3-22-1154/26 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.11.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1154

Haldusasi

Sandrex

OÜ

kaebus

Maksu-

ja

Tolliameti

kohustamiseks vaadata uuesti läbi Sandrex OÜ

20.05.2022

taotlus

suuliste

seletuste

andmise

võimaldamiseks IT-rakenduse vahendusel

Sandrex OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 06.06.2022

korralduse nr 12.2-3/058211-7 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Sandrex OÜ, esindaja X

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja JP

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 05.10.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Sandrex OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Sandrex OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

05.10.2022 otsus haldusasjas nr 3-22-1154 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

3. Otsuse avaldamisel asendada kaebaja volitatud esindaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.12.2023, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

3-22-1154

2(8)

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 12.05.2022 korraldusega nr 12.2-3/058211-3

Sandrex OÜ esindusõiguslikku isikut andma suulisi seletusi 2021. a juulis toimunud

majandustehingute kohta. Seletuste andmiseks paluti tulla 19.05.2022 kell 09.00 maksuaudiitori

juurde aadressil Lõõtsa 8a, Tallinn.

2. Sandrex OÜ volitatud esindaja X esitas MTA-le 13.05.2022 taotluse korralduse täitmise

tähtaja pikendamiseks kuni 24.05.2022 või 25.05.2022 kell 09.00-11.00. Taotluses selgitati, et

MTA määratud tähtaeg ei sobi Sandrex OÜ esindajale, kes ühtlasi tegeleb äriühingu

raamatupidamisega.

3. MTA pikendas 16.05.2022 otsusega nr 12.2-3/058211-4 korralduse täitmise tähtaega kuni

24.05.2022 kell 09.00.

4. Sandrex OÜ esitas 20.05.2022 taotluse suuliste seletuste andmise võimaldamiseks

vastavalt MTA võimalustele IT-rakenduse kaudu, kuna kaebaja esindusõiguslikul isikul ei ole

võimalik koos volitatud esindajaga (raamatupidaja) kohapeale ilmuda. Esindajal on alates 2020.

a-st bronhiaalastma ja ta eelistab kontaktivabasid vestlusi. Lisaks ootab tema abikaasa plaanilist

operatsiooni ja on vaja kaitsta ka tema tervist.

5. MTA ei pidanud 23.05.2022 vastuses nr 12.2-3/058211-5 kaugseletuste võtmist IT-

rakenduse vahendusel võimalikuks. MTA selgitas, et suures osas soovib MTA saada seletusi

seoses kaebaja esitatud dokumentidega (sõlmitud lepingud, koostatud õiendid jne), mistõttu on

vajalik neid koos kaebajaga eelnevalt vaadata. Asjaolu, et kaebaja esindaja (kes on kaebaja

raamatupidaja) tervislikel põhjustel ei saa osaleda suuliste seletuste andmisel maksuhalduri

juures kohapeal, ei ole põhjuseks, et kaebaja esindusõiguslik isik Q ei saaks anda suulisi seletusi

maksuhalduri juures. Seda enam, et MTA küsimused puudutavad 2021. a juuli

majandustegevusega seotud asjaolusid, millest on teadlik ja millele saab vastata üksnes juhatuse

liige Q. Juhul kui MTA-l on raamatupidamist puudutavaid küsimusi, saab MTA need esitada

kirjalikult kaebaja esindajale ja raamatupidajale Xle. Suulisi seletusi on võetud maksuhalduri

juures kohapeal ka COVID-19 pandeemia ajal. Seletuste andjate kaitseks kasutab MTA ise ja

annab ka kaebajale ja tema esindajale isikukaitsevahendid (visiirmask) ning vestlustoas on

paigaldatud klaasist vahesein. Seega võib ka X soovi korral osaleda maksuhalduri juures

suuliste seletuste andmisel, ilma et peaks kartma oma tervise pärast.

6. Sandrex OÜ esitas 24.05.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis

menetlusse nõudes kohustada MTA-d vaatama uuesti läbi Sandrex OÜ 20.05.2022 taotlus

suuliste seletuste andmise võimaldamiseks IT-rakenduse vahendusel.

