3-23-2246/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. november 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2246

Haldusasi

OÜ KIIRWARREN.KL kaebus tühistada riigihangete

vaidlustuskomisjoni 29.09.2023 otsus vaidlustusasjas

nr

129-23/264580

riigihankes

„Elektroonsete

liikluskorraldusvahendite ost 2023-2026“ (viitenumber

264580)

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – AS Signaal TM (registrikood

12394501),

lepinguline

esindaja

v.adv

Kristina

Laarmaa

Vastustaja (hankija) – Tallinna Transpordiamet,

volitatud esindaja Urmas Tammiksaar

Kolmas isik – OÜ KIIRWARREN.KL (registrikood

11169541), lepinguline esindaja v.adv Kristina Uuetoa-

Tepper

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata OÜ KIIRWARREN.KL taotlus täiendavate tõendite kogumiseks.

2. Jätta rahuldamata Tallinna Transpordiameti taotlus vastustaja muutmiseks.

3. Jätta kaebus rahuldamata.

4. Mõista OÜ-lt KIIRWARREN.KL OÜ AS Signaal TM kasuks välja menetluskulud

summas 1 500 eurot. Muus osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva kohtuotsuse peale võib 10 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates

(s.o hiljemalt 04.12.2023) esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg 1). Vastuapellatsioonkaebust hankeasjas

esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Transpordiamet avaldas 10.07.2023 avatud hankemenetlusega riigihankes

„Elektroonsete liikluskorraldusvahendite ost 2023-2026“ (viitenumber 264580) (edaspidi:

3-23-2246

2(10)

riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks teised riigihanke alusdokumendid, sh hankepassi,

hankelepingu projekti ja riigihanke alusdokumendi (AD). Pakkumuste esitamise tähtpäevaks,

10.08.2023, esitasid pakkumused kolm pakkujat - OÜ KIIRWARREN.KL, AS Signaal TM ja

Traffest OÜ.

2. Hankija 23.08.2023 käskkirjaga nr 1.-16/23/19 tunnistati KIIRWARREN.KL OÜ

pakkumuse vastavaks (käskkirja p 1) ja edukaks (käskkirja p 3) ning hankija 28.08.2023

käskkirjaga nr 1.-16/23/20 kvalifitseeris KIIRWARREN.KL OÜ (käskkirja p 2).

3. AS

Signaal

TM

(edaspidi

ka:

vaidlustaja)

esitas

31.08.2023

riigihangete

vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse hankija käskkirjadele, millega hankija tunnistas

OÜ KIIRWARREN.KL pakkumuse vastavaks ja edukaks ning millega hankija kvalifitseeris

nimetatud äriühingu.

VAKO rahuldas 29.09.2023 otsusega vaidlustusasjas nr 129-23/264580 vaidlustuse ning

tunnistas kehtetuks hankija otsused OÜ KIIRWARREN.KL pakkumuse vastavaks ja edukaks

tunnistamiseks (23.08.2023 käskkirja nr 1.-16/23/19 p-id 1 ja 3) ja OÜ KIIRWARREN.KL

kvalifitseerimiseks (28.08.2023 käskkirja nr 1.-16/23/20 p 2).

4. OÜ KIIRWARREN.KL (edaspidi ka: kaebuse esitaja) esitas 09.10.2023 Tallinna

Halduskohtule kaebuse, milles taotleb VAKO 29.09.2023 otsuse vaidlustusasjas nr 129-

23/264580 tühistamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. OÜ KIIRWARREN.KL seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.

1) VAKO lähtus põhjendamatult AD p 5.3 sisu väljaselgitamisel üksnes grammatilisest

tõlgendusmeetodist. Grammatiline tõlgendamine ei võimalda anda AD p-le 5.3 ühest ja selget

sisu. Kaebuse esitaja jääb seisukohale, et: 1) pakkuja ei pidanud pakkumuse koosseisus esitama

andmeid, mida hankija ei ole nõudnud; 2) .AD p-s 5.3 nõudis hankija CV-sid töökogemuse

kontrollimiseks kahes valdkonnas pädevust omava isiku/isikute osas; 3) kaebuse esitaja

kavatseb hankelepingut täita mitte ühe vaid oluliselt suurema arvu elektrikutega; 4) kaebuse

esitaja on pakkumuse koosseisus esitanud kinnituse (vt „Pakkumuse vastavustingimused

alajaotus „Pakkumuse esitamine“), et võtab pakkumuse esitamisega üle kõik riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimused.

AD p 5.3 sisustamisel ei saa lähtuda üksnes grammatilisest tõlgendusest (vt p-d 8.1 ja 8.2),

arvestades ainuüksi eRHRi esitatud küsimust ja vastust sarnases riigihankes viitenumbriga

261559: (12.07.2023. a kl 14.16 küsimus) „HD üldosa p 5.3 nõuab pakkumuses spetsialistide

kohta andmete esitamist, kes peavad olema samad isikud, kes hankepassis näidatud. Juhime

tähelepanu, et hanketingimus on esiteks ebaselge – pole arusaadav kui mitu spetsialisti peab

olema, mida loetakse „fooriprogrammide koostamise ja rakendamise kogemuseks“ ja mida

„liikluskorraldusvahendite paigaldamise kogemuseks“ ning keda loetakse „kvalifitseeritud“

elektrikuks. Samuti jääb ebaselgeks, kas töökogemus võib olla omandatud mistahes ajal. Lisaks

on

arusaamatu

viide

hankepassis

nimetatud

isikutele,

sest

hankepassis

kvalifitseerimistingimuste kohta spetsialistide kohta mistahes andmeid nõutud ei ole. Palume

ebaselgused ja vastuolud hanke alusandmetes kõrvaldada“. (Hankija 18.07.2023. a kl 10.30

vastus) „Nõutud spetsialiste peab olema antud valdkondades vähemalt üks“. Hankija

selgitustest tuleneb, et AD p 5.3 puhul on peamine, et pakkumusega oleks nõutud pädevused

kaetud. Oluline pole isikute arv (esitatud peab olema vähemalt üks spetsialist). Hankija

eesmärgiks AD p 5.3 sõnastamisel mitmuse vormi kasutamisel polnud seega mitte see, et nii

spetsialiste kui elektrikuid oleks kaks (kokku neli või isegi kuus, nagu väidab vaidlustaja) vaid,

et pakkumusse on kaasatud isik/isikud omaksid üksi või koos kõiki nõutud pädevusi.

