3-23-1461/8 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus (Jõhvi kohtumaja)

Kohtunik

Ene Andresen

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. november 2023, Tartu

Haldusasja number

3-23-1461

Haldusasi

Nils Norralti kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 5. juuni

2023. a relvaloa kehtetuks tunnistamise otsuse tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Nils Norralt, esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Kärt Kasepõld

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Nils Norralti kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25. detsembril 2023

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1 ja § 67 lg 4).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) oli väljastanud 1990. aastal sündinud Nils Norraltile

relvaloa nr DL50002640 vintraudse püstoli TT-33 kaliiber 7,62x25 nr ЦB5331 omamiseks

enese ja vara kaitse otstarbel kehtivusajaga kuni 8. mai 2024. Relvasoetamisloa vintraudse

püstoli soetamiseks oli PPA andnud esmakordselt 2013. aastal. Relvaluba anti talle 2014.

aastal.

3-23-1461

2. PPA tunnistas 5. juuni 2023. a otsusega nr 4.2-1/5622-3 Nils Norralti relvaloa nr

DL50002640 relvaseaduse (RelvS) § 43 lg 31 ning § 44 lg-te 1, 6 ja 8 alusel kehtetuks,

kohustas teda politseile üle andma tema nimele registreeritud tulirelva ja tema valduses oleva

laskemoona ning kolme kuu jooksul otsuse kättesaamisest arvates võõrandama tema nimele

registreeritud relva ja laskemoona või alustama võõrandamist. Otsuse põhjendused on

järgmised.

2.1. PPA infosüsteemis registreeriti juhtum, mille kohaselt viibis Nils Norralt 30. aprillil 2023

Tallinnas Suur-Karja tn 10 juures alkoholijoobes, ei tajunud ümbritsevat ega allunud politsei

korraldustele, seisis politsei sõiduki ees ja keeldus lahkumast, oli kaasisikute suhtes

provotseeriv, vehkis kätega ning oli oht langeda süüteo ohvriks või jääda auto alla. Politsei

toimetas N. Norralti korrakaitseseaduse (KorS) § 42 lg 1 alusel enese ja teiste isikute

turvalisuse ja avaliku korra tagamiseks kainenemisele. Kainenemisele toimetamisel kasutati

tema suhtes käeraudu. Ta toimetati kainenema 30. aprillil 2023 kell 3.06 ning vabastati samal

päeval kell 13.58.

2.2. Varem on N. Norraltil olnud kaks intsidenti. 16. aprillil 2009 kell 22.15 urineeris ta

Tartus Pirogovi platsil, rikkudes selle tegevusega avalikku korda. 10. juulil 2015 kell 5.13

kuulas ta valjult muusikat ja tekitas lärmi, millega häiris teisi isikuid, rikkudes selle

tegevusega avalikku korda. Alguses käitus N. Norralt politseiametnike suhtes agressiivselt ja

üleolevalt, seejärel sai eksimusest aru ja keeras muusika kinni.

2.3. Kuna N. Norralt on käitunud korduvalt relvaloa omanikule mittesobilikult, alustas PPA

haldusmenetlust tema relvaloa kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise otsustamiseks.

Piirkonnapolitseinikule tehti ülesandeks anda järelevalvemenetluses hinnang, kas N. Norralt

on enda eluviisi või käitumise tõttu jätkuvalt sobilik omama relvaluba ja tulirelva.

Piirkonnapolitseinik kontrollis 17. mail 2023 N. Norralti elukohas relva ja relva

hoiutingimusi, vestles temaga ning tema naabri ja lähedastega. N. Norralti nõudis

politseiametnikult kohe töötõendit ja pildistas seda, tuues põhjenduseks, et teda on varem

jälitatud. Samuti informeeris ta politseiametnikku, et salvestab nende vestluse. Ta nõudis, et

politseiametnik võtaks tema elukohas jalanõud jalast ära, keeldumise korral ta solvus ja

ärritus. Vestluse käigus ta leebus ning selgitas ärritumise põhjenduseks, et talle ei meeldi, kui

tänaval

käivad

minimaalse

väljaõppega

militaarvarustuses

politseinikud.

