3-23-2532/6 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

23.11.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2532

Haldusasi

AS-i G4S Eesti kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni

06.11.2023 otsuse peale vaidlustusasjas nr 146-

23/261707

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) AS G4S Eesti, esindajad

vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvart ja advokaat

Crislyn Piirits

Vastustaja (hankija) Aktsiaselts Tallinna Lennujaam,

esindajad vandeadvokaat Kadri Härginen ja advokaat

Mario Sõlm

Kolmas isik (pakkuja) Forus Security AS, esindaja

vandeadvokaat Arne Ots

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13.11.2023 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AS G4S Eesti määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse AS G4S Eesti määruskaebus Tallinna Halduskohtu 13.11.2023

määruse peale.

2. Jätta AS G4S Eesti määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.11.2023

määrus muutmata.

3. Mõista AS-lt G4S Eesti Aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam menetluskulude katteks

välja 4656 eurot (käibemaksuta) ja Forus Security AS-i menetluskulude katteks 1568

eurot (käibemaksuta). AS-i G4S Eesti menetluskulud jätta tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1, §

252 lg 7, § 280 lg-d 2 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts Tallinna Lennujaam (hankija) kuulutas 09.03.2023 välja sotsiaal- ja eriteenuste

erimenetlusena läbiviidava hanke „Tallinna lennujaama lennundusjulgestuse teenuse hange“

3-23-2532

2(7)

(viitenumber 261707). Hankes oli 2 osa. Pakkumuste esitamise tähtajaks (24.04.2023) esitasid

pakkumused AS G4S Eesti (kaebaja), Forus Security AS (kolmas isik) ja Viking Security AS.

Hankija tunnistas edukaks hanke osas 1 kaebaja pakkumuse ja hanke osas 2 Forus Security AS-

i pakkumuse.

2. Kaebaja esitas 25.09.2023 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse

tunnistada kehtetuks hankija otsus, millega pikendati hanke osa 2 eduka pakkuja Forus Security

AS-i osas lepingu sõlmimise eelsete kohustuste täitmise tähtaega. VAKO jättis 24.10.2023

otsusega nr 146-23/261707 kaebaja vaidlustuse rahuldamata ning kaebaja esitas Tallinna

Halduskohtule 03.11.2023 kaebuse hankija otsuse kehtetuks tunnistamiseks, millega pikendati

hanke osa 2 eduka pakkuja Forus Security AS-i osas lepingu sõlmimise eelsete kohustuste

täitmise tähtaega, ja VAKO 24.10.2023 otsuse tühistamiseks. Kaebus on Tallinna Halduskohtu

menetluses (haldusasi nr 3-23-2474).

3. Kaebaja esitas VAKO-le 26.10.2023 vaidlustuse tunnistada kehtetuks hankija otsus,

millega pikendati teist korda hanke osa 2 eduka pakkuja Forus Security AS-i osas lepingu

sõlmimise eelsete kohustuste täitmise tähtaega. VAKO jättis selle vaidlustuse 16.11.2023

otsusega 164-23/261707 osaliselt läbi vaatamata ja ülejäänud osas rahuldamata.

4. Hankija esitas VAKO-le riigihangete seaduse (RHS) § 193 lg 5 alusel 01.11.2023 taotluse

lubada anda nõustumus hankelepingu sõlmimiseks riigihanke nr 261707 osas 2 Forus Security

AS-ga. Kehtiv lennundusjulgestusteenuse osutamise leping lõpeb 30.11.2023. Kui hankeleping

jääb sõlmimata ja julgestusteenuse osutamist ei ole võimalik alustada alates 01.12.2023, siis

saab kahjustada oluline avalik huvi. Tallinna lennujaam on Eesti suurim rahvusvaheline

lennujaam, mille kaudu liigub aastas ligikaudu 3 miljonit reisijat ja kus töötab üle 2500 inimese.

Lennujaama käitamise aluseks on lennuvälja sertifikaat, mille osaks on lennundusjulgestus.

Lennundusjulgestus on Transpordiameti määratletud sisejulgeoleku ühe osana ning selle

ülesanne on kaitsta tsiviillennundust ebaseaduslike sekkumiste eest. Lennuvälja sertifikaadi

peatamine toob kaasa lennujaama tegevuse katkemise. Lennundusjulgestusteenus on seega

Tallinna lennujaama ja Eesti õhutranspordi nõuetekohaseks toimimiseks hädavajalik teenus.

Võimaliku teenustõrke tulemusena ei oleks avatud pääslad, mille kaudu töötajad saavad tööle,

ei oleks lennujaamas patrulle, kes tagavad territooriumi (sh reisiterminali avatud ala) kaitse ning

puuduks evakuatsiooni korral seda koordineeriv üksus. Kolmas isik on 27.10.2023 täitnud kõik

hankelepingu sõlmimise eelsed tingimused. Vaidlustuse eduväljavaated on vähesed.

5. Kaebaja palus jätta hankija 01.11.2023 taotlus rahuldamata. Puudub erandlik olukord, mis

õigustaks hankelepingu sõlmimist. Hankija pidi planeerimisel arvestama piisava ajavaruga.

Kaebajale säiliks hankelepingu sõlmimise korral üksnes kahju hüvitamise võimalus, kuid

kahjunõude rahuldamise eelduste tõendamine on keeruline. Hankijal oleks võimalik sõlmida

ajutine otseleping (RHS § 49 lg 1 p 3). Kaebaja on valmis sellise lepingu sõlmima.

6. Kolmas isik palus hankija 01.11.2023 taotlus rahuldada, arvestades ülekaalukat avalikku

huvi ja vaidlustuse väheseid eduväljavaateid. Hankelepingu sõlmimata jätmine kahjustaks vaba

konkurentsi. Kaebaja käitumine on pahauskne ja selle eesmärk on takistada teiste ettevõtjate

juurdepääsu lennujulgestusteenuse osutamisele. Sellised püüdlused ei vääri õiguskaitset.

7. VAKO rahuldas taotluse 06.11.2023 otsusega vaidlustusasjas nr 146-23/261707 ning

andis hankijale loa nõustumuse andmiseks hankelepingu sõlmimiseks riigihanke nr 261707

osas 2 Forus Security AS-ga. RHS § 193 lg-s 5 sätestatud eeldused on täidetud. Vaidlustatakse

hankelepingu sõlmimisele eelnev ajaliselt viimane hankija otsus. Esineb ülekaalukas avalik

huvi, sest kehtiv lennundusjulgestusteenuse osutamise hankeleping lõpeb 30.11.2023 ning kui

uus hankeleping jääb sõlmimata ja julgestusteenuse osutamist ei ole võimalik alustada alates

01.12.2023, ei saa Tallinna lennujaam edasi tegutseda. Hankijale ei saa ette heita hooletust oma

tegevuse planeerimisel.

3-23-2532

3(7)

8. AS G4S Eesti esitas Tallinna Halduskohtule 09.11.2023 kaebuse, milles taotles VAKO

06.11.2023 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hankija 01.11.2023 taotlus

rahuldamata. Kaebaja jäi vaidlustusmenetluses esitatud seisukohtade juurde.

9. Tallinna Halduskohus jättis 13.11.2023 määrusega kaebuse rahuldamata (resolutsiooni

p 4) ning lükkas HKMS § 252 lg 3 alusel määruse resolutsiooni p 4 jõustumise edasi kuni asjas

määruskaebuse esitamise tähtaja möödumiseni või kui määruskaebus esitatakse, siis

kohtulahendi jõustumiseni (resolutsiooni p 6). Halduskohus nõustus VAKO 06.11.2023 otsuse

põhjendustega.

Kui vaidlustatakse riigihanke menetluses hankelepingu sõlmimisele eelnev ajaliselt viimane

hankija otsus ja kui oluline avalik huvi, mida võidakse kahjustada hankelepingu sõlmimata

jätmise korral, kaalub üles vaidlustaja õiguste võimaliku kahjustamise, võib vaidlustuskomisjon

hankija põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse

hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamise kohta (RHS § 193 lg 5).

