2-22-4549/30 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Maris Kuurberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. november 2023. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-4549

Kohtuasi

X hagi Y vastu

elatise vähendamiseks ning Y

vastuhagi elatise suurendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.12.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

738 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja/vastuhagi

kostja

(apellant):

X

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Signe Paap

Kostja/vastuhagi hageja (vastustaja): Y (isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Vahur Kõlvart

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja taotlus täiendavate tõendite vastuvõtmiseks ja võtta

apellatsioonkaebusele lisatud tõendid (kinnisvara üürikuulutused) tsiviilasja

materjalide juurde.

2. Rahuldada kostja taotlus täiendavate tõendite vastuvõtmiseks ja võtta

apellatsioonkaebuse vastusele lisatud tõendid (F OÜ registriväljavõte ja väljavõte

Eesti Rahvastikuregistrist) tsiviilasja materjalide juurde.

3. Jätta rahuldamata hageja taotlus nõuda kostjalt selgituse ja/või tõendite esitamist

selle kohta, mitu isikut kasutab kostja elamispinda.

4. Tühistada Harju Maakohtu 09.12.2022 otsus osas, millega maakohus mõistis

hagejalt kostja kasuks alates 25.04.2022 kuni 31.12.2022 välja suurema elatise kui

271,29 eurot kuus ja alates 01.01.2023 kuni kostja täisealiseks saamiseni suurema

elatise kui 261,29 eurot kuus.

5. Tühistatud osas teha uus otsus, millega jätta vastuhagi rahuldamata ja rahuldada

hagi osaliselt ning mõista hagejalt kostja kasuks alates 25.04.2022 kuni 31.12.2022

2-22-4549

välja elatis 271,29 eurot kuus ja alates 01.01.2023 kuni kostja täisealiseks saamiseni

(s.o 15.10.2024) elatis 261,29 eurot kuus.

6. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.

7. Lugeda otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt:

7.1. Rahuldada hagi osaliselt.

7.2. Jätta vastuhagi rahuldamata.

7.3. Muuta Harju Maakohtu 18.05.2020 otsusega tsiviilasjas nr 2-20-234 välja

mõistetud elatise suurust alljärgnevalt:

7.3.1. Mõista Xlt Y kasuks alates 25.04.2022 kuni 31.12.2022 välja elatis 271,29

eurot kuus ja alates 01.01.2023 kuni Y täisealiseks saamiseni (s.o

15.10.2024) elatis 261,29 eurot kuus.

7.3.2. Elatise summa tuleb kanda iga kuu 10. kuupäevaks C arvelduskontole nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX, selgitusega „elatis“.

7.4. Juhul, kui hageja on kohtumenetluse kestel kostjale maksnud elatist, kuuluvad

tasutud summad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.

7.5. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.

8. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X esitas 28.03.2022 hagi Y vastu elatise vähendamiseks. Hageja palub muuta 18.05.2020

Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-20-234 väljamõistetud elatist ja kohustada hagejat

tasuma kostjale ülalpidamiseks alates 21.03.2022 kuni kostja täisealiseks saamiseni elatist

213,44 eurot kuus, kuid mitte vähem kui perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 3-5 alusel arvestatav

summa.

2. Harju Maakohtu 18.05.2020 otsusega mõisteti tsiviilasjas nr 2-20-234 hagejalt kostja kasuks

välja igakuine elatis kehtiva miinimummäära ulatuses, s.o 292 eurot kuus, kuid mitte vähem

kui 50% ulatuses Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates 7. jaanuarist

2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o 15. oktoobrini 2024. Hageja on seisukohal, et

õiguslik olukord on muutunud ja elatise arvestamisel alates 01.01.2022 tuleb lähtuda PKS §

101 lõigetes 3-6 märgitud igakuise elatise suuruse arvutamise alustest. Elatiskalkulaatori

kohaselt on eeltoodut arvestades seadusjärgne elatisemäär hetkel 213,44 eurot. 01.01.2022

kehtiv elatise arvestus on seotud kohustatud vanema sissetulekuga. Hageja keskmine

netosissetulek kuus on 1260,58 eurot, mis annab elatise summaks 213,44 eurot.

2-22-4549

Kostja vastuväited ja vastuhagi

3. Kostja vaidles hageja nõudele vastu ja palus hagi jätta rahuldamata.

4. Hageja ei ole tõendatud ega ei ole ka mingisugust alust arvata, et hageja majanduslik olukord

on pärast 31.05.2021 kohtuotsuses tuvastatud olukorrast oluliselt muutunud või halvenenud.

Kindlasti ei saa eeldada ka, et on vähenenud hageja need lisasissetulekud, mis on kinnitust

leidnud juba eelmises menetluses. Hageja on hagiavalduses toonud välja vaid oma netotöötasu,

mis võrreldes eelmise aastaga on samuti suurenenud 938,99 eurolt 1260,58 eurole. Hageja poolt

välja toodud asjaolu, et õiguslik olukord ja minimaalse elatise suuruse arvestuskord on

muutunud, ei ole piisavaks aluseks hageja poolt elatiseks makstavate summade vähendamiseks,

arvestamata kostja reaalseid kulusid ja vajadusi ning hageja võimalusi ja võimekust pidada

üleval oma alaealist last vähemalt endaga samaväärses ulatuses.

5. Kostja esitas vastuhagi, milles palub suurendada elatist 82 euro võrra alates vastuhagi

esitamisest kuni kostja täisealiseks saamiseni. Alternatiivselt palub kostja välja mõista elatis

põhjendatud ja vajalikus määras, kostja tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades hageja

võimalusi ja kostja vajadusi ning suurendades elatist vastavalt PKS § 102 lõikele 3.

5.1. Kostja kulud on viimase aastaga oluliselt (vähemalt 20%) suurenenud ja seda eelkõige

üldisest majandusolukorrast tingitud hinnatõusudest (kommunaalkulud, toit, üdine hinnatõus,

jms). Suurenenud on ka kostja tervisega seonduvad kulutused. Kostja on tsiviilasjas nr 2-20-

234 välja toonud enda ülalpidamiskulud ühe kuu kohta 978 eurot. Kohus leidis kokkuvõtteks,

et kostja eluliselt usutavad igakuised põhjendatud kulud on 798 eurot. Käesoleval ajal on kostja

eluaseme kulud suurenenud. Kostja seaduslik esindaja on soetanud endale ja kostjale uue

eluaseme, mille laenumaksed on 640,95 eurot, millest kostja arvestuslik kulu on 320 eurot

(640,95/2=320,47). Samuti on suurenenud kommunaalkulud kostja osas ca 182 euroni.

Toidukulud on suurenenud võrreldes 2020. aastaga vähemalt 10%. Maakohus pidas kostja

põhjendatud toidukuludeks 2020. aastal 130 eurot. Seega on kostja toidukulud käesoleval ajal

vähemalt 143 eurot. Reaalselt kulub aga kostja toidule 170 eurot kuus. Põhjusel, et autokütuse

hind on oluliselt tõusnud (ca 40%), on suurenenud ka kostja transpordi kulud ca 84 eurot. Kostja

kasutab peale tasuta transpordi Tallinnas mõned korrad nädalas ka autotransporti, kuna tema

kool asub kesklinnas, trennid on 4-5 korda nädalas ja hobusetallis käib ta igapäevaselt. Kostja

sidekulud, mida eelnevalt kandis hageja, on samuti käesolevaks ajaks 46,83 eurot. Kulutused

tervishoiule (ujumine, suusatamine jms sotsiaalse elu kulutused, sh teater kino) on samuti

suurenenud ja on kuus ca 40 eurot. Hügieenitarvetele kulub ca 12 eurot, koolitarvetele 15 eurot,

riietele ja jalanõudele ca 35 eurot kuus ehk kokku ca 60 eurot. Muud kulud ei ole oluliselt

muutunud ja on jäänud 40 euro juurde (ekskursioonid, taskuraha jms.). Kostja trenni ja hobide

osas on ära jäänud viiuliõpe. Ratsutamise laagritest pidi kostja hinnatõusudega seoses loobuma,

sest kahjuks majanduslik olukord seda enam ei võimalda. Treeningute eest tasub kostja lisaks

XXX esitatud arvele veel lisatreeningtunnid 60-120 eurot kuus vastavalt võimalustele ja

vajadusele. Hetkel rendib kostja hobust suve alguseni 500 eurot kuus, et areneda edasi

spordialal, milles oma hobuseta teatud etapist edasi liikuda on pea võimatu. Lisanduvad

trenniks vajalikud vahendid: saapad (200 eurot, 2 aastat), kaska (200 eurot, 2 aastat juhul kui ei

kukuta), turvavest (200 eurot, 4 aastat), püksid 3 paari (60 eurot paar, 1 aasta), ratsasokid 6

paari (50 eurot, 1 aasta), ratsakindad (2*20 eurot, 1 aasta). See teeb kuus 43,33 eurot.

Lisanduvad muud kulud nagu valtrapid, kabjaõlid, šampoon, porgandid jne. Seega minimaalne

kulu treeninguteks on ca 350-400 eurot kuus, kuigi reaalselt kulutab kostja seaduslik esindaja

kostja treeninguteks 645 eurot kuus.

2-22-4549

5.2. Väga oluline ja kulukas on probleem ka kostja psüühilise tervisega. Kostja on õrna tundliku

hingega ja koolis õppimise osas ei lähe asjad kõige paremini, esineb tõsiseid raskusi tundides

keskendumisega ja üldse sellise iseseisva süsteemse õppimisega. Lisaks sellele on kostjal

ärevushood pingelistes olukordades ja avalikes kohtades nagu buss, poed jms. Muuhulgas on

ta arstile eraldi välja toonud hirmu meesterahvaste ees. Kostjal on kalduvus tekitada endale ka

vigastusi. Kostja on saanud perearstilt saatekirja kliinilise psühholoogi vastuvõtule. Üks ring

tasuta Tallinna spetsialistide juures on läbitud ning nüüd tuleb alustada tasuliste aegadega, mille

maksumus on 150 eurot kuus.

5.3. Seega ulatuvad kostja ülalpidamiskulud ilma eriotstarbelise ravikuludeta juba 772,83

euroni kuus. Lisades kuludele veel kostja treeningukulud ja vajalikud eriotstarbelised

tervisekulud (+645+ca 150) kulub kostjale kogu tema seadusliku esindaja sissetulek ning tuleb

teha valikuid kuidas toime tulla. Vaatamata asjaolule, et kostjale kulub tõendatult ja

vajadusepõhiselt oluliselt rohkem (minimaalselt 473 eurot kuus) on saanud kostja seaduslik

esindaja hakkama ning leiab, et hageja panus kostja ülalpidamisele peab olema vähemalt 375

eurot kuus. Hageja on võimeline kostjat ülal pidama tema kuludest lähtuvalt minimaalselt 375

euro ulatuses.

Hageja vastus vastuhagile

6. Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata. Asjaolu, et kostja seaduslik esindaja elab

suurejoonelist elu ja otsustab ilma hageja kooskõlastuseta ja tema võimalustega arvestamata

lapsele kalleid hobisid, ei tähenda, et hageja on kohustatud sellest pool hüvitama. Hageja peab

mõistlikeks kuludeks kuus kokku 435 eurot, millised vajalikud lapse igapäevavajaduste

rahuldamiseks on järgmised: eluasemekulud (sh vesi, elekter, küte) 130 eurot; kulutused toidule

140 eurot, kulutused hügieenitarvetele 25 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 20 eurot,

kulutused riietele ja jalanõudele ning spordirõivad 40 eurot, sidevahendid 15 eurot, taskuraha

25 eurot, muud (sünnipäevad, kino, kulutused huvialadele jne) 40 eurot.

7. Hageja palub arvestada ka asjaoluga, et 01.01.2022 jõustusid perekonnaseaduse muudatused,

millega muudeti elatise arvutamise korda. Muuhulgas võetakse arvesse ka seda, kellele

laekuvad riiklikud peretoetused. Käesolevas vaidluses laekuvad need kostja seadusliku esindaja

kontole.

8. Hagejal on diabeet (I tüübi), millega kaasneb igakuine kulu ravile ja tervislikule toitumisele.

Hageja peab väga täpselt järgima oma toitumist, tegema seda korrapäraselt ja tervislikult.

Hageja peab ravimeid manustama 5-6 korda päevas, millise vajadus on igakuine. On üldteada,

et I tüübi diabeet on tõsine haigus ja seab piirangud ka tegevuste ja tööde valikule. Hageja

sissetulek on kuus 1260,58 eurot, millest tasub igakuiselt elatist 292 eurot. Lisaks tasub hageja

pangalaenu 207,46 eurot, mis võeti eluaseme soetamiseks. Igakuine kütusekulu tööl käimiseks

on 200 eurot, elekter 200 eurot, ravimid 30 eurot kuus, toit 250 eurot, hügieenitarbed 25 eurot

kuus, telefoni- ja internetiteenused 29 eurot. Seega tuleb hageja ots-otsaga kokku ja enamaks ta

suuteline ei ole.

