2-23-12819/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 27.11.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-12819

Kohtuasi

X avaldus täitemenetluse lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 01.11.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik sissenõudja Manoteks invest OÜ

(registrikood 11491403), lepinguline esindaja SE

Puudutatud isik kohtutäitur Kaire Põlts (isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja AL

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X vastuväide kohtu tegevusele ja lahendada esialgse õiguskaitse taotlus

viivitamata. Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

2. Jätta X määruskaebus läbi vaatamata osas, millega ta vaidlustas maakohtu määrust

esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist puudutavas osas.

3. Ülejäänud osas jätta määruskaebus rahuldamata.

4. Jätta Harju Maakohtu 01.11.2023 määrus muutmata.

5. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud X kanda.

6. Mõista Xlt kohtutäitur Kaire Põltsi kasuks välja menetluskulude hüvitis 150 eurot.

Nimetatud summalt tuleb alates määruse jõustumisest kuni kohustuse kohase

täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.

7. Mõista Xlt Manoteks invest OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitis 100 eurot.

Nimetatud summalt tuleb alates määruse jõustumisest kuni kohustuse kohase

täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse, v.a resolutsiooni punkti 1 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva

jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

2-23-12819

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja, võlgnik) esitas 08.09.2023 Harju Maakohtule avalduse, milles palus lõpetada

täiteasjas nr 025/2013/2589 (täiteasi) täitedokumentist tuleneva nõude aegumise tõttu

täitemenetluse. Menetluskulud palus avaldaja jätta sissenõudja kanda.

Avalduse kohaselt esitas algne sissenõudja Santome OÜ 29.08.2013 kohtutäiturile

täitmisavalduse Harju Maakohtu 01.03.2013 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-10-17484 tuleneva

nõude täitmiseks ning kohtutäitur alustas täitemenetlust täiteasjas nr 025/2013/2589. Santome

OÜ loovutas 28.04.2017 enda nõude Manoteks invest OÜ-le (puudutatud isik I, sissenõudja).

Arvestades täitmisavalduse esitamise aega (29.08.2013), möödus kohtulahendist tuleneva

nõude aegumistähtaeg tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 järgi 30.08.2023.

2. Avaldaja esitas 15.09.2023 ja 18.09.2023 vastuväite kohtu tegevusele ja palus eemaldada

menetlusest puudutatud isikuna kaasatud kohtutäituri.

3. Avaldaja esitas 01.11.2023 esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus kuni asjas lahendi

jõustumiseni peatada täitemenetluse.

Puudutatud isikute seisukohad

4. Sissenõudja palus jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Vastuse

kohaselt on avaldus alusetu ning võlgnik kasutab menetlusõigusi pahatahtlikult menetluste

venitamiseks. Sissenõudja nõue ei ole aegunud. Ajavahemikul 12.02.2021-07.02.2023 oli

täitemenetlus kohtumenetluse tõttu peatatud ning sel ajal ei aegunud ka sissenõudja nõue.

5. Kohtutäitur Kaie Põlts (puudutatud isik II, kohtutäitur) tõi esile täitemenetluse asjaolud ning

palus jätta võlgniku avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. TsÜS §-s 157

sätestatud aegumistähtaeg ei ole möödunud, sest aegumine oli peatunud tsiviilasjas

nr 2-20-15119 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlemise ajal, samuti ajal, mil

täitemenetlus oli peatatud tsiviilasjas nr 2-19-19228 Harju Maakohtu 11.02.2021 määrusega

esialgse õiguskaitse korras kuni maakohtu määrust tühistava lahendi jõustumiseni 06.02.2023.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohus jättis 01.11.2023 määrusega vastuväite kohtu tegevusele, esialgse

õiguskaitse taotluse ja avalduse rahuldamata ning täitemenetluse täiteasjas lõpetamata.

Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda ning mõistis avaldajalt sissenõudja kasuks välja

menetluskulude hüvitise 240 eurot ja kohtutäituri kasuks hüvitise 450 eurot koos kohustusega

tasuda menetluskulude hüvitiselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras

viivist.