7. MTA ennistas 27.05.2022 otsusega 12.2-3/058211-6 kaebajale 12.05.2022 tehtud

korralduse 12.2-3/058211-3 täitmise tähtaja ning määras uueks suuliste seletuste andmise

tähtajaks 03.06.2022 kell 09.00 aadressil Lõõtsa 8a, Tallinn, et anda kaebajale veel kord

võimalus (sunniraha rakendamata) tulla andma suulisi seletusi maksuhalduri juurde. Otsus

3-22-1154

3(8)

toimetati kaebajale kätte 27.05.2022 e-maksuameti kaudu. 03.06.2022 kell 09.00 keegi suulisi

seletusi andma ei ilmunud.

8. MTA kohustas 06.06.2022 korraldusega nr 12.2-3/058211-7 Sandrex OÜ-d tasuma

sunniraha 320 eurot 10 päeva jooksul korralduse kättesaamisest arvates. Korraldust põhjendati

sellega, et Sandrex OÜ jättis MTA 12.05.2022 korralduse nr 12.2-3/058211-3 täielikult

täitmata. MTA kohustas Sandrex OÜ esindusõiguslikku isikut (juhatuse liige) ilmuma suuliste

seletuste andmiseks 10.06.2022 kell 09.00 maksuaudiitori juurde. Sunniraha korralduses on

välja toodud, et MTA helistas 23.05.2022 juhatuse liikmele Qle, et selgitada veelkord suuliste

seletuste saamise vajadust maksuhalduri juures. Q kinnitas, et ei ole probleemi ja ta tuleb

24.05.2022 kell 09.00 Lõõtsa 8a, Tallinn andma suulisi seletusi. 23.05.2022 kell 19.18 saatis

Sandrex OÜ esindaja X MTA-le e-kirja, milles teatas, et kontaktvestlust 24.05.2022 kell 09.00

toimuma ei saa ning palus veel kord anda selgitusi kontaktivabalt. 24.05.2022 kell 09.00 ei

ilmunud Q seletusi andma, mistõttu helistas MTA ametnik Qle, et saada selgitust, miks ta

muutis 23.05.2022 telefoni teel antud lubadust tulla 24.05.2022 kell 09.00 seletuste andmiseks

Lõõtsa 8a, Tallinn. Q vastas kõnele, kuid MTA-ga ei rääkinud, vaid andis telefoni oma

esindajale Xle. X teatas resoluutselt, et nad keelduvad tulemast seletuste andmiseks

maksuhalduri ametiruumidesse ning nõudis, et MTA võtaks suulised seletused IT-rakenduse

vahendusel. Uue tähtaja määramisel 03.06.2022 kell 09.00 ei ilmunud taas keegi

maksuhalduriga vestlema.

9. Sandrex OÜ esitas 07.06.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 06.06.2022

korralduse nr 12.2-3/058211-7 tühistamiseks (haldusasi nr 3-22-1256).

10. Tallinna Halduskohus liitis haldusasjad nr 3-22-1154 ja 3-22-1256 ühte menetlusse

haldusasja numbriga 3-22-1154.

11. Sandrex OÜ oli kaebustes seisukohal, et kaebaja ei keeldunud andmast suulisi ütlusi,

vaid palus vastustajal korraldada kaebajale kohtumine vastavalt tema võimalustele. Kaugvestlus

on tänane normaalne praktika ega takista kuidagi menetlust. Sandrex OÜ seaduslik esindaja on

paljudes asjades ebapädev ja tunneb end kindlalt, kui esindaja saab talle oma keeles sõna-sõnalt

selgitada, mida maksuhaldur teada soovib.

Kaebajal on õigus valida, kes teda esindab. Kaebaja on esitanud maksuhaldurile vastavad

dokumendid ja volikirja. Kaebaja on selgitanud, et kaebaja esindaja tegeles eelnevalt ettevõtete

raamatupidamisega. Seetõttu ei peaks vastustaja veenma kaebaja esindajat vahetama. Kaebaja

esindajal on ka oma töö ning suure töökoormuse tõttu ei ole esindajal alati võimalik igal ajal

vestlusele tulla. Kaebaja ei soovi volitatud esindajata maksuametiga läbirääkimisi pidada ja tal

on selleks õigus.