Maakohtu otsus ja põhjendused

9. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi. Maakohus muutis Harju Maakohtu

18.05.2020 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-20-234 väljamõistetud elatise suurust ja mõistis

hagejalt kostja kasuks välja igakuiselt elatise summas 375 eurot alates 25.04.2022 kuni kostja

täisealiseks saamiseni (s.o 15.10.2024). Maakohus määras, et elatise summa tuleb kanda iga

kuu 10. kuupäevaks C arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX, selgitusega

2-22-4549

„elatis“ ning juhul, kui hageja on kohtumenetluse kestel kostjale maksnud elatist, kuuluvad

tasutud summad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele. Menetluskulud jättis maakohus

poolte endi kanda.

10. Kostja on hageja laps ning hageja on kohustatud tasuma kostjale elatist ½ osa Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni kostja täisealiseks saamiseni tulenevalt

Harju Maakohtu 18.05.2020 otsusest tsiviilasjas nr 2-20-234. Elatise suuruse muutmise üle

otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas

need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus

kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka

elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik

kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma. Seega tuleb kohtul esmalt tuvastada asjaolud,

millised olid aluseks tsiviilasjas nr 2-20-234 18.05.2020 kohtulahendi tegemisel.

11. Tsiviilasjas nr 2-20-234 esitatud hagiavalduse kohaselt moodustasid kostja igakuised kulud

kokku 978 eurot, kuid kostja palus välja mõista hagejalt elatise summas 292 eurot kuus, kuid

mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kohus on

pidanud nimetatud tsiviilasjas kostja igakuiseid kulusid eluliselt usutavaks ja põhjendatuks

kokku summas 798 eurot.

12. Kuna tegemist on olulise muudatusega seaduses, siis oli hageja õigustatud esitama hagi

elatise vähendamiseks ka tuginedes üksnes õigusliku olukorra muudatusele. Kuna käesoleval

juhul on kostja esitanud aga vastuhagi elatise suurendamiseks, siis tuleb mõlema poole nõuete

lahendamiseks esmalt kindlaks teha, kui suured on käesoleval ajal kostja igakuised kulud ja kas

need on oluliselt suurenenud võrreldes 2020. aastaga.

13. Kostja on esmalt välja toonud, et tema eluasemekulud on suurenenud arvestades sellega, et

kostja seaduslik esindaja on soetanud endale ja kostjale uue eluaseme. Kostja ei ole tõendanud,

et nimetatud laenukohustus oleks tekkinud seoses eluaseme soetamisega ning seega ei ole

põhjendatud nimetatud makseid elatise alla arvestada. Kostja on välja toonud, et ta elab koos

oma seadusliku esindajaga, viimasele kuuluvas ridaelamus, mille üldpind on 138 m², millest

lapse tuba moodustab 16,8 m² ning ülejäänud on ühiskasutuses. Samuti on kostja välja toonud,

et keskmine turuhind, s.o igakuine üüritasu nimetatud korteri puhul võiks olla vähemalt 1000

eurot ning esitanud selle tõendamiseks ka paar üürikuulutust. Hageja ei ole tõendanud, et

keskmine turuhind võiks olla kostja poolt märgitust madalam. Arvestades, et korterit kasutavad

võrdselt nii kostja, kui ka tema ema ning kinnistule on registreeritud ka kostja seadusliku

esindaja ettevõte F OÜ, tuleb kohtu hinnangul antud kulu jagada kolmega ning kostja

kasutuseelise väärtuseks jääb 333,33 eurot (1000/3). Samuti on tõendamist leidnud, et

keskmised kommunaalkulud (s.h elekter) seoses kostja eluasemega moodustavad ühes kuus

kokku 508,96 eurot. Arvestades, et kostja elukohas tegutseb ka kostja seadusliku esindaja firma,

siis tuleb ka kommunaalkulud jagada kolmega ning kostja osaks jääb 169,65 eurot

(508,98,96/3). Seega saab põhjendatud eluasemekuluks lugeda kostja osas käesoleval ajal

kokku 502,98 eurot (333,33 +169,65), mis on ca 153 eurot suurem kui 2020. aastal.

14. Kostja on välja toonud, et 2022. aasta keskmine kulu kuus oli 29,94 eurot telefonile ja

internetile ning TV-le 16,89 eurot (osa Telia neti ja TV arve kulust) ning on esitanud selle

tõendamiseks kohtule Telia arved. Samas nähtuvad esitatud arvetest ka sellised teenused nagu

salvestamine, GO 3 film, TV 3 spordikanalid, noppekanalid, mis suurendavad igakuist

koguarvet 17,50 euro ulatuses. Kohtu hinnangul on tegemist mugavusteenustega ning

sidekulude alla saaks lugeda põhjendatuks üksnes standartpaketi maksumust. Seega on kostja

sidekulud (telefon, internet, TV) põhjendatud kokku 38 euro ulatuses.

2-22-4549

15. Kostja on tõendanud, et tema igakuised kulud seoses ratsutamisega on käesoleval ajal

vähemalt 250 eurot. Seega on treeningu kulud võrreldes 2020. aastaga suurenenud.

16. Kostja ei ole tõendanud, et kulud toidule, transpordile, tervishoiule, hügieenile,

koolitarvetele, riidetele ja jalanõudele ning muudele kuludele oleksid oluliselt suurenenud

võrreldes eelmise kohtulahendi tegemise ajaga ning seega pidas kohus vastavaid kulusid

endiselt eluliselt usutavaks tuginedes ka eelmisele kohtulahendile kokku ca 255 euro ulatuses.

17. Eeltoodust tulenevalt on kostja igakuised kulud käesoleval ajal põhjendatud igakuiselt ca

1046 euro ulatuses, s.o eluasemekulud 502,98 eurot, sidekulud 38 eurot, treeningute kulu 250

eurot ning ülejäänud kulud 255 eurot. Seega on kostja põhjendatud igakuised kulud 248 euro

võrra suuremad, kui 2020. aastal. Hageja osa kostja kuludest jääks seega 523 eurot, millest

tuleks maha arvestada ka PKS § 101 lg 5 alusel pool lastetoetust 30 eurot ning elatise suuruseks

jääks 493 eurot. Kohtul tuleb arvestada aga asjaoluga, et kostja on palunud suurendada elatist

üksnes 375 euroni.

18. Hageja ei ole töövõimetu ning hageja poolt viidatud diabeet ei ole kohtu hinnangul

sissetuleku teenimise takistuseks. Nimetatut on kohus selgitanud ka juba 2020. aasta lahendis.

