3-23-707/35 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. novembril 2023 Tallinnas

Haldusasja number

3-23-707

Haldusasi

X. X kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise

väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X. X, volitatud esindaja Y. Y

Vastustaja Tallinna Vangla, esindaja Ann-Enel Valter

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt. Mõista Tallinna Vanglalt X. Xle tekitatud mittevaralise

kahju hüvitiseks välja 1500 eurot.

2. Mõista Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 45 eurot. Ülejäänud

osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Otsuse avaldamisel asendada X. X, Y. Y, Q. Q ja F. F nimed tähemärkidega. Jätta

avaldamata X. X isikukood.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 20. detsembril 2023 (halduskohtu-

menetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib

esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellatsioonkaebuse esitaja

soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ring-

konnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka

apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 17. novembril 2022 toimus Tallinna Vanglas esimese üksuse perepäev.

Kinnipeetav Y. Yile tuli külla tema poeg X. X (isikukood xxxxxxxxxxx). Tallinna

Vangla otsis X. X enne perepäevale lubamist alasti läbi.

3-23-707

2. Y. Y esitas Tallinna Vanglale taotluse, milles palus hüvitada pojale tekitatud

mittevaralise kahju 5000 eurot.

2.1.

Taotluse järgi on X. Xl raske vaimne puue. Ametnikud palusid X. Xl võtta end

pärast kehaskänneri läbimist alasti, keerata selg ametniku poole ja teha kükke. X. X

allub vanglaametnike korraldustele, kuna usaldab neid.

2.2.

Ametnike nõue oli põhjendamatu. X. X käib pikaajalistel kokkusaamistel 2020.

a-st alates. Varem pole teda sel viisil läbi otsitud. Läbiotsimine oli võimuliialdus,

millega alandati kaebaja inimväärikust. Tallinna Vanglal on olemas kaasaegsed

läbiotsimisvahendid, mille kasutamise korral pole läbiotsitaval tarvis end alasti võtta.

2.3.

Y. Y märkas perepäeval kohe, et pojal on midagi hingel. Esialgu vaikinud poeg

rääkis hiljem, mis juhtunud oli. Poeg istus kogu perepäeva kestel (neli tundi) ühe koha

peal paigal ega soovinud tõusta isegi pildistamise jaoks. See näitab, et läbiotsimine oli

tema jaoks trauma. Võimalik, et poeg ei tulegi seetõttu enam perepäevadele. Jaanuaris

2023 toimuma pidanud pikaajalisele kokkusaamisele poeg ei tulnud. Vangla peaks

oma tegevusega toetama kinnipeetavate ja nende lähedaste vaheliste suhete säilimist,

mitte suhteid lõhkuma.

2.4.

X. X on introvert, kelle usaldusisikuteks on kitsas perering. Ta kurdab üliharva

ja ainult tõsiste läbielamiste puhul. Kui tegu oleks tavalise poisiga, oleks ta hakanud

läbiotsimise peale protestima või nõudma lisaselgitusi. X. X haridus piirdub üheksa

aastaga Tondi põhikoolis lihtsustatud õppekava alusel. Ta ei tea midagi inimõigustest.

3. Tallinna Vangla jättis 7. märtsi 2023. a otsusega nr 5-37/22/170-8 taotluse

rahuldamata.

3.1.

Vangistusseaduse (VangS) § 15 alusel tuleb vanglal tagada, et kinnipeetavate

käte ei sattuks keelatud aineid ja esemeid. VangS § 27 ja justiitsministri 5. septembri

2011. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 31 lg 1 järgi on

vanglaametnikul õigus kinnipeetavaga kokkusaamisele tulnud inimene läbi otsida.

Läbiotsimise viisi ja ulatuse otsustab ametnik kaalutlusõiguse alusel. Läbiotsimine

toimub eraldi ruumis, kus on tagatud külalise privaatsus. Läbiotsimist teeb alati

inimesega samast soost ametnik.

3.2.

Üksuse perepäev on erandlik sündmus, mille puhul viibivad samas ruumis koos

terve üksuse kinnipeetavad ja nende pereliikmed. Sellises olukorras on hõlbus anda üle

keelatud esemeid ja aineid. Perepäevale tulnud külalised otsitakse alasti läbi. Ükski

muu läbiotsimise viis, sh kompimine ja teenistuskoera kasutamine, ei võimalda

kõrvaldada kahtlust, et külalise riiete alla on midagi peidetud. Koerad avastaksid

üksnes neid aineid, mille avastamiseks neid on treenitud. Kompimisega ei ole võimalik

avastada väikseid esemeid, mis ei ole metallist või on peidetud kehaõõnsustesse.

Kehaskänner teeb pindmise läbivalgustuse, ega võimalda tuvastada kehasse peidetud

esemeid. Kuna perepäevale tuleb korraga rohkem inimesi, on ametnikul keerulisem

märgata, et külaline võib vajada tavapärasest erinevat lähenemist. Kaebajat ei

alandatud ega mõnitatud meelevaldselt, tegu oli vanglas tavapärase toiminguga.

3.3.

