3-23-2405/9 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Maret Altnurme

Määruse tegemise aeg ja koht

24.11.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2405

Haldusasi

X

kaebus

Tallinna

Kesklinna

Valitsuse

sotsiaalhoolekande osakonna 27.10.2023 otsuse nr 5-

8/4324-1 tühistamiseks ja Tallinna linna kohustamiseks

vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindaja TK

Vastustaja – Tallinna linn, esindajad KT, MP ja MR

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 01.11.2023 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 01.11.2023 määruse

resolutsiooni p 7 peale haldusasjas nr 3-23-2405.

2. Võtta asja juurde määruskaebuse lisa 1 (dtl 155).

3. Tagastada Xle määruskaebuse lisad 2, 3, 4 ja 5 (dtl 157‒161).

4. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 01.11.2023 määruse

resolutsiooni p 7 haldusasjas nr 3-23-2405 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1, § 252 lg

7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 15.10.2023 Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale

sotsiaaltoetuste taotluse, milles taotles toimetulekutoetust 2023. a oktoobrikuu eest.

2. X esitas 27.10.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna linna viivituse

õigusvastasuse tuvastamiseks ning linna kohustamiseks vaadata läbi kaebaja 15.10.2023

sotsiaaltoetuse taotlus. Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus toimetulekutoetuse

maksmiseks.

3-23-2405

2(7)

3. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond jättis 27.10.2023 otsusega

nr

5-8/4324-1

„Sotsiaalhoolekandelise

abi

andmise

otsus“

X

taotluse

sotsiaalhoolekandeseaduse (SHS) § 134 lg 4 p-de 7 ja 8 alusel rahuldamata.

Taotlejat teavitati 19.10.2023 vajadusest ilmuda toetuse taotlemiseks sotsiaalhoolekande

osakonda ning esitati loetelu vajalikest dokumentidest ja teabest (pereliikmete pangakontode

väljavõtted, kuna esitatud väljavõtetel ei kajastu sissetulekud ja väljaminekud; selgitused poja

elukoha ja leibkonda kuulumise kohta ning temale kuuluvate väärtpaberite ja tema omandis

oleva ettevõtte kohta), mis tuleb taotlejal esitada. Taotleja keeldus 19.10.2023 e-kirjas

vastuvõtule tulemast ega esitanud lisadokumente ja selgitusi, vaid esitas teavet valikuliselt.

Eesti Töötukassa andmetel on taotleja jätkuvalt töötu. Eesti Hariduse Infosüsteemist nähtub, et

taotleja on alates 23.08.2023 FFF üliõpilane. Äriregistri andmetel on taotleja otseselt seotud

järgmiste ettevõtetega: 1) A OÜ (juhatuse liige; äriregistris kustutamishoiatus), 2) F OÜ (40%

omanik, taotleja osakud arestitud kohtutäituri poolt), 3) I OÜ (50% omanik, esindusõigus ja

kasusaaja; osaühing likvideerimisel), 4) S MTÜ (juhatuse liige ja esindusõigus). Taotleja ja

tema pere elab aadressil XXX, kuhu on registreeritud lisaks nimetatud ettevõtetele M OÜ

(kehtetu ärinimi G OÜ), kus taotleja tegutseb enda sõnul vabatahtlikuna. Taotleja maksab üüri

enda kui eraisiku ja tema ettevõtte vahel sõlmitud üürilepingu alusel. Toimetulekutaotlusele

lisatud T korteriühistu 09.10.2023 arve nr 141 järgi puudub seisuga 30.09.2023 eluasemekulude

võlgnevus. Eesti Energia AS 30.09.2023 arve järgi kuulub tasumisele septembri 2023 eest

elektrienergia kulu 53,58 eurot ja eelneva perioodi eest võlga ei ole.

13.04.2023 kodukülastusel oli näha, et aadressil XXX toimub G OÜ (alates oktoober 2023

ärinimi M OÜ) äritegevus (korteris oli palju erinevaid kaubakaste, pakendeid, toidunõusid jne),

mida taotleja suuliselt kinnitas.