6.1. Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud:

2-23-12819

-

täiteasjas nr 025/2013/2589 on täitedokumendiks Harju Maakohtu 01.03.2013 otsus

tsiviilasjas nr 2-10-17484; sissenõudja esitas selle esmakordselt kohtutäiturile

täitmiseks 29.08.2013;

-

võlgnik esitas 07.12.2019 kohtule kaebuse kohtutäituri otsuse peale ning Harju

Maakohus peatas 11.02.2021 määrusega esialgse õiguskaitse korras mh täiteasjas

nr 025/2013/2589 täitemenetluse; ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse; määrus

jõustus 06.02.2023;

-

võlgnik esitas 15.10.2020 hagi täiteasjas nr 025/2013/2589 sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks; Harju Maakohus jättis 17.09.2021 otsusega tsiviilasjas nr 2-20-15119

hagi rahuldamata; otsus jõustus 27.06. 2022.

6.2. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb avaldus jätta rahuldamata, sest sissenõudja

nõude täitmise aegumine oli vahepeal peatunud ega ole seetõttu veel aegunud.

Täitedokumendist tuleneva nõude aegumine ei peatunud tsiviilasja nr 2-20-15119 menetlemise

ajaks (15.10.2020-27.06.2022) TsÜS § 160 lg 1 alusel, sest sellise hagi esitamine ei peata

täitemenetlust ning hagi esitamine ei takista sissenõudjal oma õigusi realiseerida.

Täitedokumendist tuleneva nõude aegumine peatus poolte õiguste tasakaalustamiseks

tsiviilasjas nr 2-19-19228 kohtulahendi alusel täitemenetluse peatamise ajaks (11.02.2021-

06.02.2023). Sel ajal ei saanud sissenõudja oma õigusi realiseerida. Seadusandja mõtteks ei ole

täitemenetluse peatamise võimalusega sissenõudjat kahjustada ja lasta sissenõudja nõudel sel

ajal aeguda.

Kuna täitedokumendist tuleneva nõude aegumine peatus, ei ole see aegunud ja selle täitmist ei

saa täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 lg 1 alusel lõpetada.

6.3. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi avaldaja kanda. Kohtutäiturile on

asjas osutatud õigusabi 4,5 tundi tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta). Kokku olid

kohtutäituri õigusabikulud 450 eurot, mis on asja keerukust, tõendite mahtu ja

menetlusdokumentide sisu arvestades vajalik ja põhjendatud kulu. Sissenõudjale on asjas

osutatud õigusabi 2 tundi tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Kokku olid sissenõudja

õigusabikulud 240 eurot, mis on asja keerukust, tõendite mahtu ja menetlusdokumentide sisu

arvestades vajalik ja põhjendatud kulu.

Kuna puudutatud isikud on taotlenud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 II lause kohaselt viivist, tuleb avaldajal tasuda

menetluskulude hüvitiselt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivist.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

7. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse kogu ulatuses tühistada ning

lõpetada täitemenetluse nõude täitmise aegumise tõttu. Menetluskulud palus avaldaja jätta

sissenõudja kanda, alternatiivselt menetlusosaliste enda kanda.

7.1. Maakohus jättis vääralt rahuldamata võlgniku vastuväite. Maakohus kaasas vääralt

menetlusse kohtutäituri, kuigi TMS § 223¹ lg 2 järgi on menetlusosalisteks võlgnik ja

sissenõudja. Kohtutäitur ei saa olla menetlusosaline. Kohtutäiturilt teabe saamise vajadus ei

tähenda seda, et ta tuleb menetlusse kaasata. Kuna kohtutäitur ei saa olla antud asjas

menetlusosaline, ei saa tal tekkida ka menetluskulusid. Olenemata sellest, kas avaldus

rahuldatakse või mitte, on kohtutäituri menetluskulud jäetud õigusvastaselt avaldaja kanda.

Lisaks ei andnud maakohus avaldajale võimalust esitada kohtutäituri seisukohtade ja

2-23-12819

menetluskulude kohta vastuväiteid. Kuna kohtutäitur on eriteadmistega isik, peab ta olema

võimeline end kohtumenetluses iseseisvalt või täituri abide kaudu esindama.

7.2. Maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse.

7.3. Maakohus leidis vääralt, et täitedokumendist tuleneva nõude täitmine pole aegunud.

Maakohus asus õigesti seisukohale, et täitedokumendist tuleneva nõude aegumine ei peatunud

TsÜS § 160 lg 1 alusel tsiviilasja nr 2-20-15119 menetluse ajal, kuid jättis tuvastamata, millisel

alusel oli sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitatud. Avaldaja esitas sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi põhjusel, et senine ja ka uus sissenõudja ei olnud avaldajat

teavitanud nõude loovutamisest, mistõttu oli avaldajal õigus keelduda kohustuse täitmisest ja

taotleda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist. Selliselt ei olnud tegemist hagimenetlusega

nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks ja nõudeõiguse aegumine ei peatunud ega saanud

peatada TsÜS § 160 lg 1 alusel.