Hageja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on hageja keskmiseks igakuiseks sissetulekuks 5,5

kuu jooksul olnud 3687,92 eurot, sh töötasu ja toetused kokku 2054,29 eurot. KinnistusQu

kohaselt kuulub hagejale ja kostja seaduslikule esindajale kaasomandis olev kinnistu Harju

maakonnas. Samuti kuulub hagejale sõiduauto Audi A4. Hageja on välja toonud, et tema

igakuised püsikulud moodustavad kokku 869,72 eurot, millele lisandub majalaen, intress,

kindlustus ja elekter ca 440 eurot kuus. Nimetatule lisanduvad veel kulud toidule, hügieenile,

riietele, jalanõudele ja muud majapidamiseks vajaminevad kulud. Samuti on hageja märkinud,

et tal on laenukohustused mitmete eraisikute ees kokku summas 8865 eurot ning tal tuleb kanda

ka sõiduki hooldus- ja remondikulusid 60 eurot kuus. Ühtegi tõendit, peale konto väljavõtte, ei

ole hageja oma kulude kohta kohtule aga esitanud. Iseenesest on eluliselt usutav ja konto

väljavõttega ka tõendatud, et teatud igakuiseid kulusid tuleb hagejal kanda. Arvestades aga

hageja igakuist keskmist sissetulekut ning asjaolu, et hageja ei ole täielikult varatu ega ka

töövõimetu, asus kohus seisukohale, et hageja on võimeline tasuma kostjale elatist iga kuu 83

eurot rohkem, kui ta seni teinud on, s.o 375 eurot kuus.

19. Kuna tõendamist on leidnud, et kostja igakuised kulud on võrreldes 2020. aastaga oluliselt

suurenenud, ei ole põhjendatud elatise vähendamine üksnes seetõttu, et seadus on muutunud.

Kuna kostja igakuised kulud on suurenenud, siis on põhjendatud väljamõistetud elatist hoopis

suurendada.

Apellatsioonkaebus

20. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ning saata asi

esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Kui asi otsustatakse läbi vaadata

apellatsioonmenetluses esimese astme kohtusse tagasi saatmata, tühistada maakohtu otsus ning

teha uus otsus, sh:

-

tuvastada, mitu isikut kasutab elamispinda, nõudes vastustajalt asjakohase selgituse

ja/või tõendite esitamist;

-

määrata elamispinna kasutamise / eluaseme kulude jaotuse valem järgmiselt: eluaseme

kogukulu jagatakse korteri pindalaga (keskmine ruutmeetri hind); see korrutatakse a)

lapse ainukasutuses oleva toa pindalaga ja b) ühiskasutuses oleva pindalaga; korrutisest

2-22-4549

b) võetakse suhtarv 1 / ühiskasutajate arv (lapse osa ühiskasutusest); korrutis a) ja

suhtarv korrutisest b) liidetakse; määrata elatis vastavalt tuvastatud eluaseme kasutajate

arvule ning eluaseme kulude jaotuse valemile, võttes arvesse ka perehüvitise

suurenemist alates 01.01.2023;

-

kui ringkonnakohus otsustab, et eluaseme kulude jaotuse valem maakohtu otsuses on

õige ning et eluaset kasutab kolm isikut, siis määrata elatise suuruseks alates 25.04.2022

kuni 31.12.2022 347,50 eurot kuus ning alates 01.01.2023 kuni kostja täisealiseks

saamiseni (s.o 15.10.2024) 337,50 eurot kuus;

-

kui ringkonnakohus otsustab, et eluaseme kulude jaotuse valem maakohtu otsuses on

õige ning et eluaset kasutab viis isikut, siis määrata elatise suuruseks alates 25.04.2022

kuni 31.12.2022 248,08 eurot kuus ning alates 01.01.2023 kuni kostja täisealiseks

saamiseni (s.o 15.10.2024) 238,08 eurot kuus;

-

määrata, et kui apellant on kohtumenetluse kestel vastustajale maksnud elatist, siis

tasutud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.

21. Maakohus on kohtulahendi tegemisel rikkunud menetlusõiguse norme. Maakohus on jätnud

põhjendamata, miks on jäetud arvestamata hageja poolt 21.08.2022 seisukoha punktis 2.5.

esitatud asjaolu, et kuna pooltel on ühine hooldusõigus, siis lapsele nii kuluka hobi

võimaldamine tulnuks lapse emal kooskõlastada lapse isaga, mida lapse ema aga ei teinud.

Maakohus on otsuses sedastanud küll kostja poolt esitatud ratsatreeningutega seotud kulud ning

esitanud ka oma seisukoha, et põhjendatud treeningute kulu on 250 eurot, kuid

argumentatsiooni, kuidas sellisele järeldusele jõuti, maakohus esitanud ei ole. Maakohus ei ole

põhjendanud, kuidas ratsutamine kui tavapärasest oluliselt kallim huvitegevus kostja rahaliste

vahenditega kooskõlas on. Kolme suvekuu kohta esitatud ratsutamisega seotud arvetest nähtub,

et kõigil kolmel kuul kordub õppemaksu koolimaks 30 eurot, juunis lisandub eratund 30 eurot

ning juunis ja juulis lisandub õppemaksu ratsutamise kuumaks 1 x nädalas 93 eurot ning

ratsutamiskoolitus 222 eurot. Nendest kuluridadest mahub vaid õppemaksu koolimaks 30 eurot

kuus mõistliku ja põhjendatud huvitegevuse kulu raamesse, ülejäänud kuluread on

mugavusteenused täpselt sama loogika alusel, nagu maakohus hindas mugavusteenusteks

mõned noppekanalid sidekulude osas. Seega on hagejale omistatav osa sellest oleks pool ehk

15 eurot.

22. Maakohus on jätnud põhjendamatult arvesse võtmata ka hageja seisukohad, et lisaks lapsele

ja lapse emale elavad ridaelamus ka lapse ema elukaaslane ja tema alaealine laps. Kuna hagejal

ei olnud (ega ole) võimalik seda asjaolu tõendada (kostja elamu jälgimine on ebaseaduslik) ning

kuna kostja ei lükanud kõnealust asjaolu menetluses ka ümber, siis pidanuks hageja esitatud

asjaolu õigsust kohus kontrollima, selgitades mh välja ridaelamus tegelikult elavate isikute

arvu. Eeldusel et elamispinda kasutab kokku viis isikut, tuleb eluaseme kogukulu jagada 5-ga,

mitte 3-ga, mis teeks kasutuseelise väärtuseks: 1000/5 = 250 eurot, millest pool on 125 eurot.

Samuti väheneksid kommunaalkulud: 508,96/5 = 101,99 eurot, millest pool on 51 eurot. Kokku

(kasutuseelis ja kommunaalkulu) oleks lapse eluasemekulu 351,99 eurot, millest hageja osa on

176 eurot.