3-23-2246

3(10)

Projektijuhi ja objektijuhi ametikohtade ühildamist ei ole hankija riigihanke alusdokumentides

ei keelatud ega ka lubatud, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et tegemist on reguleerimata

küsimusega. Olukorras, kus on võimalikud nõude/tingimuse erinevad tõlgendused, tuleb

nõuet/tingimust tõlgendada pakkujatele soodsamal ja vähem koormaval viisil ning laiendavalt

nii, et tagataks võimalikult suure hulga pakkujate osalemine riigihankes võimalikult väheste

piirangutega (vt TlnRnKo 3-17-1639, p 14). Antud juhul on pakkujale kahtlemata soodsam

tõlgendus, et tal on võimalik – mõistagi tingimusel, et üks ja sama isik täidab mitmele

ametikohale esitatud nõuded –, kasutada ühte isikut nii projektijuhi, kui ka objektijuhina.

Eeltoodut arvestades on täiesti alusetu VAKO otsuse p 9.3, mille kohaselt on hankija

18.07.2023. a kl 10.30 selgitus (vt p 12) otseses vastuolus AD p-ga 5.3 ning hankija oleks

selgitusega justkui soovinud AD p 5.3 õigusvastaselt muuta, mistõttu ei oma asjaomane selgitus

mingit tähtsust. VAKO seisukoht, et AD p 5.3 sõnastuses mitmuse vormi kasutamisest tuleb

vääramatult järeldada, et nii spetsialiste kui elektrikuid peab olema kaks (kokku 4), on ekslik

ning vastuolus viidatud VAKO ja kohtupraktikaga. AD p 5.3 andis võimaluse täita pädevuse-

ja töökogemuse nõuded mitme isikuga, mitte ei pannud kohustust täita neid erinevate isikutega.

Piirang, mis oleks sätestanud minimaalse spetsialistide arvu, pidanuks sõnaselgelt sisalduma

AD-s, kuid AD sellist piirangut ei sisalda. Mida suuremale hulgale kriteeriumitele üks isik

vastama peab, seda väiksem on nendele vastavate isikute arv, ning seda väiksem on ka

pakkujate ring, kes on suutelised sellist isikut pakkumusse kaasama. AD p-le 5.3 vastab nii

pakkumus, milles pädevuse ja töökogemuse nõuded täidab üks isik, kui ka pakkumus, milles

need täidab mitu isikut (kaks ja rohkem).

2) Nõustuda ei saa VAKO seisukohaga, et ühe spetsialisti puhul on nõutud vähemalt 3-aastast

töökogemust liikluskorraldusvahendite paigaldamise alal ning teise spetsialisti puhul vähemalt

3-aastast töökogemust fooriprogrammide koostamisel ja rakendamisel. Kehtestatud oli üldine

3-aastase töökogemuse nõue. AD p-st 5.3 ei tulene, et töökogemus 3 aastat peaks isikul olema

mingis konkreetses rollis (tööülesannetega) või esitatud referentsobjektid. Siiski on hankija

küsinud kaebuse esitajalt selgitusi, millised kaebuse esitaja on ka tähtaegselt andnud, tuues

esile, et isikud on olnud järjepidevalt seotud lepingute täitmisega, mille raames on vastavalt

isiku juhtimisel / osalusel paigaldatud liikluskorraldusvahendeid / koostatud ja rakendatud

fooriprogramme

ning

esitades

ka

erinevate

konkreetsete

lepingute

andmed.

Liikluskorraldusvahendite paigaldamiseks pädeva isiku töökogemuse osas puudus kitsendus

liikluskorraldusvahendite liigi osas. Foorid on elektroonilised liikluskorraldusvahendid, mille

eesmärgipäraselt kasutusse võtmiseks ja töös hoidmiseks koostatakse ja rakendatakse

fooriprogramme

ning

mille

paigaldamine

(nii

nagu

ka

teiste

elektrooniliste

liikluskorraldusvahendite (nt muutuvteabega liiklusmärkide) paigaldamine) ei seisne mitte

ainult elektritöödes, vaid oluliselt suuremas mahus elektroonika valdkonna töödes. Seega

puudub sisuline põhjendus, miks mõlemat töökogemuse nõuet ei oleks võinuks täita üks isik

(kelle pädevus oleks hõlmanud nii spetsiifiliselt elektrooniliste liikluskorraldusvahendite

paigaldamist kui ka fooriprogrammide koostamist ja rakendamist). Kaebuse esitaja esitas

täiendava spetsialisti üksnes põhjusel, et hanke esemesse kuulub ka mehhaaniliste

liikluskorraldusvahendite paigaldamine ja Kaebuse esitaja kavatseb hankelepingut vastavas

osas täita antud spetsialistiga. Kaebuse esitaja jääb seisukohale, et spetsialisti „pädevuse“ ja

„töökogemuse“ mõisted ei ole kattuva sisuga. Pädevust on võimalik tõendada ka muude

asjaolude kui üksnes töökogemusega (haridus, kutse- või pädevustunnistusega, osalemine

lepingute täitmisel). VAKO tõlgendus, mille kohaselt saab AD p 5.3 pädevust tõendada üksnes

töökogemuse kaudu on AD p 5.3 sisu lubamatult kitsendav. VAKO on nõustunud, et ka

töökogemuse esitamise osas oli AD p 5.3 ebaselge (vt VAKO otsuse p 9.2). Ei ole arusaadav

kuidas töökogemuse osas, mis oli ebaselgelt sõnastatud, võis võtta arvesse täiendavaid

andmeid, aga ei või võtta elektrikute osas.

