2-23-7075/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

21.11.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-7075

Kohtuasi

XX

avaldus

täitemenetluse

peatamiseks

ja/või

ajatamiseks

täiteasjades

nr

022/2019/1928

ja

nr 014/2018/2015

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26.05.2023 määrus avalduse menetlusse

võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: XX (isikukood xxxxxxxxxx, viibimiskoht

xxxxxxxx)

Puudutatud isik I (sissenõudja): YY

Puudutatud isik II (kohtutäitur): Tallinna kohtutäitur Elin

Vilippus

Puudtatud isik III (sissenõudja): Politsei- ja Piirivalveamet

Puudutatud isik IV (kohtutäitur): Tallinna kohtutäitur

Marek Laanemets

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 26.05.2023 määrus muutmata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud XX kanda. Rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

4. Vabastada XX määruskaebuselt tasumisele kuulunud riigilõivu 70 eurot

riigituludesse tasumise kohustusest.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

2-23-7075

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (avaldaja) esitas 12.05.2023 Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse peatamiseks

ja/või ajatamiseks täiteasjades nr 022/2019/1928 ja nr 014/2018/2015.

2. Avalduse ja selle 24.05.2023 täpsustuse kohaselt palub avaldaja täitemenetluse täiteasjas

nr 022/2019/1928 peatada kolmeks kuuks, kuna avaldaja on töötu ja Tallinna Vangla ei ole teda

tööga kindlustanud. Avaldaja on esitanud 03.05.2023 töösoovi avalduse, kuid vangla ei ole

vastanud, millal ta avaldaja tööga kindlustab. Kuna avaldaja on töötu ja tal on ka teised

võlausaldajad, siis ei saa ta märkida igakuist summa suurust, mida tal oleks võimalik

täitemenetluses tasuda. Avaldajal on momendil väga raske majanduslik olukord ja

täitemenetluse jätkamine on seetõttu ebaõiglane. Avaldaja põhjendab peatamist lahendamata

kriminaalasja nr x-xx-xxxx kohtumenetluse ja eeluurimisprotseduuridega, mis võivad kesta

veel kolm kuud ja mistõttu on alust arvata, et enne jõustunud kohtuotsust ei kindlusta vangla

teda tööga.

3. Avaldaja palub täitemenetluse ka täiteasjas nr 014/2018/2015 peatada või ajatada, kuna

avaldajal on väga raske majanduslik seis, mistõttu on täitemenetluse jätkamine ebaõiglane.

Kuivõrd avaldajat ei ole tööga kindlustatud ning tal on ka teisi võlausaldajaid, siis ei saa ta

märkida igakuist summa suurust, mida tal oleks võimalik täitemenetluses tasuda. Muud

sissetulekud avaldajal puuduvad, ta ei oma vara, sõidukeid, kinnisvara, firmat ega aktsiaid.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohtu 26.05.2023 määrusega jäeti avaldus menetlusse võtmata ja menetluskulud

avaldaja kanda.

5. Kohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest tuginedes tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 477 lg-le 1 ja TsMS § 371 lg 2 p-le 2, kuna avaldusega ei ole avaldaja taotletavat

eesmärki, st täitemenetluse peatamist ja/või ajatamist, võimalik saavutada.

6. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 sätestab, et kohus võib võlgniku avalduse alusel

täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku

suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu

hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.

7. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-79-12 (p 11) on sedastatud, et TMS § 45 sätestab nn üldise

õiglusklauslina ja erandnormina, millal on võimalik täitemenetlus peatada, ajatada või

pikendada, kui selle jätkamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Erandliku normina tuleb

TMS § 45 tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et

täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara.

2-23-7075

Seega annavad TMS § 45 kohaldamiseks alust vaid erandlikud asjaolud. Selliseks erandlikuks

asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega

kaasneb. Samas ei ole välistatud, et ka elukoha kaotuse korral võidakse täitemenetlus peatada,

kui võlgnikul on nt väikesed lapsed, raske haigus, ta on väga kõrges vanuses või esinevad muud

sarnased asjaolud ning võlgnik vajab aega uue elukoha leidmiseks. Täitemenetluse peatamine

või ajatamine ei saa TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. Üldjuhul

on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks.