23. Kui elamispinda kasutab tõesti kolm isikut, siis 138 m2 pinda on kahele inimesele

elamiseks, sh ühele töötamiseks ülemäära palju. Tavapäraselt piisaks kolmele isikule 3-toalisest

korterist, mille üldpind on keskmiselt võetuna kostja praegusest üldpinnast täpselt poole

väiksem. Kinnisvaraportaali KV.24 andmetel on keskmine 3-toalise korteri üür Nõmmel 445

eurot. Kommunaalkulude osas võib võtta arvestuslikult pool maakohtu põhjendatuks peetud

2-22-4549

kommunaalkuludest: 254,48 eurot. Kokku on eluasemega seotud kulu (üür ja kommunaalid)

sellisel juhul 699,48 eurot, millest kolmandik ehk lapse osa on 233,16 eurot. Sellest omakorda

pool ehk hageja elatise osa on 116,58 eurot.

24. Tegelikult ei ole ka kohtu poolt kohaldatav elamispinna/eluaseme kulude jaotusprintsiip

õige, kuna eluliselt ei ole usutav, et laps, lapse ema ja äriühing kasutavad ridaelamut võrdselt.

Võrdsuse puudumist kinnitab kohus vaikimisi ka ise, sedastades, et lapse tuba moodustab 16,8

m² ning ülejäänud on ühiskasutuses, st kui üks tuba on ainu- ja ülejäänud pind ühiskasutuses,

siis ei saa kogupinna kohta väita, et selle kasutus jaguneb kasutajate vahel võrdselt. Samuti on

eluliselt ebausutav kohtu osutus selle kohta, et ülejäänud elamispind (v.a lapse tuba) on

ühiskasutuses (üldjuhul on vanemate magamistuba, teise lapse tuba jne asjakohaste isikute

ainukasutuses). Eluasemega seotud kulud tuleks arvutada selliselt, et vastava kuu kogukulu

jagatakse korteri pindalaga, mille tulemusel saadakse selle kuu keskmine ruutmeetri hind;

seejärel korrutatakse keskmine ruutmeetri hind lapse ainukasutuses oleva pindalaga, samuti

ühiskasutuses oleva pindalaga, mille tulemusest võetakse suhtarv 1/ühiskasutajate arv ning

need kaks tulemust liidetakse. Ridaelamu täpse pinnakasutuse välja selgitamine võib

kohtuotsuses hagejale omistatavat eluasemekulu ning sidekulude seda osa, mis ei ole seotud

lapse telefoniga, oluliselt veelgi vähendada, aga seda ei ole võimalik enne eelnimetatud

asjaolude väljaselgitamist kindlaks määrata.

25. Hüpoteetiliselt eeldades, et maakohus on elamispinna kasutamise/eluaseme kulude jaotuse

printsiibi otsustanud õigesti, on elatise põhjendatud kuine suurus, juhul kui elamispinda kasutab

5 isikut: eluase 176 eurot, treening 15 eurot, side 19 eurot ning ülejäänu vastavalt juba jõustunud

elatiseotsusele 127,50 eurot, kokku 377,50 eurot, millest tuleb maha arvata igakuisest

peretoetusest (60 eurot) pool, so 30 eurot, seega kokku 347,50 eurot; ning juhul kui elamispinda

kasutab 3 isikut: eluase 116,58 eurot, treening 15 eurot, side 19 eurot ning ülejäänu vastavalt

juba jõustunud elatiseotsusele 127,50 eurot, kokku 278,08 eurot, millest tuleb maha arvata

igakuisest peretoetusest (60 eurot) pool, so 30 eurot, seega kokku 248,08 eurot.

26. Perehüvitiste seaduse (PHS) 01.02.2023 jõustunud redaktsiooni § 17 lõike 3 kohaselt on

lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot seni kehtinud 60 euro asemel.

Ehkki kõnealune muudatus jõustus 01.02.2023, tuleneb PHS § 637 lõikest 4, et mh PHS § 17

lõikes 3 sätestatud peretoetuse 2023. aasta jaanuaris väljamakstud toetuse suuruse ja 2023. aasta

1. veebruarist jõustunud toetuse suuruse vahe makstakse välja hiljemalt 2023. aasta 31. maiks.

Seega võib öelda, et sisuliselt makstakse uue määraga lapsetoetust alates 01.01.2023, mistõttu

alates 01.01.2023 tuleb kuisest elatisest maha arvata 40 eurot. Igakuine elatis on alates

01.01.2023 seega juhul kui elamispinda kasutab 5 isikut: 377,50 – 40 = 337,50 eurot ning juhul

kui elamispinda kasutab kolm isikut: 278,08 – 40 = 238,08 eurot.

Vastustaja seisukoht

27. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu

otsus muutmata.

Edasine menetluse käik

28. Ringkonnakohus

andis

30.10.2023

hagejale

võimaluse

täpsustada

enda

apellatsioonkaebuses esitatud taotlust.

29. Hageja esitas 06.11.2023 selgituse, mille kohaselt eeldusel, et kostja eluaset kasutab kokku

kolm isikut ning et kolmele isikule piisab 3-toalisest korterist, mille üldpind on keskmiselt

2-22-4549

võetuna kostja praegusest üldpinnast täpselt poole väiksem, on mõistlik rakendada maakohtu

poolt kohaldatud kolmeks jaotamise põhimõtet. Sellest tulenevalt palub hageja määrata elatise

suuruseks:

- alates 25.04.2022 kuni 31.12.2022 248,08 eurot kuus (eluase 116,58 eurot, treening 15 eurot,

side 19 eurot ning ülejäänu vastavalt juba jõustunud elatiseotsusele 127,50 eurot, kokku 278,08

eurot, millest tuleb maha arvata igakuisest peretoetusest 60 eurot pool, s.o 30 eurot);

- alates 01.01.2023 kuni kostja täisealiseks saamiseni (s.o 15.10.2024) 238,08 eurot kuus

(eluase 116,58 eurot, treening 15 eurot, side 19 eurot ning ülejäänu vastavalt juba jõustunud

elatiseotsusele 127,50 eurot, kokku 278,08 eurot, millest tuleb maha arvata igakuisest

peretoetusest 80 eurot pool, s.o 40 eurot).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

30. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 657 lg 1 p

2 alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks alates 25.04.2022 kuni

31.12.2022 välja suurema elatise kui 271,29 eurot kuus ja alates 01.01.2023 kuni kostja

täisealiseks saamiseni suurema elatise kui 261,29 eurot kuus. Tühistatud osas tuleb teha uus

otsus, millega jätta vastuhagi rahuldamata ja rahuldada hagi osaliselt ning mõista hagejalt kostja

kasuks alates 25.04.2022 kuni 31.12.2022 välja elatis 271,29 eurot kuus ja alates 01.01.2023

kuni kostja täisealiseks saamiseni (s.o 15.10.2024) elatis 261,29 eurot kuus. Muus osas tuleb

maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. TsMS § 654 lg

22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.

