2-20-19224/79 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. november 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-19224

Kohtuasi

GLLAMM ASSETS OÜ hagi Swedbank AS-i vastu

kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 5. oktoobri 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

GLLAMM ASSETS OÜ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

223 273 eurot 94 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

GLLAMM

ASSETS

OÜ

(registrikood

12531777), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ann

Tarkin

Kostja

Swedbank

AS

(registrikood

10060701),

lepinguline esindaja BJ

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 5. oktoobri 2022. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid

muuta otsuse põhjendusi.

2. Jätta GLLAMM ASSETS OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus GLLAMM ASSETS OÜ kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

2-20-19224

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. GLLAMM ASSETS OÜ (hageja) esitas 30. detsembril 2020 Harju Maakohtule hagi

Swedbank AS-i (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt välja kahjuhüvitis 201 347,06 eurot

ning seadusjärgses määras edasiulatuva viivise põhivõlalt alates hagi esitamisest kuni põhivõla

kohase tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 20.09.2013 tähtajatu makseteenuse

osutamise lepingu, mille alusel kostja avas hagejale Swedbank AS-is arvelduskonto

(makseteenuse leping või leping). Lepingu punktide 2 ja 3.1 alusel kohustus kostja võimaldama

hagejal oma pangakontot kasutada maksetehingute tegemiseks hageja korraldusel. Hageja ja

kostja täitsid makseteenuse lepingut ilma kuni 2020. a kevadeni. Hageja sõlmis 20.04.2020

suuremahulise desoaine müügilepingu Ühendkuningriigi äriühinguga Taeg Energy Ltd

(edaspidi Taeg), kellel oli desoaine tarnimiseks sõlmitud suuremahuline koostööleping

Ühendkuningriigi valitsuse Tervisehoiu- ja Sotsiaalhoolekande Osakonnaga (UK Department

of Health and Social Care; edaspidi DHSC). DHSC oli hageja poolt tarnitava desoaine

lõppklient, kes tasus Taegile desoaine eest, mille Taeg ostis omakorda hagejalt.

1.2. Kostja peatas 04.05.2020 ootamatult makseteenuse lepingu täitmise ja blokeeris hageja

pangakonto kasutamise seoses kahtlusega hageja lepingupartneri Taegi tehtud rahaülekande

seaduslikkuses. Kostja blokeeris hageja konto hoolimata sellest, et hageja oli kostjat eelnevalt

teavitanud Taegiga 20.04.2020 sõlmitud suuremahulisest müügilepingust ja lepingu täitmisega

seotud raha laekumisest. Konto blokeerimise tõttu ei saanud hageja enam kasutada oma kontol

olevaid rahalisi vahendeid ega teha makseid oma lepingupartneritele.

1.3. Kostja teatas 04.05.2020 e-kirjas, et ta soovib hagejalt „Tunne oma klienti“ põhimõtte

täitmiseks infot ja alusdokumente, mis kinnitaksid Taegi poolt 23.04.2020 hagejale tehtud

rahaülekande seaduslikkust. Lisaks soovis kostja teada, millise kauba või teenuse eest hageja

tegi 23.04.2020 oma kontolt ülekanded Läti äriühingule SIA Norden Group (edaspidi: Norden

Group) ja eraisikule ALle. Hageja edastas kostjale 04.05.2020 vastused ja alusdokumendid

(arve ja leping) rahaülekannete kohta. Hageja selgitas, et rahaülekanne Taegilt toimus hageja

ja Taegi vahelise desoaine müügilepingu täitmise ja ettemaksuarve alusel. Hageja selgitas, et ta

ei tooda ise desoainet, vaid ostab desoaine sisse selle tootjalt Norden Groupilt. Desoainet

toodetakse Norden Groupi Lätis asuvas tehases. Rahaülekanne Norden Groupile oli mõeldud

desoaine tootjale ostuhinna tasumiseks. 05.05.2020 palus kostja hagejalt täiendavaid selgitusi

seoses Taegilt 23.04.2020 toimunud laekumisega. Hageja saatis soovitud selgitused samal

päeval. 05.05.2020 teatas kostja, et hageja pangakonto jääb kuni asjaoluside täpsustamiseni

blokeerituks.

1.4. Lisaks kostjale kontrollis samade ülekannete (sh ülekanne Taegilt) seaduslikkust ja vara

päritolu Rahapesu Andmebüroo (RAB). Kuna hageja esitas RAB-ile vara päritolu tõendid vara

2-20-19224

legaalse päritolu kohta, tühistas RAB 19.05.2020 otsusega hageja konto käsutuspiirangu.

Kostjale saadeti ka Barclays Bank UK PLC teavitus, et Taegi rahaülekanne ja vara päritolu on

seaduslikud. Hageja juhtis Barclays Bank UK PLC teavitusele kostja tähelepanu oma

11.05.2020 e-kirjas ja palus kostjal pangakonto viivitamatult avada.

1.5. 2020. a juunis küsis kostja uuesti selgitusi samade osapoolte vahel toimunud rahaülekande

kohta ja palus uuesti selgitada desoaine tarneahelat. Kostja peatas mitmel korral hagejale

makseteenuse osutamise.

1.6. 16.07.2020 teatas kostja hagejale, et otsustas hageja pangakonto jäädavalt blokeerida ja

keelduda edaspidi hagejale makseteenuse osutamisest. Kostja teatas, et ütleb hageja sõlmitud

makseteenuse lepingu erakorraliselt üles 30.07.2020. Teenuse osutamisest keeldumist ja

lepingu erakorralist ülesütlemist põhjendas kostja sellega, et tal polevat võimalik hageja suhtes

seaduses sätestatud rahapesu tõkestamise hoolsusmeetmeid kohaldada. Pooltevaheline

maksteenuse leping lõppes kostja erakorralise ülesütlemise tõttu 30.07.2020.

1.7. Hageja pöördus 16.07.2020 ja 19.07.2020 e-kirjade teel kostja poole ning selgitas ja

tõendas veelkord oma äritegevuse, tarneahela, lepingupartnerite ja raha päritolu üksikasju. Kui

kostja otsustas 16.07.2020 hagejale makseteenuse osutamise lõpetada, kaotas hageja võimaluse

kasutada oma äritegevuse jaoks üliolulist pangakontot ja makseteenuseid. Swedbanki

arvelduskonto oli hageja ainus pangakonto. Hagejal polnud võimalik avada kohe uut kontot

mõnes teises pangas. Makseteenuse osutamise lõpetamise ja hageja pangakonto sulgemise

(blokeerimine) tõttu sattus hageja lepingurikkumistesse nii desoaine tootjate kui ka desoaine

ostja ees. Tootjad väljastasid hagejale kauba alles siis, kui hageja oli leidnud võimaluse arve(d)

ära tasuda. See tekitas omakorda olukorra, kus hageja sattus kauba ostja Taegi ees tarnetega

ajalisse viivitusse. Kauba tarned hilinesid ja hageja rikkus sellega oma lepingulisi kohustusi.

Kuna kauba tarned hilinesid, pidi Taeg kandma lisakulusid (kahju). Seetõttu väljastas Taeg

14.08.2020 hagejale arve, milles nõudis hagejalt 148 335 euro lisakulude hüvitamist. Taeg on

oma eeltoodud kahjunõude hageja vastu tasaarvestanud Taegi poolt hagejale tasumisele

kuulunud viimase lepingujärgse tasumaksega.

1.8. Makseteenuse osutamise lõpetamise tõttu oli hageja sunnitud otsima lahendusi uue konto

avamiseks mõnes teises pangas. 20.07.2020 pöördus hageja Lätis tegutseva panga Baltic

International Bank (edaspidi BIB) poole, kes avas hagejale konto 07.08.2020. Konto avamine

oli väga kulukas, hageja pidi tasuma konto avamise eest 750 eurot ning täiendavalt teenustasu

15 000 eurot. Hageja tasus nimetatud summa BIB-le sularahas panga kontoris panga esindajate

juuresolekul. Seega kandis hageja konto avamisega seotud kulusid kokku 15 750 eurot. Lisaks

pidi hageja hakkama tasuma BIB-le perioodiliselt kahte varieeruva suurusega kulukat

(eri)teenustasu: personaalpanganduse kliendi teenustasu ja krediidiintressi (perioodilised

teenustasud). Perioodilised teenustasud olid BIB-i makseteenuse osutamise eelduseks.

Tegemist on tavapäraste BIB-s konto kasutamisega seotud kuludega, mille kandmist hageja ei

saanud vältida. Konto avamise ajast (s.o 07.08.2020) kuni 26.11.2020 on hageja tasunud

perioodilisi teenustasusid 37 262,06 eurot. Hagejale ei oleks nimetatud kulusid tekkinud, kui ta

oleks saanud jätkata makseteenuse kasutamist kostja juures.

1.9. Kostja peab hüvitama hagejale makseteenuse lepingu rikkumisest põhjustatud varalise

kahju 201 347,06 eurot, mis koosneb lepingupartneri Taegi kahjunõudest, teises pangas konto

avamise kuludest ja perioodiliste teenustasude tasumisega seotud kuludest.

1.10. 11.03.2021 menetlusdokumendis esitas hageja nõude suurendamise taotluse, paludes

kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitise 206 735,14 eurot ning viivise põhinõudelt

alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.

2-20-19224

1.11. Seadusest või lepingust tuleneva kohustuseta lepingu täitmisest (teenuse osutamisest)

keeldumise ja makseteenuse lepingu erakorralise ülesütlemisega rikkus kostja pooltevahelist

makseteenuse lepingut. Kostja põhjendas makseteenuse osutamise lõpetamist ja lepingu

erakorralist ülesütlemist asjaoluga, mis vaid neli päeva hiljem jõustunud seadusemuudatuste

järgi ei olnud enam teenuse osutamisest keeldumise ja lepingu ülesütlemise aluseks. RAB-i

seisukoht ja 19.05.2020 otsus, koosmõjus muu kostjale edastatud info ja tõenditega, võimaldas

kostjal kõrvaldada väidetava rahapesukahtluse.

1.12. Hageja ei saanud ainsa pangakonto sulgemise tõttu tasuda õigeaegselt desoaine tootjate

Norden Groupi ja SIA KROWN EU arveid, mis väljastati ajavahemikul 13.07.2020–

23.07.2020. Viidatud arved olid desoaine ettemaksuarved, mille tasumine pidi toimuma

kokkuleppe kohaselt samal päeval. Arvete tasumine oli eelduseks, et desoaine lepingulised

tarned kauba ostjale Taegile saaksid toimuda õigeaegselt. Tootjad väljastasid kauba pärast

arvete tasumist. Norden Groupi ja SIA KROWN EU 13.07.2020–23.07.2020 arvete alusel

hagejale müüdav kaup pidi hageja laost välja minema kuupäevadel 20.07, 21.07, 22.07, 23.07,

24.07 ja 27.07.2020. Kuna hageja ei saanud aga pangakonto sulgemise tõttu tootjate

ettemaksuarveid õigeaegselt tasuda, siis tegelikult väljus kaup hageja laost hilinemisega, s.o

alles 27.07, 28.07, 29.07, 30.07, 03.08, 04.08 ja 05.08.2020.