Asjas esineb kaks vastandlikku huvi – kaebaja huvi hankelepingu sõlmimiseks, juhul kui

kaebaja vaidlustused hankija otsustele osutuvad edukaks, ja avalik huvi, mis seisneb Tallinna

lennujaama territooriumil katkematu lennundusjulgestusteenuse osutamises. Eelmine

lennundusjulgestusteenuse leping on sõlmitud hankija ja kaebaja vahel ning see lõpeb

30.11.2023. Seega pole hankijal alates 01.12.2023 lennujaama käitamise lennundusjulgestuse

teenuse osutajat. Ilma selle teenuse osutamiseta ei saa Tallinna lennujaam tegutseda. Tegemist

on olukorraga, kus hankija on kohustatud tagama teenuse katkematu osutamise, et säilitada

rahvusvahelise lennujaama toimimine. Samas on ilmne, et pärast hankelepingu sõlmimist ei ole

kaebaja eesmärk hankelepingu sõlmimiseks enam saavutatav. Tulenevalt HKMS § 267 lg-test

3 ja 4 ei saa kohus pärast kolmanda isikuga hankelepingu sõlmimist enam tühistada kehtivat

hankelepingut ega lepingu sõlmimise aluseks olevat haldusakti. Seega, kui kohus ei tühista

hankijale antud luba nõustumuse andmiseks hankelepingu sõlmimiseks kolmanda isikuga, ei

ole kaebajal tõenäoliselt enam võimalik vaidlusaluses riigihankes hankelepingut sõlmida.

Praegusel juhul kaalub siiski avalik huvi lennujaama teenuste katkematuks toimimiseks üles

kaebaja huvi hankelepingu sõlmimiseks. VAKO on nõuetekohaselt põhjendanud avaliku huvi

olulisust ja ohtu selle intensiivseks kahjustamiseks. Arvestades seaduses sätestatud

menetlustähtaegu, ei jõustu asjas tehtavad lahendid enne senise lennujulgestusteenuse

osutamise lõppemist. Olulise avaliku huvi intensiivset riivet ei kummuta kaebaja viidatud

asjaolu, et hankija võis olla hankemenetluse korraldamisel hooletu ega korraldanud uut

hankemenetlust piisava ajavaruga.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

10. AS G4S Eesti esitas Tallinna Ringkonnakohtule 17.11.2023 määruskaebuse, milles

taotleb halduskohtu 13.11.2023 määruse resolutsiooni p-de 4 ja 5 ning VAKO 06.11.2023

otsuse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta hankija 01.11.2023 taotlus

rahuldamata.

Halduskohus ei vastanud kaebuse väidetele sisuliselt ja kohaldas kohus vääralt RHS-i sätteid.

VAKO ja halduskohus jätsid huvide kaalumisel arvestamata, et avalikke huve on võimalik

tagada alternatiivse meetmega, s.o ajutise lepingu sõlmimisega, mis ei kahjusta kaebaja huve

pöördumatult, nagu seda teeb hankelepingu sõlmimiseks loa andmine. Tekib kahtlus, et

VAKO-l ja kohtul puudusid veenvad vastuväited alternatiivse meetme kohaldamisele.

Kohtupraktika kohaselt peab esialgse õiguskaitse abinõu olema proportsionaalne kõigi

menetlusosaliste suhtes. Praegusel juhul see aga nii ei ole, sest kui vajadus sõlmida hankeleping

on ootamatu ja nii suur, nagu hankija väidab, on hankijal võimalik kuni asjas tehtava lõpliku

lahendini sõlmida RHS § 49 lg 1 p 3 alusel ajutine otseleping. Ajutise lepingu sõlmimisega

tagataks vaidlustus- ja kohtumenetluse ajaks lennundusjulgestusteenuse toimimine (avalik

3-23-2532

4(7)

huvi), millega on nii VAKO kui ka halduskohus õigustanud loa andmist hankelepingu

sõlmimiseks. Samas ei tooks ajutise lepingu sõlmimine kaasa kaebaja õiguste pöördumatut

kahjustamist ning 5 aasta pikkusest mahukast lepingust ilmajäämist, sest ajutine leping on

võimalik sõlmida üksnes vaidluse ajaks. Seevastu loa andmine välistab kaebaja õiguste

efektiivse kaitse, sest kaebajal säiliks võimalus üksnes kahju hüvitamise kaebuse esitamiseks,

kuid tekkinud kahju ja selle väljamõistmise eelduste tõendamine on äärmiselt keeruline.

Hankija hooletuse eest peab vastutama hankija. VAKO ja halduskohtu lahenditest järeldub, et

mistahes avaliku huvi seisukohalt olulise teenuse osutamiseks korraldatud hanke võib hankija

läbi viia hooletult ning hooletusest realiseeruvaid riske heidetakse ette pakkujale. Vaidlus

puudub selles, et lennundusjulgestuse teenus on avaliku huvi seisukohalt oluline teenus, sest

selle olemasoluta seiskuks kogu Tallinna lennujaama töö, kuid VAKO ja halduskohus on

põhjendanudki avaliku huvi olemasolu üksnes selle asjaoluga. Hankija on tegutsenud

hankemenetluse ajalise plaani tegemisel hooletult, arvestades seadusest tulenevaid

kaebetähtaegasid. Kohtupraktikas on viidatud, et loa andmise üle otsustamisel tuleb võtta

arvesse hankija käitumist hanke õigeaegsel korraldamisel, lisaks on rõhutatud, et hankija

hooletus hankemenetluse läbiviimisel vähendab avaliku huvi kaalukust. VAKO ja halduskohus

oleksid pidanud arvestama hankija hooletusega hankemenetluses tähtaegade määramisel.

Halduskohtu lahendiga kaasnevad hankija hooletusega negatiivsed tagajärjed üksnes pakkujale,

mitte hankijale. Nimelt välistab loa andmine kaebaja võimaluse sõlmida hankeleping ning see

piirab olulises ulatuses kaebaja õiguste kaitse võimalust, sest kaebajal säilib üksnes võimalus

kahju hüvitamiseks. Samas hankija jaoks on VAKO ja halduskohtu seisukohad soodsad, sest

need võimaldavad vaatamata vaidlusele sõlmida hankelepingu. Seega võib avaliku huvi

seisukohast mistahes olulisi hankeid korraldada hooletult, kuna sellega ei kaasne negatiivseid

tagajärgi hankija jaoks. Õiguspärane oleks aga vastupidine olukord.

Hankelepingu sõlmimiseks nõusoleku andmiseks loa andmine peab olema väga erandlik. Peab

esinema olukord, kus hankija ei saanud hankemenetluse korraldamisel arvestada selle

vaidlustamise võimalusega ning ei saanud hankemenetlust läbi viia sellise ajavaruga, et ka

hankemenetlusele kohtumenetluse järgnemise korral oleks võimalik hankemenetluse esemeks

olnud kaupu, teenuseid või töid saada õigeaegselt. Praegusel juhul ei esine erandlikku olukorda.

Vaidlustuse perspektiiv ei too kaasa loa andmist hankelepingu sõlmimiseks. Kolmanda isiku

pakutav töötajate arv ei taga julgestusteenuse nõuetekohast osutamist.

11. AS Tallinna Lennujaam esitas 17.11.2023 vastuse määruskaebusele, paludes jätta

määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu määrus ja VAKO 06.11.2023 otsus muutmata.

VAKO arvestas hankelepingu sõlmimise loa andmisel kõigi eeldustega, mis tulenevad RHS §

193 lg-st 5, ning põhjendas enda otsust. Ka halduskohtu analüüs on selles osas korrektne.

Kaebaja lisatingimusi normi kohaldamiseks ei ole põhjendatud arvestada. Esineb oluline avalik

huvi, mida hankija on juba VAKO-le põhjendanud. Hankija pole hoolsuskohustust rikkunud.

Kohtupraktika järgi ei kummuta avaliku huvi riivet võimalik hoolsuskohustuse rikkumine

hankija poolt. Hankija pikendas õiguspäraselt hankelepingu täitmise ettevalmistuseks vajalikke

tähtaegu. Oluline avalik huvi kaalub üles kaebaja huvid. Seadusandja tahe on, et kui

hankelepingu sõlmimise loa eeldused on täidetud ja luba antakse, siis on tagajärg see, et isik,

kellega hankelepingut ei sõlmitud, hankelepingut ka ei saa. Hankelepingu sõlmimisele puudub

alternatiiv. RHS § 49 lg 1 p 3 kohaldamise eeldused pole täidetud, arvestades kohtupraktikat.

Hankija ei jõuaks ajutise hankelepinguni tõenäoliselt enne 01.12.2023, isegi kui RHS § 49 lg 1

p 3 kasutamine oleks õiguspärane. Vaidlustuse edulootused on väga vähesed. Hankelepingu

sõlmimine ei ole haldusasja nr 3-23-2474 menetluse tõttu keelatud.