Kaebaja on käinud pikaajalistel kokkusaamistel 19. augustil 2021 ja 2. juunil

2022. Ametnik, kes otsis kaebaja läbi enne neid kohtumisi, selgitas, et vanglale ei

antud infot selle kohta, et kaebaja on puudega. Vestlustes kaebajaga on ametnik aru

saanud, et talle tuleb korraldusi selgitada põhjalikumalt ja lihtsamaid sõnu kasutades.

2(11)

3-23-707

Ametnik on teinud läbiotsimist pool-pool meetodit kasutades. Kükitamise korraldust

pole varasematel läbiotsimistel antud.

3.4.

Perepäeva läbi viinud huvijuhi selgituste järgi ei märganud ta, et kaebajaga

oleks olnud midagi valesti. Kaebaja istus ürituse ajal koos oma isaga. Nad suhtlesid,

mängisid malet, jõid teed ja sõid kringlit. Seismist eeldavaid ühiseid tegevusi

perepäeval ei toimunud. Kinnipeetavad istusid perekonniti laudade taga ja suhtlesid

omakeskis. Pildistamisest Y. Y ja tema poeg tõepoolest keeldusid, kuid ka teistel

perepäevadel oli inimesi, kes pildistamist ei soovinud. Huvijuht selgitas kõigile, et

pildi tegemine on võimalus, mitte kohustus.

3.5.

Kaebaja on olnud suuteline iseseisvalt vanglat külastama ja on varem

ametnikega vabalt suhelnud. Kaebaja haridustasemest ei saa järeldada, et tal puudub

võime toimuvast aru saada. Täiskasvanud külastaja puhul eeldab vangla, et ta on

teadlik oma õigustest ja suuteline vajaduse korral nende kohta ametnikult küsima.

Vangla nõustus, et ametniku selgitused võinuks olla põhjalikumad ja vabandas ebameeldivaid

emotsioone tekitanud külastuse pärast.

4. X. X esitas 31. märtsil 2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles nõudis

5000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist Tallinna Vanglalt.

Lisaks taotluses esitatud põhjendustele märkis kaebaja järgmist.

4.1.

Kaebaja on käinud vanglas pikaajalistel kokkusaamistel oma isaga kolmel

korral: 19. augustil 2021, 2. juunil 2022 ja 10. septembril 2022. Talt ei ole kordagi

leitud keelatud aineid ega esemeid. Kaebaja isa oli perepäeva toimumise ajaks

kandnud vanglakaristust üle nelja aasta. Ka temalt ei ole kordagi konfiskeeritud

keelatud aineid ega esemeid. Vangistuse kestel Y. Yile tehtud narkotestid on alati

olnud negatiivsed.

4.2.

Varasematel külastustel pole X. X kunagi oma isale läbiotsimiste üle kurtnud.

Kõnealusest läbiotsimisest hakkas kaebaja aga isale rääkima. Kaebaja istus kogu

perepäeva jooksul paigal, käimata isegi WC-s. Pärast perepäeva ei vastanud kaebaja

mõnda aega isa telefonikõnedele. Kaebaja ei tulnud 3. jaanuaril 2023 toimuma

pidanud pikaajalisele kokkusaamisele.

4.3.

Kui ei esine põhjendatud kahtlusi, pole põhjust käskida külastajal end lahti

riietada ja kükke teha. Vastustaja eksis Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsiooni (EIÕK) art 3 vastu. Vabandamisest ei piisa kaebajale tekitatud hingelise

trauma hüvitamiseks.

5. Tallinna Vangla esitas vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta. Lisaks

7. märtsi 2023. a otsuses esitatud põhjendustele leidis vastustaja järgmist.

5.1.

Määruse nr 44 § 31 lg 5 annab vanglateenistusele õiguse kasutada läbiotsimisel

metallidetektorit; riideid ja keha pealispinda läbivalgustavat seadet ning muid tehnilisi

vahendeid või sellekohase väljaõppe saanud teenistuskoera. Määruses ei märgita

sõnaselgelt, et läbiotsimisel võib olla vajalik, et läbiotsitav riietuks lahti. See ei

tähenda, et lahtiriietumisega läbiotsimine on õigusvastane.

5.2.

Justiitsministri 30. novembri 2000. a määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla

sisekorraeeskirja“ (VSKE) § 37 lg 2 ja § 40 järgi otsitakse lühi- ja pikaajalisele

kokkusaamisele tulev inimene ja tema asjad alati läbi. Lahtiriietumisega läbiotsimine

3(11)

3-23-707

on ainuvõimalik. Alternatiivsetest meetmetest ei piisa, et vältida keelatud esemete

vanglasse sattumist.

5.3.

Läbiotsimine on korraldatud viisil, mis tagab privaatsuse ja austab

inimväärikust. Enne läbiotsimist selgitatakse inimesele, kuidas see toimub. Lahti

riietumiseks suunatakse külaline eraldi kardinaga eraldatud läbivaatuse kabiini, kus

inimene saab end üksinda lahti riietada. Kui inimene on valmis ja sellest märku annab,

siseneb kabiini ametnik. Toiming kestab maksimaalselt 1,5 minutit. Ametnik vaatab

üle riided ja jalatallad, palub sirutada ette käed, vajaduse korral tõsta juuksed natuke

üles ja lasta need alla langeda, avada suu ja teha üks kükk. Läbiotsimisel väldib

ametnik füüsilist kontakti inimesega. Pärast kontrolli tegemist väljub ametnik kohe

kabiinist ja külastaja riietub privaatselt.

5.4.

Üldjuhul pole vanglal enne läbiotsimist teavet selle kohta, kas inimesel on

keelatud esemeid või ei. Salaja on riigil õigus andmeid koguda üksnes juhul, kui

seadus seda otsesõnu lubab. Vangla ei tohi sooritada jälitustoiminguid vanglasse

keelatud esemete toomise tuvastamiseks, kuna tegu on väärteoga (karistusseadustiku §

325 ja kriminaalmenetluse seadustiku § 1262). Vangla teabe- ja uurimisosakonna

ametnikud teevad vanglas õigusrikkumiste ennetamiseks ja avastamiseks erinevaid

toiminguid (jälgivad operatiivolukorda, koguvad informatsiooni, analüüsivad tegevusi

keelatud esemete ja ainete avastamiseks, kuritegude ja õigusrikkumiste ennetamiseks

ning avastamiseks jms), kuid teabe väljaselgitamise võimalused on piiratud.

5.5.

Täiskasvanute läbiotsimise korraldus muutus 2023. a alguses seoses uue

kohtupraktikaga. Praegu kõiki kokkusaajaid täielikult läbi ei otsita. Põhjalikumale

läbiotsimisele suunatakse üksnes need inimesed, kelle puhul tekib vanglal pärast

muude meetodite kasutamist kahtlus. Läbiotsimiskorralduse muudatus on kaasa

toonud sagedasemad keelatud ainete ja esemete vanglasse toimetamise katsed ning

selliste ainete ja esemete suurema leviku vanglas.

5.6.

Perepäev toimus klubiruumis, kus on videovalve. Füüsiline kontakt

pereliikmete vahel on lubatud. Istutakse koos gruppides. Tõenäosus, et üle antakse

keelatud esemeid, on suur. Külaline või kinnipeetav võib keelatud eseme või aine ka

vangla ruumidesse peita, nii et majandustöid tegev kinnipeetav saab selle edasi

üksusesse toimetada või endale võtta. Kambritest ja vangla üldkasutatavatest

ruumidest leitakse sageli keelatud ja ohtlikke esemeid. Ka perepäevadel on püütud

vanglasse keelatud esemeid tuua. Vanglale peab jääma kaalutlusruum, milliseid

õiguspäraseid meetmeid kasutada, et vältida õigusrikkumiste toimepanemist.

5.7.

Kaebajat läbi otsinud ametnik ei teadnud, et kaebajal on vaimne puue. See ei

selgunud ka läbiotsimise ajal. Tallinna Vangla dokumendihaldussüsteemist ei nähtu

ühtegi väljapoolt tulnud pöördumist vanglale, mis oleks saadetud seoses kaebaja

terviseseisundi või kokkusaamistega. Y. Y on pojaga seoses esitanud üksnes

kokkusaamiste taotlused. Taotlustele pole mingeid märkeid tehtud. Ainult 13. oktoobri

2022. a lühiajalise kokkusaamise ankeedil on Y. Y kokkusaamise põhjuseks märkinud

„soov kohtuda raske puudega pojaga“. See märge ei anna vanglale detailsemat infot

selle kohta, kas külaline vajab tavapärasest erinevat lähenemist või mitte.

5.8.

Vanglal pole õiguslikku alust säilitada külastaja terviseinfot. Registreeritakse

üksnes külastaja isiku- ja elukohaandmed, kokkusaamise kuupäev ja külalise suhe

kinnipeetavaga (VSKE § 38). Kui inimesel on vaja kaasa võtta ravimid, on vanglal

õigus

küsida

selle

kohta

arstitõendit

(https://www.vangla.ee/et/kokkusaamised/pikaajaline-kokkusaamine-0).

Tavaliselt

4(11)

3-23-707

annab külastaja või tema pereliige vanglale enne külastust teada näiteks sellest, kui

külaline vajab liikumiseks ratastooli. Vangla teeb sellisel juhul vajalikud

ümberkorraldused. Seda tehakse iga külastuse kohta eraldi. Iga kokkusaamine on

vangla jaoks eraldi kaalutletud juhtum.

5.9.

Perepäevadel läbib vangla pääsla lühikese aja jooksul suur hulk inimesi.

Seetõttu suunatakse pääslasse rohkem ametnikke, kes ei pruugi olla kõigile

külastajatele tuttavad. Külalisel ei ole õigustatud ootust, et teda otsiks läbi talle

meelepärane ametnik.

5.10.

Kaebajale tehti täielik läbiotsimine, mille käigus ta pidi kükitama. Kaebaja läbi

otsinud ametnik selgitas, et andis kaebajale korralduse võtta seljast kõik riided ja

asetada kasti, et riideid oleks võimalik röntgenseadmega kontrollida. Kaebaja küsis,

kas ka aluspüksid tuleb jalast võtta. Ametnik vastas jaatavalt. Ametnik ei teadnud

kaebaja vaimsest puudest. See ei selgunud tema jaoks ka läbiotsimise ajal. Ametnik

andis kaebajale rahulikul toonil korraldusi, mida viimane täitis. Rohkem küsimusi või

vastuväiteid kaebajal polnud. Ametnikule tundus kaebaja arglik, kuid midagi

eriskummalist ta ei märganud (kaebaja ei nutnud, ei olnud endast väljas vms).