31. Kõigepealt lahendab ringkonnakohus poolte esitatud taotlused.

31.1. Hageja esitas apellatsioonkaebuses taotluse võtta täiendavate tõenditena asja juurde kaks

üürikuulutust kinnisvaraportaalist KV.24, millega hageja soovib tõendada 3-toalise korteri üüri

suurust Nõmme linnaosas. Kostja ei ole hageja tõendite vastuvõtmisele vastuväiteid esitanud.

Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus tuleb rahuldada ja täiendavad tõendid vastu võtta.

TsMS § 652 lg 4 kohaselt peab pool uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust oma kaebuses

või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi

esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud

juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi

vastuvõtmisega nõus. TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja

korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel

on asjas tähtsust. Ringkonnakohtu hinnangul on lähtudes sellest, et tegemist on

ülalpidamisasjaga, hageja esitatud tõendid vajalikud asja õigemaks lahendamiseks.

Ringkonnakohtu arvates lähtus maakohus ebaõigesti sellest, et hageja peab kandma kostja

eluasemekulusid lähtudes kostja eluasemeks oleva ridaelamuboksi üldpinnast 138 m².

31.2. Kostja esitas vastuses apellatsioonkaebusele taotluse võtta täiendavate tõenditena vastu F

OÜ registriväljavõte ja väljavõte Eesti Rahvastikuregistrist, millega kostja soovib tõendada, et

kostja elukohaks olevat ridaelamuboksi kasutavad elukohana üksnes 2 inimest – kostja ja tema

ema. Hageja ei ole kostja tõendite vastuvõtmisele vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohus leiab,

et kostja taotlus tuleb rahuldada ja täiendavad tõendid TsMS § 652 lg 4 ja TsMS § 238 lg 1

alusel vastu võtta. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja esitatud tõendid vajalikud käesoleva

ülalpidamisasja õigemaks lahendamiseks, kuna võimaldab tuvastada kostja elukohaks olevat

ridaelamuboksi kasutavate isikute arvu.

2-22-4549

31.3. Hageja esitas apellatsioonkaebuses taotluse tuvastada, mitu isikut kasutab elamispinda,

nõudes vastustajalt asjakohase selgituse ja/või tõendite esitamist. Hageja hinnangul ei ole

võimalik ilma nende andmeteta tegelikku kostja kasutuseelist välja arvutada. Ringkonnakohus

nõustub sellega, kuid leiab, et hageja taotlus jääb sellele vaatamata rahuldamata. Nimelt on

kostja enda algatusel juba vastavad selgitused apellatsioonkaebuse vastuses esitanud ja

vajalikud tõendid esitanud. TsMS § 238 lg 1 p 2 sätestab, et tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige,

kui asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud. Antud juhul on tegemist

sellise olukorraga ja hageja taotluse rahuldamisest tuleb TsMS § 238 lg 1 p 2 alusel keelduda.

32. Hageja on esitanud apellatsioonkaebuses taotlusena ka järgmise: määrata elamispinna

kasutamise / eluaseme kulude jaotuse valem järgmiselt: eluaseme kogukulu jagatakse korteri

pindalaga (keskmine ruutmeetri hind); see korrutatakse a) lapse ainukasutuses oleva toa

pindalaga ja b) ühiskasutuses oleva pindalaga; korrutisest b) võetakse suhtarv 1 / ühiskasutajate

arv (lapse osa ühiskasutusest); korrutis a) ja suhtarv korrutisest b) liidetakse; määrata elatis

vastavalt tuvastatud eluaseme kasutajate arvule ning eluaseme kulude jaotuse valemile, võttes

arvesse ka perehüvitise suurenemist alates 01.01.2023. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist

apellatsioonkaebuse väidetega, mistõttu ringkonnakohus seda taotlusena ei käsitle, vaid annab

nendele hinnangu kaebuse sisulisel lahendamisel.

33. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme

ebaõigesti ja hindas ebaõigesti tõendeid, mis viis osaliselt asja ebaõige lahendi tegemiseni.

Nimelt leidis maakohus ebaõigesti vastuolus kehtiva praktikaga, et hageja peab kandma kostja

eluasemekulusid lähtudes kostja eluasemeks oleva ridaelamuboksi üldpinnast 138 m². Samuti

hindas maakohus ebaõigesti kostja esitatud tõendeid ratsatreeningute osas ja järeldas neist

vääralt, et võrreldes varasema maakohtu otsusega tuvastatud kuludega on kostja kulud

treeningute osas 2022. aastal suurenenud.

34. Harju Maakohtu 18.05.2020 otsusega mõisteti tsiviilasjas nr 2-20-234 hagejalt kostja

kasuks välja igakuine elatis kehtiva miinimummäära ulatuses, s.o 292 eurot kuus, kuid mitte

vähem kui 50% ulatuses Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates 7.

jaanuarist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o 15. oktoobrini 2024. Tsiviilasjas nr 2-

20-234 tehtud otsuses tuvastas maakohus lapse (käesolevas asjas kostja) ülalpidamiseks

vajalike kuludena järgmised kulud, kokku 798 euro ulatuses: kulud üürile ja

kommunaalkuludele 350 eurot, toidukulud 130 eurot, transpordikulud 40 eurot, kulud

tervishoiule ja hügieenile 25 eurot, kulud koolitarvetele 15 eurot, kulud riietele ja jalanõudele

25 eurot, kulud treeningutele ja viiulitundidele 193 eurot, muud kulud 20 eurot.

35. Pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses enam selle üle, et käesoleval ajal ei ole kostja

kulud toidule, transpordile, tervishoiule, hügieenile, koolitarvetele, riidetele ja jalanõudele ning

muudele kuludele suurenenud võrreldes eelmise kohtulahendi tegemise ajaga, mistõttu on need

kulud kokku 255 eurot kuus. Pooled vaidlevad kostja eluasemekulude ja ratsatreeningu kulude

suurenemise ning sidekulude suuruse üle.

36. Kõigepealt käsitleb ringkonnakohus kostja eluasemega seotud kulusid. Pooled vaidlevad

selle üle, kas maakohus lähtus õigesti sellest, et kostja elukohaks olevat ridaelamuboksi

kasutavad koos kostjaga kokku kolm isikut (kostja, tema ema ja äriühing) või kasutavad seda

viis isikut. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas kostja ülalpidamiskuludena saab lähtuda

kostja elukohaks oleva ridaelamuboksi suurusest ning kas maakohus on kostja kasutuses oleva

pinna suuruse õigesti arvutanud.