Piirkonnapolitseiniku hinnangul käitus N. Norralt vestluse ajal küll adekvaatselt, kuid kohati

oli ta paranoiline, järsk ja paindumatu. Naaber ja lähedased ei avaldanud tema kohta

negatiivset infot. Kontrollimise ajal oli tulirelv hoiustatud kõrvalisele isikule raskesti

avastatavas hoiukohas.

2.4. N. Norralt esitas haldusmenetluses oma seisukoha kirjalikult. Tal oli kahju, et ta jättis

piirkonnapolitseinikule, kes talle väga tavalise introverdina tundus, halva mulje – tõenäoliselt

iseloomuerinevuste tõttu. Ta ise ei käitu „mittetavapäraselt“, vaid on täiesti stereotüüpiline

ülim ekstravert. Varasemalt osales ta kõnevõistlustel, käis koole esindamas, oli presenteerija

ja korraldaja kooliüritustel, töötas 10 aastat EKV-s juhtivatel ametikohtadel ja seda ainult

kiitusi täis teenistuslehega, kaks aastat töötas müügimehena telefonimüügis ja ka

otsemarketingis. Politsei suhtes on tema negatiivne häälestatus seotud tema poliitiliste

vaadetega, mille alusel ei tohi teda diskrimineerida. Nagu ta piirkonnapolitseinikule väljendas,

tahab ta näha Eesti liikumist Ühendkuningriigi politseisüsteemi, mitte aga Ameerika

Ühendriikide ülerahastatud ja militariseeritud politseisüsteemi poole. Politseis on liiga palju

nõukogude miilitsa käitumisjooni ning segane kompensatsioonisüsteem. Vähese väljaõppe- ja

palgatasemega kiirreageerijate üksuste loomine on sügav viga, mida ta on ka korduvalt

selgitanud ja mida ta saab loodetavasti tulevikus hääletades ja kandideerides veelgi

2(9)

3-23-1461

parandada. Tema eluaegne juhi ja kõneisikuna kujunenud jutukas ja elav iseloom, poliitilised

vaated ja eriarvamus politsei viimaste aastate arengukava suhtes ei oma relvaloaga mingit

seost. 2015. aastal palus ta väidetavat rikkumist ise politseil menetleda, kuid selle asemel sai

ta koduõuel kolki (vastupanuta). Ta fikseeris vigastused erakorralise meditsiini osakonnas.

Hiljem tema ees vabandati. Järgneva nädala sees parkisid samad politseinikud tema maja

poole suunatult 20 m kaugusel varjus pikka aega, kuid temaga juttu ei teinud. Ta fikseeris

selle videoga ning tal on ka tunnistaja. Tõenäoliselt seda pidaski piirkonnapolitseinik

jälitamist mainides silmas. Ta ei olnud 30. aprillil 2023 joobes. Ta kahetseb auto takistamist,

kuid soovis edasi vestelda. Ta ei oodanud, et teda (vastupanuta) muljutakse nii, et hiljem kõik

küsivad, miks ta kael on üleni sinine, ja et ta seejärel kongi visatakse. Kui ta kongi ust toksis

ja vabastamist nõudis, ütles politseileitnant korduvalt, et seda ta veel „kahetseb“, ähvardas

teda mitmesuguste kontrollidega ja enne vabastamist ähvardas talle „tina anda“. Ta on

kõrgharidusega koduomanik, ohvitser, kahe lapse isa, ta kannab hoolt oma 90-aastase

vanaema eest, tal on puhas register ning puudub igasugune vägivaldne käitumine või

vägivaldne minevik. Ainuke asi, milles ta on süüdi, on liiga palju rääkimine ja poliitilised

vaated.