5.11.

Perepäeva kaamerasalvestise järgi ei olnud istumine ürituse jooksul

ebatavaline. See, et kaebaja tualetti ei külastanud, ei kinnita vangla süüd.

5.12.

Y. Yi telefonikõnede väljavõttest nähtub, et ta tegi kaebaja numbrile kõned 17,

18. ja seejärel alles 30 novembril 2022. Y. Yi väide, et pärast perepäeva oli periood,

mille jooksul poeg ta kõnedele ei vastanud, ei vasta tõele.

5.13.

Vangla kogemuse järgi ei ole vähene haridus või õpe lihtsustatud õppekaval

takistuseks kohtusse pöördumisele ega anna alust järeldada inimese vähest

õigusteadlikkust.

5.14.

Riigikohtu koostatud kohtupraktika analüüsist ajavahemiku 1. juuni 2018 kuni

31. mai 2020 kohta1 selgub, et kehalise väärkohtlemise puhul oli suurim

väljamõistetud hüvitis 2000 eurot (kolmes asjas) ja kõige väiksem 50 eurot (kahes

asjas). Keskmine hüvitis oli 588 eurot ja mediaan 500 eurot. Sellised hüvitised mõisteti

välja asjades, kus inimene oli kannatanud valu. 29. aprillil 2021 mõistis Tallinna

Ringkonnakohus 1100 euro suuruse hüvitise inimesele, kes viibis arestimajades kokku

ligi seitse kuud inimväärikust alandavates tingimustes. Selle rikkumise intensiivsus oli

suurem ja see kestis kauem lühiajalisest läbiotsimisest. Euroopa Inimõiguste Kohus

(EIK) leidis asjas Wainwright vs. UK, nr 12350/04, et vangla külaliste alasti

läbiotsimine keelatud esemete leidmiseks on õiguspärane meede ja tegemist ei ole

EIÕK art 3 rikkumisega.

6. Kaebaja esitas 6. juulil, 13. oktoobril ja 23. oktoobril 2023 seisukohad, milles

leidis järgmist.

6.1.

Et selliselt viisil läbiotsimist õigustada, peaks inimeselt varem olema midagi leitud.

Üldine vangla julgeoleku tagamise vajadus seda ei õigusta. Kaebaja on hoolitsetud välja-

nägemisega noormees. Tervisliku seisundi tõttu erineb tema suhtlemisoskus samaealiste

tervete inimeste omast. Ta usaldab eeskätt oma lähedasi.

6.2. Kaebaja läbi otsinud ametnik A. A on jätnud vastamata küsimusele, kas kõnealusel juhul

oli erisusi võrreldes varasemate läbiotsimistega (kas varem on ametnik palunud kükitada) ja

1 https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/analyys/10_Mittevaraline_kriminaal.pdf.

5(11)

3-23-707

miks. Kaebaja on varem käinud regulaarselt isal vanglas külas, kuid sellisel viisil teda varem

läbi otsitud ei ole.

6.3.

Perepäevi hakati Tallinna Vanglas korraldama 2022. a-st. 17. novembri 2023. a

perepäev oli esimene, kus Y. Y osales. Varem on kaebaja käinud korduvalt

pikaajalistel kokkusaamistel, kaks esimest korda koos emaga, hiljem üksinda. Kaebaja

elab koos emaga vangla lähedal. Vangla külastamine pole tema jaoks keeruline. Pärast

perepäeva pole kaebaja enam isa külastanud. Telefoni teel on ta Y. Yile öelnud, et ei

taha enam tulla. Vaid kõige tugevamad lähedaste seast suudavad alandamisest

hoolimata tagasi vanglasse tulla. Kaebaja seda kahjuks pole. Kaebaja suhtleb isaga

telefoni teel, kuid varasemast harvemini.

6.4.

Kaebaja ema F. F andis esimesel korral koos pojaga pikaajalisele

kokkusaamisele tulles Tallinna Vangla töötajatele suuliselt teada, et pojal on raske

puue. Info X. X puude kohta oleks pidanud jõudma ka selle vanglaametnikuni, kes

kaebaja enne perepäeva läbi otsis. Y. Yi kontaktisik vanglas on tema 2019. a-l

süüdimõistmisest alates olnud J. S. Ka tema oli kaebaja seisundist teadlik.

6.5.

Varem koheldi kaebajat tema puudele vastavalt ja väärikalt. Alasti kükke tal

teha ei kästud. Vähemalt ei ole poeg enne pikaajalisi kokkusaamisi toimunud

läbiotsimiste kohta isale midagi kurtnud. Poeg oli alati heas tujus. Läbiotsimist teinud

ametnik tundis kaebajat ja käitus temaga delikaatselt. Perepäeval otsis kaebaja läbi

talle võõras ametnik.

6.6.

Määruse nr 44 § 31 lg 5 ei sisalda võimalust nõuda külastajalt lahtiriietumist.