12. Forus Security AS leidis 20.11.2023 vastuses määruskaebusele, et määruskaebus tuleb

jätta rahuldamata, nõustudes hankija seisukohtadega.

3-23-2532

5(7)

Asjas esinev avalik huvi on kaalukam kaebaja erahuvist, kaebaja vaidlustus on vähese

perspektiiviga, nagu ka kaebaja võimalik kahju hüvitamise nõue. Hankija seatud

menetlustähtajad hankemenetluses olid põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 280 lg-d 2 ja 3, § 252 lg 7),

määruskaebus on tähtaegne ja vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõutele.

14. Ringkonnakohus jätab kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu 13.11.2023

määruse muutmata.

15. RHS § 201 lg-s 31 on sätestatud üldreegel, et hankija ei või anda nõustumust hankelepingu

sõlmimiseks pärast VAKO otsuse peale kaebuse esitamise kohta teate saamist ja enne selle

kaebuse kohta tehtud lõpliku kohtulahendi jõustumist. Siiski näeb RHS § 193 lg 5 erandina ette,

et kui vaidlustatakse riigihanke menetluses hankelepingu sõlmimisele eelnev ajaliselt viimane

hankija otsus ja kui oluline avalik huvi, mida võidakse kahjustada hankelepingu sõlmimata

jätmise korral, kaalub üles vaidlustaja õiguste võimaliku kahjustamise, võib vaidlustuskomisjon

hankija põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse

hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamise kohta.

16. Menetlusosalistel ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja vaidlustas riigihanke menetluses

hankelepingu sõlmimisele eelnevat ajaliselt viimast hankija otsust. Seega sõltub hankelepingu

sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamine huvide kaalumisest.

17. Kaebaja huvi on jõuda ise hankelepingu sõlmimiseni. Pärast seda, kui hankija sõlmib

hankelepingu kolmanda isikuga, on kaebajal võimalik nõuda üksnes hankija tekitatud kahju

hüvitamist. Kaebajal on õigus, et praktikas on sellise kahjunõude eelduste täidetuse tõendamine

keeruline.

18. RHS § 201 lg-s 31 sätestatud hankelepingu sõlmimise keeld juba peegeldab avalikku huvi

õiguspärase hankemenetluse vastu (Tallinna Ringkonnakohtu 28.10.2022 määrus nr 3-22-2012,

p 16). Selle, et hankelepingu sõlmimata jätmise korral kahjustatakse intensiivselt olulist

avalikku huvi, peab ära näitama hankija. Praeguses asjas on hankija VAKO-le esitatud

01.11.2023 taotluses veenvalt ära näidanud, et hankelepingu sõlmimata jätmise korral katkeks

alates 01.12.2023 Tallinna lennujaama käitamise lennundusjulgestusteenuse osutamine, mis

seiskaks sisuliselt lennujaama tegevuse ja sellega ka Eesti tsiviilõhulennunduse. Sellega on

hankija ära näidanud olulise avaliku huvi intensiivse kahjustamise ohu.

19. Kui teenuse osutamise katkematus on väga oluline, tuleks riigihanget alustada varakult.

Toimiku materjalide põhjal ei saa hankijale ette heita ilmset hoolsuskohustuse rikkumist

riigihanke ajakava planeerimisel ja menetluse läbiviimisel. Hankija algatas kõnealuse

riigihanke 09.03.2023. Pakkumuste esitamise tähtajaks – 24.04.2023 – esitasid pakkumused

kaebaja, kolmas isik ja Viking Security AS. Hankija tunnistas 09.05.2023 mõlemas hanke osas

kõigi pakkujate pakkumused vastavaks ning osas 1 edukaks kaebaja pakkumuse ja osas 2

edukaks kolmanda isiku pakkumuse. Kaebaja ei vaidlustanud neid hankija otsuseid. Seejärel

taotles kolmas isik 28.08.2023 ja 13.10.2023 kooskõlas riigihanke alusdokumentide lisa 1

„Tehniline kirjeldus“ (TK) p-s 6.3 märgituga, et hankija pikendaks tähtaega hankes määratud

tingimuste (töötajate otsimine ja väljaõpetamine) täitmiseks. Mõlemal juhul hankija rahuldas

taotluse, pikendades tähtaega 13.09.2023 teatega kuni 16.10.2023 ja 16.10.2023 teatega kuni

06.11.2023. Asja materjalide järgi täitis kolmas isik 27.10.2023 kõik TK-s määratletud

hankelepingu sõlmimise eelsed tingimused. Seega oli alates sellest ajast põhimõtteliselt

võimalik sõlmida hankeleping. Hankelepingu sõlmimist on takistanud kaebaja algatatud

vaidlustusmenetlused, mis puudutavad hankija poolseid tähtaja pikendamisi TK p 6.3 alusel.