2.5. N. Norralti seisukohast nähtub, et ta ei saa aru, et ta on mingilgi määral käitunud viisil,

mis ei ole relvaloa omajale sobilik. Pigem ta õigustab oma käitumist. Seega ei ole põhjust

arvata, et ta oleks teinud või kavatseks teha oma käitumisest järeldused ja suudaks või tahaks

oma käitumist muuta. Seetõttu ei saa välistada, et ta jätkab ohtliku käitumisega. Väitega, et ta

ei olnud 30. aprillil 2023 joobes, ei saa nõustuda, sest tal kulus arestimajas kainenemiseks üle

10 tunni. Tal küll puuduvad karistusregistri andmetel kehtivad karistused, kuid ta käitus

vägivaldselt, kui muutus politseiametnike suhtes agressiivseks – vastasel juhul polnuks vaja

käeraudu kasutada. 30. aprilli 2023. a sündmus ei olnud avaliku korra rikkumise üksikjuhtum.

Kokkupuuted politseiametnike ja kodanikega on näidanud, et ta ei suuda oma käitumist

kontrollida ning võib olla ettearvamatu ja ebastabiilse käitumisega. Ta on väljendanud Eesti

politsei suhtes negatiivset meelsust ning olnud korrakaitseametnike suhtes agressiivne.

Seetõttu on alust arvata, et ta ei austa võimuesindajaid ning ei suuda järgida ühiskonnas

kehtestatud reegleid – seega on suur tõenäosus, et tema puhul on oht ka edaspidi süütegusid

toime panna.

2.6. PPA jõudis menetluse tulemusema seisukohale, et N. Norralt ei suuda oma emotsioone

kontrollida, ta võib käituda ettearvamatult ja ebastabiilselt, ta võib tekitada konfliktseid

olukordi ning seetõttu ei saa välistada, et ta võib kasutada kergekäeliselt tulirelva. Sellest

tulenevalt võib ta oma käitumisega ohustada enda või teiste isikute turvalisust, elu ja tervist

ning avalikku korda ja oma käitumise tõttu on ta sobimatu omama tulirelva ja relvaluba.

3. Nils Norralt esitas 29. juunil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub PPA 5.

juuni 2023. a otsuse nr 4.2-1/5622-3 tühistada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kaebuses on esitatud kokkuvõtvalt järgmised seisukohad.

4.1. RelvS § 43 lg 31 kohaldamiseks peab loa omaja ohustama enda eluviisi või käitumise

tõttu enda või teise isiku turvalisust. PPA otsuses ei ole seda väidetud, mistõttu on sätte

kohaldamise eeldused täitmata. RelvS § 43 lg 31 kohaldamiseks peab esinema põhjendatud

kahtlus. Kahtlusel peab olema mingi põhjus ja seda peavad kinnitama tõendid. Otsuses

esitatud väiteid ei kinnita ükski tõend – vähemalt pole neile viidatud ega neid otsusele lisatud.

3(9)

3-23-1461

Otsusest ei nähtu asjaolusid, kaalutlusi ega tõendeid, et kaebajal on kas enda või kellegi teise

turvalisust ohustav eluviis või käitumine. Selle asemel on tuginetud avaliku korra rikkumise

ohule.

2009. a juhtum toimus üle 14 aasta tagasi ning viis aastat enne seda, kui kaebajale väljastati

2014. aastal esmakordselt relvaluba. Kaebaja oli tol ajal 19-aastane. On ilmne, et see episood

ei saa olla relvaloa kehtetuks tunnistamise põhjus. Asjaolud, millele võib relvaloa kehtetuks

tunnistamisel tugineda, peaksid jääma mõistlikku ajalisse raami. 2009. a ja 2015. a juhtumid

sinna ei mahu ning need ei saa olla relvaloa kehtetuks tunnistamise aluseks. Kui kaebajat

oleks nende tegude eest väärteokorras karistatud, oleks karistusandmed kustutatud ühe aasta

möödumisel karistuse kandmisest. Kui kaebajat oleks avaliku korra rikkumiste eest korduvalt

karistatud, võiks PPA tunnistada tema relvaloa RelvS § 43 lg 33 alusel kehtetuks vaid seni,

kuni tema karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Kui isikut ei ole süüdi

mõistetud, puudub mõistlik põhjus väita, et samadele juhtumitele võib tugineda kauem kui

tema süüdimõistmise korral. Kaebajat ei ole avaliku korra rikkumise ega ühegi teise süüteo

eest karistatud – seega pole ta ka avaliku korra rikkumisi toime pannud. RelvS § 43 lg 33

kohaselt peaks isikul olema korduv karistatus, kuid seda pole. Ka 30. aprilli 2023. a episood

ei õigusta relvaloa kehtetuks tunnistamist. Kaebaja ei olnud joobes ega ohtlik. Jääb

ebaselgeks, milles seisneb oht, et ta võib langeda süüteo ohvriks või jääda auto alla. Kui PPA

tõendeid ei esita, tuleb lugeda need etteheited alusetuks.