Vangla tõlgendab määrust meelevaldselt põhimõttel, et mis ei ole keelatud, on lubatud.

Ka kükkide tegemist pole alust nõuda. Õigusnormides peaks olema selgelt

määratletud, mida vangla tohib külastajalt läbiotsimise käigus nõuda. Läbiotsimine ei

tekitanud kaebajale füüsilist valu, kuid kaebaja sai tõsise hingelise trauma. Vangla

viidatud EIK lahend asjas Wainwright vs. UK on tehtud 17 aastat tagasi. Õigusruum

on sellest ajast alates muutunud. Asjaolud võisid olla teistsugused (kaebaja esindajal ei

ole olnud võimalust otsusega tutvuda). Asjas Kalda vs. Eesti, nr 35245/19 mõistis EIK

kinnipeetavale 5000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitise selle eest, et ta ei saanud

oma abikaasaga kohtuda ilma klaasist vaheseinata. Raske vaimse puudega inimesele

põhjendamatult intensiivse läbiotsimisega trauma tekitamine on väärt suuremat

hüvitist.

6.7.

Tallinna Vangla otsib kinnipeetavad enne ja pärast pikaajalisi kokkusaamisi

väga põhjalikult läbi. Nad peavad end alasti võtma ja tegema nõutud arvu kükke.

Lisaks tehakse neile narko- ja nikotiinitestid. Enne testi tegemist eluosakonda tagasi ei

pääse. Külalistele sellist läbiotsimist teha ei tohiks.

7. Vastustaja märkis 10. novembri 2023. a seisukohas, et ei kaebaja esindaja ega

kaebaja ema pole selgitanud, millisele ametnikule kaebaja ema suuliselt kaebaja

vaimsest puudest teada andis. Seetõttu pole vanglal võimalik seda infot kontrollida.

Viidatud pikaajaline kokkusaamine toimus 19. augustil 2021. Vangla ei säilita

külaliste terviseandmeid ega infot selle kohta, kuidas külalistega käituda. Y. Yi

varasem inspektor-kontaktisik J. S selgitas, et ta mäletab, et Y. Yi pojal on

kinnipeetava väitel puue, kuid täpsemat infot tal pole. Vangistuse täideviimise

kontekstis pole tegu infoga, mida kontaktisik peaks kontrollima ja millest teisi

ametnikke teavitama. Sellise info levitamine kujutaks endast andmekaitse reeglite

rikkumist ja tooks ametnikule kaasa distsiplinaarvastutuse.

6(11)

3-23-707

8. Kaebaja esindaja esitas 13. novembril 2023 seisukoha, milles märkis järgmist.

Tallinna Vangla saatis kohtule kolm Y. Yi esitatud kokkusaamise taotlust. Tegelikult

on Y. Yil pojaga oluliselt rohkem kokkusaamisi olnud. Vangla ei ole kunagi avaldanud

soovi näha kaebaja rasket vaimset puuet kinnitavaid dokumente. J. S oli kaebaja poja

seisundiga kursis. Inspektor-kontaktisik ongi selline vanglaametnik, kes tegeleb talle

määratud kinnipeetavatega individuaalselt ja teab nende kohta detailsemaid andmeid.

Läbiotsimise korraldus vanglas muutus, kuna vangla kaotas kohtuasjades, kus üritas

õigustada külaliste suhtes rakendatavaid äärmuslikke läbiotsimismeetmeid.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi avaliku

võimu kandja on õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda

talle tekitatud kahju hüvitamist. RVastS § 9 lg 1 järgi võib inimene nõuda

mittevaralise kahju rahalist hüvitamist muuhulgas juhul, kui avaliku võimu kandja on

süüliselt alandanud tema väärikust või eraelu puutumatust. Mittevaraline kahju

hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja

raskust (samas, lg 2).

10. Kohus selgitab esmalt, miks tuleb vangla tegevust pidada õigusvastaseks (I

osa). Seejärel analüüsib kohus, milline on kaebajale vangla tegevuse tõttu tekkinud

kahju ja milline oli vangla süü vorm (II osa).

I osa

11. Vanglal on õigus ja kohustus rakendada meetmeid selleks, et kinnipeetavate

kätte ei sattuks keelatud aineid ja esemeid (vt VangS § 15). Sellel eesmärgil on vanglal

õigus kinnipeetavaga kokkusaamisele tulnud inimene läbi otsida (VangS § 27 lg 1 ja §

68 lg 3, määruse nr 44 § 31 lg 1). VSKE § 37 lg 2 ja § 40 järgi otsitakse enne ja pärast

lühi- ja pikaajalisi kokkusaamisi läbi nii kinnipeetav kui ka kokkusaaja.