13.06.2023 toimetulekutoetuse otsuses soovitati taotlejal leida soodsama üüritasuga elamispind

ja anti tähtajaks kolm kuud. Juhiti tähelepanu sellele, et toimetulekutoetuse määramise aluseks

olevad eluasemekulude piirmäärad on väiksemad kui taotleja üüritasu 800 eurot. 27.07.2023

vastuvõtul pakuti võimalust saada üürimise nõustamise ja toetamise teenust, millest taotleja

suuliselt keeldus.

Taotleja selgitas 27.07.2023 vastuvõtul, et juhatuse liikme tasusid, autoritasusid enda kirjutatud

raamatute „XXX“, „YYY“ eest, töötasu G OÜ-st ja dividenditulu ta ei saa. Samas tegeleb

taotleja sotsiaalmeedias aktiivselt raamatute reklaamimise ja müügiga. Viidatud ettevõtte

kodulehel ja sotsiaalmeedias on kaupade tellimisel kontaktisikuks taotleja, kes teeb kaupadele

reklaami. 28.08.2023 e-kirjas selgitas taotleja, et tegeleb XXX MTÜ kaudu suhkru- ja

gluteenivaba ning madalate süsivesikutega toidu propageerimisega ja loob retsepte ning tegu

on heategevusega. Taotleja kontaktandmed on iluteenuste firma A lehel, mida ta samuti

sotsiaalmeedias reklaamib ja mille teenusaja broneerimiseks ning toodete ostmiseks tuleb

ühendust võtta taotleja isiklikul telefoninumbril, mis on antud kontaktiks ka toimetulekutoetuse

taotlusel. Taotleja selgitas 02.08.2023 e-kirjas, et viidatud firmaga tal seos puudub.

Sotsiaalhoolekande osakonnal ei ole tekkinud taotleja ja tema perekonnaliikmete

majanduslikust olukorrast terviklikku ülevaadet. X on esitanud teavet valikuliselt.

Sotsiaalhoolekande osakond on korduvalt palunud Xlt selgitusi selle kohta, kuidas toimub pere

igapäevane majandamine, kuivõrd esitatud pangakontode väljavõtetelt ei nähtu perekonna

tulusid (taotleja stipendium koolist, tütre riiklik lapsetoetus, tütre töövõimetoetus, tütre riiklik

puudetoetus, elatis (vastavalt 06.10.2023 kodukülastuse aktile maksab elatist 500 eurot isa eest

vanaema)) ega igapäevaeluga seotud kulutusi (toidukaubad, esmatarbekaubad, sideteenuste

tasud, eluasemekulud jne). Täpsustavatele küsimustele ei ole taotleja asjakohaseid selgitusi

andnud. Sotsiaalhoolekande osakonnal on kahtlus, et taotleja ei ole esitanud kõiki perega seotud

3-23-2405

3(7)

pangakontode väljavõtteid, kuna näiteks tema poja varasemalt esitatud pangakonto väljavõttelt

on näha ka intressitulu laekumist, mille kohta taotleja ei ole selgitusi esitanud.

Sotsiaalhoolekande osakonnal on alust arvata, et X varjab oma tegelikke tulusid. Seega ei ole

kohalikul omavalitsuse olnud võimalik hinnata X ja tema pere sotsiaalmajanduslikku

toimetulekut terviklikult.

Taotleja andis 06.10.2023 kodukülastusel nõusoleku iseseisvat toimetulekut soodustavatele

majandamisnõustamise- ja võlanõustamise teenustele suunamiseks, kuid ei ole siiani

allkirjastanud eluaseme küsimuses koostatud juhtumiplaani, mille alusel oleks võimalik ta

teenustele suunata.

4. X esitas 29.10.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse täienduse, milles palus tühistada

Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna 27.10.2023 otsus nr 5-8/4324-1,

tuvastada 27.10.2023 otsuse ja menetlusega viivitamise õigusvastasus ning kohustada Tallinna

linna vaatama kaebaja taotlus uuesti läbi. Kaebaja palus esialgse õiguskaitse taotluses maksta

talle 2023. a oktoobri eest toimetulekutoetust 1283,57 eurot. Kaebajal on esialgse õiguskaitse

vajadus, sest vastustaja on nelja kuu vältel keeldunud toimetulekutoetuse maksmisest, mille

tõttu on tõsises ohus kaebaja ja tema perekonnaliikmete esmavajaduste rahuldamine. Kaebaja

ja tema alaealise diabeetikust tütre esmavajaduseks on toit, ravimid ja elukoht. Samuti on

kaebaja tervis ja stressitase tõusnud sellisele kõrgusele, et ta ei pruugi olla enam suuteline toime

tulema.