Vastustaja põhjendas 24.05.2022 telefonivestlusel kaebajale, et esindaja tervis ei ole antud juhul

asjakohane ja võimalikud ülejäänud küsimused, sh raamatupidamisega seotud küsimused, saab

hiljem lahendada kaugvestlusel IT-rakenduse kaudu. Seega kinnitas vastustaja, et kaugvestlust

on siiski võimalik korraldada. Pole aga selge, miks on vaja ülejäänud teemasid kohapeal

arutada. Vahet pole, millises osas soovib maksuhaldur vestlust läbi viia. Kuna

maksukohustuslane soovib rääkida ainult koos esindajaga, pole maksuhalduril õigust sellest

keelduda. Seadus lubab kaugvestlusi korraldada, kui silmast-silma küsitlemine võib tervist

ohustada. Kaugvestluse korraldamisest keeldumise korral on maksuhalduril kohustus selgitada,

millisel õiguslikul alusel ta seda teeb.

MTA 06.06.2022 korraldus nr 12.2-3/058211-7 on põhjendamata. Vastustaja jättis

tähelepanuta, et kaebaja andis juba 30.05.2022 vastustajale teavet koos põhjendustega. MTA

väljastas 18.05.2022 teisele ettevõttele korralduse nr 12.2-3/058523-1, kus juhatuse liikmel

3-22-1154

4(8)

paluti suulist teavet anda 03.06.2022 kell 09.00. Kuna mainitud korralduste täitmisega on seotud

sama esindaja, siis määratud aeg ei sobinud kaebajale ega tema esindajale. Vastustajale anti

selles osas ka selgitused ja esitati elektrooniliselt tõend, et notaritehing oli kaebaja esindaja

poolt juba pikemat aega planeeritud.

Vastustaja määras 06.06.2022 korralduses nr 12.2-3/058211-7 kohustuse täitmiseks uue tähtaja

ja kohustas Sandrex OÜ esindusõiguslikku isikut (juhatuse liige Q) ilmuma suuliste seletuste

andmiseks 10.06.2022 kell 09.00 maksuaudiitori juurde. Maksuhaldurile on teada, et iga kuu

10. kuupäev

on

eelkõige

seotud

kohustusega

esitada

esindaja

ettevõtetele

maksudeklaratsioonid. Seda teades määras maksuhaldur siiski teadlikult tähtaegu, mis ilmselt

kaebaja esindajale ei sobiks. Samuti oli kaebaja maksuhaldurile selgitanud, et oma esindajata ei

soovi ta vestlustel osaleda. Põhjendused, et kaebaja võib valida oma ülesandega õigeaegselt

toimetuleva esindaja ja anda maksuhaldurile teavet vahetult, ei õigusta vastustajat.

Kõik teistes maksuasjades varem korraldatud suulised vestlused on toimunud edukalt

kaugvestluse teel. Ükski vastustaja esindaja ei ole varem väitnud, et kaugvestlus segaks kuidagi

ettevõtete kontrollimist.

12. MTA palus jätta kaebuse rahuldamata. MTA-l on maksukorralduse seaduse (MKS) § 11

lg-st 2 tulenevalt kaalutlusõigus otsustada selle üle, milliseid toiminguid ja millisel viisil

maksumenetluses teha. Üldreeglina toimub isikutelt suuliste seletuste võtmine MTA

ametiruumides. Kuigi MKS § 49¹ lg 2 annab maksuhaldurile õiguse võtta suulisi seletusi ka

telefonitsi või muude tehniliste lahenduste abil, ei anna see menetlusosalisele õigust nõuda sel

viisil seletuste võtmise korraldamist. MKS § 49¹ lg 2 sõnastusest nähtuvalt on tehniliste

lahenduste abil seletuste võtmine mõeldud olukorraks, kus menetleja ja seletuste andja asuvad

erinevates haldusüksustes. Praegusel juhul aga on äriregistri kohaselt kaebaja asukohaks Tallinn

ning kaebajat kohustati ilmuma MTA Tallinna büroosse. Tulenevalt MKS § 60 lg-st 1 on

maksuhalduril selge alus maksukohustuslase kutsumiseks oma ametiruumidesse. Maksuhaldur

soovis suures osas saada seletusi seoses kaebaja poolt esitatud dokumentidega (sõlmitud

lepingud, koostatud õiendid jne), mistõttu oli vajalik neid koos kaebajaga eelnevalt vaadata ning

seda on IT-rakenduse vahendusel seletuste andmisel teha keeruline või isegi võimatu.

Neil asjaoludel polnud nõue ilmuda maksuhalduri ametiruumidesse kaebaja suhtes ülemääraselt

või põhjendamatult koormav. Maksuhaldur soovis saada seletusi maksukohustuslase

seaduslikult esindajalt, kes eeldatavasti on 2021. a juuli majandustegevusega seotud

asjaoludega kursis, ning ei pidanud seejuures vajalikuks raamatupidaja viibimist seletuste

juures. Maksukohustuslasel on küll õigus kasutada esindajat, kuid tal ei ole õigust jätta

korraldusi täitmata põhjendusel, et esindaja ei saa seletuste andmisel viibida. Vajadusel saab

maksuhaldur raamatupidajale raamatupidamist puudutavaid küsimusi esitada kirjalikult.

Maksuhaldur selgitas kaebajale, et maksukohustuslaste kaitseks kasutab MTA ametnik ja annab

ka seletuste andjale isikukaitsevahendid (visiirmask) ning vestlustuppa on paigaldatud klaasist

vahesein. Seega oleks ka Xl olnud võimalik tervise pärast kartmata osaleda maksuhalduri juures

suuliste seletuste andmisel.

Esindaja viibimine tõlgi rollis ei ole seletuste andmise juures vajalik. 03.06.2022 seletuste

võtmise juurde oli tellitud tõlk ja sellest oli kaebajale teada antud. Maksukohustuslane venitas

pahatahtlikult maksumenetluse läbiviimist.

MTA 06.06.2022 sunniraha tasumise korraldus on õiguspärane. MKS § 67 lg-s 2 ning

asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 8 lg-s 1 sätestatud eeldused sunnivahendi

rakendamiseks on täidetud. Kaebaja väidab, et on maksuhaldurile teavet andnud ja viitab

kaebuse lisale 3. Viidatud lisa sisaldab üksnes põhjendusi, miks ei saa maksuhalduri korraldust

3-22-1154

5(8)

täita. Tegemist ei ole maksustamist puudutava teabega. Kaebaja on jätnud maksuhalduri

12.05.2022 korralduse täielikult täitmata. Kaebajale on antud mitmeid võimalusi seletuste

andmiseks, kuid sellest hoolimata ei ole kaebaja tulnud maksuhalduri ametiruumidesse seletusi

andma rohkem kui kuu aja jooksul. Seadus ei näe maksukohustuslasele ette võimalust keelduda

seletuste andmisest põhjusel, et volitatud esindaja ei saa seletuste andmisel osaleda.

Antud menetluses õnnestus lõpuks ettevõtte juhatuse liikmega rääkida X osavõtuta. Ettevõtja

polnud teadlik tegelikest asjaoludest ja X andis ettevõtjale vale informatsiooni. Kui äriühingu

juhatuse liige sai teada tegelikest asjaoludest, esitas ta parandusdeklaratsioonid ja

maksumenetlus on tänaseks lõppenud. Seetõttu ei anna kaebajale soovitud tulemust

maksuhalduri kohustamine seletuste võtmiseks IT-rakenduse vahendusel ega sunniraha

korralduse tühistamine. Kaebajal ei ole maksumenetluse lõppemise tõttu enam võimalik

saavutada kaebuse eesmärki, mistõttu puudub vajadus kaebuse edasiseks menetlemiseks ning

esineb alus kaebuse tagastamiseks (HKMS § 121 lg 2 p 2).

13. Tallinna Halduskohus jättis 05.10.2022 otsusega kaebuste läbi vaatamata jätmise taotluse

rahuldamata, kaebused rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.

Maksukontrolli lõpetamiseni viinud asjaolud ei kuulu praeguse vaidluse eseme hulka, mistõttu

ei ole asjassepuutuvad kaebaja väiteid selle kohta, millistel asjaoludel kaebaja juhatuse liige

parandusdeklaratsioonid esitas. Kuna kaebaja ei ole kohtule teada andnud, et kaebuste esitamine

on tema tahtega vastuolus ja pole võtnud Xle antud volitust tagasi, ei saa asuda seisukohale, et

kaebaja ei soovi kaebuste edasist menetlemist.

Taotlus kaebuste läbi vaatamata jätmiseks jääb rahuldamata. HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaldamine

toimub kohtu diskretsiooni alusel. MTA ei ole kohtule esitanud tõendit, et MTA 06.06.2022

korraldus nr 12.2-3/058211-7 oleks tunnistatud kehtetuks ega kinnitanud, et MTA oleks

loobunud sunniraha sissenõudmisest. Maksumenetluse lõppemine ei muuda ühtegi

maksumenetluse käigus antud haldusakti automaatselt kehtetuks. Seega tuleb lugeda, et MTA

06.06.2022 korraldus nr 12.2-3/058211-7 kehtib ja selle tühistamine on võimalik.

Kuna maksumenetlus on lõppenud, ei ole enam menetlust, kus MTA saaks kaebajalt IT-

rakenduse vahendusel suulisi seletusi võtta. Samas isegi sellise võimaluse olemasolul ei kuuluks

nõue rahuldamisele, sest MTA keeldumine suuliste seletuste võtmisest IT-rakenduse

vahendusel ei olnud õigusvastane. MKS § 491 lg-st 2 ei tulene kaebajale subjektiivset õigust

nõuda suulise teabe andmist IT-rakenduse vahendusel, sest säte puudutab olukorda, kus

menetleja ja seletuste andja asuvad samal ajal erinevates haldusüksustes. Kaebaja ja vastustaja

asukoht on mõlemal Tallinnas. Ka erinevates haldusüksustes paiknemisel ei saaks kaebaja

nõuda MKS § 49¹ lg 2 rakendamist, sest sätte sõnastusest tulenevalt on tegemist MTA

diskretsiooniga, mitte kohustusega.

MTA selgitas kaebajale 23.05.2022 vastuses nr 12.2-3/058211-5, et soovis saada seletusi seoses

kaebaja esitatud dokumentidega (sõlmitud lepingud, koostatud õiendid jne). Seetõttu oli vajalik

dokumente koos kaebajaga eelnevalt vaadata ning seda on kaugseletuste andmisel keeruline

teha. MTA küsimused puudutasid 2021. a juuli majandustegevusega seotud asjaolusid, millele

sai vastata üksnes kaebaja juhatuse liige. MTA põhjendused olid piisavad ja asjakohased.

Kaebajal puudus alus nõuda suulise teabe andmist IT-rakenduse kaudu üksnes sellepärast, et

teiste isikute maksumenetlustes oli seda võimaldatud. Menetlustoimingute üksikasjad

otsustatakse igas menetluses eraldi (vt MKS § 11 lg 2). Maksuhaldur ei ole maksustamise

seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise

esitatud taotluste ja tõenditega.

3-22-1154

6(8)

Oluline on, et MTA ametiruumidesse ilmumine oli probleem kaebaja volitatud esindajale, mitte

kaebaja seaduslikule esindajale (juhatuse liikmele). Kaebaja juhatuse liige käis MTA

ametiruumides selgitusi andmas 27.06.2022. Seega ei rikkunud seletuste IT-rakenduse kaudu

võtmisest keeldumine kaebaja õigusi. Menetlusosalisel on MKS § 48 lg 1 esimese lause

kohaselt õigus kasutada maksumenetluses esindajat ja MKS § 48 lg 4 esimese lause kohaselt

õigus ilmuda menetlustoimingutele koos esindajaga. Samas ei tähenda see, et volitatud

esindajana peab kasutama üht kindlat isikut läbi kogu menetluse. Kui MTA korralduse täitmist

takistab see, et volitatud esindaja keeldub korduvalt menetlustoimingul osalemast, tuleb kaaluda

sellise esindaja kasutamist, kes saab menetlustoimingul osaleda. Kui menetlus hakkab volitatud

esindaja tegevuse tõttu viibima, on MTA-l alus nõuda teavet kaebajalt isiklikult. Esindaja

tegevusest tulenevad riskid on sellisel juhul maksukohustuslase kanda. MTA rõhutas oma

23.05.2022 vastuses, et kaebajalt soovitakse teavet, mida teab kõige paremini juhatuse liige,

ning võimalike raamatupidamist puudutavate küsimuste tekkimisel saab need esitada

raamatupidajale hiljem kirjalikult. Seega ei olnud raamatupidaja menetlustoimingul viibimine

otseselt vajalik. Lisaks sätestab MKS § 60 lg 3, et kui maksukohustuslase volitatud esindaja ei

anna teavet või tema poolt antud teave on vastuoluline või ebapiisav, on maksuhalduril õigus

pöörduda teabe saamiseks maksukohustuslase poole. Seega on MTA-l vajadusel õigus

pöörduda teabe saamiseks otse esindatava poole.

Kaebaja volitatud esindajal on diagnoositud bronhiit. Samas selgitas MTA oma 23.05.2022

vastuses, et MTA kasutab ise ja annab ka kaebajale ja tema esindajale isikukaitsevahendid

(visiirmask) ning vestlustuppa on paigaldatud klaasist vahesein. Kuna MTA on teinud oma

ametiruumides COVID-19 haiguse nakkusohu vältimiseks kohandusi ja nakatumise vältimiseks

on võimalik kasutada isikukaitsevahendeid, oli tegelik oht kaebaja volitatud esindaja tervisele

minimaalne. Lisaks oli kaebaja kutsutud suulise teabe andmisele kevad-suvisel perioodil, millal

viiruste levik on teadaolevalt madal. Seega oli kaebaja volitatud esindajal võimalik viibida

MTA ametiruumides oma tervist ohtu seadmata.

Kaebaja on teinud etteheiteid MTA ametiruumides pakutava tõlketeenuse kvaliteedile, viidates

teise isiku maksumenetluses koostatud protokollile. Kuna tegemist on teises maksumenetluses

teise isiku kohta koostatud tõendiga, ei saa see kinnitada, millise kvaliteediga tõlge oli tagatud

kaebaja juhatuse liikmele MTA-s selgituste andmisel. Lisaks ei ole kaebaja viidanud, millised

tõlkimisvead tõlke halba kvaliteeti tõendama peaksid. Seega puudub alus arvata, et kaebaja

volitatud esindaja viibimine suulise teabe andmisel oli hädavajalik selleks, et tagada kaebaja

juhatuse liikme väidete õige tõlkimine.

Kaebaja poolt 14.09.2022 esitatud Tööinspektsiooni 12.09.2022 e-kiri COVID-19 haiguse

ennetamise kohta ei mõjuta MTA 23.05.2022 vastuse õiguspärasust, sest Tööinspektsiooni

soovitused koroonaviiruse leviku piiramiseks ja ennetamiseks töökohtades ei olnud siduvad

MTA-le maksukontrolli läbiviimisel.

MTA 12.05.2022 korraldus nr 12.2-3/058211-3 on kehtiv haldusakt. Korralduses hoiatati, et

korraldusega pandud kohustuse tähtajaks täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha esimesel

korral 320 eurot. MTA pikendas kaebaja taotlusel korralduse täitmise tähtaega kuni 24.05.2022

kell 09.00. Volitatud esindaja esitas 20.05.2022 taotluse, milles palus anda võimalus suuliste

seletuste andmiseks IT-rakenduse kaudu. MTA kaebaja sooviga ei nõustunud. MTA

keeldumine oli õiguspärane. Maksuhaldur ennistas 27.05.2022 otsusega 12.05.2022 korralduse

täitmise tähtaja ning määras uueks suuliste seletuste andmise tähtajaks 03.06.2022 kell 09.00.

Kaebaja suulisi seletusi andma ei ilmunud. Seega andis MTA kaebajale mitu tähtaega suulise

teabe andmiseks, kuid kaebaja jättis korralduse korduvalt õigeks ajaks täitmata. Asja

materjalidest ei nähtu, et 12.05.2022 korralduse tähtaegseks täitmata jätmiseks esines mõjuv

põhjus. ATSS § 8 lg-s 3 sätestatud sunniraha rakendamist välistavaid asjaolusid ei esinenud.

3-22-1154

7(8)

Seega oli 12.05.2022 korralduse hiljemalt 03.06.2022 täitmata jätmine kaebajale etteheidetav

ja sunniraha rakendamiseks oli alus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

14. Sandrex OÜ palub 04.11.2022 apellatsioonkaebuses (täiendatud 19.01.2023) tühistada

halduskohtu 05.10.2022 otsus, rahuldada kaebus ja jätta menetluskulud vastustaja kanda.

Kohus ei ole asja materjale uurinud või uuris neid pealiskaudselt. Kaebajalt soovitud teave oli

muu hulgas seotud raamatupidamisega. Kaebaja raamatupidajast esindaja ei saanud tervislikel

põhjustel suuliste seletuste andmisel koha peal osaleda ja see oli põhjendatud. Dokumente saab

koos uurida ka kaugvestluse teel. Sel juhul esitab maksuhaldur samamoodi dokumendi, mille

kohta tal on küsimusi, ning maksukohustuslane vastab neile. Seletuste võtmisest keeldumine

IT-rakenduse kaudu rikkus kaebaja õigusi, sest maksuhaldur võttis seeläbi temalt õiguse

esindajale. Põhjendatud ei ole kohtu seisukoht, et kaebaja peaks kaaluma sellise esindaja

kasutamist, kes saab menetlustoimingul osaleda. Volitatud esindaja ei keeldunud

menetlustoimingul osalemast, vaid taotles kaugvestluse korraldamist. Volitatud esindajal on

kroonilise bronhiidi tõttu risk ülemiste hingamisteede haiguste tekkeks. Haiguste riski

minimeerimine ei tähenda, et risk puuduks.

Kohus ei ole asja lahendamisel arvestanud kaebaja selgituste ja tõenditega. Kaebaja tõenditega

arvestamata jätmist ei ole kohus põhjendanud.

15. MTA palub 08.12.2022 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Vastustaja jääb halduskohtule esitatud seisukoha juurde. Kaebajal puudus alus nõuda suulise

teabe andmist IT-rakenduse kaudu üksnes seepärast, et teiste isikute maksumenetlustes oli seda

võimaldatud. Menetlustoimingute läbiviimine otsustatakse igas menetluses eraldi. Vastustaja

nõustub halduskohtu põhjendustega, miks ei ole kohustamiskaebuse rahuldamiseks alust.

Kohus on kaebaja seisukohtadega mittenõustumist piisavalt põhjendanud. Kõik sunniraha

rakendamise eeldused olid täidetud. ATSS § 8 lg-s 3 sätestatud sunniraha rakendamist

välistavaid asjaolusid ei esinenud, mistõttu oli 12.05.2022 korralduse hiljemalt 03.06.2022

täitmata jätmine kaebajale etteheidetav ja sunniraha rakendamiseks oli alus olemas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

16. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei

ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega neid kordamata (HKMS

§ 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

17. Praeguse vaidluse kontekstis ei oma tähendust, milliseid dokumente oli maksuhaldur

õigustatud kaebajalt nõudma või kas maksuhalduril oli üldse õigus kohustada kaebajat suuliste

seletuste andmiseks. Kaebaja ei ole vaidlustanud MTA 05.04.2022 korraldust dokumentide

esitamiseks ega 12.05.2022 korraldust suuliste seletuste andmiseks. Praeguse vaidluse ese on

küsimus, kas vastustaja oleks pidanud võimaldama anda kaebajal seletusi IT-rakenduse

vahendusel ja sellega seonduvalt MTA 06.06.2022 sunniraha määramise korralduse

õiguspärasus. Ülejäänud kaebaja poolt apellatsioonkaebuses tõstatatud teemad (miks soovis

vastustaja küsitleda kaebaja juhatuse liiget, kui küsimused puudutasid raamatupidamist;

millistel asjaoludel käis kaebaja seaduslik esindaja 27.06.2022 maksuhalduri ametiruumides

seletusi andmas ja kuidas toimus parandusdeklaratsioonide esitamine; kontrolliakti koostamise

ja maksukontrolli lõpetamisega seonduv (19.01.2023 menetlusdokumendi väited)) ei oma

3-22-1154

8(8)

praeguse vaidluse lahendamisel tähendust ja neile (ega nendega seonduvatele tõenditele) ei

olnud halduskohtul vaja ka hinnangut anda.

18. Asjaolu, et põhimõtteliselt on vestlust maksuhalduriga võimalik pidada ka IT-rakenduse

vahendusel ja kaebaja viidatud teistes maksumenetlustes on mõnedel teistel äriühingutel seda

võimaldatud, ei tähenda automaatselt, et maksuhalduril oli kohustus seda võimaldada ka

kaebajale. Kaebajale on vastustaja poolt korduvalt asjakohaselt selgitatud, et viisi, kuidas

maksumenetlus läbi viia, sh milliseid menetlustoiminguid millises vormis toimetada, otsustab

maksuhaldur ja tal on selle otsustamisel lai kaalutlusruum (MKS § 11 lg 2). Maksukohustuslasel

puudub subjektiivne õigus nõuda mingit konkreetset menetlusviisi. Kuna praegusel juhul oli

äriühingu registrisse kantud asukoht Tallinn nagu maksuhaldurilgi, ei saa maksuhalduri

ametiruumidesse kohale minemist pidada kaebaja jaoks liiga koormavaks. Seda pole kaebaja

ka väitnud.

19. Vaidluse all ei ole maksukohustuslase õigus kasutada maksumenetluses esindajat (MKS §

48 lg 1). Kuid kui esindaja keeldub põhimõtteliselt tulemast maksuhalduri ametiruumidesse

vestlusele, viidates ohule oma tervisele, siis tuleb maksukohustuslasel organiseerida endale

vestluse ajaks teine esindaja. Maksumenetluse läbiviimise takistuseks ei saa osutuda volitatud

esindaja tervis. Lisaks ei ole asjas esitatud tõendeid sellest, et kaebaja volitatud esindaja

terviseseisund oleks üldse erilist ettevaatlikkust nõudev – AS Lääne-Tallinna Keskhaigla EMO

tõendi (dtl 252 jj) kohaselt oli volitatud esindajal 23.08.2020 diagnoositud äge bronhiit, kuid

sellise kroonilise haiguse kohta, mille ägenemise vältimiseks tuleks hoiduda inimkontaktidest

2022. a kevadel, tõendeid esitatud pole. Asjakohane on ka halduskohtu ja maksuhalduri viide

nakatumist vähendavate kaitsemeetmete kasutamisele maksuhalduri ametiruumides.

20. Asjaolust, et halduskohus ei nõustunud kaebaja seisukohtadega, ei saa teha järeldust, et

kohus oleks kaebaja esitatud seisukohti ja tõendeid ignoreerinud. Halduskohtu otsus on piisavalt

põhjendatud ja analüüsitud on kõiki kaebaja neid väiteid ja tõendeid, mis omasid vaidluse

lahendamisel tähendust.

21. Ehkki vastustaja kohustamisnõue on tänaseks kaotanud aktuaalsuse (kaebaja juhatuse liige

on nõutud seletused andnud ja maksumenetlus lõppenud, mistõttu ei saa sunniraha ka enam

täitmisele pöörata), on jätkuvalt võimalik MTA 06.06.2022 sunniraha rakendamise korralduse

vaidlustamine tühistamiskaebusega ning selle raames ka MTA toimingu – vestlus maksuhalduri

ametiruumides – õiguspärasusele hinnangu andmine. Seepärast on asjakohatud kaebaja

03.11.2023 menetlusdokumendis tehtud viited HKMS § 152 lg 1 p-le 4 ja § 108 lg-le 6. Kaebaja

ja vastustaja apellatsiooniastme menetluskulud jäävad nende endi kanda vastavalt HKMS § 108

lg-le 1 ja § 109 lg-le 1.

22. Kuna otsus kajastab andmeid kaebaja volitatud esindaja terviseseisundi kohta, siis tuleb

otsuse avaldamisel asendada kaebaja volitatud esindaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)