8. Taotletava eesmärgi (st täitemenetluse peatamine ja/või ajatamine) saavutamiseks peab

avaldus olema realistlik ja täidetav ning esile toodud asjaolud erandlikud. Täitemenetluse

peatamiseks ja/või ajatamiseks peab olema kohtul mõistlik võimalus veenduda, et peatamine

ja/või ajatamine ka reaalset tulemust annab. Avalduses välja toodud võimalik tööle asumine

kolme kuu pärast on oletuslik. Samuti ei oska avaldaja esile tuua, kui suurt igakuist tasu ta

suudaks võla ajatamise puhul hakata sissenõudjatele tasuma. Arvestades, et K-raha väljavõtte

kohaselt on avaldajal jooksvaid maksmata nõudeid kokku 16 597,49 eurot, ei ole eluliselt

usutav, et isegi juhul, kui vangla teda tööga kindlustaks, suudaks avaldaja kolme kuu pärast või

ka aasta jooksul võlad tasuda.

9. TMS §-s 45 nimetatud täitemenetluse peatamist, pikendamist ja ajatamist võimaldava normi

eesmärgiks on vältida olukorda, kus ettenägematute ebasoodsate asjaolude kokkusattumise

tõttu viiakse menetlust läbi võlgniku jaoks äärmiselt raskeid tagajärgi kaasa toovalt, mille

talumist ei ole võimalik õigustada täitedokumendi kohese täitmise kaudu saavutatava

tulemusega. Täitemenetluse peatamine ja/või ajatamine kahjustab sissenõudja põhiseadusega

kaitstud omandipõhiõigust ja seetõttu saab selline kahjustamine olla lubatav üksnes väga

erandlikel juhtudel. Asjaolud, et avaldaja viibib kinnipidamisasutuses ja tema võimalused

sissetuleku teenimiseks on kitsendatud, ei ole ilmselgelt sellisteks, mis lubaksid avalduse

rahuldamise perspektiivi TMS § 45 alusel möönda. Üksnes raske majanduslik olukord ei ole

erandlik asjaolu, mille alusel võiks täitemenetluse peatada. Avaldaja taotletud täitemenetluse

peatamine ja/või ajatamine kuni tema tööle asumiseni ei oleks kooskõlas ei täitemenetluse

eesmärgi ega sissenõudja huvidega.

10. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-134-07 leidnud, et TsMS § 371 lg 2 p 2 peamine eesmärk

on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole

mingit õiguslikku alust. Kui selline hagi võetakse menetlusse ning jäetakse rahuldamata, kuna

hageja õiguste rikkumine ei olnud üldse võimalik, peab hageja kandma ka menetluskulud.

11. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 168 lg 1).

Määruskaebus

12. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada.

13. Avaldaja viibib vanglas ning vangla ei ole teda tööga kindlustanud. Maakohus arvestas

ainult sissenõudja huve ega võtnud arvesse avaldaja rasket majanduslikku olukorda. Maakohtu

lahend on avaldaja osas ebaõiglane. Maakohtu lahend ei vasta Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS)

§-le 11 ja § 12 p-le 2, kuna piirab avaldaja põhiseaduslikke vabadusi ja diskrimineerib avaldajat.

See, et avaldajal ei ole rahalisi vahendeid ega vara, ei anna õigust tema diskrimineerimiseks.

Maakohus on ebaõigesti jätnud menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja palub jätta

menetluskulud riigi kanda.

2-23-7075

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

14. Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud

avaldaja kanda. Maakohus on põhjendatult jõudnud järeldusele, et üksnes kinnipidamisasutuses

viibimine ja asjaolu, et võlgniku võimalused sissetuleku teenimiseks on kitsendatud, ei anna

alust avalduse rahuldamise perspektiivi TMS § 45 alusel möönda. Üksnes raske majanduslik

olukord ei ole erandlik asjaolu, mille alusel võiks täitemenetluse peatada. Samuti jääb

arusaamatuks, kuidas kergendab võlgnikku majanduslikku seisu kahe täiteasja peatamine, kui

võlgniku suhtes on algatatud hulgaliselt täitemenetlusi, mille menetlus kestaks edasi ka

täitemenetluse täiteasjas nr 022//2019/1928 peatamise järgselt.

15. Sissenõudja Politsei- ja Piirivalveamet palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

16. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

17. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja TsMS § 657 lg 1 p 1

alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus

õigesti keeldunud avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus §-ga 659) alusel

neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

18. Avaldaja on praeguses asjas taotlenud täitemenetluse peatamist ja/või ajatamist TMS § 45

alusel. Maakohus on õigesti selgitanud, et TMS § 45 tuleb erandliku normina tõlgendada

kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes

ebaõiglane. TMS § 45 kohaldamise aluseks saavad olla üksnes erandlikud asjaolud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et avaldaja ei ole toonud välja selliseid asjaolusid, mis

annaksid alust TMS § 45 kohaldamiseks. Asjaolud, et avaldaja viibib kinnipidamisasutuses ja

tema võimalused sissetuleku teenimiseks on kitsendatud, ei ole ilmselgelt sellisteks, mis

lubaksid avalduse rahuldamise perspektiivi TMS § 45 alusel möönda. Üksnes raske

majanduslik olukord ega võlgnikul töötasu puudumine ei ole erandlik asjaolu, mille alusel võiks

täitemenetluse peatada. Avaldaja ei ole tuginenud muudele erandlikele asjaoludele, mis võiksid

tingida täitemenetluse peatamist. Avaldaja taotletud täitemenetluse peatamine kuni tema tööle

asumiseni ei oleks kooskõlas ei täitemenetluse eesmärgi ega sissenõudja huvidega (vt ka