Vastustaja on toimetulekutoetuse maksmisel kohaldanud õigusnorme kaebaja suhtes

valikuliselt ja arusaamatult. Tänaseks ei ole kaebajal ja tema pereliikmetel enam raha söögi

muretsemiseks ning tekkinud on võlgnevus eluasemekulude tasumisel, mis võib lõppeda

üürilepingu ülesütlemisega ja eluaseme kaotusega. Kui kaebaja ei tasu jooksvaid elektriarveid,

siis võidakse elekter välja lülitada. Tegemist on üliraske tagajärjega, sest kaebajal puudub raha

uue eluaseme üürimiseks ja kolimiseks. Kaebaja ei ole saanud ka toiduabi, toidukaart lõppes

30.09.2023 ja telefonioperaatorid on saatnud teated võlgnevuste kohta ning lubavad teenuste

kasutamise võimaluse lõpetada. Kaebaja ja tema tütar on mõlemad seotud õppetööga, mis

internetiühenduseta on võimatu. Kaebajal ei ole sellist sissetulekut, mis võimaldaks katta

perekonna kulud eluasemele, toidule, esmatarbekaupadele, ravimitele, sidevahendi

kasutamisele jne.

5. Tallinna linn palus 31.10.2023 vastuses tagastada kaebus HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel ja

jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik

saavutada kaebuse eesmärki. Vastustaja tegi 27.10.2023 kaebaja taotluse osas otsuse. Otsus on

tehtud vastavalt SHS § 134 lg-le 2 viie tööpäeva jooksul pärast kõikide dokumentide esitamist,

seega tähtaegselt.

Kaebus on perspektiivitu. Kaebaja on avaldanud enda ja perekonna kohta teavet valikuliselt

ning seda on vastustaja 27.10.2023 toimetulekutoetuse määramata jätmise otsuses kirjeldanud.

Kaebaja ei ole teinud taotluse menetlemisel igakülgset koostööd. Kaebaja on jätnud märkimata

perekonna sissetulekud ning esitanud pangakontode väljavõtted, kus ei kajastu ei perekonna

sissetulekud ega väljaminekud.

Sotsiaalkindlustusameti andmebaasi tehtud päringust nähtub, et kaebajale on määratud riiklik

lapsetoetus 80 eurot ja kaebaja tütrele puudetoetus 36,31 eurot. Eesti Töötukassa andmebaasi

tehtud päringu kohaselt on kaebaja tütrele septembris 2023 määratud töövõimetoetus 328,66

eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel on kaebaja saanud Eesti Töötukassalt tulu 327,05 eurot.

Lisaks makstakse kaebajale elatist 500 eurot, mida tõendab 06.10.2023 kodukülastusakt.

Arvestades seda, et toimetulekutoetuse mõistes oleks toimetulekupiiri määr esmavajaduste

rahuldamiseks (SHS § 131 lg 3 kohaselt minimaalsed tarbimiskulud toidule, riietusele ja

3-23-2405

4(7)

jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele) kaebaja perekonnale (ema ning alaealine ja

täisealine laps) 600 eurot, mis on kaetud Eesti Töötukassalt saadud tulu, lapsetoetuse, elatise

ning tütrele makstava töövõimetoetusega ning lisaks on tütrele määratud puudetoetus, on

vahendid esmavajaduste rahuldamiseks perekonnal üldjoontes ka olemas. Seega ei vasta tõele

kaebaja väide, et temal ja tema perekonnal puudusid septembris 2023 sissetulekud.

Kaebajal

puudub

esialgse

õiguskaitse

vajadus.

Kaebajal

võivad

tekkida

seoses

toimetulekutoetuse mittemääramisega võlgnevused, kuid see on vaid hüpoteetiline.

Toimetulekutoetuse taotlusele lisatud elektrienergia ja eluasemekulude arvetelt nähtub, et

seisuga 30.09.2023 võlgnevusi ei ole. Üürisuhe on korteri omanikul A OÜ-ga, mille esindaja

kaebaja ise on ning kaebaja on osaühingu esindajana sõlminud omakorda üürilepingu iseenda

kui füüsilise isikuga. Äriregistri andmetel on kaebaja elukoha aadressile XXX registreeritud

kuue äriühingu asukoht. Tavapäraselt kannavad äriühingud ka enda asukohaga seotud kulud,

kui mitte täies ulatuses, siis osaliselt. On arusaamatu, miks on äriühingud nimetatud aadressile

registreeritud, kui asukohaga seotud kulusid nende poolt ei kanta. Kaebaja selles osas selgitusi

andnud ei ole.

Kaebaja on esitanud vastustajale ka taotluse munitsipaaleluruumi üürimise taotlejana arvele

võtmiseks, mis on menetluses ja mille osas tehakse otsus pärast kaebaja majandamis-, võla- ja

üürinõustamisel osalemist.

Praeguses asjas ei ole esialgse õiguskaitse korras põhivaidluse ette ära otsustamine

põhjendatud.

Kaebajale

oleks

äärmiselt

ebaõiglane

määrata

ebavõrdselt

teiste

toimetulekutoetuse taotlejatega toetust õigusaktidega kehtestatud reegleid järgimata ning

abivajadust ja asjaolusid kohaselt hindamata.

6. Tallinna Halduskohus jättis 01.11.2023 määruse resolutsiooni p-ga 7 esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Toimetulekutoetuse eesmärk on leevendada abi vajava isiku või perekonna materiaalset

puudust ning tagada neile minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks (SHS § 131 lg

1). Toetuse maksmisega tagatakse isikule või perekonnale minimaalne asendussissetulek, mis

võimaldab jooksvalt katta kõige põhilisemad vajadused. Sellises olukorras ei ole välistatud, et

teatud juhtudel, nt kui äärmise materiaalse puuduse korral esineb tõsine oht, et riivatud saavad

ka muud põhiõigused, tuleb pidada esialgse õiguskaitse kohaldamist ning seega ka asja osaliselt

ette ära otsustamist põhjendatuks. Praegusel juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Olukorras,

kus kaebaja ja tema perekonna sissetulek septembrikuus oli vähemalt 1272,02 eurot

(lapsetoetus 80 eurot, tütre puudetoetus 36,31 eurot, tütre töövõimetoetus 328,66 eurot, kaebaja

tulu Eesti Töötukassalt 327,05 eurot ning elatis 500 eurot), on vastustaja õigesti leidnud, et

vähemalt esmavajaduste rahuldamiseks on kaebajal vahendid üldjoontes olemas. Lisaks ei saa

ilmselgelt alusetuks pidada vastustaja kahtlust, et kaebajal on ka täiendavaid sissetulekuid,

millest ta vastustajat teavitanud ei ole. Seega ei esine ohtu, et kaebajal ja tema

perekonnaliikmetel poleks kohtumenetluse ajal võimalik katta kõige põhilisemaid vajadusi.

Järelikult ei esine kaebajal esialgse õiguskaitse vajadust. Tegemist ei ole olukorraga, kus tuleks

pidada põhivaidluse ette otsustamist põhjendatuks.

Esialgse õiguskaitse vajadust ei saa tuletada ka seoses kaebaja väidetud eluaseme kaotamise

ohuga. Vastustaja on esitanud asjaomased üürilepingud. Seoses kaebaja ja tema tütre elukohaga

(XXX) on 25.08.2016 sõlmitud üürileping W ja A OÜ vahel. Selle kohaselt lubatakse üürnikuga

koos eluruumis elada kaebajal, tema lastel ja Ql ning üüri suuruseks on 1000 eurot kuus. Lisaks

on A OÜ ja kaebaja vahel 26.08.2016 sõlmitud üürileping, mille tingimused on samad. Esitatud

dokumentidest ei nähtu, et kaebaja ja tema perekonda ähvardaks otsene oht üüripinnalt

väljatõstmiseks. Selleks peaks osaühing esitama kaebaja vastu kohtusse hagi üüri ja

3-23-2405

5(7)

kommunaalkulude võlgnevuse sissenõudmiseks ning valduse vabastamiseks. Sellise hagi

esitamist kaebaja vastu kohtute infosüsteemist ei nähtu. Asjaolusid arvestades ei ole oht kaebaja

ja tema pere üüripinnast ilmajäämiseks tõenäoline. Seega ei ole alust arvata, et

toimetulekutoetuseta jäämine võiks seoses eluasemega tuua lähitulevikus kaebajale kaasa

pöördumatuid tagajärgi.