4.2. Kaebaja ei ole rikkunud relva hoiutingimusi. Rikkumist ei tuvastatud ka 17. mail 2023

toimunud kontrolli käigus. Kuna kontrolli teostanud politseiametniku hinnangul käitus

kaebaja adekvaatselt, jääb arusaamatuks, kuidas võiksid kontrolli tulemused anda aluse

relvaloa kehtetuks tunnistamiseks. Ainus etteheide on see, et kaebaja solvus ja ärritus, kui

politseiametnik keeldus jalanõusid jalast võtmast. Eesti kultuuriruumis ei ole jalanõude

siseruumide jalast võtmise palve ebaseaduslik ega põhjendamatu. Tõenäoliselt on

politseiametniku hinnang, et kaebaja on „paranoiline, kohati järsk ja paindumatu“,

põhjustatud tema enda solvumisest ja ärritumisest, kui tal paluti koju sisenedes välisjalanõud

ära võtta.

4.3. Paljud otsuses esitatud väited on konkretiseerimata. Kaebaja on alati järginud ühiskonnas

kehtestatud reegleid. Kaebaja pole süütegusid toime pannud – väide, et ta võib „ka edaspidi“

süütegusid toime panna, lähtub ekslikult eeldusest, nagu oleks kaebaja seda ka varem teinud.

5. Vastustaja taotleb 6. septembri 2023. a vastuses kaebuse rahuldamata jätmist.

PPA-l on RelvS § 43 lg 31 alusel relvaloa kehtetuks tunnistamisel avar kaalutlusõigus.

Relvaluba annab eriõiguse kõrgema ohu allika käsitlemiseks ning PPA ülesanne on tagada, et

see õigus oleks üksnes seaduskuulekatel ja usaldusväärsetel isikutel. PPA võib tugineda ka

relvaloa andmisele eelnenud asjaoludele. Kaebaja käitumine on olnud alarmeeriv. Asjaolu, et

kaebajat ei ole avaliku korra rikkumise eest karistatud, ei muuda sündmuseid olematuks. Oma

käitumise ja selle ohtlikkuse eitamine näitab, et kaebaja ei mõista talle etteheidetud käitumise

sobimatust ja relvaomanikule seatud kõrgendatud nõudmisi. Kaebaja ei suuda oma

emotsioone ja käitumist vaos hoida ning võib muutuda ettearvamatuks ja agressiivseks, sh

politseinike suhtes.

PPA lisas vastusele PPA 5. juuni 2023. a otsuse kaebaja relvaloa kehtetuks tunnistamise

kohta; 30. aprillil 2023 kaebaja kohta koostatud joobeseisundis isiku kainenemisele

toimetamise protokolli (sh lisa „Joobeseisundile viitavad tunnused“) ning Põhja prefektuuri

4(9)

3-23-1461

arestimaja kainestusmaja isikupõhise kontroll-lehe 30. aprillil 2023 kl 3.35 N.N.

kainenemisele paigutamise kohta.

6. Kaebaja märkis 2. oktoobri 2023. a seisukohas, et vastustaja ei ole vaidlustatud otsuses

esitatud väiteid tõendanud. Ainsaks tõendiks on 30. aprilli 2023. a joobeseisundis isiku

kainenemisele toimetamise protokoll, kuid joobes olek pole tõendatud. Nimetatud protokoll ei

kinnita vastustaja väiteid, sest tervishoiutöötaja hinnangus ega selle lisas („Joobeseisundile

viitavad tunnused“) ei ole viidet joobele. Protokollis on küll loetletud väidetavalt

joobeseisundile viitavad tunnused, kuid samad tunnused võivad viidata ka väsimusele ja