3-23-2246

4(10)

3) Vaidlustaja loobus vaidlustuskomisjonis vaidlustusest AD p 2.7 osas, milles menetlus RHS

§ 197 lg 1 p 2 alusel lõppes. Vaatamata loobumisele ja kaebuse esitaja asjakohasele taotlusele

jättis VAKO kaebuse esitaja vaidlustuse AD p-ga 2.7 seotud menetluskulud (640 eurot)

vaidlustajalt välja mõistmata. RHS § 198 lg 3 ja § 198 lg 8 alusel tulnuks seda aga teha.

5) Kuivõrd VAKO otsus puudutavalt kaebuse esitaja pakkumuse vastavaks tunnistamise

otsusega on õigusvastane ja kuulub tühistamisele, siis seetõttu tuleb tühistada ka VAKO otsus

osas, mis puudutab hankija otsuseid kaebuse esitaja pakkumuse edukaks tunnistamise, samuti

kaebuse esitaja kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise kohta.

6) Asja juurde tuleb võtta täiendavad dokumendid, mis tõendavad, et a AS Signaal TM ei ole

esitanud hankijale pakkumuse koosseisus kahe isiku CV-d, kes oleksid kvalifitseeritud

elektrikud (on esitatud ainult ühe isiku CV, kes on mh kvalifitseeritud elektrik) ning isikute

CV-d, kellel oleks üheaegselt pädevus ja 3-aastane töökogemus nii „elektrooniliste

liikluskorraldusvahendite

paigaldamisel“

kui

ka

„fooriprogrammide

koostamise

ja

rakendamise“ osas.

7) Rahuldamata tuleb jätta AS Signaal TM taotlus kaebuse esitaja dokumentide avaldamiseks

täiendavas mahus (kohaldada juurdepääsupiirangut), samuti tuleb hankijat kohustada esitama

ASi Signaal TM pakkumuse koosseisus esitatud CV-d täismahus. Alusetu on vaidlustaja

seisukoht, et kohus saaks või peaks hindama VAKO otsuse õigsust osas, mida ei ole kaebuses

käsitletud.

6. Tallinna Transpordiamet toetab kaebust.

1) Kohus on hankija valesti kindlaks teinud. HKMS § 268 lg 1 kohaselt on hankeasjas

vastustajaks hankija, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatakse riigihangete

vaidlustuskomisjoni otsust ilma vaidlustuse esemeks olnud haldusakti või toimingu

vaidlustamiseta. Kaebaja palub kaebuses tühistada VAKO 27.09.2023. a otsus vaidlustusasjas

nr 127-23/261559. Kaebaja ei vaidlustanud hankija otsuseid. Seega ei saa hankija olla HKMS

§ 268 lg 1 mõttes vastustajaks. Hankija ei ole ei ole ka mingil moel põhjustanud olukorda, mis

tingis kaebaja poolt halduskohtusse pöördumist (eelkõige menetluskulude hüvitamise

põhimõtteid järgides).

2) VAKO on valesti tõlgendanud AD p 5.3 nõuet. On täiesti arusaamatu, kuidas saab AD p 5.3

grammatilisel tõlgendamisel järeldada, et kummalgi tegevusalal kogemust omavaid spetsialiste

peab olema rohkem kui üks ning miks üldse on võimalik AD nõuete tõlgendamisel kasutada

ainult grammatilist tõlgendust. VAKO on oma varasemas praktikas möönnud, et kui see on

asjakohane ja vajalik, tuleb riigihanke alusdokumentide sätte tõlgendamisel grammatilise

meetodi kõrval kasutada teisigi õigusteaduses üldtunnustatud tõlgendamisvõtteid, näiteks saab

tugineda teleoloogilisele ehk eesmärgipärasele tõlgendusele. Kohtupraktikast tulenevalt on

hankija poolt riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimuste ja nõuete tõlgendamisel

lähtutud muuhulgas TsÜS § 75 lg 2 teisest lausest – avalikkusele suunatud tahteavaldust tuleb

tõlgendada nii, nagu mõistlik isik seda mõistma pidi ja mõistlikuks isikuks on hangitavat toodet

või teenust tundev spetsialist/sõlmitava hankelepingu esemega seonduva valdkonna spetsialist

(vt VAKO 15.11.2019 otsust vaidlustusasjas nr 170-19/206522 p 10.314 ja selles viidatud

Riigikohtu lahendeid). VAKO ei ole põhjendanud, miks ta käesoleva vastuse eelnevas kahes

punktis täheldatud tõlgendamismeetodeid ei kasutanud ja miks ta eelistas formaal-grammatilist

tõlgendusmeetodit. Hankija eesmärk on saavutada hankega leping sellise pakkujaga, kellel

oleks minimaalses koguses pädevaid isikuid, tagamaks hankelepingu eseme täitmine.

Arvestades Eesti liikluskorraldusvahendite hooldamise turu suurust on mõistlik, et keskmises

liikluskorraldusvahendite hooldamise alal tegutsevates äriühingutes on palgatud erinevates

valdkondades (mehhaanilised liikluskorraldusvahendid, foori- ja muude elektrooniliste

3-23-2246

5(10)

liikluskorraldusvahendite elektritööd ja nende programmeerimine) üks spetsialist, kes hoiab

kontrolli all kogu linna liikluskorraldusvahendeid. Pädevale spetsialistile annavad teavet ja

täidavad tema korraldusi isikud, kellel ei ole ega peagi olema sama pädevust. AD p 5.3

teleoloogiline (eesmärgipärane) tõlgendamine tugineb RHS § 3 p-s 5 täheldatud rahaliste

vahendite säästliku ja otstarbekuse põhimõttele.

3) Isegi, kui juhinduda grammatilise tõlgendamise põhimõttest, ei ole võimalik väita, et kahel

erineval tegevusalal AD p-s 5.3 nõutavate spetsialistide arv kokku peab olema vähemalt 4

inimest (st vähemalt kaks spetsialisti, kellel on pädevus liikluskorraldusvahendite paigaldamise

ja vähemalt kaks spetsialisti fooriprogrammide koostamise ja rakendamise osas).

Hankedokumendid peavad olema kirjutatud tavakeeles, mida mõistaks keskmine mõistlik

inimene, kellel ei ole magistrikraadi eesti filoloogias või lingvistikas. Tavakõnes ja -kirjas on

arusaadav, et kui näiteks Välisministeerium annab välja pressiteate „Eesti ja Läti riigipead

arutasid Riias digi- ja rohepöörde küsimusi“, peetakse silmas ühte Eesti ja ühte Läti riigipead.

Niisamuti on grammatiliselt võimalik tõlgendada HAD p 5.3 esimest lauset nii, et silmas on

peetud ühte spetsialisti, kes omab pädevust liikluskorraldusvahendite ja ühte spetsialisti, kes

omab pädevust fooriprogrammide koostamise ja rakendamise osas ehk kokku kahte spetsialisti

(ehk sõna „spetsialist“ mitmuse vormi).

7. AS Signaal TM palub jätta kaebuse rahuldamata.

1) Ilmselgelt tulenes hanketingimusest kohustus esitada igas pädevuse valdkonnas mitu

spetsialisti, sest hankija on hanketingimuses läbivalt kasutanud mitmuse-vormi. Seejuures on

hanke alusdokumendi p 5.3 esimeses lauses hankija kasutanud väljendit „spetsialistid, kes

omavad“ kirjeldamaks nii liikluskorraldusvahendite paigaldamise töökogemust kui ka

kirjeldamaks fooriprogrammide koostamise ja rakendamise töökogemust – seetõttu on ilmne,

et

hanketingimuse

kohaselt

on

nõutud

mitmuses

spetsialiste,

kes

omavad

liikluskorraldusvahendite paigaldamise töökogemust ja mitmuses spetsialiste, kes omavad

fooriprogrammide koostamise ja rakendamise töökogemust. Hankija on kasutanud väljendit

„samuti kvalifitseeritud elektrikud“, mis ei jäta kahtlust, et pakkumuses tuli esitada andmed

vähemalt kahe elektriku kohta. Grammatiliselt on hanketingimuses seega läbivalt kasutatud

mitmuse vormi, mistõttu hanketingimuse täitmiseks pidi pakkuja esitama pakkumuses samuti

iga nõutud pädevuse osas vähemalt kaks spetsialisti, sh vähemalt kahe elektriku CV-d.

2) VAKO on vaidlustatud otsuses leidnud, et vastavustingimuse täitmiseks võinuks

vastavustingimuses sätestatud töökogemuse ja pädevuse nõuded olla ka paralleelselt täidetud,

s.t.

sama

isik

võib

põhimõtteliselt

omada

vähemalt

3-aastast

töökogemust

liikluskorraldusvahendite

paigaldamisel,

samuti

vähemalt

3-aastast

töökogemust

fooriprogrammide koostamisel ja rakendamisel ja ka elektrikupädevust, ent tulenevalt

hanketingimuses läbivalt mitmuse vormi kasutamisest peaks ka sellisel juhul olema

pakkumuses nimetatud vähemalt kaks spetsialisti, kellest mõlemal on täidetud nii 3-aastase

töökogemuse nõue liikluskorraldusvahendite paigaldamisel kui ka fooriprogrammide

koostamisel ja rakendamisel kui ka elektrikupädevus. Selline tõlgendus on täies kooskõlas

vaidlustaja poolt vaidlustusmenetluses esitatuga, mille kohaselt peab iga vastavustingimuses

nõutud pädevusvaldkonna katmiseks olema pakkumuses nimetatud vähemalt kaks spetsialisti.

Samuti ei ole käesolevas asjas VAKO otsuses antud tõlgendus mitte mingil moel vastuolus

riigihankes nr 264580 VAKO poolt tehtud otsusega (kohtuasi 3-23-2246).

3) VAKO otsusest tulenevalt on tuvastatud, et kaebuse esitaja on pakkumuses esitanud vaid ühe

CV, milles on kajastatud ka elektriku pädevus. Juba ainuüksi seeläbi on tõendamist leidnud

kaebuse esitaja pakkumuse mittevastavus, sest vastavustingimuse kohaselt tulnuks igas

pädevusvaldkonnas esitada vähemalt kahe spetsialisti CV-d. Samuti on VAKO otsusega

tuvastatud, et ainsas esitatud CV-s on kaebuse esitaja poolt hankijale antud selgituste varal

3-23-2246

6(10)

tõendamist leidnud ainult isiku 3-aastane töökogemus fooriprogrammide koostamisel ja

rakendamisel, ent mitte elektroonsete liikluskorraldusvahendite paigaldamisel. Seega on

kaebuse esitaja esitanud pakkumuses vaid ühe spetsialist CV, mis parimal juhul katab

fooriprogrammide koostamise ja rakendamise pädevuse ja elektriku pädevuse, ent

elektroonsete liikluskorraldusvahendite pädevus on täiesti katmata. Seejuures on VAKO otsuse

p 9.4 kohaselt tuvastatud, et vastavustingimuses nõutud töökogemus isegi fooriprogrammide

koostamise ja rakendamise osas ei olnud tuvastatav CV endi pinnalt, vaid üksnes lähtudes

kaebuse esitaja poolt hankijale antud täiendavatest selgitustest pärast pakkumuste esitamise

tähtaega. Ent isegi kui kaebuse esitaja poolt hankijale antud selgitused ei välju lubatud selgituste

piiridest, on isegi kaebuse esitaja selgitusi arvestades VAKO tuvastanud, et väidetav

töökogemus elektroonsete liikluskorraldusvahendite paigaldamisel ei saa kuidagi täita 3 aastat,

sest spetsialisti poolt väidetavalt täidetud varaseim elektroonsete liikluskorraldusvahendite

paigaldamisega seotud leping sai alguse alles 17.11.2020.