Kuivõrd kaebajal ei ole esialgse õiguskaitse vajadust, ei pea kohus hindama kaebuse

perspektiivi ega avalikku huvi või riivet kolmandate isikute õigustele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. X palub 08.11.2023 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 01.11.2023 määruse

resolutsiooni p 7 ning rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus ja maksta kaebajale

toimetulekutoetust oktoober 2023 eest 1283,57 eurot.

Halduskohus ei ole õigesti hinnanud ohtu, et kaebaja ja tema pereliikmed kaotavad üüritud

eluruumis elamise õiguse, millega neile tekivad pöördumatud tagajärjed. Üürilepingu

ülesütlemine toimub avalduse esitamisega teisele poolele (võlaõigusseaduse (VÕS) § 325),

mitte hagi esitamisega väljatõstmiseks. Erakorralise ülesütlemise eeldused on juba täidetud

(VÕS § 316), kuna vastustaja on keeldunud toimetulekutoetuse maksmisest viie kuu vältel ja

kaebaja pole suutnud tähtaegselt ja täies mahus A OÜ-le ega Wle üüri tasuda (W 14.08.2023 e-

kiri, lisa 1). A OÜ-l puudub tegevus ja äriühing ei saa kaebaja eest üüri tasuda. Avaldus kaebaja

ja tema tütre kasutuses oleva eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks võib saabuda iga hetk.

Kaebaja perekonna koosseisu on loetud ka kaebaja täisealine laps, kes ei kuulu kaebaja

leibkonda. Kaebaja ja tema alaealise diabeetikust tütre esmavajaduseks on toit ja elukoht.

Kaebaja on saanud ka teated telefonioperaatoritelt võlgnevuste kohta (Elisa ja Telia

tekstisõnumid, lisad 4 ja 5). Kaebaja ja tema tütar on seotud õppetööga, mis internetiühenduseta

on võimatu. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel ei suuda kaebaja tasuda

elektriarveid ja elekter võidakse välja lülitada.

Kaebaja on vastustajalt taotlenud munitsipaaleluruumi eraldamist, kuid vastustaja on teada

andnud, et neil ei ole eluruumi anda (Tallinna Kesklinna Valitsuse 20.10.2023 vastus nr 9-

12/229-3, lisa 2). Tallinna Linnavaraameti ametnikud väitsid 06.10.2023 kohapeal käies, et

suuri kortereid perele pakkuda ei ole ja on ainult ühetoalised (06.10.2023 kodukülastusakt, lisa

3).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele.

Haldusasjas määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse

§ 22 lg 1 p 9). Määruskaebuse kiiremaks lahendamiseks ei pea ringkonnakohus vajalikuks

nõuda vastustajalt täiendavat seisukohta, vaid arvestab tema poolt varem avaldatuga. HKMS §

210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

9. Kaebaja on koos määruskaebusega esitanud järgmised lisad: W 14.08.2023 e-kiri (lisa 1,

dtl 155), Tallinna Kesklinna Valitsuse 20.10.2023 kiri nr 9-12/229-3 (lisa 2, dtl 157),

06.10.2023 kodukülastusakt (lisa 3, dtl 158‒159), Elisa ja Telia tekstisõnumid (vastavalt lisad

4 ja 5, dtl 160‒161). Ringkonnakohus võtab määruskaebuse lisa 1 tõendina asja materjalide

juurde (HKMS § 62 lg 2). Määruskaebuse lisad 2‒5 jätab ringkonnakohus asja juurde võtmata

ja tagastab kaebajale, sest need on haldusasja juurde esitatud juba halduskohtus. Dokumentide

dubleerimiseks puudub vajadus.