1.13. Hageja SEB Pangas asuv arvelduskonto blokeeriti alaliselt juba alates 15.05.2020 ning

konto suleti 02.07.2020. Hageja pöördus arvelduskonto avamise sooviga erinevate Eestis

tegutsevate pankade poole, kes keeldusid hagejale konto avamisest.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. Kostja vastuväited on kokkuvõttes järgmised:

1) Kostja lõpetas hagejaga lepingu õiguspäraselt ning lähtus rahapesu tõkestamise

reeglitest. Kostjal oli hageja suhtes rahapesukahtlus, mida ei olnud võimalik kõrvaldada.

Rahapesukahtlust ei hajutanud ka RAB-i seisukoht tehingutes kasutatud vara päritolu

kohta. RAB-i seisukoha aluseks oli vaid hageja juhatuse liikme selgitus ning päring

tehingu teisele osapoolele, mille juures tuleb arvestada, et hageja juhatuse liige on ka

Taegi juhtorgani liige (director) koos MG’iga. Tegemist on seotud isikute tehingutega.

2) Vaidlust ei ole, et kostja tegevus oli kuni 19.05.2020 ehk kuni RAB-i käsutuspiirangu

tühistamiseni õiguspärane. RAB-i hinnangul ei olnud alust käsutuspiirangut kohaldada

konkreetsete tehingute suhtes, kuid vastav haldusakt ei muuda kogu hageja tegevust

legaalseks. RAB-i hinnang ei kinnita, et hageja vara (kontole laekunud raha) on ka

tulevikus ning kogu ulatuses legaalne ning et hagejat pole ühegi tulevikutehingu alusel

põhjust kahtlustada kuritegude toimepanemises, sh rahapesus. Hageja sattus kostja

kõrgendatud tähelepanu alla 2020. a mais ning järgnevalt tuvastatud asjaolud

suurendasid kostja kahtlusi.

3) Rahapesu tõkestamise seaduse kohaselt (RahaPTS) peab kostja võimalikule

kuritegevusele viitavaid tehinguid ise hindama. Kolmanda isiku kinnitus vara päritolu

kohta ei välista kostjal tekkinud kahtlusi. Vara päritolu küsimus oli asjaolude kogumis

vaid üks kontrollimist vajav asjaolu.

4) Kostja ei nõustu, et makseteenuse osutamise lõpetamine ja hageja pangakonto

sulgemise tõttu tekkis hagejal kahju. Ei ole selge, milline konkreetne kostja tegevus on

hagejale väidetavalt kahju tekitanud. Hageja ei ole ka selgitanud, milline konkreetne

makse tal tegemata jäi.

2-20-19224

5) Kostja ütles hagejaga sõlmitud lepingu üles RahaPTS § 42 lg 4 ja RahaPTS § 43 lg 2 p

2 alusel. Ülesütlemise aluseks oli asjaolu, et hageja ei esitanud kõiki vastuseid kostja

päringutele ning kostjal oli rahapesukahtlus, mida ei olnud kostjal võimalik kõrvaldada.

Seejuures ei olnud kostjal võimalik täita kõiki seaduses ettenähtud hoolsusmeetmeid, st

kostjal ei olnud pärast kliendi käitumise muutumist võimalik aru saada ärisuhtest ning

selle eesmärgist ega teostada ärisuhte seiret (RahaPTS § 20 lg 1 p-d 4 ja 6). Hageja ei

esitanud kostja 04.05.2020 päringu vastusena küsitud alusdokumente. AL väitis

04.05.2020 päringu vastusena, et tegemist on äriühingule antud laenuga, kuid vastavaid

alusdokumente ei esitanud.

6) Kostja lähtus oma tegevuses ja otsustes järgmistest asjaoludest, mis vastavad RAB-i

06.05.2019 koostatud juhendile „Juhend kahtlaste tehingute tunnuste kohta“:

-

Hageja juhatuse liige AL ja ainuosanik GL olid varem kelmuses, dokumendi

võltsimises ning maksukuritegudes süüdi mõistetud. Seega on äriühingutega seotud

isikud pannud toime samasuguseid tegusid, mille osas kostjal kahtlus tekkis.

-

Saadud varast tasuti otse juhatuse liikme (AL) kontole 40 000 eurot (võimalik

maksu- või varavastane kuritegu). Lisaks tehti ka muid ebaselge sisuga

sularahatoiminguid, mille kohta hageja on kostjale valeinfot esitanud ja tõenäoliselt

on juhatuse liige viinud ühingust õigustamatult sularaha välja.

-

Kontol ei toimunud tegutsevale ettevõttele iseloomulikke maksutasumisi

(käibemaksu ja tööjõumaksude tasumine).

-

Hageja puhul toimus ebatavaline käivete tõus (2020 I ja II kvartali kasumi tõus oli

ligikaudu 1,2 miljonit eurot). Tehingutes kasutatud vahendeid oli ebatavaliselt

suures mahus.

-

Kauba liikumine on kaheldav ja tarneahel äärmiselt ebatavaline.

-

Tegemist oli seotud isikute tehingutega.