unisusele. Protokolli kohaselt ei tulnud kaebaja suust alkoholilõhna. Protokoll on ka lisaga

vastuolus: protokolli kohaselt oli kaebaja raskes alkoholijoobes ega tajunud ümbritsevat, kuid

prokolli lisas ei ole „aja-, isiku- ja kohataju“ lahtris sellist märget. Protokolli järgi oli kaebaja

provotseeriv, lisas märgitu kohaselt aga apaatne. Protokolli järgi oli kaebaja „raskes

alkoholijoobes“, kuid protokolli lisast ei nähtu ühtegi psüühilise, füüsilise või tajufunktsiooni

tugevat häiritust ega oksendamist. Jääb arusaamatuks, miks oli 30. aprillil 2023 vaja politsei

sekkumist. Vastustaja väited, et kaebaja ei suuda oma emotsioone ja käitumist vaos hoida

ning võib ettearvamatuks ja agressiivseks muutuda, ei põhine ühelgi tõendil. Kaebajast ei

lähtu ohtu.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Vaidlus on selle üle, kas PPA tunnistas kaebaja relvaloa õiguspäraselt kehtetuks. Kaebus

hõlmab ka PPA 5. juuni 2023. a otsuse tühistamist relva ja laskemoona üleandmist ning nende

võõrandamist puudutavas osas, kuid nende kohustuste õiguspärasuse üle ei vaielda.

8. Kohus leiab, et PPA ei ole kaebaja relvaloa kehtetuks tunnistamisel eksinud ning kaebuse

väited ei anna PPA 5. juuni 2023. a otsuse tühistamiseks alust.

9. PPA tunnistas kaebaja relvaloa kehtetuks RelvS § 43 lg 31 alusel. Selle sätte kohaselt võib

PPA tunnistada relvaloa kehtetuks, kui loa omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava

eluviisi või käitumise tõttu sobimatu seda liiki relva omama.

10. Enne relvaloa kehtetuks tunnistamise kaalumist tuli PPA-l anda hinnang, kas isik on enda

või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu relva omama. Kohtul

tuleb kontrollida, kas PPA sisustas selle normi koosseisu (sh määratlemata õigusmõisted)

korrektselt.

11. Kaebaja väitel ei ole PPA vaidlusaluses otsuses väitnud ega põhjendanud, et kaebaja

ohustab oma käitumise tõttu enda või kellegi teise turvalisust, mistõttu pole RelvS § 43 lg 31

kohaldamise eeldused täidetud. Kohus ei nõustu kaebajaga. PPA otsuses on läbivalt

põhjendatud, milles kaebaja ja teiste isikute turvalisust ohustav käitumine seisneb.

12. Kaebaja teise peamise väite kohaselt pole PPA esitanud otsuses väidetu kohta tõendeid.

Kohus ei nõustu ka selle väitega.

Haldusmenetluses on tõendiks muu hulgas menetlusosalise seletus, dokumentaalne tõend ja

paikvaatlus (haldusmenetluse seaduse § 38 lg 2). Kaebaja kiri, mille ta esitas

haldusmenetluses ärakuulamise käigus, ei ole küll kohtule esitatud eraldi dokumendina, vaid

see kajastub vaidlusaluse otsuse tekstis. Kuna kaebaja ei ole oma arvamuse autentsust

kahtluse alla seadnud, saab ka kohus kajastatud teabele tugineda. Samuti saab kohus tugineda

5(9)

3-23-1461

PPA otsuses kajastatud piirkonnapolitseiniku seletusele 17. mai 2023. a kontrollkäigu kohta.

Haldusmenetluses kehtib vormivabaduse põhimõte (HMS § 5 lg 1), millest tulenevalt võib

menetlustoiming olla ka suuline, kui õigusakt ei näe ette muud vormi. Relvaseadus ei sätesta,

et haldusmenetluse läbiviija oleks pidanud võtma piirkonnapolitseinikult kirjaliku seletuse.