Maakohus asus vääralt seisukohale, et tsiviilasjas nr 2-19-19228 tehtud kohtumääruse alusel

peatus nõude aegumine ajavahemikus 11.02.2021-06.02.2023. Maakohus põhjendas seda vaid

kohtu hinnanguga, ega viidanud ühelegi õigusnormile. Siinsel juhul ei esinenud ühtegi

tsiviilseadustikus sätestatud alust nõudeõiguse aegumise peatamiseks, mistõttu on nõudeõigus

aegunud ja täitemenetlus tuleb lõpetada. Lisaks tugines maakohus aegumise peatumist hinnates

ekslikult kohtumäärusele, kuigi kohtumäärus ei saa peatada nõudeõiguse aegumist, sest

täitemenetluse peatab kohtutäitur oma otsusega. Kohtutäitur ei peatanud tegelikult nõude

täitmist, sest avaldaja arveldusarve oli jätkuvalt arestitud. Tuleb arvestada, et teises tsiviilasjas,

milles oli samuti kohaldatud täitemenetluse peatamist, tunnistas kohus nõude täitmise aegumise

tõttu lõppenuks ega tuginenud aegumise peatumisele (tsiviilasi nr 2-23-12509).

7.4. Avalduse rahuldamisel tuleb menetluskulud jätta sissenõudja kanda, alternatiivselt

menetlusosaliste enda kanda. Sissenõudja menetluskulude avaldaja kanda jätmine ei ole

põhjendatud, sest sissenõudja esitas ebaõigeid seisukohti aegumise kohta. Lisaks jättis

maakohus põhjendamatult kindlaks määramata avaldaja menetluslikud kulud.

8. Sissenõudja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Sissenõudja

hinnangul on kaebus õiguslikult perspektiivitu, põhineb teadlikult protsessiõiguste

kuritarvitamisel ja valeväidete esitamisel. Kohtutäituri menetlusse kaasamine oli seaduslik ja

põhjendatud, sh ka menetluskulude väljamõistmine. Avaldaja nõue ei ole aegunud, kuna

täitemenetlus oli täiteasjas kohtumenetluse tõttu 12.02.2021-07.02.2023 peatatud.

9. Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata.

Maakohus kaasas kohtutäituri õigesti menetlusse. Kohtutäituri kaasamata jätmisel oleks kohus

võinud jõuda ebaõige lahendini. Kohtutäitur ei pea osalema kohtumenetluses isiklikult ja võib

kasutada lepingulist esindajat. Üksnes täitemenetluse peab kohtutäitur isiklikult läbi viima.

Avaldaja saanuks menetluskulude vältimiseks esitada täitemenetluse lõpetamise avalduse

kohtutäiturile, kuid avaldaja ei teinud seda, tekitades sellega menetlusosalistele

menetluskulusid. Avaldajal oli võimalus esitada kohtule oma seisukoht, sest maakohus

12.09.2023 selleks tähtaja.

Maakohus tuvastas täitemenetluse peatamise ja nõude aegumise peatamise aluseks olevad

asjaolud ning tegi uurimispõhimõtet rakendades põhistatud ja õiguspärase määruse.

Täitemenetluse peatamine ei eelda arestide täielikku vabastamist, vaid nende peatamist.

2-23-12819

Menetluse edasine käik

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

11. Avaldaja esitas 22.11.2023 pärast tööpäeva lõppu (Kohtute infosüsteemis registreeritud

23.11.2023) esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada täitemenetluse kuni asjas lõpliku

lahendi jõustumiseni või lahendi täitmiseni, ning 25.11.2023 (Kohtute infosüsteemis

registreeritud 27.11.2023) vastuväite kohtu tegevusele taotlusega lahendada esialgse

õiguskaitse taotlus viivitamata.