-

Dokumentidel olid sisuliselt identsed allkirjad ja oli alust arvata, et oli kasutatud

lõika–kleebi tehnikat.

-

Saadud suuremahuliste summade arvelt omandati koheselt kinnisvara ning hinnalisi

sõidukeid.

-

Esitatud pildid laopinnast ja kauba kogusest ei vasta tarnelepingule, koguste vahe

on ligikaudu 10-kordne.

7) Hageja ning temaga seotud isikute kohta oli pärast kliendisuhte lõpetamist negatiivset

meediakajastust, mis viitab kahtlasele tegevusele seoses Taegi pakutud teenustega.

Riigihangetes osalesid ühingud, millel ei olnud varem äritegevust, ühingud ei

tegutsenud teenuse osutamise alal ning tõenäoliselt ei ole lepinguid kokkulepitud mahus

täidetud.

8) Hageja ei ole selgitanud kahjuhüvitise nõude sisu. Taeg esitas 14.08.2020 hagejale arve,

milles nõudis hagejalt kui tarnetega viivitanud lepingupartnerilt eelpool viidatud

lisakulude hüvitamist summas 148 335 eurot. Viidatud arve ei tõenda hagejale

väidetavalt tekkinud kahju. Tegemist hagejaga seotud isiku poolt esitatud arvega, mis

kahju tekkimist ei tõenda.

9) Kostja tegevuse ning väidetava kahju vahel puudub põhjuslik seos. Kostja ei keeldunud

maksekäsundite täitmisest enne lepingu ülesütlemist. Samuti ei takistanud kostja varade

ärakandmist kostja juures olnud kontolt. Kostja tegevus ei takistanud hagejal teise

makseteenuse osutaja kaudu oma lepinguliste kohustuste täitmist. Hagejal oli võimalik

2-20-19224

RAB-i käsutuspiirangu tegemisest alates kasutada rahalisi vahendeid selliselt, et tarned

ei jääks seisma.

10) Hageja ei ole tõendanud, et ei oleks mujalt makseteenust saanud. Hageja viitas juba

maikuu alguses panga vahetamise vajadusele. Hagejal oli alates RAB-i käsutuspiirangu

tegemisest kuni lepingu ülesütlemiseni endale uue teenusepakkuja leidmiseks kolm

kuud aega. Hageja esitas kohtule valeväiteid, sest väitis, et ei saanud mujalt teenust.

Hagejal on olnud konto AS-is SEB pank. Samuti nähtub hageja kontolt, et vahendid on

kantud hageja Belgias asuvale kontole. Seega ei ole alust väita, et hageja ei oleks saanud

mujalt teenust.

11) Hageja pöördus väidetavalt 20.07.2020 Lätis tegutseva panga BIB-i poole, kes avas

hagejale konto 07.08.2020. Konto avamisega seotud viivitusi ei saa omistada kostjale.

Kostjale jääb ebaselgeks, miks valis hageja teenusepakkuja, mille kontode avamise

tasud ületavad suurema osa turuosaliste teenustasusid. Konto avamise teenustasu 15 000

eurot ei ole vastava teenuse eest eluliselt usutav tasu. Üldjuhul on konto avamine tasuta.

Hageja väidab, et pidi maksma BIB-ile perioodilisi teenustasusid kokku 37 262,06

eurot. Hageja esitatud Exceli tabel ei tõenda kulude tasumist. Krediidikulu ja

personaalpanganduse teenuseid ei saa pidada hädavajalikeks teenusteks, mis on

makseteenuste pakkumise eelduseks.

12) Kostja viitas ärisuhte lõpetamise teates ärisuhte lõpetamise alusena RahaPTS § 42 lg-

tele 1 ja 4 ning § 43 lg-le 1 ja lg 2 p-le 2 (16.07.2020 kehtis RahaPTS redaktsioon RT

I, 31.12.2019, 20). Ärisuhte erakorralise lõpetamise aluseks saab olla, kas kahtlus

rahapesust/terrorismi rahastamisest või üldiselt – hoolsusmeetmete kohaldamise

võimatus. Mõlemad olukorrad kannavad endas kõrgemat riski, sest ühel juhul esineb

kohustatud isikul kahtlus, et toime pannakse (on pandud) kuritegu ning teisel juhul ei

ole kohustatud isikul võimalik täita kõige elementaarsemat rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise põhimõtet. Rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral

saabki tegemist olla kahtlusega, sest kohustatud isik ei ole pädev uurimisasutus, kellel

oleks võimalik toimepandud tegu kvalifitseerida või selle esinemist praktikas hinnata.

RahaPTS § 44 lg 1 kohaselt peab kohustatud isik tagama, et RahaPTS 3. peatüki 5. jaos

sätestatud olukorra praktikas esinemisel ei kanta kliendi varasid mistahes kontole. Seega

ei oleks arvelduste jätkuv lubamine (kohustatud isiku poolt) sellises olukorras

aktsepteeritav ning ärisuhte lõpetamise teate kohaselt oli ja on kohustatud isikul ka õigus

(teatud juhtudel ka kohustus) tehingute tegemisest RahaPTS § 42 ja 43 alusel keelduda.

Arvelduste lubamine sellises olukorras tooks kaasa olukorra, kus kohustatud isik ei

täidaks oma tegevusega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid ning

võib isegi kaasa aidata võimalikule rahapesule/terrorismi rahastamisele. Juhul, kui

kohustatud isik peaks lubama erakorralistel alustel kliendisuhete lõpetamise

olukordades teenuse pakkumist täies mahus kuni teenuse lõpetamise kuupäevani,

muutuks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi toimimine võimatuks,

sest varasid, mille osas kahtlus tekib, võimaldataks kasutada ning minema kanda.