Kuna kaebaja ei seadnud piirkonnapolitseiniku seletuste tegelikkusele vastavust kahtluse alla,

puudus täiendavate tõendite kogumiseks vajadus. Tõenditeks on ka PPA 6. septembri 2023. a

vastusele lisatud 30. aprilli 2023. a kaebaja kainenemisele toimetamise protokoll (sh selle lisa)

ning kainestusmaja kontroll-leht kaebaja 30. aprillil 2023 kainenemisele paigutamise kohta.

Nimetatud tõendid on tõenditeks ka praeguses haldusasjas.

Kohtu hinnangul saab asja lahendamisel arvesse võtta ka PPA vaidlusaluses otsuses märgitud

teavet kaebaja 2009. a ja 2015. a intsidentide kohta, sest kaebaja on need kaebuses omaks

võtnud (HKMS § 60 lg 2; kaebuse p 2.1.5).

13. Kaebuses on esitatud ka väited, et kaebajat ei ole süütegude eest karistatud ning vastustaja

ei ole tõendanud, et kaebaja oli 30. aprillil 2023 joobeseisundis.

Haldusorgan on kohustatud välja selgitama asjas olulise tähendusega asjaolud

(haldusmenetluse seaduse § 6) ning ka tõendada tuleb üksnes asja lahendamiseks olulisi

asjaolusid (HMS § 38 lg 1; HKMS § 62 lg 2). Nendest normidest tulenevalt on RelvS § 43 lg

31 kohaldamiseks vaja esile tuua ja tõendada asjaolusid, mille põhjal on alust hinnanguks, et

isik on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu relva

omama. Kuna RelvS § 43 lg 31 ei nõua, et isik oleks toime pannud süüteo või oleks tuvastatud

isiku joobeseisund, ei ole vaja neid asjaolusid normi kohaldamiseks tingimata tõendada.

Samuti ei olnud vastustajal vaja esitada tõendeid, mis kinnitaksid, et politseil oli vaja 30.

aprillil 2023 kaebajaga seotud intsidenti sekkuda – relvaloa kehtetuks tunnistamise asjas ei

vaielda politsei 30. aprilli 2023. a toimingute õiguspärasuse üle.

14. Kaebaja on õigesti märkinud, et 2009. a ja 2015. a intsidendid ei saa olla PPA 5. juuni

2023. a otsuse faktiliseks aluseks. Siiski ei tunnistanudki PPA kaebaja relvaluba kehtetuks

põhjusel, et politseis registreeriti 2009. a ja 2015. aastal kaebaja kohta avaliku korra

rikkumised. PPA võttis neid asjaolusid arvesse kaebaja käitumisele hinnangu andmisel. Nagu

vastustaja vastuses kaebusele õigesti osutas, tuleb relvaloa omaja isiksuseomadustele ja

käitumisele anda terviklik hinnang kõigi oluliste asjaolude kogumis ja nende koosmõjus ning

relvaloa andmine ei tähenda, et hiljem on keelatud tugineda loa andmisele eelnenud, isikut

negatiivselt iseloomustavatele asjaoludele (Tallinna Ringkonnakohtu 28. aprilli 2021. a otsus

asjas nr 3-20-1675, p 13). Relvaloa omaja loomuomase käitumise hindamisel võib tugineda

muu hulgas ka nendele politsei andmebaasidest nähtuvatele andmetele, mida

karistusregistrisse ei kanta (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 10. oktoobri 2023. a otsus asjas nr

3-21-1468, p 9).

15. PPA andis vaidlustatud otsuses hinnangu, et kaebaja ei suuda teatud olukordades oma

emotsioone kontrollida, ta võib käituda ettearvamatult ja ebastabiilselt ning võib tekitada

konfliktseid olukordi. Joobes olles võib ta käituda agressiivselt.

16. Kohus on seisukohal, et sellise hinnangu põhjal saab teha järelduse, et kirjeldatud moel

käituv isik ohustab enda ja teiste turvalisust sedavõrd, et ta ei sobi relvaluba omama. Kui on

alust hinnanguks, et isik kaotab kergesti enesevalitsuse, saab pidada piisavalt tõenäoliseks

ohtu, et isik haarab teise isikuga tekkinud verbaalse konflikti eskaleerudes relva järele, ilma et

objektiivselt esineks vajadus end ründe eest kaitsta. Asjaolu, et isik muutub joobeseisundis

6(9)

3-23-1461

agressiivseks, suurendab sellisest ohust tingitud korrarikkumise toimumise tõenäosust veelgi.