Taotluse kohaselt võib nõude täitmise jätkamisel tekkida olukord, kus täitedokumendist tulenev

aegunud nõue nõutakse õigusvastaselt osaliselt või täielikult sisse. Selliselt on võimaliku

kohtulahendi täitmine raskendatud või võimatu ning sundtäitmise lõpule viimine võib muuta

antud menetluse võimaliku lahenduse sisutuks, mis tekitab avaldajale varalist kahju. Riigikohtu

praktika kohaselt tuleb üldjuhul avalduse menetlemise ajaks täitemenetlus peatada, kui muud

eeldused on täietud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Määruskaebus

12. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb kaebeõiguse puudumise tõttu jätta TsMS § 664

lg 2 ja § 660 lg 1 alusel läbi vaatamata osas, millega avaldaja vaidlustas maakohtu määrust

esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist puudutavas osas. Ülejäänud osas tuleb

määruskaebus jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ja

maakohtu määrus muutmata.

13. Esmalt märgib kolleegium, et TsMS § 664 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus menetlusse

võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud, ning kui

määruskaebus on ebaõigesti menetluse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse

TsMS § 664 lg 2 järgi läbi vaatamata. Mh kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse esitaja

kaebeõigust. TsMS § 660 lg 1 järgi võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada

maakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse

esitamine on seaduse järgi lubatud.

Esialgse õiguskaitse määruse peale võib TsMS § 477¹ lg 4 I lause järgi koosmõjus TsMS § 477¹

lg 2 II lausega ja TsMS § 390 lg 1 I lausega esitada määruskaebuse juhul, kui kohus kohaldas

esialgset õiguskaitset, kuid esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral ei ole

määruskaebuse esitamise õigust ette nähtud (TsMS komm (2017), § 4771, p 3.3. d). Seega ei

olnud avaldajal õigust esitada esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise peale

määruskaebust ning ringkonnakohus jätab selles osas määruskaebuse läbi vaatamata ega

lahenda seda sisuliselt.

14. Edasi märgib kolleegium, et määruskaebuse väited ei anna alust ülejäänud osas maakohtu

määrust tühistada.

14.1. Maakohus leidis õigesti, et täitemenetluse lõpetamiseks ei ole TMS § 2231 lg 1 järgi alust,

kuna täitedokumendist tuleneva nõude aegumine peatus ajaks, mil täitemenetlus oli

kohtumääruse alusel peatatud.

2-23-12819

Ringkonnakohus selgitab, et TsÜS § 157 lg 1 järgi on jõustunud kohtulahendiga tunnustatud

nõude täitmise aegumistähtaeg kümme aastat, seejuures algab aegumistähtaeg TsÜS § 157 lg 2

järgi lahendi jõustumisest ning TsÜS § 159 lg 1 järgi katkeb ja algab uuesti täitedokumendi

esimest korda täitmiseks esitamisega. Siinses asjas esitas algne sissenõudja täitedokumendi

täitmiseks 29.08.2013, st täitedokumendist tuleneva nõude aegumine katkes ja algas uuesti

29.08.2013 ning 10-aastane aegumistähtaeg oleks lõppenud 29.08.2023.

Lisaks tuleb arvestada, et aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvata TsÜS § 168 lg 1

järgi aegumistähtaja hulka. Kuigi tsiviilseadustiku üldosa seaduses ei ole sätestatud, et

aegumine peatub ajaks, mil kohus on hagi tagamise või esialgse õiguskaitse korras

täitemenetluse peatanud, on Riigikohus leidnud, et täitedokumendist tuleneva nõude

aegumistähtaeg peatub ka juhul, mil kohus on rakendanud TMS §-s 45 märgitud abinõusid,

sh täitemenetluse peatanud (vt RKTKm 11.05.2022, 2-21-10665, p 12.4). Lisaks on ka

õiguskirjanduses leitud, et kohus võib täitemenetluse hagi tagamise korras vaidluse ajaks ka

peatada, mis võib kesta vägagi kaua, ning sellisel juhul on sissenõudja õiguste teostamine

pärsitud ja õige oleks lugeda ka täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine poolte

õiguste tasakaalustamiseks peatunuks kohtulahendi alusel täitemenetluse peatamise

lõppemiseni (TsÜS komm (2023), § 160, p-d 3.2.5.1.a ja 3.2.5.1.c).

Kuna siinsel juhul oli täitemenetlus tsiviilasja nr 2-19-19228 raames peatatud, oli sel ajal

peatatud ka nõude aegumistähtaeg ning täitemenetluse aluseks olev täitedokumendist tulenev

nõue ei ole aegunud.

Eeltoodut ei muuda ka määruskaebuse väited selle kohta, et täitemenetlus tuli peatada

kohtutäituri otsusega, mitte kohtulahendiga, faktiliselt jätkas kohtutäitur täitemenetlust, sest ei

tühistanud pangakonto aresti, ning teises kohtuasjas ei ole sellist aegumise peatumise

vastuväidet esitatud ega aegumise peatumist rakendatud. Sõltumata sellest, kas lugeda

aegumine peatunuks ajal, mil kohtulahendi alusel tuli täitemenetlus peatada, või ajal, mil see

oli kohtutäituri otsuse alusel peatatud, oli aegumine peatunud ligi kaks aastat ning

täitedokumendist tulenev nõue ei saa olla TsÜS § 157 lg 1 ja § 168 lg 1 järgi aegunud. Sellest,

et kohtutäitur ei tühistanud pangakonto aresti, ei saa järeldada, et kohtutäitur jätkas

täitemenetlust. Täitemenetluse peatamise korral jäävad tehtud täitetoimingud TMS § 47 lg 1

järgi jõusse. Avaldaja ei ole toonud esile, et kohtutäitur oleks teinud täitemenetluse peatamise

ajal täitetoiminguid. Siinse kohtuasja lahendust ei saa mõjutada asjaolu, et teises

kohtumenetluses ei ole sarnastel asjaoludel esitatud aegumise peatumise vastuväidet ja kohus

ei ole lugenud aegumist peatunuks.

14.2. Arvestades seda, et maakohus ei lugenud aegumist peatunuks sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi menetlemise ajaks tsiviilasjas nr 2-20-15119, ei ole sellega seotud

määruskaebus väidetel maakohtu määruse kontrollimisel tähtsust ning kolleegium ei käsitle

neid.

15. Maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust ka avaldaja määruskaebuse väited selle

kohta, et maakohus kaasas ebaõigesti kohtutäituri menetlusse ja jättis sellest tulenevalt

kohtutäituri menetluskulud avaldaja kanda.

15.1. Kuigi tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene võimalust esitada määruskaebust

määruse peale, millega kohus lahendas kohtu tegevuse peale esitatud vastuväite (TsMS komm

(2017), § 333, p 3.3), saab menetlusosaline TsMS § 652 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659

tugineda maakohtu menetlusõiguse normi rikkumisele hagita asja lahendava määruse peale

määruskaebust esitades, kui ta on esitanud maakohtule TsMS § 333 lg 2 järgi õigeaegselt

2-23-12819

vastuväite kohtu tegevusele. Siinsel juhul esitas avaldaja kohtu tegevusele vastuväite pärast

kohtutäituri kaasamist järgmises menetlusdokumendis, st õigeaegselt, ja ta saab tugineda

maakohtu rikkumisele ka määruskaebuses. Avaldaja määruskaebuse väited ei anna aga alust

maakohtu määrust tühistada.

15.2. Kolleegiumi hinnangul oli maakohtul õigus kaasata kohtutäitur menetlusse hoolimata

sellest, et seadus ei näe kohtutäiturile ette määruskaebuse esitamise õigust sellises asjas.

Ringkonnakohus selgitab, et hagita menetluse osalised kaasab kohus TsMS § 198 lg 3 I lause

järgi menetlusse omal algatusel. Kuigi eeldatakse, et menetlusosalised on isikud, kellel on

seaduse kohaselt õigus hagita menetluses tehtava määruse peale edasi kaevata, võib kohus

menetlusse seisukoha andmiseks kaasata ka muid isikuid või asutusi, kui see on kohtu arvates

vajalik asja õigemaks lahendamiseks. Iseenesest on õige avaldaja viide sellele, et

täitedokumendist tuleneva nõude aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avalduse

lahendamisel on TMS § 223¹ lg 2 kohaselt menetlusosalisteks avaldaja (võlgnik) ja sissenõudja,

kuid välistatud ei ole ka muude asjast puudutatud isikute kaasamine kohtu algatusel TsMS §

198 lg 3 alusel (vt ka täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse seletuskiri

315 SE, lk 10). Seega võis maakohus asja õige lahendamise huvides kaasata puudutatud isikuna

menetlusse lisaks sissenõudjale ka kohtutäituri.

15.3. Kuna maakohtul oli õigus kaasata kohtutäitur puudutatud isikuna menetlusse ja maakohus

jättis avalduse rahuldamata, jättis maakohus menetluskulud, sh kohtutäituri menetluskulud

õigesti TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda.

Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend

tehakse, kuid kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane,

mh siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Riigikohtu

praktika kohaselt annab TsMS § 172 lg 1 II lause mitme menetlusosalise osalemisel hagita

menetluses kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise

kanda jätmise, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Seejuures on mitme menetlusosalisega

hagita menetluses üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend

tehti (vt nt RKTKm 15.03.2023, 2-19-517, p 20; RKTKm 07.10.2020, 2-18-11359, p 14;

RKTKo 02.06.2008, 3-2-1-42-08, p 18). Siinses asjas esitas avaldaja põhjendamatu avalduse,

mistõttu oli õiglane jätta teiste menetlusosaliste menetluskulud avaldaja kanda.

Määruskaebuse väited ei anna alust jätta kohtutäituri lepingulise esindaja kulusid kohtutäituri

enda kanda. Kuigi varem kehtis TsMS § 175 lg 31, mille järgi ei hüvitatud kohtutäituri otsuse

peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid, on see säte

tunnistatud alates 19.04.2021 kehtetuks. Nimetatud säte tunnistati kehtetuks, kuna kohtutäitur

ei peaks oma põhitegevuse kõrvalt tegelema tingimata ise kohtumenetlusega, mille esemeks

võivad pealegi olla väga keerulised materiaal- või kohtumenetluslikud küsimused, mis väljuvad

nende igapäevategevusest, seda enam, et kohtutäituritel puudub kohtumenetluseks

professionaalne ettevalmistus (vt täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise

ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 291 SE, lk 17). Seega võis kohtutäitur

kasutada kohtumenetluses lepingulist esindajat ning tema lepingulise esindaja kasutamisest

tekkinud menetluskulud tuleb vajalikus ja põhjendatud ulatuses kohtutäiturile hüvitada.

16. Kuna maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda, ei pidanud maakohus avaldust

lahendades määrama kindlaks avaldaja menetluskulusid.

2-23-12819

17. Eelnevat arvestades ei anna avaldaja määruskaebuse väited alust maakohtu määrust

tühistada ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

Esialgse õiguskaitse taotlus

18. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja taotlus esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse

peatamiseks tuleb jätta rahuldamata.

18.1. Ringkonnakohus märgib, et kohus võib TsMS § 477¹ lg-te 1 ja 2 ning TMS § 2231 lg 3

järgi kohaldada täitemenetluse aegumise tõttu lõpetamise asjas esialgset õiguskaitset, kui on

vaja olemasolevat olukorda või seisundit säilitada või ajutiselt reguleerida, seejuures

kohaldatakse esialgse õiguskaitse kohaldamisele hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest

ei tulene teisiti. Kohus võib hagi TsMS § 377 lg 1 I lause järgi tagada, kui on alust arvata, et

tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha, seejuures võib

kohus hagi TsMS § 377 lg 2 II lause järgi tagada sõltumata eeltoodust, kui hagi esemeks ei ole

rahaline nõue. Sellisel juhul võib kohus TsMS § 377 lg 2 I lause järgi reguleerida esialgselt

vaidlusalust õigussuhet, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul

põhjusel. Tagamise aluseks olevaid asjaolusid tuleb TsMS § 381 lg 2 kohaselt hagi tagamise

avalduses põhistada.

Riigikohtu praktika kohaselt on üldjuhul põhjendatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

hagi menetluse ajaks täitemenetlus TsMS § 378 lg 1 p 6 kohaselt peatada. Sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi puhul on tegemist hagiga, mille eesmärk on täitedokumendi

täidetavuse kõrvaldamine ning hagi rahuldamise korral tuleks täitemenetlus lõpetada. Kui hagi

menetlemise ajal täitemenetlus jätkub, siis võib hagi tagamata jätmine raskendada kohtuotsuse

täitmist või selle võimatuks teha, sest täitedokumendi sundtäitmine võib hagi rahuldamise

hetkeks olla lõpuleviidud (vt RKTKm 07.11.2018, 2-18-2982, p 12; RKTKm 13.01.2016,

3-2-1-161-15, p 9). Ringkonnakohtu hinnangul saab ülaltoodut arvestades järeldada, et ka

TMS § 223¹ alusel esitatud täitemenetluse lõpetamise avalduse puhul võib esialgse õiguskaitse

korras täitemenetluse lõpetamata jätmine iseenesest raskendada kohtulahendi täitmist või selle

võimatuks teha.

Lisaks tuleb aga arvestada ka seda, et täitemenetluse lõpetamise avalduse puhul ei ole tegemist

rahalise nõudega, mistõttu on esialgse õiguskaitse kohaldamine TsMS § 377 lg 2 järgi

põhjendatud juhul, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel.

Siinses asjas ei ole avaldaja toonud esile ega põhistanud asjaolusid, mille alusel saaks

ringkonnakohus järeldada, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral tekib avaldajale

oluline kahju või on muul põhjusel esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik. Ainuüksi avaldaja

viide sellele, et võib tekkida olukord, kus täitedokumendist tulenev aegunud nõue nõutakse

sisse, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamiseks piisav. Avaldaja ei ole toonud esile asjaolusid,

millest nähtuks, et kohtutäitur teeb või kavatseb teha täitemenetluses selliseid täitetoiminguid,

mille tulemusena saab nõue õigusvastaselt täidetud. Juhul, kui esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata jätmise korral peaks kohtutäitur täitma aegunud nõuet, on võlgnikul pärast

täitemenetluse toimumist õigus nõuda sissenõudjalt põhjendamatu täitemenetlusega tekitatud

kahju hüvitamist või alusetult saadu tagastamist (vt RKTKo 15.04.2015, 3-2-1-11-15, p 11).

Arvestades ülaltoodud põhjendusi määruskaebuse rahuldamata jätmise kohta, ei ole

ringkonnakohtul alust rahuldada esialgse õiguskaitse taotlust ka seetõttu, et avaldust ei saa

pidada perspektiivikaks.

2-23-12819

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

19. Kuna kolleegium jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemise

kulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitanud avaldaja kanda.

20. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

20.1. Sissenõudja menetluskulude nimekirja järgi on tema määruskaebuse menetlemisega

seotud kuluks lepingulise esindaja kulu 100 eurot. Esindajal kulus menetluskulude nimekirja

järgi määruskaebusele vastuse koostamiseks, s.o määruskaebusega tutvumiseks, õigusliku

positsiooni kujundamiseks, vastuse koostamiseks, ülevaatamiseks ja kohtule edastamiseks

0,83 tundi. Kolleegiumi hinnangul on asja keerukust, määruskaebuse mahtu ning esitatud

menetlusdokumenti arvestades sissenõudja menetluskulude nimekirjas märgitud aeg

põhjendatud ja vajalik. Esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) ei ületa tavapärast

õigusteadmistega esindaja tavapärast tasumäära ja on põhjendatud.

20.2. Kohtutäituri menetluskulude nimekirja järgi on tema määruskaebuse menetlemisega

seotud kuluks lepingulise esindaja kulu 150 eurot. Esindajal kulus määruskaebusele vastuse

koostamiseks, s.o kohtu teatega tutvumiseks, võlgniku kaebusega ja lisadega tutvumiseks,

õigusliku analüüsi sisustamiseks, kirjaliku seisukoha esitamiseks kohtule ja selle kohtutäiturile

edastamiseks 1,5 tundi. Kolleegiumi hinnangul on asja keerukust, määruskaebuse mahtu ning

esitatud menetlusdokumenti arvestades kohtutäituri menetluskulude nimekirjas märgitud aeg

põhjendatud ja vajalik. Esindaja tunnitasu 100 eurot (käibemaksuta) ei ületa tavapärast

õigusteadmistega esindaja tavapärast tasumäära ja on põhjendatud.

20.3. Vastavalt puudutatud isikute taotlusele tuleb avaldajal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud määras viivist.

Kaebeõigus

21. Osas, millega ringkonnakohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata

(resolutsiooni p 1), ei saa TsMS § 696 lg 1 alusel koosmõjus TsMS § 4771 lg-ga 4 ja § 390

lg-ga 1 määruskaebust esitada. Avaldaja võib TsMS § 643 lg 4 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659

esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse osas, millega ringkonnakohus jättis

määruskaebuse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Avaldaja ja sissenõudja võivad TsMS § 696

lg 3 järgi koosmõjus TMS § 2231 lg-ga 4 ning TsMS § 178 järgi esitada määruse peale

määruskaebuse osas, millega ringkonnakohus lahendas määruskaebuse ning jaotas ja määras

kindlaks menetluskulud (resolutsiooni p 3-7). Menetluskulude kindlaksmääramise peale saab

TsMS § 178 lg 2 järgi esitada määruskaebuse vaid siis, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)