13) Kostja täitis seadusest tulenevaid kohustusi, mistõttu ei vastuta ta hagejal kahju

tekkimise eest.

14) Hageja esitas erinevaid väiteid 13.07.2020–23.07.2020 arvete tasumistähtaja kohta –

30 päeva (11.03.2021), arvete esitamise päeval (18.11.2021) ja loetud päevade jooksul

(28.01.2022). Kuna hageja kandis 30.07.2020 oma Swedbank AS arvelduskontol olnud

vahendid enda Belgias asuvale arvelduskontole, oli hagejal tegelikult Euroopa Liidus

makseteenuseosutaja olemas ning hiljemalt 30.07.2020 oli hagejal võimalik kõiki oma

rahalisi vahendeid kasutada. Ajavahemikul 13.07.2020–23.07.2020 esitatud 17 arvest

2-20-19224

on 14 esitatud enne kuupäeva 16.07, mil hageja arvelduskonto blokeeriti. Hageja esitas

kohtule tabeli, millest nähtub, et kaup väljus hageja laost 27.07.2020, 28.07.2020,

29.07.2020, 30.07.2020 ja 03.08.2020 – seega väljus kaup juba enne 30.07.2020

kuupäeva, mil hageja kandis oma Swedbanki arvelduskontol olevad rahalised vahendid

Belgias asuvale kontole. Kuna kauba laost väljumise eelduseks oli arvete tasumine, on

võimalik järeldada, et hagejal siiski oli võimalus arveid tasuda.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 5. oktoobri 2022. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda, kuid neid rahaliselt kindlaks ei määranud.

3.1. Maakohus leidis, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

1) hageja ja kostja sõlmisid 20.09.2013 tähtajatu makseteenuse osutamise lepingu, mille

alusel kostja makseteenuse pakkujana avas hagejale Swedbanki arvelduskonto. Lepingu

punktide 2 ja 3.1 alusel kohustus kostja võimaldama hagejal oma pangakontot kasutada

maksetehingute tegemiseks ning hageja korraldusel pidi kostja kontot kas debiteerima

või krediteerima;

2) Kostja piiras hagejale teenuse kasutamist, sest RAB tegi haldusakti, millega piiras

hageja makseid. Piirangute aluseks oli kahtlus, et hageja kontol olev raha võib olla

saadud pettuse tulemusena ning hageja tehingutel olid kahtlaste tehingute tunnused;

3) Kostja palus 04.05.2020 e-kirjas, et hageja esitaks dokumendid, mis kinnitaksid Taegi

poolt 23.04.2020 hagejale tehtud rahaülekande seaduslikku päritolu. Kostja teatas

05.05.2020, et rahaliste vahendite kasutamine on kuni asjaolude selgitamiseni piiratud;

4) RAB tühistas hageja konto käsutuspiirangu 19.05.2020 otsusega. Kostjale saadeti

Barclays Bank UK PLC poolt teavitus, et Taegi rahaülekanne ja vara päritolu on

seaduslik;

5) 08.06.2020 e-kirjas teatas kostja, et Taegi poolt hagejale tehtud makse on peatatud

olekus ja palus taas hagejalt selgitusi Taegi rahaülekande kohta. Kostja palus hagejal

esitada täiendavad selgitused ja dokumendid ka 18.06.2020;

6) 16.07.2020 teatas kostja hagejale, et ütleb hagejaga sõlmitud makseteenuse lepingu

30.07.2020 erakorraliselt üles:

7) Hageja kandis seisuga 30.07.2020 arvelduskontol olnud summad enda Belgias asuvale

kontole nr BE06967148716322.

3.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled selle üle, kas makseteenuse

osutamise lõpetamine oli hageja ja kostja vahel sõlmitud makseteenuse osutamise lepingu

rikkumine ja kas hageja pangakonto blokeerimise ja sulgemise tõttu sattus hageja

lepingurikkumistesse ning seetõttu vastutab kostja hagejale tekkinud kahju eest.

3.3. Maakohus analüüsis, kas praeguses asjas on täidetud järgmised kahju hüvitamise eeldused:

võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS

§ 115 lg 1); võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on

hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli

rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju

tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on

põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

3.4. Maakohus leidis, et RahaPTS § 42 lg 4 sätestas sõnaselge kohustuse ärisuhte aluseks olev

kestvusleping etteteatamistähtaega järgimata erakorraliselt üles öelda ja teavitada kliendiga

seoses kahtlasest tehingust rahapesu andmebürood RahaPTS §-s 49 sätestatud korras, kui

2-20-19224

kliendi poolt keeldutakse hoolsusmeetmete rakendamiseks vajaliku teabe või dokumentide

andmisest, mis loetakse oluliseks lepingu rikkumiseks.