2-22-4549

36.1. Maakohus leidis käesolevas asjas, et kostja elab koos oma seadusliku esindajaga,

viimasele kuuluvas ridaelamu boksis, mille üldpind on 138 m², millest lapse tuba moodustab

16,8 m² ning ülejäänud on ühiskasutuses. Hageja arvates eksis maakohus nimetatud

ridaelamuboksi kasutajate arvu tuvastamisel, kuna hageja teada kasutab seda veel lisaks ka

kostja ema elukaaslane koos oma lapsega. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu. Kostja esitas

apellatsioonkaebuses selgituse, et kostja ema elukaaslane elab Paides ja üksnes aeg-ajalt on

viibinud kostja elukohas. Lisaks kinnitab kostja, et selline kostja ema ja elukaaslase suhe,

millest võiks eeldada tulevikus toetust kostja perele, on ka lõppenud. Oma selgituse kinnituseks

esitas kostja väljavõtte Eesti Rahvastikuregistrist, millest nähtub, et Q elukohaks on

registreeritud Paide linn, XXX (tl 158). Ringkonnakohus peab kostja selgituse ja lisatud tõendit

arvestades põhjendatuks kostja väidet, et kostja elukohaks olevat ridaelamuboksi kasutavad

üksnes kostja ja tema ema. Kostja esitas ka F OÜ registriväljavõtte, millest nähtub, et äriühing

on registreeritud aadressile KKK (tl 157). Maakohus leidis, et kostja elukohta kasutab lisaks

kostjale ja tema emale ka äriühing F OÜ (seega kokku 3 isikut). Kuna asjaolu, et kostja elukohta

kasutaks vähem kui kolm isikut, ei ole apellatsioonimenetluses kahtluse alla seatud, saab

ringkonnakohus lähtuda kolmest isikust.

36.2. Maakohus viitas õigesti sellele, et lapse ülalpidamiseks vajaliku eluasemevajaduse

ulatuse ja rahalise väärtuse saab määrata kindlaks eluaseme kasutamisest saadava varaliselt

hinnatava eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu, kuna laps saab vanema kasutuses olevas

eluruumis elades kasutuseeliseid tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 mõttes.

Korteri kasutuseelise väärtuse saab TsÜS § 65 vastavalt kohaldades määrata kindlaks eluruumi

kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o eluruumi üürimisel saadava

üüri järgi. Maakohus tuvastas kostja esitatud üürikuulutuste pinnalt, et kostja elukohaks oleva

ridaelamuboksi keskmine igakuine üüritasu on vähemalt 1000 eurot. Hageja ei vaidlusta, et

sellise ridaelamuboksi puhul võibki keskmine igakuine üüritasu olla 1000 eurot kuus, kuid

hageja väitel ei ole põhjendatud sellist kulu arvesse võtta lapse ülalpidamiseks vajaliku elatise

suuruse leidmisel. Hageja väitel tuleks lähtuda mõistlikust vajalikust elamispinnast, milleks on

3-toaline korter. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus oleks pidanud lähtuma

mõistliku suurusega eluruumist. Riigikohus on ülalpidamisasjas leidnud, et eluasemekulude

hindamisel tuleks ühtlasi hinnata, kas oleks mõistlik soetada väiksem eluruum, minna

üürikorterisse vm viisil eluaseme kasutamine ümber korraldada (RKTKo 16.10.2013, 3-2-1-

69-13, p 19). Hageja esitas apellatsioonkaebuse lisana tõendid selle kohta, et 3-toalise 63 m2

korteri üür on 490 eurot ja 3-toalise 69 m2 korteri üür on 400 eurot (tl 146-149).

Ringkonnakohus nõustub, et 3-toaline 63-69 m2 suurusega korter on kahe inimese elukohana

mõistliku suurusega, mida ülalpidamisasjas elatise arvutamisel arvesse võtta. Selliselt oleks

kasutuseelis igakuiselt koos kommunaalkuludega (kommunaalkulude suuruse üle vaidlust ei

ole ja hageja on nõus need jagama kahega) 699,48 eurot, millest 1/3 on 116,58 eurot.

36.3. Kuna ringkonnakohus on eelnevast tulenevalt vähendanud kostja ülalpidamiseks vajalike

kulude leidmiseks mõistliku elamispinna suurust, ei pea ringkonnakohus võimalikuks vastata

hageja apellatsioonkaebuse väitele selle kohta, et maakohus on ridaelamuboksi elamispinna

jaotusprintsiipi ebaõigesti kohaldanud. Hageja ei ole esile toonud, kuidas peaks kohus

elamispinna jaotusprintsiipi kohaldama juhul, kui kohus lähtub 3-toalisest 63-69 m2 suurusega

korterist.

37. Hageja hinnangul on maakohus ebaõigesti leidnud ka kostja sidekulude suuruse, lähtudes

seejuures ebaõigest kostja eluaset kasutavate isikute arvust. Kuna ringkonnakohus asus

eelnevalt seisukohale, et lähtuda tuleb kolmest kostja elukohta kasutavast isikust, on maakohus

õigesti leidnud, et kostja sidekulud on 38 eurot kuus. Kostja on need kulud tõendanud ja selles

osas ei pea ringkonnakohus vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata.

2-22-4549

38. Hageja on vaidlustanud maakohtu järelduse kostja ratsatreeningu kulude suurenemise osas.

Varasemas otsuses (asjas nr 2-20-234) on kohus kostja hobidega seotud kulu (treeningutele ja

viiulitundidele) pidanud põhjendatuks 193 euro ulatuses kuus. Käesolevas asjas leidis

maakohus, et ratsutamisega seotud kulu on tõendatud 250 eurot kuus. Hageja ei ole

vaidlustanud, et kostja ratsatreeningute igakuine kulu on 2022. aastal olnud 250 eurot kuus.

Hageja leiab, et maakohus ei ole põhjendanud, miks sellises suuruses kulu on kostja

ülalpidamiseks vajalik ja mõistlik kulu. Hageja hinnangul on põhjendatud üksnes

ratsaspordikooli õppemaksu kulu 30 eurot kuus. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et

maakohus on võtnud kostja ülalpidamiseks vajalike põhjendatud kulude osas ebaõigesti arvesse

mõlema ratsakooli kulu.

38.1. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja käis 2022. aastal XXXs, mille kulu oli 2022.

a veebruaris 251,68 eurot (tl 28), 2022. a mais 30 eurot (tl 87), juunis 123 eurot (tl 88), juulis

163 eurot (tl 90), augustis 123 eurot (tl 109 pöördel) ja oktoobris 123 eurot (tl 114 pöördel).

Alates 01.06.2022 on kostja käinud lisaks YYY, mille kulu juunis ja juulis oli 222 eurot kuus

(tl 89 ja 91) ning lisaks augustis 74 eurot (tl 109) ja oktoobris 154 eurot (tl 115). Kostja märkis

oma 05.08.2022 menetlusdokumendis, et kostja käib ratsakoolis aastaringselt ning mõlema

kooli kulu on kostja kandnud tulenevalt sellest, et hetkel pole teada, kas lapse isale jääb

kohustus kulude kandmiseks samas suurusjärgus, mis seni. Seega ei ole ringkonnakohtu

hinnangul kostjal sisuliselt vajalik oma hobiga tegelemiseks käia kahes ratsakoolis korraga ning

kohus peab kostja ülalpidamiseks kostja vajaduste ja nende rahuldamiseks tehtavate kulude

osas arvesse võtma üksnes ühe kooliga seonduva kulu.

38.2. Ringkonnakohus ei nõustu aga hagejaga, et sellise kulu suuruseks peaks olema üksnes

kooli õppemaks 30 eurot. Vajalikuks kuluks on praktikas peetud ka sellist kulu, mis on vajalik

lapse vaimseks ja füüsiliseks arenguks. Kostjal on vaimse tervisega ja õppimisega olnud

probleeme ning kostja käib nõustamisel. Hobidega, sealhulgas ratsutamisega tegelemine on

lapse arenguks ning ka vaimse tasakaalu leidmiseks ringkonnakohtu arvates oluline. Sellele, et

tegemist on kostja jaoks olulise hobiga, viitab ka see, et kostja on käinud ratsutamas tänaseks

juba 7 aastat.

38.3. Kostja tugines tsiviilasjas nr 2-20-234 sellele, et ratsatrenn on 220 eurot kuus, ratsalaager

2 korda aastas 50 eurot ja ratsutamise varustus/turvavahendid jagatuna 3 aasta peale 20 eurot.

TsMS § 497 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool

nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Kuna YYY kulu on käesoleval hetkel 222

eurot kuus, siis on ringkonnakohtu arvates tegemist olukorraga, kus kostja kulu võrreldes

tsiviilasja nr 2-20-234 menetluse ajal esinenud olukorraga muutunud ei ole ning selle kulu osas

ei ole põhjendatud maakohtu poolt varasemalt kostja kasuks välja mõistetud elatist suurendada

ning endiselt tuleb lähtuda maakohtu poolt tuvastatud 193 euro suurusest kulust.

38.4. Kuna ringkonnakohus leidis, et kostja ratsatreeningutega seotud kulu võrreldes

varasemalt tuvastatud kuluga muutunud ei ole, ei pea ringkonnakohus vajalikuks vastata hageja

väitele, mis puudutab sellise hobiga tegelemiseks vanemate kokkuleppe puudumist.

39. Hageja palub arvesse võtta uue asjaoluna, et 01.02.2023 jõustunud PHS § 17 lõike 3

muudatuse kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot seni

kehtinud 60 euro asemel. Muutunud sätet rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2023. 1.

jaanuaril 2022. a jõustunud PKS § 101 lg 5 järgi ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses,

milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Seega tuleb

suurenenud peretoetust arvesse võtta ka käesolevas asjas kostja vajaduste muutumise

hindamisel alates 01.01.2023.

2-22-4549

40. Eeltoodust tulenevalt tuleb seega arvestada kostja ülalpidamiseks vajalike kuludena

eluasemekulu 116,58 eurot, ratsatreeningukulu 193 eurot, sidekulu 38 eurot ning ülejäänud

vaidluse all mitteolevat kulu 255 eurot. Kokku moodustab see 602,58 eurot, millest ½ on 301,29

eurot.

41. Hageja täiendava 06.11.2023 selgituse kohaselt leiab hageja, et eeldusel, et kostja eluaset

kasutab kokku kolm isikut ning et kolmele isikule piisab 3-toalisest korterist, mille üldpind on

keskmiselt võetuna kostja praegusest üldpinnast täpselt poole väiksem, tuleb rakendada

maakohtu poolt kohaldatud kolmeks jaotamise põhimõtet. Sellest tulenevalt palub hageja

määrata elatise suuruseks: alates 25.04.2022 kuni 31.12.2022 248,08 eurot kuus (eluase 116,58

eurot, treening 15 eurot, side 19 eurot ning ülejäänu vastavalt juba jõustunud elatiseotsusele

127,50 eurot, kokku 278,08 eurot, millest tuleb maha arvata igakuisest peretoetusest 60 eurot

pool, s.o 30 eurot); alates 01.01.2023 kuni kostja täisealiseks saamiseni (s.o 15.10.2024) 238,08

eurot kuus (eluase 116,58 eurot, treening 15 eurot, side 19 eurot ning ülejäänu vastavalt juba

jõustunud elatiseotsusele 127,50 eurot, kokku 278,08 eurot, millest tuleb maha arvata igakuisest

peretoetusest 80 eurot pool, s.o 40 eurot).

41.1. Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et hageja eluaseme kasutamise osas on õige lähtuda

kolmest isikust. Ringkonnakohus leidis nõustudes hagejaga, et 3-toalise 63-69 m2 suurusega

korteri puhul oleks kasutuseelis igakuiselt koos kommunaalkuludega 699,48 eurot, millest 1/3

on 116,58 eurot. Samuti tuvastas ringkonnakohus, et kostja ülalpidamiskulu kokku moodustab

602,58 eurot, millest ½ on 301,29 eurot.

41.2. Arvestades igakuisest ülalpidamiskulust maha lapsetoetuse, tuleb ringkonnakohtu

hinnangul varasemat elatist alates 25.04.2022 kuni 31.01.2023 vähendada 271,29 euroni ning

alates 01.02.2023 kuni kostja täisealiseks saamiseni vähendada 261,29 euroni. Seega saab

ringkonnakohus hageja taotluse rahuldada osaliselt.

42. Kuna on tegemist ülalpidamisasjaga, jättis maakohus poolte menetluskulud õigesti TsMS §

164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Põhjusel, et apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ning

arvestades, et tegemist on ülalpidamisasjaga, tuleb TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg 1 ning TsMS §

164 lg 1 alusel apellatsioonimenetluses kantud kulud samuti jätta poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Maris Kuurberg

Parandatud 12.01.2024 määrusega

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt Y 14.12.2023 vigade parandamise taotlus.

2-22-4549

2. Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 27.11.2023 kohtuotsuse resolutsiooni punktides

5 ja 7.3.1 esinev ilmne ebatäpsus, lugedes õigeks kostja täisealiseks saamise

kuupäevaks 15.10.2025.

3. Muus osas jätta Y 14.12.2023 taotlus Tallinna Ringkonnakohtu 27.11.2023

kohtuotsuses vigade parandamiseks rahuldamata.