12. Otsustades selle üle, millisel viisil läbiotsimist teha, on vanglal kaalutlusruum.

Vanglal tuleb läbiotsimise viisi valides juhinduda konkreetse juhtumi asjaoludest ja

proportsionaalsuse põhimõttest: toiming peab olema kohane, vajalik ning

proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes (haldusmenetluse seaduse § 3 lg 2). Mida

intensiivsem on inimese põhiõiguse piirang, seda kaalukamad ja enam põhjendatud

peavad olema piirangut õigustavad asjaolud. Alasti läbiotsimist, mis riivab

intensiivselt inimese õigust kehalisele puutumatusele (põhiseaduse (PS) § 19 lg 1 ja §

26) ja väärikale kohtlemisele (PS § 18 lg 1), tuleb pidada erandlikuks. See saab olla

põhjendatud üksnes juhul, kui seda õigustavad konkreetse juhtumi asjaolud (vt

Tallinna Ringkonnakohtu 28. veebruari 2022. a otsus asjas nr 3-21-161, p 11).

13. Lisaks eelnimetatud õigustele võib alasti läbiotsimine riivata ka kinnipeetava ja

tema külastaja õigust era- ja perekonnaelu puutumatusele (PS § 26). Vanglal on

kohustus soodustada kinnipeetava vanglavälist suhtlemist ning tema kontakte

perekonna, sugulaste ja teiste lähedastega, et vältida tema sotsiaalsete sidemete

katkemist (VangS § 23). Vanglal tuleb arvestada sellega, et lähedane võib

vastumeelsusest regulaarsete alastiläbiotsimiste suhtes loobuda kinnipeetava

külastamisest.

14. Kõigi külastajate alasti läbiotsimine on iseenesest tõhus viis takistada keelatud

ainete ja esemete toimetamist vanglasse (vt vastustaja selgitused 20. juuni 2023. a

vastuse lisas nr 1, mille osas kohus menetluse kinniseks kuulutas). Sellega kaasnev

7(11)

3-23-707

õiguste riive ei ole siiski põhjendatud, arvestades vähest lisandväärtus, mida see

muude vanglale kättesaadavate ja külastajate õigusi vähem riivavate meetmetega

võrreldes annab. Teised läbiotsimise viisid nagu metallidetektor, kompamine,

röntgenseade, kehaskänner ja teenistuskoer võimaldavad suurel määral hoida ära ohu,

et külalised toovad vanglasse keelatud aineid ja esemeid. Lisaks on menetlusosalised

kinnitanud, et perepäevalt eluosakondadesse naasvad kinnipeetavad otsitakse

põhjalikult läbi ning neile tehakse testid, et avastada võimalikku keelatud ainete

tarbimist. Seega on vanglakülastajate valimatu alasti läbiotsimine ebaproportsionaalne

toiming.

15. Eeltoodud järeldust kinnitavad piinamise ja ebainimliku või alandava

kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa komitee (CPT), õiguskantsleri ja

Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) seisukohad. Kõik eelnimetatud on oma

seisukohtades rõhutatud, et külastaja alasti läbiotsimine saab olla üksnes erandlik

meede, mis põhineb konkreetsete faktide põhjal tehtud otsusel (vt viiteid osundatud

Tallinna Ringkonnakohtu otsusest asjas nr 3-21-161, p-d 15–20 ning EIK otsused

asjades Wainwright vs. Ühendkuningriik, p 42 ja Bojar vs. Poola, nr 11148/18, p-d 15

ja 16).

16. Vastustaja on tuginenud sellele, et erinevalt tavapärastest kokkusaamistest

viibib perepäeval ühes ruumis koos palju inimesi, sh nii kinnipeetavaid kui ka

külastajaid. Oht, et külastajad annavad kinnipeetavatele üle keelatud esemeid, on

tavapärasest suurem. Kohus leiab, et sellest ei piisa, et õigustada kõigi külaliste alasti

läbiotsimist. Nagu märgitud, on keelatud esemete vanglasse sattumise ohtu võimalik

maandada muude meetmetega. Vanglal ei olnud mingit konkreetset põhjust arvata, et

kaebaja toimetab vanglasse keelatud aineid või esemeid. Ka kaebaja isa Y. Yi puhul,

keda kaebaja perepäevale vaatama tuli, pole vangla esile toonud asjaolusid, mis annaks

aluse arvata, et tema külalised võivad toimetada vanglasse keelatud asju.

17. Kaebaja esitas 22. septembril 2023 kohtule sotsiaalkindlustusameti 10.

detsembril 2020 tehtud puude raskusastme tuvastamise otsuse, mille järgi on talle

määratud raske puue kestusega kuni 10. detsembrini 2023. Kaebajal on raskele

puudeastmele vastav vaimne kõrvalekalle, mis põhjustab suurimaid piiranguid

õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonnas. Kaebaja vajab igapäevast kõrvalabi või

järelevalvet.

Perepäeva toimumise ajal oli kaebaja 19 aastane, seega napilt lapseeast välja jõudnud vaimse

tervise häirega noormees. Tegu oli seega inimesega, kelle kehalise puutumatuse ja väärikuse

austamisse tuli vanglal suhtuda keskmisest veelgi suurema hoolega. Vangla seda ei teinud.

18. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et vangla toiming oli õigusvastane.

II osa

19. Järgmisena selgitab kohus, milline kahju kaebajale vangla tegevuse tõttu tekkis

ja milline on vangla süü.

20. Vastustaja selgitas läbiotsimise korraldust (vt praeguse otsuse p 5.3) ja esitas

dokumendi, mis kajastas kaebaja läbi otsinud ametniku A. A kirjeldust toimunud kohta

(20. juuni 2023. a vastuse lisa nr 2, vt praeguse otsuse p 5.10). Ametnik märkis, et

kehaskänneriga tehtud kontrollil kaebaja puhul midagi kahtlast ei tuvastatud.