3.5. Maakohtu hinnangul ei ole hageja sõnaselgelt keeldunud kostja nõutud teabe ja

dokumentide andmisest. Kuid hageja andis selgitusi viisil, mida võis tõlgendada nn tahtliku

valikulise vastamisena ehk andes küllaldaselt ja nõutust enam informatsiooni teatud küsimustes

ning jättes (ammendavalt) vastamata teistele. Maakohus leidis, et hageja valikulist vastamist

ning kostja poolt tuvastatud täiendavaid asjaolud arvestades oli pooltevahelise lepingu

ennetähtaegne ülesütlemine rahapesu kahtluse tõttu põhjendatud. Kostja on ammendavalt esile

toonud ja tõendanud, et kostja hinnang võimaliku rahapesukahtluse kohta ei lähtunud vaid

asjaolust, et hageja ei edastanud kostjale kogu nõutud informatsiooni (ehk kostjal ei olnud

võimalik ammendavalt täita talle RahaPTS § 20 sätestatud hoolsusmeetmeid). Kostjal ei olnud

RahaPTS-ist tulenevalt kohustust määrata hagejale täiendavat tähtaega koos hoiatusega, et

andmete esitamata jätmisel öeldakse leping üles. Hageja teabeandmise kohustus tulenes poolte

vahel sõlmitud lepingust, kuid kostja kohustus rakendada hoolsusmeetmeid tuleneb ka

seadusest (RahaPTS § 20).

3.6. Lepingu ülesütlemise aluseks oli rahapesukahtlus, mida ei kõrvaldatud lähtudes RAB-i

19.05.2022 otsusest. Kostja tuvastas kahtlusttekitavaid asjaolusid kogumina ka pärast seda, kui

RAB tuvastas, et hageja arvelduskontole Taegi poolt kantud rahaliste vahendite päritolu oli

seaduslik.

3.7. Kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et RAB-i peamiseks uurimisobjektiks oli Taegi

hagejale tehtud ülekande ja vara seaduslikkus ehk hagejale Taeg Energy Ltd poolt kantud

rahaliste vahendite päritolu ja seaduslikkus. Kostja leidis, et täiendavateks võimalikule

rahapesukahtlusele viitavateks asjaoludeks olid mh Taegi poolt ülekantud varast otse juhatuse

liikme arvelduskontole ülekannete tegemine, ettevõttele iseloomulike maksustamiste

mittetoimumine, ebaselge sisuga sularahatoimingute tegemine, saadud suuremahuliste

summade arvelt kinnisvara ja hinnaliste sõidukite omandamine jm.

3.8. Maakohtu hinnangul lähtus kostja oma hinnangutes RAB-i juhendist rahapesukahtlusega

tehingute tunnuste kohta ning RahaPTS sätestatud kohustustest. Seega lähtus kostja hagejaga

sõlmitud lepingut üles öeldes RahaPTS-st tulenevate kohustuste heas usus täitmisest. Seadusest

tuleneva kohustuse täitmiseks kliendiga ärisuhte lõpetamist ei saa pidada hea usu põhimõttega

vastuolus olevaks käitumiseks. Kostjal ei olnud võimalik hagejat võimalikust rahapesu

kahtlusest ning kahtlust tekitanud asjaoludest teavitada, kuna hageja võimalik teavitamine

kahtlusest ja/või seda põhjustanud asjaoludest võis kahjustada edasist uurimist.

3.9. Kokkuvõttes leidis maakohus, et kostja ei ole hagejaga sõlmitud makseteenuse osutamise

lepingut erakorraliselt üles öeldes lepingut rikkunud, mistõttu hagi tuleb jätta rahuldamata.

Kostjal oli õigus leping üles öelda RahaPTS § 42 lg 1 ja lg 4, § 43 lg 1 ja lg 2 p 2, 20.09.2013

sõlmitud arvelduskonto lepingu p 12.4, kostja üldtingimuste p 9, 9.2.2 ja 9.2.14 alusel, mistõttu

on täitmata nõude rahuldamise esimene eeldus. Kuna nõude rahuldamise esimene eeldus on

täitmata, siis puudub vajadus analüüsida nõude rahuldamise ülejäänud eelduste täidetust.

3.10. Menetluskulud jättis maakohus hagi rahuldamata jätmise tõttu tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt hageja kanda, kuid määras, et kulud määratakse kindlaks

pärast praeguses asjas tehtava kohtulahendi jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tervikuna tühistada ning

teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud jätta kostja kanda.

2-20-19224

4.1. Maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse vale kohaldamise ja menetlusnormide olulise

rikkumise tõttu tühistada. Maakohus ei ole õigesti tuvastanud RahaPTS § 20, RahaPTS § 42 ja

RahaPTS § 43 kohaldamise eeldusi. Maakohus on ühtlasi hinnanud valesti asjaolusid ja

tõendeid, tehes neist järeldusi, mis ei ole tõendite sisuga kooskõlas. Seetõttu tuleb maakohtu

otsus terves ulatuses tühistada.

4.2. Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, et kostjal oli õigus makseteenuse leping üles öelda,

kuna hageja andis kostjale selgitusi viisil, „mida võis tõlgendada nn tahtliku valikulise

vastamisega ehk andes küllaldaselt ja nõutust enam informatsiooni teatud küsimustes ning jättes

(ammendavalt) vastamata teistele“. Kohus ei ole oma otsuses selgitanud, millistele tõenditele

kohus vastavale järeldusele jõudmisel tugines. Samuti ei ole kohus otsuses välja toonud, milles

seisnes hageja väidetav valikuline küsimustele vastamine või küsimustele ammendavalt

vastamata jätmine. Hageja vastas ammendavalt kõikidele kostja päringutele. 2020. aastal, mil

kostja teostas hageja osas hoolsusmeetmeid, ei andnud kostja seega kordagi hagejale mõista, et

hageja oleks jätnud kostjale teatud dokumendid esitamata, või jätnud mingitele küsimustele

ammendavalt vastamata.

4.3. Kohus ei ole selgitanud, millistele asjaoludele tuginedes kohtu hinnangul kostja oma

rahapesukahtluses lähtus, millistele tõenditele tuginedes kohus vastavale järeldusele jõudis.

Maakohus on jätnud tähelepanuta hageja vastuväited ja asjaolu, et kostja tõi rahapesukahtluse

põhjendamiseks esile uusi asjaolusid, millele ta makseteenuse lepingu ülesütlemisel ei

tuginenud.

4.4. Hageja hinnangul on maakohus vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi, leides, et

kostjal oli kohustus RahaPTS § 42 lg 4 kohaselt makseteenuse leping üles öelda. RahaPTS §

42 lg 4 sätestab, et lepingu ülesütlemine on lubatud juhul, kui klient keeldub hoolsusmeetmete

rakendamiseks vajaliku teabe või dokumentide andmisest. Käesoleval juhul ei ole kohus oma

otsuses kordagi tuvastanud, et hageja oleks keeldunud mistahes dokumentide või teabe

edastamisest kostjale. Maakohus oma otsuses üksnes väitnud, et kostjal ei olnud võimalik

ammendavalt täita RahaPTS §-st 20 tulenevaid hoolsusmeetmeid, jättes seejuures koostoimes

analüüsimata kostja reaalse tegevuse hoolsusmeetmete rakendamisel, hageja antud vastused

ning kostja kui käsundisaaja ja olulise makseteenuse osutaja mõistlikud kohustused.

4.5. Hageja on menetluses korduvalt rõhutanud, et kõigest 4 päeva pärast kostja ärisuhte

lõpetamise teadet (s.o 20.07.2020), jõustusid RahaPTS §-i 43 olulised muudatused (RT I,

10.07.2020, 8), mille järgi polnud pelgalt rahapesukahtluse olemasolu enam tehingu tegemisest

keeldumise ja lepingu erakorralise ülesütlemise aluseks.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel tuleb maakohtu otsuse resolutsioon

jätta muutmata, aga muuta otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja hageja

kannab menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus.

7. Maakohus on hageja nõude õigesti kvalifitseerinud VÕS § 709 lg 1 ja § 115 lg 1 järgi

makseteenuse lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudena. Hageja võib VÕS § 115

lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised

üldised eeldused:

• kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

2-20-19224

• kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1

järgi vabandatav;

• hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

• kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

• kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui

kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);

• rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

8. TsMS § 442 lg 8 järgi ei ole kohus kahjunõude eelduste kontrollimisel seotud eelduste

järjekorraga. Menetlusökonoomia kaalutlustel võib kohus, kui ta on tuvastanud mõne eelduse

puudumise, jätta ülejäänud eeldustega seotud poolte väited ja tõendid hindamata.

9. Pooltele on olnud arusaadavad kahju hüvitamise eeldused. Maakohtus vaidlesid pooled selle

üle, kas kostjal oli õigus leping üles öelda RahaPTS § 42 lg 4 ja RahaPTS § 43 lg 2 p 2

(16.07.2020 kehtinud redaktsioonis) alusel ja kui kostja on lepingut rikkunud, siis kas kahju

hüvitamise eeldused on täidetud.

10. Kolleegium märgib esmalt, et maakohtu järeldus, et kostja oli õigustatud lepingu üles

ütlema RahaPTS § 42 lg 4 ja RahaPTS § 43 lg 2 p 2 alusel, on esitatud sedavõrd üldiselt, et

kohtu siseveendumuse kujunemine ei ole täiel määral jälgitav. Maakohus sedastas, et hageja

vastuseid panga järelepärimistele võis käsitada tahtliku valikulise vastamisena. Samas ei

selgitanud maakohus, millise konkreetse hooldusmeetmete rakendamiseks vajaliku teabe jättis

hageja esitamata. Sellegipoolest peab kolleegium vajalikuks enne RahaPTS § 42 lg 4

kohaldamise asjaolude hindamist kontrollida teisi kahju hüvitamise eeldusi.

11. Kolleegium leiab, et tõendamata on hageja väide, et tal tekkis seoses tarnete hilinemisega

kahju 148 335 eurot.

11.1. Taegi 14.08.2020 arvest nr PO546467 (dtl 34) nähtub, et Taeg on esitanud hagejale arve

selgitusega „Konteiner tühistatud hilinenult, teavitamine koos ooteajaga“ summale 148 335

eurot. Samas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et Taegil tegelikult tekkis oma

lepingupartneri ees selline kohustus. Kostja on menetluses esile toonud, et kostja ja Taeg olid

seotud isikud, sest hageja juhatuse liige on ka Taegi juhtorgani liige koos MG´uga. Seda

kinnitab Taegi andmete väljavõte (dtl 205). Sellest saab järeldada, et Taegi nimel arvete

väljastamine ja nende koostamine oli ühtlasi hageja juhatuse liikme ALi kontrolli all. See

asjaolu kahandab Taegi väljastatud arve kui tõendi kaalukust tõendite kogumis.

11.2. Hageja esile toodud asjaolu, et Taeg tasaarvestas hageja vastu tekkinud kahjunõude

hageja müügilepingust tulenevate nõuetega (dtl 278) ning hageja ei esitanud tasaarvestusele

vastuväiteid, ei kinnita veenvalt, et Taegil oma lepingupartnerite ees väidetav kohustus tekkis.