4) Hanke alusdokumendi p 5.3 teises lauses on seatud dokumendinõudena CV esitamise

kohustus kõikide esimeses lauses nimetatud spetsialistide kohta, sh elektrikute kohta. Vale on

kaebuse esitaja väide, et CV-d tuli esitada vaid spetsialistide kohta, kelle suhtes viidatud

hanketingimustes oli esitatud töökogemuse nõue – ka see järeldus on ilmses vastuolus

hanketingimuse grammatilise tõlgendusega. CV-d tuli esitada samas tingimuses nõutud

(„käesolevas punktis täheldatud“) kõikide spetsialistide kohta, sh elektrikute (mitmuses!) kohta

ning seejuures pidi esitatavates CV-des kajastuma selline töökogemus nagu hanketingimus

nõudis. Kui hankija oleks soovinud vaid selliste spetsialistide CV-sid, kelle kohta on

hanketingimuses esitatud töökogemuse nõue, siis oleks hankija dokumendinõude vastavalt ka

sõnastanud. Kui kaebuse esitaja hinnangul polnud hanketingimus mõistlik või vajalik, sest

elektriku CV esitamine ei anna hankijale vajalikku infot, siis pidanuks kaebuse esitaja

hanketingimuse vaidlustama. Kuna kaebuse esitaja ega keegi teine seda teinud ei ole, on hanke

alusdokumendi p 5.3 sätestatud vastavustingimus siduv ja kehtiv olemasoleval kujul.

5) Sisutühi on kaebuse esitaja väide, et vastavustingimuses ei olegi nõutud töökogemust

liikluskorraldusvahendite paigaldamise ega fooriprogrammide koostamise ja rakendamise osas,

vaid piisab suvalisest 3-aastasest töökogemusest. Selline tõlgendus on vastuolus juba

vastavustingimuse sõnastusega, kuna iga pädevusvaldkonna juures on hankija sulgudes

nimetanud 3-aastase töökogemuse nõude. Seetõttu on sulgudes olev tekst ilmselgelt laiendus

nõudele omada pädevust liikluskorraldusvahendite paigaldamise ning fooriprogrammide

koostamise ja rakendamise osas ehk teisisõnu 3-aastane töökogemus peab tõendama spetsialisti

pädevust vastavalt kas liikluskorraldusvahendite paigaldamisel või fooriprogrammide

koostamisel ja rakendamisel. Seeläbi määratles hankija vastavustingimuses ka viisi, mille

kaudu hankija loeb spetsialistil hankelepingu täitmiseks piisava pädevuse olemasolevaks –

hankija

hinnangul

annab

piisava

pädevuse

vähemalt

3-aastane

töökogemus

liikluskorraldusvahendite paigaldamisel ja vähemalt 3-aastane töökogemus fooriprogrammide

koostamisel ja rakendamisel. Suvalise töökogemuse nõudmine nt kassapidajana ei saaks

kuidagi olla seostatav spetsialisti pädevusega ja viiks hanketingimuse tõlgendamisel täiesti

ebamõistliku ja sisutühja järelduseni. Kuna elektrike pädevuse määrab kutsepädevus, siis on ka

loogiline, et hankija ei näinud vajadust elektrike pädevust täiendavalt kontrollida läbi

töökogemuse, vaid piirdus hankelepingu täitmiseks vajaliku elektriku kutsepädevuse nõudega,

milline pidi nähtuma pakkumuses esitatud CV-st.

6) Vale on ka kaebuse esitaja etteheide teemal, et fooride kui liikluskorraldusvahendite puhul

justkui polegi vajalik liikluskorraldusvahendite paigaldamise kogemus, kuna foori puhul on

kaebuse esitaja hinnangul olulisem hoopis fooriprogrammi rakendus ja koostamine koos

elektritöödega. Esiteks on see etteheide hanketingimuse sisule – kui kaebuse esitaja hinnangul

on vastavustingimuse nõue liikluskorraldusvahendi paigaldamise pädevuse ja töökogemuse

3-23-2246

7(10)

kohta ebavajalik, pidanuks kaebuse esitaja selle nõude vaidlustama ning kuna seda tehtud ei

ole, on hanketingimus siduv ja kohustuslik olemasoleval kujul. Teiseks, on kaebuse esitaja

väide ka sisuliselt vale, sest liikluskorraldusvahendi paigaldamist reguleerivad üksikasjalikult

nii ehitusseadustik, liiklusseadus kui ka määrused „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused

ning nõuded fooridele“, „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“, „Tähistatavate teede liigid,

juhatus- ja teeninduskohamärkide paigaldamise kord ning sihtpunktidele viitamise süsteem“,

samuti standardid EVS 613 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine“, EVS 615 „Foorid ja nende

kasutamine“, EVS-EN 12352 „Liikluskorralduse vahendid. Hoiatus- ja ohutuslambid“, EVS-

EN 12368 „Liikluse reguleerimise vahendid. Signaalseadmed“ ja EVS-EN 12966

„Vertikaalsed

liikluskorraldusvahendid.

Muudetava

teabega

liiklusmärgid“.