Vastustaja on tõdenud, et ametniku selgitused läbiotsimisel võinuks olla põhjalikumad

(vastustaja 7. märtsi 2023. a otsus).

8(11)

3-23-707

21. Vastustaja edastatud kirjeldus vastab kaebuses kajastatud läbiotsimise kirjeldusele.

Toimus täielik alasti läbiotsimine, mille juures ei antud kaebajale võimalust riietada lahti pool

keha korraga. Kui kaebaja oli end lahti riietanud anti talle korraldus teha kükk. Läbiotsimise

ajal viibis kaebajaga samas ruumis üks ametnik, kes käitus kaebajaga viisakalt, kuid oleks

võinud kaebaja vaimset tervist arvestades anda põhjalikumaid selgitusi toimuva kohta.

22. Kaebaja ema F. F selgitas kohtule 22. septembril 2023 saadetud e-kirjas, et

kaebaja vaimne tervis ei luba tal ütlusi anda, ja palus kohtul kaebajat ütluste andmisest

säästa. Kohus nõustus sellega, et kaebajat tuleb võimaluse korral uute läbielamiste eest

hoida. Kahju tekkimise ja selle suuruse üle otsustamiseks on piisavad kirjalikud

ütlused, mille kohus võttis kaebaja vanematelt F. Filt ja Y. Yilt.

23. Kaebaja ema F. F esitas tunnistajana kohtule kirjalikud ütlused 10. oktoobril 2023. F. Fi

sõnul tuli poeg perepäevalt koju häiritud olekus. Ta kirjeldas, mis juhtus: kuidas teda kästi

peale läbiotsimist ja kontrolli riidest lahti võtta ja teha alasti kükke. Varem pole vangla tal

seda teha käskinud. Kaebaja oli pärast seda nähtavalt häiritud ja väga endassetõmbunud.

Kaebaja pole enam vanglasse isa külastama minna tahtnud, tuues põhjuseks selle, mis vangla

töötaja temaga perepäeval tegi.

24. Y. Y esitas kohtule tunnistajana kirjalikud ütlused 13. oktoobril 2023.

24.1.

Kui Y. Y 17. novembri 2022. a perepäeval saali sisenes, olid kõik külalised

juba seal. X-X. tervitas isa rõõmsalt kallistades, kuid istus seejärel kohe maha ja

tõmbus morniks. Alguses arvas Y. Y, et poja kinnine olek on tingitud tema eripärast

ning ta uitab niisama omas maailmas ringi. X-X. jäi perepäeva lõpuni samale

istekohale, tõusmata sealt kordagi. Y. Y tõi talle sööki-jooki ja malemängu.

Pikaajalistel kohtumistel on poeg varem olnud aktiivne. Ta on hakanud kohe isaga

mürama ja trenni tegema, neil on olnud koos lõbus olla.

24.2.

See, et poeg ei tahtnud isaga koos pilti teha, oli Y. Yi jaoks üllatav. Selle peale

hakkas Y. Y pojalt uurima, mis on lahti. Siis tuligi välja, mida pojal läbiotsimisel teha

oli kästud. X-X. on isale öelnud, et armastab ja igatseb teda, aga ei taha enam kunagi

vanglasse talle külla tulla. Y. Y pole nõudnud pojalt täpsemaid selgitusi, kuna seos 17.

novembri 2022. a läbiotsimisega on tema jaoks ilmne. Ta ei taha poja traumat

süvendada.

25. Vastustaja esitas perepäeval olnud vangla huvijuhi A. T e-kirja, milles huvijuht kirjeldas

kaebaja käitumist perepäeval. Huvijuht ei märganud, et kaebajaga oleks midagi valesti, kuid

möönab, et ta kaebajaga palju ei suhelnud (20. juuni 2023. a vastuse lisa nr 3, vt praeguse

otsuse p 3.4).

26. Vastustaja kinnitas, et kaebaja pärast perepäeva isa külastanud ei ole (3. oktoobri 2023. a

seisukoht). Poolte vahel pole vaidlust selle üle, et varem käis kaebaja nii lühi- kui ka pika-

ajalistel kokkusaamistel isaga (vt praeguse otsuse p-d 3.3. ja 4.1). Vastustaja vaidles aga vastu

kaebaja esindaja väitele, et kaebaja ei vastanud pärast perepäeva mõnda aega isa kõnedele.

Vastustaja esitas Y. Yi telefonikõnede väljavõtte ( 20. juuni 2023. a vastuse lisa 4) mille järgi

helistas Y. Y kaebajale 17. ja 18. novembril 2022 ning pärast seda alles 30. novembril 2022.

Y. Y väitis 6. juulil 2023 esitatud seisukohas, et suhtleb pojaga telefoni teel küll, kuid

varasemast harvemini.