Ka kaebaja ei ole vastupidist väitnud.

17. Kaebaja väidab, et selline hinnang ei pea tema suhtes paika. Ta on enda hinnangul küll

väga jutukas ja elava iseloomuga inimene, kuid tema käitumises puudub igasugune

vägivaldsus ning ta pole ohtlik.

18. Kohus leiab, et vastustaja hinnangu kujunemine kaebaja kohta on vaidlustatud otsuse

põhjal jälgitav ning hinnang on põhjendatud.

19. Järelduse kaebaja emotsionaalse ebastabiilsuse kohta võimaldas teha nii

piirkonnapolitseiniku kirjeldus 17. mai 2023. a kontrollkäigust kui ka kaebaja kiri, mille ta

esitas haldusmenetluses ärakuulamise käigus. Olukorras, kus politseiametnik on saabunud

relvaluba omava isiku elukohta kontrollima relva hoiutingimusi, ei ole ilma täiendavate

asjaoludeta põhjust asuda avaldama oma negatiivset hoiakut politsei suhtes ega asuda

kirjeldama oma poliitilisi vaateid. Kaebaja ei ole esile toonud, et politseiametnik oleks oma

käitumisega sellisteks arvamusavaldusteks põhjust andnud. Ka relvaloa kehtetuks

tunnistamise menetluse käigus esitatud kirjalikus arvamuses puudus ilma täiendavate

asjaoludeta igasugune vajadus kirjeldada oma ühiskondlikke või poliitilisi vaateid. Selline

käitumine ei ole selgitatav üksnes isiku jutukuse või elava loomusega. Kui isik ei taju,

millises olukorras on kohane oma seisukohti väljendada, võib see viia sotsiaalsete

konfliktideni.

20. Kokkupuuted politseiga annavad tunnistust kaebaja konfliktsusest. Politseiametniku

töötõendi pildistamist ja vestluse salvestamist 17. mai 2023. a kontrollkäigu ajal ei saa pidada

tavapäraseks tegevuseks. Kaebaja põhjendas seda aastatetaguste sündmustega, mõistmata, et

teiste isikutega tekkinud varasematest arusaamatustest tingitud umbusu ülekandmine uude

kontakti ei ole mõistlik. Eesti kultuuriruumis on küll mõistetav, et isikut häirib, kui tema

eluruumides kantakse välisjalanõusid, kuid ärritumine või solvumine pole adekvaatne

reaktsioon olukorras, kus korrakaitseametnik täidab isikule arusaadaval moel oma

ametiülesandeid. Kui isik ei mõista ametiisiku käitumise põhjuseid, oleks kohane paluda

selgitusi. Vastustaja selgitas kohtumenetluses, et politseiametnikud kannavad siseruumides

välisjalanõusid turvakaalutlustel. Puudub põhjus kahelda, et sama oleks selgitanud kaebajale

kontrolli teostanud piirkonnapolitseinik.

21. Põhjendatud on ka vastustaja hinnang, et kaebaja võib joobes olles käituda agressiivselt.

30. aprilli 2023. a kaebaja kainenemisele toimetamise protokollist nähtuvalt ei allunud

kaebaja politseiametniku suulistele korraldustele ning tema käitumine oli provotseeriv (vehkis

kätega; kõndis vastu inimesi; mainis politseiametnikule korduvalt, et on kaitseväelane ja

oskab kõike). Allumatuse tõttu otsustas politseiametnik kasutada kaebaja suhtes käeraudu.

Kainestusmaja kontroll-lehelt nähtub, et kaebaja agressiivne käitumine jätkus ka

kainestusmajas (nt „lõhub vastu ust ja karjub“, „madratsi lõhkumine, madratsi äravõtm, vesi

kinni, uputus“). Kaebaja küll väidab, et ta ei olnud joobes, kuid pole oma agressiivse

käitumise põhjuseid selgitanud. Vaidlustatud otsusest nähtub, et kaebaja käitus politseinike

suhtes agressiivselt ja üleolevalt ka 2015. aasta intsidendi käigus.