Seega

vastupidiselt Kaebuse esitaja väitele on liikluskorraldusvahendite paigaldamisele seatud ohtralt

nõudeid, millega kursisoleku ja järgimise pädevust hankija ongi soovinud kontrollida,

kehtestades

vastavustingimuses vähemalt

3-aastase töökogemuse nõude justnimelt

liikluskorraldusvahendite

paigaldamisele

ning

seda

lisaks

töökogemuse

nõudele

fooriprogrammide koostamisel ja rakendamisel.

Kaebuse esitaja pakkumuses esinevad puudused ei ole selgitustaotluste kaudu ületatavad.

VAKO otsuse punktist 9 nähtub, et pakkumuses esitatud ühe CV pinnalt ei olnud tuvastav

vastavustingimuses

nõutud

töökogemus

mitte

üheski

vastavustingimuses

nõutud

pädevusvaldkonnas.

7) Kuivõrd kaebuse esitaja on vaidlustanud VAKO otsuse tervikuna, siis tuleb jätkuvalt

kontrollida kaebuse esitaja kvalifitseerimist kvalifitseerimistingimuse „muud majandus- ja

finantsnõuded“ osas. Vaidlustaja on oma sellekohased argumendid esitanud vaidlustuses ja

11.09.2023 menetlusdokumendis ning jääb jätkuvalt nende argumentide juurde ka täna. VAKO

otsuse p 14 kohaselt on VAKO tuvastanud, et kaebuse esitaja poolt kvalifitseerimistingimuse

täitmiseks esitatud pangaõiend ei vasta oma sisult kvalifitseerimistingimuses nõutule, ent

vastuoluliselt on VAKO siiski leidnud, et pangaõiendi alusel võis kaebuse esitaja

kvalifitseerida, sest VAKO meelest ei olegi kvalifitseerimistingimusele vastavust tõendava

dokumendi esitamine võimalik ning teiseks, arvas VAKO, et pakkujaid pole ebavõrdselt

koheldud. Vaidlustaja ei ole nõus. Kvalifikatsiooni sisulise kontrollimise käigus pidanuks

kaebuse esitaja esitama pangaõiendi, millest nähtub, et justnimelt Riigihankes sõlmitava

hankelepingu täitmise tagamiseks on pakkuja käsutuses vähemalt 70 000 eurot ning selline

võimalus kasutada justnimelt Riigihankes sõlmitava hankelepingu rahastamiseks 70 000 eurot

peab olema tagatud ajaperioodil 31.07.2023-31.12.2025.

8) Kaebuse esitaja lähtub ebaõigest eeldusest, et vaidlustusmenetlus on lõppenud vaidlustusest

loobumisega RHS § 197 lg 1 p 2 alusel, kuid nii see ei ole. Vaidlustaja ei ole loobunud mitte

ühestki vaidlustusmenetluses esitatud nõudest, vaid üksnes ühest mittevastavaks tunnistamise

alusest. Kui kohus peab vajalikuks VAKO otsuses menetluskulude jaotust muuta, siis tuleb

menetluskulude väljamõistmisel arvestada seda, et vaidlustaja on vaidlustusmenetluses

taotlenud õigusabikulude väljamõistmist 21 töötunni ulatuses.

9) Põhjendatud ei ole jätta vaidlustajale mistahes ulatuses esitamata kaebuse esitaja ja hankija

vahelist teabevahetust seoses kaebuse esitaja spetsialistidega ja kvalifitseerimise tõendina

kasutatud pangaõiendit ärisaladusele viidates. Nägemata tõendeid, mille alusel on hankija

kaebuse esitaja pakkumuse vastavaks tunnistanud ja kaebuse esitaja kvalifitseerinud, on

vaidlustajal pea võimatu oma seisukohti põhjendada.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Vastustaja leiab, et kohus on vastustaja valesti kindlaks teinud. Kohus vastustaja väitega ei

nõustu. HKMS § 269 lg 1 kohaselt on hankeasjas vastustajaks hankija, välja arvatud juhul, kui

3-23-2246

8(10)

kaebuses vaidlustatakse VAKO otsust ilma vaidluse esemeks olnud haldusakti või toimingu

vaidlustamiseta. Käesoleval juhul on vaidlustaja pöördunud VAKO-sse ja vaidlustanud hankija

otsused OÜ KIIRWARREN.KL pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta, samuti

hankija otsused eduka pakkuja kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise kohta. Kuna VAKO

rahuldas vaidlustuse, on OÜ KIIRWARREN.KL kui eduka pakkumuse esitaja pöördunud

kohtusse, taotledes VAKO otsuse tühistamist, mille tagajärjel jääksid kehtima hankija

ülalmainitud otsused. Seega vaidlustatakse ka kohtumenetluses läbi VAKO otsuse

vaidlustamise hankija haldusakte ning nende õiguspärasus ongi vaidluse esemeks. VAKO ei

saa olla hankeasjas vastustajaks (HKMS § 269 lg 2). HKMS kommenteeritud väljaandes on

HKMS § 269 lg 1 osas selgitatud: „Tegemist on kohtumenetlusega analoogse situatsiooniga,

kus halduskohus on kaebuse tagastanud ning kaebaja vaidlustab ringkonnakohtus kaebuse

tagastamise. Viidatud juhul on tegemist eelkõige kohtu ja kaebaja vahelise õigusküsimusega.“

(K. Merusk ja I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne.

Kirjastus Juura, 2013, § 269 II, kommentaar nr 3, lk 754). Sellise olukorraga ei ole praegusel

juhul tegemist.

9. Tähelepanuta tuleb jätta OÜ KIIRWARREN.KL 03.11.2023 menetlusdokumendis esitatud

väited ja tõendid selle kohta, et AS Signaal TM pakkumus töid teostavate isikute osas ei

vastanud AD p-le 5.3. Rahuldamata jääb ka sama menetlusdokumendi p-s 15 esitatud taotlus

kohustada hankijat esitama hankemenetluses vaidlustaja poolt esitatud tööde teostajate CV-d.

Kohus märgib, et käesolevas asjas on vaidluse all hankija otsused, mis on langetatud OÜ

KIIRWARREN.KL kui edukaks tunnistatud pakkuja osas. Kuidas peaks hankija hindama teise

pakkuja pakkumuse koosseisus esitatud dokumente ja pakkumust üldiselt, ei saa mõjutada

käesolevas asjas vaidlustatud hankija haldusakte, mille õiguspärasus tuleb tuvastada hanke

alusdokumentide ja KIIRWARREN.KL esitatud dokumentide, mitte teiste isikute esitatud

pakkumuste alusel. Seega pole asjakohane tuvastada, kas nõuetele mittevastavus võis esineda

ka mõne teise pakkuja puhul. Vastav asjaolu iseseisvalt ei muudaks VAKO otsust

õigusvastaseks. Riigihankemenetluses kontrollib halduskohus VAKO otsuse õiguspärasust ega

algata enda initsiatiivil täiendavat tõendite kogumist. Hankija otsused AS Signaal TM osas on

eraldiseisvalt vaidlustatavad. Seega HKMS § 62 lg 2 kohaselt jätab kohus kaebaja esitatud

tõendid ja väited tähelepanuta ning taotluse täiendavaid tõendeid koguda rahuldamata. HKMS

§ 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise

ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust.

10. AD p 5.3 kõlab: „Pakkuja peab riigihanke esemeks olevate teenuste teostamisel kaasama

spetsialistid, kes omavad pädevust liikluskorraldusvahendite paigaldamise (töökogemus

vähemalt 3 aastat), fooriprogrammide koostamise ja rakendamise osas (töökogemus vähemalt

3 aastat), samuti kvalifitseeritud elektrikud. Pakkumus peab sisaldama lepingu täitmises

vahetult osalevate ja käesoleva riigihanke alusdokumendi punktis 5.3 täheldatud isikute CV-

sid, mis sisaldavad andmeid nendele spetsialistidele kehtestatud töökogemuse nõuetele

vastavuse kohta. Kui spetsialistid ei tööta otseselt pakkuja koosseisus peab pakkumus

sisaldama eelnimetatud spetsialistide digitaalselt või omakäelist kinnitust, et nad osalevad

reaalselt lepingu täitmisel. Pakkuja peab esitama pakkumuses samad spetsialistid, kelle

andmed on esitatud hankepassis tehnilise ja kutsealase pädevuse all.“ Kohus märgib, et AD p

5.3 viimane lause „Pakkuja peab esitama pakkumuses samad spetsialistid, kelle andmed on

esitatud hankepassis tehnilise ja kutsealase pädevuse all“ on sisutühi, sest hankepassis ei

nõutud mingisuguste andmete esitamist AD p-s 5.3 nimetatud spetsialistide kohta. Kohtu

arvates

on

probleemne

käsitleda

AD

p-s

5.3

nimetatud

nõudeid

pakkumuse

vastavustingimustena, sest RHS mõttes on tegemist kvalifitseerimistingimustega. Hankija on

sama nõude kehtestatud kord kvalifitseerimistingimusena (hanketeate osa C „Tehniline ja

kutsealane suutlikkus“, tingimus nr 1), kord vastavustingimusena (AD p 5.3). Sealjuures on

hankija tuginenud õigusliku alusena RHS § 101 lg 1 p-le 6, mis paikneb RHS 2. peatüki 3.

3-23-2246

9(10)

peatüki 2. jaotises „Pakkuja ja taotleja kvalifitseerimine“. Halduskohus märgib, et riigihankes

eristatakse pakkuja kvalifitseerimist pakkumuse vastavaks tunnistamisest. Tegemist on

eraldiseisvate otsustega, mille kohta pakkuja peab tegema eraldiseisvad põhjendatud kirjalikud

otsused (vt RHS § 98 lg 5 ja RHS § 114 lg 1). Pakkuja kvalifitseerimise alla kuuluvad sobivus

tegeleda kutsetööga (RHS § 99), majanduslik ja finantsseisund (RHS § 100), tehniline ja

kutsealane pädevus (RHS § 101). Kohtu arvates ei tohi hankija kehtestada pakkuja

kvalifitseerimise nõudeid pakkumuse vastavuse tingimustena, sest selline segadus kandub edasi

ka hankija poolt vormistatud haldusaktidesse. Pakkujate kvalifitseerimise puhul on eriti oluline

silmas pidada, et kõigile pakkujatele kehtiksid samad nõuded ning nõuete kontroll toimuks

samadel alustel. Lepingu täitjate miinimumarvu ettekirjutamine mõjutab pakkumuse hinda ja

seeläbi konkurentsi. On oluline, et vastavad nõuded oleksid läbipaistavad ja kõigile menetluses

osalejatele ühtmoodi mõistetavad. Seetõttu ei saa ka pidada piisavaks, et kaebuse esitaja on

pakkumuse koosseisus esitanud kinnituse et võtab pakkumuse esitamisega üle kõik riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimused.

11. VAKO on kohtu arvates AD p 5.3 õigesti sisustanud. VAKO hinnangul (otsuse p 9.3) AD

p-st 5.3 tuleneb grammatiliselt tõlgendades, et pakkujad peavad kaasama: 1) vähemalt kaks

spetsialisti, kellel on pädevus liiklusvahendite paigaldamise ja/või fooriprogrammide

koostamise ja rakendamise osas. Seejuures peab kõigil eelmainitud spetsialistidel olema

vastava valdkonna töökogemust vähemalt 3 aastat; 2) vähemalt kaks kvalifitseeritud elektrikut.

Kohus nõustub VAKO-ga ka selles, et AD p 5.3 sõnastusest tulenevalt tuli pakkujatel esitada

nende spetsialistide CV-d, kellel on pädevus liikluskorraldusvahendite paigaldamise ja

fooriprogrammide koostamise ja rakendamise osas ning vähemalt kahe kvalifitseeritud

elektriku CV-d.

12. VAKO on tuvastanud ja see nähtub ka riigihangete registrist, et kaebuse esitaja esitas oma

pakkumuses vaid ühe CV. Kaebuse esitaja on 17.08.2023 esitatud vastuses selgitanud

muuhulgas

täidetud

lepingute

kaupa

pakutud

spetsialisti

erialast

töökogemust

liikluskorraldusvahendite paigaldamise ning fooriprogrammide koostamise ja rakendamise

osas. VAKO leidis, et isegi, kui aktsepteerida kaebuse esitaja seisukohta, et AD p-st 5.3

tulenevalt ei peaks seal toodud ametipositsioone täitma eraldi isik, ei ole kaebuse esitaja poolt

esitatud

CV-ga

ega

täiendavate

seisukohtadega

tõendatud

elektrooniliste

liikluskorraldusvahendite paigaldamise pädevust omava spetsialisti AD-s nõutav 3-aastane

töökogemus. Kohus nõustub VAKO seisukohaga, et kaebuse esitaja 17.08.2023 selgituse ega

CV pinnalt ei ole võimalik teha järeldust, et kaebuse esitaja töötajal on 3-aastane

liikluskorraldusvahendi

paigaldamise

kogemus.

Esiteks

ei

hõlma

kohtu

arvates

fooriprogrammide koostamise ja rakendamise kogemus elektroonilise liikluskorraldusvahendi

paigaldamise kogemust. Esitatud andmete pinnalt jääb küsitavaks, kas CV-s toodud isikul

üleüldse on liikluskorraldusvahendi paigaldamise kogemus. Kui ka sellega nõustuda, võttes

arvesse kaebuse esitaja esitatud lepinguid, kus CV-s nimetatud töötaja juhtimisel ja/või osalusel

paigaldati elektroonilisi liikluskorraldusvahendeid, siis vastavate lepingute täitmise aeg oli

ajavahemikus 17.11.2020-31.01.2023, mistõttu ei tule kokku 3-aastast töökogemust.

VAKO leidis ka, et isegi, kui aktsepteerida, et üks isik võib hankelepingu täitmisel üheaegselt

kanda erinevaid rolle, ei ole kaebuse esitaja pakkumuses esitatud kvalifitseeritud elektriku CV-

d teise elektriku kohta, sest ühe elektrikuga ei ole võimalik täita mitme elektriku kaasamise

nõuet tulenevalt AD p-st 5.3. Kohus nõustub ka selles osas VAKO seisukohaga.

Samuti toob kohus välja, et sarnases hankes (viitenr 261559), mille AD p 5.3 sisaldas identset

sõnastust käesoleva hankega, oli hankija vastuseks pakkuja küsimusele selgitanud, et: „Nõutud

spetsialiste peab olema antud valdkondades vähemalt üks.“ Seegi kinnitab, et

liikluskorraldusvahendite paigaldamise ja fooriprogrammide koostamise ja rakendamise

3-23-2246

10(10)

funktsioone täitmiseks pidid olema erinevad isikud. Lisaks neile vähemalt 2 kvalifitseeritud

elektrikku.

13. Ülaltoodut arvestades jääb kaebus rahuldamata. Kuna kaebus jääb rahuldamata, ei pea

kohus vajalikuks hinnata neid vaidlustaja väiteid, millega VAKO ei nõustunud. Kuna

vaidlustaja ei ole VAKO 27.09.2023 otsust vaidlustanud, ei saa kohus asuda ümber hindama

VAKO väljamõistetud menetluskulude põhjendatust.

14. Kohus nõustub vaidlustajaga, et vaidlustusmenetlus ei lõppenud vaidlustusest loobumisega

RHS § 197 lg 1 p 2 alusel, kuna vaidlustaja ei ole loobunud mitte ühestki vaidlustusmenetluses

esitatud nõudest, vaid üksnes ühest mittevastavaks tunnistamise alusest. VAKO ei ole

lõpetanud vaidlustusmenetlust RHS § 197 lg 5 alusel, vaid on vaidlustuse RHS § 197 lg 1 p 5

ja § 198 lg 1 alusel rahuldanud. Seetõttu ei ole kaebuse esitaja menetluskulude väljamõistmine

RHS § 198 lg 3 ja 8 alusel põhjendatud.

15. Vaidlustaja on taotlenud dokumentide esitamist, mida talle ei ole väljastatud VAKO

menetluses. Kohus on taotlusega tegelenud varasemas menetluses. Kohus on käesolevas asjas

tuginenud hankija 14.08.2023 päringule ja kaebuse esitaja 17.08.2023 vastusele, mida ei

sisaldanud VAKO toimik. Neile dokumentidele juurdepääsu lahendab kohus eraldiseisva

määrusega vastavalt HKMS § 88 lg-le 5.

16. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

otsus tehti kaebuse esitaja kahjuks, tuleb kaebuse esitajal hüvitada teiste menetlusosaliste

menetluskulud. Vastustaja pole esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks, mistõttu

jäävad vastustaja menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. AS Signaal TM

taotleb 03.11.2023 menetlusdokumendi kohaselt menetluskulude hüvitamist summas 900 eurot

käibemaksuta ning 14.11.2023 menetlusdokumendi kohaselt õigusabikulude hüvitamist

summas 600 eurot käibemaksuta, seega kokku on AS Signaal TM õigusabikulud 1 500 eurot

(käibemaksuta). Kohtu hinnangul on tegemist vajalike ja põhjendatud kohtukuludega. Seega

tuleb OÜ-lt KIIRWARREN.KL AS Signaal TM kasuks välja mõista menetluskulud summas

1 500 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)