3-23-2532

6(7)

Kaebajal on iseenesest õigus, et hoolas hankija peab riigihanke planeerimisel reeglina

arvestama võimalusega, et tema otsused võidakse vaidlustada VAKO-s ja kohtus. Praeguses

asjas ei saa siiski hankija hoolsuskohustuse ilmseks rikkumiseks pidada seda, et ta ei näinud

riigihanke ajakava koostamisel ette, et kaebaja vaidlustab kahel korral ja sarnaste põhjendustega

hankija poolset tähtaja pikendamist, milleks on TK p-s 6.3 selgesõnaliselt võimalus jäetud.

Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et hankija on praeguses asjas tegutsenud piisava

hoolega, et jõuda hankelepinguni 01.12.2023. Aga isegi kui möönda hankija teatavat hooletust

riigihanke planeerimisel ja korraldamisel, ei muudaks see praeguse vaidluse asjaoludel järeldust

väga oluliste avalike huvide intensiivsest riivest, sest Tallinna lennujaama töö seiskumine alates

01.12.2023 ei mõjutaks üksnes hankijat ja tema tegevust, vaid väga suurt hulka isikuid.

20. Hinnang asja sisulisele perspektiivile võib mõjutada õigustele ja huvidele antavat kaalu.

TK p 6 „Lepingu sõlmimise eelsete tingimuste täitmine“ näeb ette mh järgmist:

„6.3. Hanke võitja on kohustatud hiljemalt 14.09.2023 või kirjalikul kokkuleppel Tellijaga

muul hilisemal kuupäeval esitama Tellijale:

6.3.1. Ettevõtte poolt allkirjastatud kirjaliku tõestuse, lennundusjulgestus nõudeid täitma

hakkavate töötajate vastavusele, lennundusjulgestustöötajatele kehtestatud nõuetele.

6.3.2. Minimaalselt töötajate hulk, mis on vajalik lennundusjulgestuse teenuse mahu tabelis

määratletud positsioonide täitmiseks.

6.3.3. Eelpoolnimetatud kirjalikus tõestustes tuleb ära tuua teenust teostama hakkavate töötajate

nimed koos isikukoodidega ning Transpordiameti poolse tunnustamisega, et töötaja on

tunnustatud kui lennundusjulgestuse töötaja.

6.3.4. Eelpoolnimetatud kirjalike tõestuste lisadena tuleb iga töötaja poolse tööle asumise

kinnitusega alates 01.12.2023.

6.3.5. Töötajate nimekirjades toimuvad muudatused tuleb esitada Tellijale 5 tööpäeva jooksul.

6.4. Kui hanke võitja ei täida eeltoodud lepingu sõlmimise eelseid tingimusi etteantud

kuupäevadeks, käsitleb Tellija seda pakkujapoolse lepingu mitteallkirjastamisena ja hindab

kõiki ülejäänud pakkumusi uuesti ning tunnistab edukaks pakkumuse, mis on vastavaks

tunnistatud pakkumustest majanduslikult soodsaim (RHS § 119 lg 1, lg 2)

6.4.1. Seejuures on Tellijal õigus edukalt pakkujalt nõuda kahju hüvitamist esialgu edukaks

tunnistatud pakkumuse ja järgmise edukaks tunnistatud pakkumuse maksumuse vahe ulatuses

ning kõigi võimalike lisakulude ulatuses, mis Tellijal tuleb kanda seoses hankelepingu

sõlmimisega selle pakkumuse alusel, mis tunnistati edukaks pärast pakkumuste uuesti

hindamist, samuti kulutuste ulatuses, mis tulenesid uuest pakkumuste hindamisest.“

Seega näeb TK p 6.3 ette hanke võitjale lepingu sõlmimise eelsete kohustuste täitmiseks

ettenähtud tähtaja pikendamise võimaluse, sidumata seda mingite konkreetsete tingimustega.