22. PPA on kaebaja relvaloa kehtetuks tunnistamisel veenvalt põhjendanud ka seda, miks

ohustab kaebaja käitumine tema enda ja teiste isikute turvalisust. Otsuses on leitud, et relvaloa

omaja, kes ei suuda oma emotsioone kontrollida, käitub joobes olles agressiivselt ning kelle

suhtes on vaja kasutada sunnivahendit, ei ole relvaomanikuna enam piisavalt usaldusväärne,

7(9)

3-23-1461

sest esineb märkimisväärne relva väärkasutamise oht; igasugune verbaalne konflikt võib üle

kasvada füüsiliseks vägivallaks ning isik võib järgmise konflikti lahendamiseks kasutada

tulirelva.

23. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et vaidlustatud otsuses on asutud põhjendatult seisukohale, et

kaebaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava käitumise tõttu sobimatu relva omama.

24. RelvS § 43 lg 31 on kaalutlusõigust sisaldav norm. Kohtulik kontroll kaalutlusõiguse

teostamise üle on piiratud (HKMS § 158 lg 3). Kaebuses ei ole vastustajale kaalumisvigu ette

heidetud. Kohtu hinnangul pole vastustaja kaalumisvigu teinud, kuid märgib siiski järgmist.

Kuigi vaidlustatud otsuses oleks tulnud selgemini esile tuua, millistest kaalutlustest vastustaja

kaebaja relvaloa kehtetuks tunnistamise üle otsustamisel lähtus, on otsuse põhjenduste põhjal

arusaadav, et vastustaja hinnangul kaalub kaebaja isiksuseomadustest ja käitumisest lähtuv

oht tema ja teiste isikute turvalisusele üles tema õiguse vabale eneseteostusele.

Kaebaja tõi haldusmenetluses esile, et ta on kõrgharidusega koduomanik, ohvitser, kahe lapse

isa, ta kannab hoolt oma 90-aastase vanaema eest, tal on puhas register ning puudub

igasugune vägivaldne käitumine või vägivaldne minevik. Kohtu hinnangul ei osuta need

asjaolud kaebaja erilisele huvile või vajadusele omada relvaluba. Asjaolu, et karistusregistri

andmetel puuduvad kaebajal kehtivad karistused, on vastustaja otsuse tegemisel arvesse

võtnud.

PPA ülesanne on avaliku korra kaitseks tagada, et relv kui kõrgendatud ohu allikas ei oleks

isiku käes, kelle varasem käitumine ei tekita usaldust, et ta suudab relva õiguspäraselt

kasutada.

Kohtu hinnangul on PPA pidanud kaalumisel kõige kaalukamaks kaebaja suhtumist oma

tegudesse. Kohus nõustub, et kaebaja õigustab talle etteheidetud käitumist, mistõttu pole

põhjust arvata, et ta oma käitumist muudaks. Olukorra muudab veelgi kahetsusväärsemaks

asjaolu, et kaebaja on olnud kaitseväelane, kes peaks võrreldes tavakodanikuga veelgi

paremini tundma korrakaitse põhimõtteid ning suhtuma politseiametnikesse lugupidavalt,

kuid on oma käitumisega korduvalt demonstreerinud soovimatust politseile alluda. PPA

otsusest nähtuvalt sai kaebaja relvaloa kehtetuks tunnistamisel määravaks just asjaolu, et ta ei

austa võimuesindajaid ning ei suuda järgida ühiskonnas kehtestatud reegleid.

25. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et PPA 5. juuni 2023. a otsus, millega tunnistati kaebaja

relvaluba kehtetuks, on õiguspärane. Seega puudub kaebuse rahuldamiseks alus ning kohus

jätab kaebuse rahuldamata.

26. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS

§ 109 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule menetluskulude

nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu ja kandnud esindajakulu. Kuna kohus teeb

otsuse kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole

menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad tema võimalikud

menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen

8(9)

3-23-1461

Kohtuotsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 12.12.2024 lahendis nr 3-23-1461 toodud

muudatustega 18.02.2025.

9(9)