3-23-2405

6(7)

10. Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks

enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks peab kaebajat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava

hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (HKMS § 249 lg 1). Esialgse

õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning

hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS §

249 lg 3). Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ei ole välistatud ka olukorras, kus kaebaja

saavutaks sellega sisuliselt oma eesmärgi juba enne asja sisulist lahendamist, kuid sellisel juhul

peaks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esinema ülekaalukas vajadus ning samas ei tohiks

pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine tekitada avalikule huvile või

kolmandatele isikutele olulist kahju (nt Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 19).

11. Halduskohus märkis õigesti, et kaebaja taotletud esialgse õiguskaitse abinõu

kohaldamisega otsustataks vaidlus ette ära, sest kaebaja saavutaks oma eesmärgi juba enne asja

sisulist läbivaatamist. Järelikult õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamist kaebaja ülekaalukas

õiguskaitse vajadus. Praegusel juhul ei ole see tingimus täidetud.

12. Toimetulekutoetuse eesmärk on leevendada ajutise abimeetmena abi vajavate isikute ja

perekondade materiaalset puudust, tagades neile minimaalsed vahendid esmavajaduste

rahuldamiseks (SHS § 131 lg 1). Toetuse maksmine tagab isikule või perekonnale minimaalse

asendussissetuleku, mis võimaldab jooksvalt katta kõige põhilisemad vajadused. Seega tuleb

kohtul esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel hinnata, kas esineb oht kaebaja ja temaga koos

elavate perekonnaliikmete esmavajaduste (näiteks elukoht, minimaalsed tarbimiskulud toidule,

riietusele, jalanõudele, muudele kaupadele ja teenustele) rahuldamisele.

13. Kaebaja 15.10.2023 toimetulekutoetuse taotluse ja määruskaebuse kohaselt kuulub

kaebaja perekonda tema alaealine tütar, kes õpib. 06.10.2023 kodukülastuse aktist nähtuvalt on

kaebaja perekonna hulka arvanud ka täisealise poja, kes õpib ülikoolis ega tööta. Esialgse

õiguskaitse vajaduse põhjendamisel on kaebaja välja toonud, et ohus on kaebaja ja tema tütre

esmavajadused (elukoht ja toit). Kaebaja ei ole suutnud tähtaegselt ja täies mahus tasuda üüri,

on saanud võlateated telefonioperaatoritelt, ning esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamata

jätmisel ei suuda ta tasuda elektriarveid.

14. Toimetulekutoetusele lisatud kaebaja ja tema tütre pangakontode väljavõtetelt septembri

2023 kohta (dtl 103‒105) ei nähtu mingeid sissetulekuid ega väljaminekuid. Vastustaja

31.10.2023 vastusest nähtuvad siiski järgmised pere sissetulekud: Sotsiaalkindlustusameti

andmetel on kaebajale määratud riiklik lapsetoetus 80 eurot (dtl 131) ja tema tütrele puudega

tööealise inimese toetus 36,31 eurot (dtl 132); Eesti Töötukassa andmetel on kaebaja tütrele

määratud septembris 2023 töövõimetoetus 328,66 eurot (dtl 133); Maksu- ja Tolliameti

andmetel on kaebaja saanud Eesti Töötukassalt tulu 327,05 eurot (dtl 134); kaebaja kinnitusel

maksab laste vanaema isa eest elatist/toetust 500 eurot (06.10.2023 kodukülastusakt, dtl 135‒

136). Esitatud andmetel on kaebaja ja tema tütre sissetulek septembris 2023 olnud kokku

1272,02 eurot, mida saab pidada piisavaks vähemalt esmavajaduste rahuldamiseks.

Põhjendatud on ka vastustaja kahtlus kaebaja tulude varjamise kohta, sest miks muidu keelduda

abivajaduse kindlakstegemisel vajalike andmete esitamisest.

15. Toimetulekutaotlusele lisatud kommunaalmaksete arvetest nähtuvalt puudub XXX

korteri osas võlgnevus seisuga 30.09.2023 (vt T korteriühistu 09.10.2023 arve nr 141 (dtl 108);

Eesti Energia 30.09.3023 arve nr 286007935755 (dtl 106-107)). Telefonioperaatorite Telia ja

Elisa tekstisõnumitest ei selgu, millise perioodi võlgnevuse eest meeldetuletus on esitatud.

3-23-2405

7(7)

16. Kaebaja on esitanud koos määruskaebusega W 14.08.2023 e-kirja, milles tuletatakse

meelde, et tasumata on XXX korteri mai ja juuni kommunaalkulud ning juuli ja augusti üür (dtl

155).

Asja materjalide juurde on esitatud XXX korteri üürileping (dtl 137‒140), mis on sõlmitud

25.08.2016 W ja A OÜ vahel. Üürilepingu kohaselt lubatakse üürnikuga koos eluruumis elada

kaebajal, tema lastel ja Ql ning üür on 1000 eurot kuus (15.10.2023 toimetulekutaotluse

kohaselt 800 eurot). Samuti on esitatud A OÜ ja kaebaja vahel 26.08.2016 sõlmitud üürileping

(dtl 141), mille tingimused on samad eelnimetatud üürilepingus tooduga. Üürilepingutest

tulenevalt ei saa kaebaja olla võlgnevuses W ees, vaid A OÜ ees. Asja materjalidest ei nähtu,

et A OÜ poolt oleks esitatud avaldus kaebajaga sõlmitud üürilepingu ülesütlemiseks

võlgnevuse tõttu. Puuduvad andmed ka selle kohta, et korteriomanik W oleks esitanud A OÜ-

le üürilepingu ülesütlemise avalduse. Seetõttu ei saa ohtu kaebaja ja tema pere eluasemest

ilmajäämiseks pidada lähitulevikus tõenäoliseks.

17. Ringkonnakohtu hinnangul ei viita ülaltoodud asjas esitatud tõendid sellele, et oktoober

2023 toimetulekutoetuse esialgse õiguskaitse korras määramata jätmisel oleks kaebaja (ja tema

tütre) minimaalsete esmavajaduste rahuldamine ohus või ähvardaks neid oht jääda ilma

üüripinnast. Seetõttu ei esine sellist ülekaalukat õiguskaitse vajadust, mis õigustaks esialgse

õiguskaitse abinõu kohaldamisega kaebaja eesmärgi saavutamist juba enne asja sisulist

lahendamist. Lõpliku hinnangu selle kohta, kas vastustaja on vaidlustatud otsusega õigesti

jätnud kaebaja toimetulekutoetuse taotluse rahuldamata, tuleb anda asja sisulise läbivaatamise

käigus. Kuivõrd riigi vahendid on toetuste maksmisel piiratud, on kaalukas avalik huvi see, et

toetust makstakse üksnes isikutele, kellel on selle saamiseks vajadus ja õiguspärane alus.

18. Ringkonnakohus selgitab, et kui asjaolud peaksid kohtumenetluse kestel muutuma, on

kaebajal võimalik taotleda kohtult uuesti esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist (HKMS §

253 lg 1).

19. Tallinna Kesklinna Valitsuse 20.10.2023 vastuse nr 9-12/229-3 ja halduskohtule

31.10.2023 esitatud vastuse kohaselt on kaebaja perekonna munitsipaaleluruumi taotlejatena

arvele võtmise lõplik otsustamine seatud sõltuvusse nõustamisteenuse osutamisest, mille käigus

hinnatakse kaebaja perekonna majanduslikku olukorda, toimetulekuvõimet ja vabaturult

Tallinna linna abiga asenduskorteri üürimise võimalust. Vaidlustatud toimetulekutoetuse

rahuldamata jätmise otsuse kohaselt on kaebaja 06.10.2023 kodukülastusel nõustunud

majandamisnõustamise, võlanõustamise ja üürituru nõustamisteenusele suunamisega, kuid ei

ole allkirjastanud juhtumiplaani, mille alusel oleks teda võimalik teenustele suunata. Seega

tuleb munitsipaaleluruumi taotlejana arvelevõtmiseks kaebajal allkirjastada juhtumiplaan.

20. Eelneva põhjal jääb määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu 08.11.2023 määruse

resolutsiooni p 7 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)