TlnRnKm 10.02.2022, y-yy-yyyy, p 9.2; TlnRnKm 10.07.2019, r-rr-rrrr, p 42). Avaldaja leiab

ka, et täitemenetluse jätkamine piirab avaldaja põhiseaduslikke vabadusi ja diskrimineerib

avaldajat. Ringkonnakohus märgib, et täitemenetluse eesmärgist tulenevalt põhjustab

täitemenetlus võlgniku suhtes alati teatavaid negatiivseid tagajärgi ja riivab tema õigusi. Selline

õiguste riive on aga põhjendatud, kuna sissenõudja PS-st tulenev õiguspärane ootus jõustunud

kohtulahendi täitmise vastu on kaalukam kui võlgniku vastavate õiguste riive (vt ka TlnRnKm

11.11.2016, e-ee-eeee, p 12).

19. TsMS § 371 lg-s 2 on sätestatud, et kohtul on diskretsiooniõigus keelduda avalduse

menetlemisest, kui asja sisuliselt arutamata on selge, et nõue on perspektiivitu. See alus

kohaldub TsMS § 477 lg 1 järgi ka hagita menetluses (vt RKTKm 23.10.2015, 3-2-1-73-15,

p 18). Sätte eesmärgiks on menetlusökonoomia ja menetlusosalistele kulutuste tekitamise

vältimine (vt RKTKo 31.01.2008, 3-2-1-134-07, p 13). Ka erialakirjanduses on leitud, et kohus

peab perspektiivitu nõude menetlusest kõrvaldama nii vara kui võimalik, sõltumata sellest, kas

2-23-7075

nõude sisuline lahendamine võiks menetluslikult lubatud olla või mitte (TsMS II komm (2017),

§ 371, p 3.4.2). Kolleegiumi hinnangul on maakohus õiguspäraselt järeldanud, et maakohtule

esitatud avaldus sellisel kujul on õiguslikult perspektiivitu. Avaldaja nõue võiks olla õiguslikult

perspektiivikas juhul, kui avalduses esitatud asjaolude tõendatuse korral on nõude rahuldamine

võimalik. Kuna avaldaja ei ole välja toonud TMS §-s 45 kohaldamiseks erandlikke asjaolusid,

siis on tegemist perspektiivitu avaldusega, sest sellega on taotletava eesmärgi saavutamine

võimatu (vt TlnRnKm 10.07.2019, r-rr-rrrr, p-d 38, 42; TlnRnKm 13.11.2018, 2-18-14698, p

8; TlnRnKm 10.02.2022, y-yy-yyyy, p 9.2).

20. Eeltoodust tulenevalt nõustub kolleegium, et praegusel juhul jättis maakohus põhjendatult

avaldaja avalduse TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.

21. TsMS § 477 lg 1 ja § 372 lg 5 võimaldavad esitada määruskaebuse käesoleva määruse

peale.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

22. Kuivõrd maakohus on keeldunud avalduse menetlusse võtmisest, on kohus jätnud

maakohtus kantud menetluskulud põhjendatult TsMS § 168 lg 1 alusel avaldaja kanda.

23. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad ka määruskaebuse

esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi kaebuse esitanud avaldaja kanda.

Asja materjalidest nähtuvalt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

24. Harju Maakohus on rahuldanud 13.06.2023 määrusega avaldaja menetlusabi taotluse ning

vabastanud ta määruskaebuse esitamisel riigilõivu 70 eurot tasumisest. Kuna määruskaebus

jääb rahuldamata, tuleks määruskaebuse esitajalt TsMS § 190 lg-te 2 ja 4 alusel mõista riigi

kasuks välja 70 eurot, s.o riigilõiv, mille tasumisest ta määruskaebuse esitamisel vabastati.

Kuna maakohus tuvastas, et avaldajal puudub töötasu ja muu vara ning puuduvad andmed, et

avaldaja majanduslik olukord oleks paranenud, peab ringkonnakohus põhjendatuks vabastada

avaldaja TsMS § 190 lg 7 alusel riigilõivu tasumisest riigituludesse määruskaebuselt tasumisele

kuulunud 70 euro osas.

25. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt