2-23-16409/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Määruse tegemise aeg ja koht

24. november 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-23-16409

Tsiviilasi

R. A. hagi L. J. K. vastu põlvnemise tuvastamiseks

Menetlustoiming

hagi menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: R. A. (isikukood XXX, viibimiskoht XXX)

Kostja: L. J. K. (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta R. A. i hagi L. J. K. (K.) vastu põlvnemise tuvastamiseks menetlusse võtmata.

2. Jätta menetluskulud R. A. i kanda.

3. Määrus toimetada kätte hagejale.

4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

R. A. (hageja) esitas 20. novembril 2023 Harju Maakohtule hagi L. J. K. (kostja) vastu isaduse

tuvastamiseks. Harju Maakohus edastas asja 23. novembri 2023 määrusega kohtualluvuse järgi

lahendamiseks Tartu Maakohtule.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagi

menetlusse võtmata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus

on seisukohal, et R. A. i hagi tuleb jätta menetlusse võtmata, kuivõrd hagiga ei ole võimalik

selles sisalduvat eesmärki saavutada.

Hagiavalduse kohaselt võib hageja arvates olla ta kostja isa, kuivõrd hagejal oli kaitsmata

vahekord naisega, kes sarnaneb kostja emaga, ajal, mis ühtib kostja sünniajaga. Hageja palub

kontrollida kostja põlvnemist.

Kohus märgib, et kostja isa on rahvastikuregistrisse kantud. Seega on hageja eesmärgi

saavutamiseks, milleks on kostja põlvnemise tuvastamine hagejast, ainus võimalus

perekonnaseaduse (PKS) § 91 lg 1 järgi rahvastikuregistrisse kantud isa isaduse vaidlustamine

ning seejärel enda isaduse tuvastamine.

PKS § 91 lg 1 näeb ette, et isaduse vaidlustamise õigus on mehel, kelle isadus on tuvastatud

tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel.

Ühe aasta jooksul lapse sünnist arvates võib isaduse vaidlustada ka mees, kes taotleb enda

isaduse tuvastamist selle mehe asemel, kelle isadus on kindlaks tehtud tulenevalt abielust lapse

emaga või kes on isaduse omaks võtnud. Kui lapse sünnist on möödunud rohkem kui aasta,

võib enda isaduse tuvastamist taotlev mees vaidlustada teise mehe isaduse isana

rahvastikuregistrisse kantud mehe ning lapse ema nõusolekul. Eelmises lauses nimetatud

nõusolekute puudumisel võib kohus lapse huve arvestades anda mõjuval põhjusel enda isaduse

tuvastamist taotlevale mehele loa vaidlustada teise mehe isadus.

Kostja on käesoleval hetkel 16-aastane. Seega on möödunud PKS § 91 lg 1 teises lauses

sätestatud tähtaeg isaduse vaidlustamiseks ning asjas kohalduvad PKS § 91 lg 1 kolmas ja neljas

lause, mille kohaselt on hagejal isaduse vaidlustamiseks vajalik rahvastikuregistrisse kantud isa

ja ema nõusolekut. Sellist nõusolekut pole hageja kohtule esitanud.

PKS § 91 lg 1 neljas lause näeb ette, et nõusolekute puudumisel võib kohus lapse huve

arvestades anda mõjuval põhjusel enda isaduse tuvastamist taotlevale mehele loa vaidlustada

teise mehe isadus. Hageja ei ole esile toonud, milline on see mõjuv põhjus, miks peaks kohus

siiski andma hagejale loa teise mehe isaduse vaidlustamiseks. Kohtute infosüsteemi andmete

kohaselt viibib hageja käesoleval hetkel vahi all mh kahtlustusega, et hageja on novembris-

detsembris 2022 korduvalt ja järjepidevalt füüsiliselt ning sotsiaalmeedia platvormidel kostjaga

kontakti otsinud, mh käinud kostja kodus. Sellega on hageja kahtlustuse kohaselt toime pannud

karistusseadustiku (KarS) § 1573 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lapse huve arvestades

võtab kohus hagejale sellise kahtlustuse esitamist äärmiselt tõsiselt, kuna välistada ei saa, et

hagi esitamise tegelik motiiv on taaskord kostjaga kontakti otsida. Viidatud asjaolud ei

võimalda kohtule mingil juhul anda hagejale luba teise mehe isaduse vaidlustamiseks. Kohtu

seisukoht võib muutuda alles pärast õigeksmõistvat kohtuotsust.

Muud hagiavalduses toodud väited, nagu võiks kostja elukoht olla kahjulik tema vaimsele

tervisele ning kostja võib kannatada oma elukohas vägivalla ja seksuaalse väärkohtlemise all,

jätab kohus motiveerimatuse tõttu tähelepanuta.

Kohus leiab, et käesolevalt esitatud hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Kohus keeldub TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest.

TsMS § 372 lg 4 teise lause järgi kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmast, ei

toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse

võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub

hagiavalduse menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole

esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik