2-22-121696/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Triin Siimpoeg

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. november 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-121696

Tsiviilasi

Renovum OÜ hagi P Vi vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

3088,34 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Renovum

OÜ

(registrikood

14042462),

lepinguline esindaja Irina Vassiljeva

Kostja P V (isikukood xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Renovum OÜ hagi P Vi vastu võla nõudes tagaseljaotsusega.

2. Mõista P Vilt Renovum OÜ kasuks välja 11.10.2021 Ühisraha OÜ-ga sõlmitud

laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlg 887,90 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivis 29,58 eurot.

3. Mõista P Vilt Renovum OÜ kasuks välja 19.10.2021 Ühisraha OÜ-ga sõlmitud

laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlg 435,56 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivis 13,37 eurot

4. Mõista P Vilt Renovum OÜ kasuks välja 15.12.2021 Ühisraha OÜ-ga sõlmitud

laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlg 1455 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivis 44,65 eurot.

5. Mõista P Vilt Renovum OÜ kasuks välja viivis põhivõla tasumata osalt (2778,46)

eurot alates 15.09.2022 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses sätestatud määras.

6. Jätta Renovum OÜ menetluskulud P Vi kanda.

7. Määrata Renovum OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 1040 eurot.

8. Mõista P Vilt Renovum OÜ kasuks menetluskulude hüvitisena välja 1040 eurot (sh

käibemaks).

9. P Vi peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

10. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, välja arvatud

riigilõivuseaduse (RLS) § 22 nimetatud juhtudel.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata

jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja

esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal

tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr

EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või

EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja

number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses

sätestatud

alustel

võib

menetlusosaline

taotleda

riigipoolset

menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178).

Hageja nõue ja poolte seisukohad

1. Renovum OÜ (hageja) esitas 17.06.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse P V (kostja) 4685,89 euro saamiseks. Kohus tegi 29.06.2022 kostjale

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus

andis 08.09.2022 nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 14.09.2022 hagiavalduse, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja:

− 11.10.2021 sõlmitud laenulepingust nr XXX tuleneva põhivõla 988,88 eurot, intressid

139,29 eurot, võla hooldustasu 10,75 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 157,32 eurot ja viivise alates 15.09.2022 kuni põhinõude täitmiseni

39,70% aastas;

− 19.10.2021 sõlmitud laenulepingust nr XXX tuleneva põhivõla 484,47 eurot, intressid

61,16 eurot, võla hooldustasu 6,13 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 71,78 eurot ja viivise alates 15.09.2022 kuni põhinõude täitmiseni 38%

aastas;

− 15.12.2021 sõlmitud laenulepingust nr XXX tuleneva põhivõla 1500 eurot, intressid

218,70 eurot, võla hooldustasu 16 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 224,73 eurot ja viivise alates 15.09.2022 kuni põhinõude täitmiseni

39% aastas.

17.10.2023 esitas hageja nõude ümberarvestuse, milles palub kostjalt välja mõista:

− 11.10.2021 laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 887,90 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 29,58 eurot ning viivis alates 15.09.2022 kuni põhinõude täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras;

− 19.10.2021 laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 435,56 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 13,37 eurot ning viivis alates 15.09.2022 kuni põhinõude täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras;

− 15.12.2021 laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 1455 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 44,65 eurot ning viivis alates 15.09.2022 kuni põhinõude täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

Muus osas soovis hageja hagist loobuda, mille kohus võttis vastu 20.11.2023 määrusega ja

lõpetas osalisest asja menetluse. Hageja nõue koosneb põhivõlast 2778,46 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivisest 87,60 eurot ja edasiulatuvast viivisest. Menetluskulud palub hageja jätta

kostja kanda.

3. Kohus võttis hagi 05.10.2022 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule

kirjaliku vastuse hagile 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. 05.10.2022 saatis

kohus menetlusdokumendid kostjale e-posti aadressile xxx. Kostja teavitusele ei vastanud.

Kohus helistas kostjale, kes kinnitas, et e-postile saabus dokument, aga ta ei kinnita

kohtudokumentide kättesaamist (dtl 104). TsMS § 3141 lg 1 alusel saatis kohus 11.10.2022

kohtudokumendid uuesti samale e-posti aadressile. Kohus luges dokumendid kättetoimetatuks

kolme tööpäeva möödumisel, so 15.10.2022 (dtl 105). Kostjal tuli esitada vastus hagile

hiljemalt 31.10.2022, kuid kostja ei ole vastust esitanud. Kohus on kostjat hoiatanud, et

kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega

rahuldada.

4. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul,

ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi TsMS § 407

lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus loeb hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks

ja kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud

asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi.

5. Tsiviilasja menetluskulud jäävad seoses hagi rahuldamisega TsMS § 162 lg 1 alusel

kostja kanda. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt ja hindab kulude

põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline

kulude suurusele vastu ei vaidle. Kohus arvestab menetlusosalise lepingulise esindaja kulude

kindlaksmääramisel mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga.

6. Hageja palub määrata menetluskulud kindlaks summas 1623 eurot, sh riigilõiv 595

eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 68 eurot ja õigusabikulud 960 eurot (käibemaksuta).

Menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja õigusabikulud esindustasust sh esmane

kohtumine kliendiga/konsulteerimine 1 tund, dokumentidega tutvumine/hagiavalduse

koostamine, materjalide komplekteerimine 4 tundi, kohtunõudega tutvumine/hageja seisukoha

koostamine 1 tund ning kohtu selgitusega ja nõudega tutvumine/hageja seisukoha

koostamine/menetluskulude nimekirja koostamine 2 tundi (dtl 236-237).

Kohtu hinnangul on esindajal kulunud aeg dokumentidega tutvumisele, hagiavalduse

koostamisele ja materjalide komplekteerimisele ülemääraselt suur. Käesolev tsiviilasi on

vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Lisaks on tegemist n-ö tüüphagiga, mille

sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud mitmeid. Seejuures kattuvad

hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate

andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada

kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad.1 Eeltoodust tulenevalt võib

kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide sisu

arvestades pidada põhjendatud ajakuluks viidatud toimingute osas 1 tund. Seega on

põhjendatud ajakulu hageja hagimenetluses esindamisele kokku 5 tundi.

Hageja esindaja ühe töötunni hind 120 eurot on põhjendamatult suur võttes arvesse asja vähest

keerukust. Käesolevas asjas esindamine ei nõua kõrget kvalifikatsiooni. Põhjendatud tunnitasu

suurus on praegusel juhul 100 eurot. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud

käesolevas menetluses on kokku 500 eurot.

Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et

ta ei ole käibemaksukohustlane või ei saa muul põhjusel kuludelt käibemaksu tagasi arvestada

(TsMS § 174 lg 10). Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustlane ning kohus on

seda ka kontrollinud, mistõttu mõistab kohus menetluskulud hageja kasuks välja koos

käibemaksuga.

Hageja palub kostjalt välja mõista ka maksekäsu kiirmenetluses tekkinud menetluskulu 68

eurot. Hageja esitas enne hagi esitamist maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Asja edasisel

lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude

hulka (TsMS § 172 lg 9 ls 3). Kohus selgitab, et TsMS § 4842 kohaselt ei hüvitata maksekäsu

kiirmenetluses avaldaja kantud menetluskulusid suuremas ulatuses kui 20 eurot.2 Seega tuleb

kohtu hinnangul hüvitada hagejale maksekäsu menetluskulu 20 eurot.

Kuivõrd kohus määras 20.11.2023 määrusega uue hagihinna ning tagastas hagejale enam

tasutud riigilõivu 175 eurot (dtl 249), on hageja tasunud hagiavalduselt riigilõivu 420 eurot.

Kohus leiab, et kuna hagiavalduselt tasutud riigilõiv 420 eurot on kohtukulu (TsMS § 138 lg

2), on tegemist põhjendatud menetluskuluga, mis tuleb hagejale hüvitada.

Kohus leiab, et hageja põhjendatud menetluskulud on kokku 1040 eurot, so riigilõiv 420 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 500 eurot, millele lisandub käibemaks

100 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Kohtu selgitused

1 Tallinna Ringkonnakohtu 04.04.2020 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-19-11647.

2 Riigikohtu 08.03.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-16, p 12.1-12.3.

-

Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

-

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise

korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema

esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või

elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

-

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises

ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (TsMS §

416).

-

Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse

riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte tsiviilkohtumenetluse seadustikus

sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis

tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja

ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu,

millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31).

-

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (TsMS § 169 lg 2).

-

Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS §

468 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Siimpoeg

kohtunik