Riigihanke alusdokumente ei ole kaebaja vaidlustanud. RHS §-s 3 sätestatud võrdse kohtlemise

ja läbipaistvuse põhimõtete järgimist tuleb täiendavalt kontrollida asja sisulisel lahendamisel

(kui kaebaja peaks VAKO 16.11.2023 otsuse kohtus vaidlustama), kuid asja materjalidest ei

nähtu nende põhimõtete ilmselget rikkumist. Seega seni kohtule esitatud seisukohtade ja

tõendite põhjal ei ole alust pidada kolmandale isikule antud tähtaja teistkordset pikendamist

õigusvastaseks. Samale seisukohale jõudis ka VAKO 16.11.2023 otsuses.

21. Kaebaja hinnangul oleks proportsionaalne, kui hankija sõlmiks RHS § 49 lg 1 p 3 kohase

ajutise hankelepingu vaidlustus- ja kohtumenetluse ajaks. Isegi kui möönda, et hankijal oleks

praegusel

juhul

õigus

korraldada

riigihange

väljakuulutamiseta

läbirääkimistega

hankemenetlusena RHS § 49 lg 1 p 3 alusel – milles ringkonnakohus siiski kahtleb –, saab

nõustub hankijaga, et kuna eelmine lennundusjulgestusteenuse hankeleping lõpeb 30.11.2023

3-23-2532

7(7)

ning uus teenuse osutaja peaks alustama tegevust 01.12.2023, ei ole realistlik, et hankija jõuaks

õigeaegselt ja seadusega kooskõlas

viia

läbi

väljakuulutamiseta läbirääkimistega

hankemenetluse. Seega tekiks ka ajutise lepingu sõlmimise korral väga olulise avaliku teenuse

katkemise oht. Asja materjalidest ei nähtu, et hankijal oleks võimalik pikendada senist

kaebajaga sõlmitud hankelepingut või korraldada lennundusjulgestusteenuse osutamine

Tallinna lennujaamas ajutiselt mingil muul viisil, järgides seejuures õigusaktidega kehtestatud

nõudeid.

22. Eelneva põhjal nõustub ringkonnakohus VAKO ja halduskohtuga, et praeguses asjas on

avalik huvi kaebaja õigustest ilmselgelt kaalukam.

23. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kolmanda isiku

menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui

vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda (HKMS §

108 lg 8). Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on menetluskulude

nimekirja ja kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg-d 1 ja 11). Välja mõistetakse üksnes

vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Menetluskulude vajalikkuse ja

põhjendatuse hindamisel tuleb halduskohtumenetluses üldisemalt arvestada läbitöötamist

vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust. Õigusabikulude

väljamõistmine, sh kolmanda isiku kasuks, ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus

peab olema õiglane (Riigikohtu 15.10.2015 määrus nr 3-3-1-21-15, p 16). Menetluskulude

põhjendatusele hinnangu andmisel ei ole asjakohane hinnata üksikute menetlusdokumentide

mahtu ja nende koostamiseks või muude toimingute tegemiseks kulutatud aega ega võrrelda

erinevate menetlusosaliste esindajatasu suurust. Õigusabikulude suurus tervikuna ei tohiks olla

asja iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

21.06.2018 otsus nr 3-18-752, p 19; 13.11.2018 otsus nr 3-18-1570, p 17; 23.02.2023 otsus nr

3-21-1527, p 38).

24. Kuna ringkonnakohus teeb lahendi kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema

enda kanda, samuti tuleb kaebajalt välja mõista hankija ja kolmanda isiku vajalikud ja

põhjendatud menetluskulud. Hankija esitas ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ja

arve, taotledes kaebajalt määruskaebemenetlusega seoses tekkinud õigusteenuse kulude

väljamõistmist 4656 euro ulatuses (käibemaksuta). Kolmas isik esitas samuti menetluskulude

nimekirja ja arve, taotledes kaebajalt määruskaebemenetlusega seoses tekkinud õigusabikulude

väljamõistmist 1568 euro ulatuses (käibemaksuta). Asja mahtu ja keerukust ning menetluse

käiku arvestades on nii hankija kui ka kolmanda isiku menetluskulud vajalikud ja põhjendatud.

(allkirjastatud digitaalselt)