Isegi kui hageja tegi Taegile tasaarvestuse soorituse 148 335 eurot, ei saa sellest järeldada, et

Taegil oli oma lepingupartnerite ees selline kohustus.

11.3. Nõustuda ei saa hageja seisukohaga, et hagejal ei oleks olnud võimalik Taegile tekkinud

kahju kohta tõendeid esitada. Arvestades, et Taegi üks juhatuse liige oli hageja juhatuse liige

AL, pidi hagejal olema ülevaade võimalikest tõenditest. Isegi kui sellised tõendid oleksid

asunud Ühendkuningriigis ja ALi juhitav Taeg ei oleks nõustunud tõendeid andma, oleks olnud

võimalik neid koguda rahvusvahelise justiitskoostöö raames. Hageja esitas konteineriga seotud

kokkulepete tühistamise kohta küll üldise selgituse (dtl 518), kuid ühtegi tõendit tekkinud kahju

kohta asjas esitatud ei ole.

12. Kolleegiumi leiab, et hageja kahjunõue seoses BIB pangas konto avamiseks tehtud

kulutustega on alusetu, sest hageja tehtud kulutused ei olnud kostja tegevusega põhjuslikus

seoses (VÕS § 127 lg 4) ning osade kulutuste tegemist oleks hageja saanud vältida (VÕS § 139

lg 1).

2-20-19224

12.1. Tõendamata on hageja väide, et personaalpanganduse kliendi teenustasu 15 000 eurot

tasumine oli vältimatu tingimus BIBi makseteenuse osutamiseks. BIB hinnakirjast (dtl 45)

sellist järeldust teha ei saa. Tõendamata on hageja väide, et makseteenuse osutamise vältimatu

tingimus oli personaalpanganduse kliendi teenustasu (Personalized Client Service Fee) ja

krediidiintressi (credit interest) perioodiline tasumine. Teenustasude hinnakiri hageja väidet ei

toeta. Üksnes sellest, et hageja on maksnud perioodilisi teenustasusid, ei saa järeldada, et see

oli vajalik ja vältimatu makseteenuste saamiseks. Kolleegium leiab, et hageja kahjunõue

personaalpanganduse teenustasu 15 000 eurot ja perioodiliste tasude 26 900,14 eurot

hüvitamiseks on alusetu.

12.2. Kostja tõi esile, et panganduses on konto avamine üldjuhul tasuta (dtl 177). Hageja seda

eeldust vaidlustanud ei ole, mistõttu saab kohus sellest TsMS § 231 lg 4 järgi joonduda. Hageja

tõi esile, et ta pöördus erinevate Eesti pankade poole konto avamiseks, kuid sai keelduvad

vastused, muuhulgas seetõttu, et kostja oli saatnud pankadele hageja kohta hoiatuskirja. Samas

ei ole hageja selgitanud, kas ta pöördus Läti Vabariigis või mõnes muus riigis konto avamiseks

teiste pankade poole, kus eeldatavalt oli konto avamine tasuta. Tõendeid selle kohta, et hageja

oleks püüdnud Lätis või muus riigis konto tavatingimustel avada, esitatud ei ole.

12.3. Tõendamata on hageja väide, et tal ei olnud võimalik Transferwise konto kaudu

makseteenust saada ja et kuigi hageja lõpuks kasutas tehingute tegemiseks seda kontot, siis oli

see võimalus üksnes ajutine. Hageja kandis seisuga 30.07.2020 arvelduskontol olnud 4 257 800

eurot oma Belgias asuvale kontole nr BE06967148716322 (dtl 203). See viitab, et tegelikult oli

hagejal Euroopa Liidus makseteenuse osutaja olemas. Tõendatud ei ole hageja väide, et raha ei

jõudnud Belgias asuvale kontole. Hageja esitatud konto väljavõttelt (dtl 276) raha laekumist

küll ei nähtu, kuid selgusetuks jääb, kuhu raha lõpuks jõudis ja kuidas hageja sai raha kasutama

hakata. Tõendamata on hageja väited, et raha läks Transferwise vahekontole ja seejärel peeti

konto pidajaga läbirääkimisi raha kasutamise üle. Transferwise konto väljavõttest (dtl 275) ei

nähtu ka, et see konto oleks olnud aktiivne vaid lühikest aega 2020. a juulis ja augustis.

12.4. Konto avamise protsessi alustamise eest väljastas BIB hagejale 24.07.2020 arve

suurusega 750 eurot. Kuigi konto avamise kulutusi saab pidada kostja tegevusega põhjusliku

seoses olevaks, oleks hageja saanud nende kultuste tegemist vältida, kui ta oleks makseteenust

kasutanud olemasoleva Transferwise konto kaudu või oleks avanud konto mõnes välisriigi

pangas, kus konto ei ole avamise tasusid. Seetõttu tuleks muude kahju hüvitamise eelduste

täitmise korral hageja kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 järgi nullini vähendada nullini.

13. Et iga nõutava kahjuliigi juures on täitmata mõni kahjunõude eeldus (kahju tekkimine,

põhjuslik seos, rikastumise vältimine), on kahjunõue täielikult välistatud. Menetlusökonoomia

kaalutlustel ei hinda kolleegium, kas kostja on makseteenuse osutamise lepingut rikkunud ja

kas täidetud on ülejäänud kahjunõude eeldused.

Menetluskulude jaotus

14. TsMS § 162 lg 1 järgi jätab kohus menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda.

Et maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174

lg 4 järgi ka ringkonnakohus.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt