiklikult ilma lepingulise esindajata ning seetõttu ei saa tal olla hüvitatavaid

menetluskulusid (lepingulise esindaja kulu).