27. Esitatud tõendite põhjal leiab kohus, et õigusvastane läbiotsimine tekitas kaebajale mitte-

varalist kahju tema era- ja pereelu puutumatuse õiguse rikkumise ja väärikuse alandamise

tõttu. Y. Yi ja F. Fi ütlused kinnitavad, et kaebaja oli läbiotsimisest tõsiselt häiritud. Seda

kinnitab ka asjaolu, et kaebaja pole pärast perepäeva vanglas isa külastanud. Viimati nimetatu

9(11)

3-23-707

näitab, et vangla õigusvastane toiming kahjustas ka isa ja poja vahelist suhtlust. Määrav pole

see, et kaebaja suhtleb isaga endiselt telefoni teel. Silmast silma kohtumised on vaimse tervise

häirega kaebaja puhul isaga suhte säilitamiseks eelduslikult veelgi olulisemad, kui tavapärase

täiskasvanu suhtluses oma vanemaga. Selliseid kohtumisi pole kaebajal isaga kohtule tänaseks

esitatud info järgi olnud juba aasta aega.

28. Vastustaja tegu oli süüline. Vastustaja oli hästi kursis sellega, et vanglakülastajate

valimatu alasti läbiotsimine ei ole õiguspärane, kuna 22. veebruaril 2022 oli ringkonnakohus

teinud otsuse asjas nr 3-21-161. Riigikohus otsustas 26. aprillil 2022 vangla

kassatsioonkaebust mitte menetleda. Õiguskantsler oli teinud vastustajale korduvalt

ettepanekuid regulaarsest külastajate täieliku läbiotsimise praktikast loobuda (vt viited

Tallinna Ringkonnakohtu otsuses asjas nr 3- 21-161, p-d 16–20). CPT oli nii Eestile kui ka

teistele riikidele teinud samasisulisi soovitusi (samas, p-d 15 ja 18). Sellest hoolimata jätkas

vastustaja senist praktikat kuni 2023. a alguseni (vt vangla selgitused praeguse otsuse p-s 5.5).

29. Asjaolu, et perepäeval läbiotsimist teinud ametnikud ei teadnud, et kaebajal on vaimse

tervisega probleeme, vastustaja süüd ei vähenda. Kui vangla otsib regulaarselt kõik külastajad

läbi, võtab ta endale teadlikult riski, et läbiotsitavate hulgas võib olla ka tavapärasest enam

haavatavaid inimesi, kellele läbiotsimine rängemalt mõjub. Seega pole tarvis selgitada, kas

vangla oleks pidanud säilitama ja läbiotsimist teinud ametnikele edasi andma kaebaja ema

poolt varem avaldatud info kaebaja vaimse tervise kohta.

30. Kohus leiab eeltoodu pinnalt, et vangla süü vormiks oli raske hooletus (vt

võlaõigusseaduse § 104 lg 4).

31. Kaebaja palus mõista vastustajalt mittevaralisekahju korvamiseks välja 5000 eurot.

Kohus leiab, et see summa pole täies ulatuses põhjendatud. Arvestades kaebaja vaimset

tervist, rikkumise tagajärgi kaebaja ja tema isa suhetele, vastustaja õiguserikkumise raskust ja

süü vormi, peab kohus põhjendatuks mõista vastustajalt välja 1500 eurot.

32. Kohus märgib, et vastustaja viidatud M. Sedmani koostatud analüüs „Mittevaralise kahju

hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018.–2020. aastal“ ei käsitle mittevaralise kahju

hüvitamist riigivastutuse seaduse sätete alusel. Praeguse asjaga on võrreldav näiteks Tallinna

Halduskohtus 12. augustil 2022 lahendatud asi nr 3-21-2616, kus kohus mõistis vanglalt ala-

ealise vanglakülastaja korduva õigusvastase läbiotsimise eest kannatanu kasuks välja mitte-

varalise kahju hüvitise 3500 eurot. Tallinna Ringkonnakohus jättis Tallinna Vangla

apellatsioonkaebuse 19. mai 2023. a otsusega rahuldamata. Ringkonnakohus selgitas, et mitte-

varalise kahju ulatuse ja hüvitise otsustab kohus diskretsiooni alusel oma siseveendumuse

alusel, võttes arvesse kõiki olulisi asjaolusid kogumis. Seejuures pole määrav see, milliseid

hüvitisi on varasemates asjades välja mõistetud.

33. Kohus rahuldab seega kaebuse osaliselt. Kaebuse osalise rahuldamise korral

jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg

2). Kohus rahuldab kaebuse 30% ulatuses. Kaebaja menetluskuluks, mille ta palus

vastustajalt välja mõista, on tasutud riigilõiv 150 eurot (vt kaebaja 6. novembri 2023. a

avaldus). Vastustajalt tuleb sellest välja mõista 30%, s.o 45 eurot. Kaebaja taotluse

järgi tuleb vastustajal kanda see summa lõivu tasunud Q. Q kontole Swedbank AS-s

(EExxxxxxxxxxxxxxxxxx).

Vastustaja kaebajalt menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud. Menetlusosaliste ülejäänud

kulud jäävad seega nende endi kanda.

34. HKMS § 75 lg 3 alusel tuleb X. X, Y. Yi, Q. Qi ja F. Fi nimed asendada otsuse

avaldamisel tähemärkidega. X. X isikukood tuleb avaldamata jätta.

10(11)

3-23-707

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/

11(11)