2-23-14338/11 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heli Käpp

Kohtujurist

Külli Pilv

Tsiviilasja number

2-23-14338

Määruse tegemise aeg ja koht

20. november 2023 kell 17.10, Pärnu

Tsiviilasi

M.V.u maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankrotimäärus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlgnik: M.V. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht

Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx)

usaldusisik Andrus Õnnik (asukoht Lai 10, Pärnu 80010;

e-post: pinker@hot.ee; tel 44 313 13)

Kohtuistung

14. november 2023, osalesid M.V. ja Andrus Õnnik

RESOLUTSIOON

1. M.V.u maksejõuetusavaldus rahuldada.

2. Kuulutada välja M.V.u (V., isikukood xxxxxxxxxxx) pankrot 20. novembril 2023 kell

17.10.

3. Nimetada M.V.u pankrotihalduriks Andrus Õnnik (pankrotihalduri tunnistus nr 36, asukoht

Lai 10, Pärnu 80010; e-post: pinker@hot.ee; tel 44 313 13).

4. M.V.u võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 13. detsembril 2023 kell 15.30 Pärnu

Maakohtu Pärnu kohtumajas Rüütli tn 19 (II korrus, saal nr 3).

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik

avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses

märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue

on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus

võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega

haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab

esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui

nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse,

kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete

rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

Tsiviilasi nr 2-23-14338

2 (8)

6. Algatada M.V.u (V., isikukood xxxxxxxxxxx) kohustustest vabastamise menetlus. Kohus

otsustab võlgniku vabastamise pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest pärast

kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.

7. Pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku kohustusi pankrotihaldur Andrus Õnnik,

eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.

8. Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes peab esitama võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta igal aastal aruande 20. novembriks, esimene aruanne esitada

20. novembril 2024.

9. M.V. peab täitma FiMS §-s 47 sätestatud kohustusi.

10. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale.

11. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.

12. Menetluskulud (sh usaldusisiku tasu ja kulud) jäävad võlgnik M.V.u kanda.

13. Määrata usaldusisiku Andrus Õnniku tasu suuruseks 1560 eurot, millele lisandub

käibemaks.

14. Mõista võlgnik M.V.ult usaldusisiku Andrus Õnniku tasu katteks välja 1560 eurot

(lisandub käibemaks), mis tuleb maksta pankrotivara arvelt OÜ-le Andrus Õnniku

Õigusbüroo, mille kaudu usaldusisik tegutseb, arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX AS-

is SEB Pank.

15. Pankrotimäärus täidetakse viivitamatult.

16. Avaldada teade võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

17. Toimetada pankrotimäärus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest.

ASJAOLUD JA USALDUSISIKU HINNANGUD

1. Pärnu Maakohtu menetluses on M.V.u maksejõuetusavaldus. Avalduse kohaselt on võlgnikul

tekkinud makseraskused peamiselt seetõttu, et püüdis eelnevaid kohustusi tasuda uute arvelt.

2023.aasta veebruaris kaotas võlgnik töö, mis tekitas olukorra, kus pole enam võimalik oma

kohustustega toime tulla. Kohe pärast töö kaotamist asus võlgnik aktiivselt otsima uusi võimalusi

j on kandideerinud mitmesse kohta, kuid ei ole seni uut töökohta leidnud. Koostöös võlanõustajaga

pani võlgnik kokku maksejõuetusavalduse. Võlgnik kinnitab, et jätkab aktiivselt töö otsimisega ja

asub tööle esimesel võimalusel. Ümberkujundamise kava kinnitamisel peab kinni kohtu

ettekirjutustest, uusi kohustusi endale ei võta. Hoiab pere-eelarve miinimumis ja teeb omalt poolt

kõik, et ümberkujundamise kava saaks täidetud ettekirjutatud ajal ja mahus.

Võlgnik märgib, et on abielus, abikaasa makseraskustes ei ole, ka võlgniku kohustuste tekkimises

abikaasa osaline ei ole ning M.V. vastutab nende kohustuste eest üksinda.

Avaldusele tabeli vormis lisatud kohustuste nimekirja kohaselt on võlgnikul võlausaldajate ees

täitmata kohustusi kokku 90 209,57 eurot. Võlgnikule kuuluva vara väärtus on 100 500 eurot;

võlgniku sissetulekuks on töövõimetoetus 318 eurot ja töötuskindlustushüvitis 610 eurot.

Võlgnik soovib võlgade ümberkujundamist, sest võlgnikule kuulub vara, mille müük pole

mõeldav, kuna kinnistud on tema enda ja tema lähedaste pereliikmete kodudeks. Lisaks võlgnik

Tsiviilasi nr 2-23-14338

3 (8)

on veendunud, et suudab ülaltoodud määras ümberkujundamise kava täita ja oma kohustusi tasuda.

Võlgnik on pühendunud uue töö leidmisele ja usub, et tema puhul ei ole tegemist püsivalt

maksejõuetu isikuga. Võlgnik taotleb peatada tema suhtes toimuvad täitemenetlused.

2. Kohus võttis avalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Andrus Õnniku. Usaldusisik esitas

10. novembril 2023 kohtule võlgniku vara- ja võlgade nimekirja, usaldusisiku töö aruande ning

füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 17 lg-s 2 nõutud hinnangud.

3. Usaldusisiku hinnangul puuduvad võlgnikul vara ja vahendid oma kohustuste tasumiseks ning

võlgnik on maksejõuetu pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 mõistes. M.V.u teadaolevad kohustused

kokku on minimaalselt 249 231,28 eurot, millest vähemalt 145 935,42 eurot on muutunud

sissenõutavaks ning ülejäänud muutuvad võlgnevuste tõttu sissenõutavaks ilmselt lähiajal.

Kohustuste kogusummast moodustavad põhiosa nõuded 198 591,99 eurot.

Võlgnik on oma vara väärtuseks hinnanud kokku 100 484,93 eurot. Usaldusisiku hinnangul on

vara väärtus selline ainult juhul, kui kaasomandis /ühisomandis olev vara müüakse tervikvarana.

Praeguses omandivormis võlgnikule kuuluva kaas- ja ühisomandiosade müügil on usaldusisiku

hinnangul vara väärtuseks 20 426,93 eurot. Seega ületavad M.V.u kohustused tema vara väärtust

2,5-kordselt (võlgniku hinnangut arvestades) kuni 18-kordselt (usaldusisiku hinnangut

arvestades).

4. Maksejõuetusavalduses on võlgnik teatanud, et võlgade ümberkujundamise menetlus on

ainuvõimalik, kuna talle kuuluva vara müük ei ole mõeldav, sest kinnistud on tema pereliikmete

kodudeks. Võlgniku sissetulek on hetkel (kuni töötutoetuse lõppemiseni) 928 eurot kuus, millest

ta arvab suutvat tasuda võlgade ümberkujundamise menetluses igakuiselt 528 eurot.

Usaldusisik on saatnud kõigile teadaolevatele võlausaldajatele päringud, milles on küsinud ka

seda, kas ja mis tingimustel oleks võlausaldaja nõus võlgniku võlgade ümberkujundamise kavaga.

27-st võlausaldajast on halduri päringule vastanud 26. Neist 13 võlausaldajat, nõuete summaga

140 257,18 eurot (56,28% kogunõuetest), teatasid, et ei nõustu võlgade ümberkujundamise

menetlusega. 13 võlausaldajat oli võlgade ümberkujundamisega nõus, kuid nõudeid oli valmis

vähendama vaid vähesel määral (kokku oldi valmis 108 974,10 eurot suurust nõuete summat

vähendama 103 160,81 euroni). Menetlusega nõustunud 13-st võlausaldajast vaid 3 olid nõus 10-

aastase ümberkujundamise kavaga, 2 tk- 6-aastase kavaga, 1 oli nõus 3-aastase kavaga ning 7 olid

nõus 5-aastase kavaga. Liites kavaga nõustunud isikute poolt näidatud summa 103 160,81 eurot ja

mittenõustunud isikute 140 257,18 eurot, saab ümberkujundatavate kohustuste väärtuseks kokku

243 417,99 eurot. Jagades selle võlgniku poolt näidatud jõukohase maksega 528 eurot, peaks kava

pikkuseks olema 461 kuud ehk 38 aastat. Kui võtta kava aluseks üksnes põhinõuete summa

198 591,99 eurot (milleks küll enamus võlausaldajad pole praeguseks nõusolekut andnud), siis

oleks kava pikkus 528 euro kaupa makstes 376 kuud ehk 31,3 aastat. 5- aastase kava puhul oleks

maksed vastavalt 4057 eurot kuus /põhinõuete puhul 3310 eurot; 10-aastase kava puhul oleks

makse vastavalt 2028 eurot kuus/ põhinõuete puhul 1655 eurot.

Usaldusisikute koolitustel on lektorid asunud seisukohale, et isik peab võlgade ümberkujundamise

menetluse jaoks suutma menetluskulusid maksta ja kui ta seda ei suuda, siis ta pole selle menetluse

jaoks sobiv isik. Samuti peab võlgnik olema koostööaldis. Üldiselt ollakse seisukohal, et võlgade

ümberkujundamise menetluse eesmärgiks ei saa olla vaid vara säilitamise soov. Võlgnik peaks

ikkagi pakkuma välja vara müügi (või näiteks odavama vara vastu vahetamise vms) variandid ja

tegema selles osas koostööd. Praeguseks ei ole M.V. kohustuste tasumiseks peale võlgade

ajatamise ja vähenemise ühtegi muud varianti pakkunud.

5. Usaldusisiku hinnangul ei ole eeltoodud asjaoludel M.V.u võlgade ümberkujundamise

menetluse läbiviimine võimalik, kuna tal puuduvad vahendid võimaliku kava täitmiseks.

Usaldusisiku hinnangul on M.V. püsivalt maksejõuetu, kuna tal puudub piisav vara, samuti

valmidus olemasoleva vara müügiks ning ka varalised vahendid oma sissenõutavaks muutunud

Tsiviilasi nr 2-23-14338

4 (8)

kohustuste tasumiseks. Usaldusisik leiab, et tuleb kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada

tema kohustustest vabastamise menetlus.

6. Usaldusisiku hinnangul on M.V.u maksejõuetuse peamiseks põhjuseks pikema perioodi jooksul

ebamõistlike ja maksevõimet ületavate laenude võtmine, sh nii enda, kui talle kuuluva äriühingu

nimel, ning varasemate laenude uutega refinantseerimine, samuti hasartmängusõltuvus. Ilmselgelt

ületasid laenumaksed võlgniku maksevõimet enne töökoha kaotust 2023.a. veebruaris, kuid uute

laenude võtmisega oli ta sinnani suutnud jätta näilise maksejõulisuse mulje. Pärast töökoha kaotust

aga uute laenude võtmise võimalus kadus ning maksed jäid võlgnevusse ning võlausaldajad

hakkasid kohtu kaudu võlgnevusi sisse nõudma. Täpsemate andmete puudumisel tuleb asuda

seisukohale, et võlgnik muutus maksejõuetuks hiljemalt 2023 aasta alguses, kui ta tegi

võlausaldajatega ebarealistlikke maksekokkuleppeid, mida täitma ei asunud ning võlausaldajad

esitasid nõuded kohtusse ja alustati täitemenetlusi kohustuste sundtäitmiseks.

7. Eeltoodust lähtuvalt leiab usaldusisik, et M.V. on pikaajaliselt ja püsivalt maksejõuetu ning

arvestades eelnevalt märgitud probleemseid asjaolusid, oleks tema suhtes otstarbekas kuulutada

välja pankrot ning kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku hinnangul tuleb kuulutada

välja M.V.u pankrot, nimetada pankrotihaldur (oma nõusoleku selleks on Andrus Õnnik andnud),

kohustada M.V.ut vandega kinnitama, et esitatud andmed vara ja võlgade kohta on talle

teadaolevalt õiged ning algatada M.V.u kohustustest vabastamise menetlus.

8. Kohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku 14. novembril 2023 kohtuistungil isiklikult ära. Võlgnik

kinnitas, et on usaldusisiku aruandega ja tasu nõudega tutvunud, nendele vastuväiteid ei esita.

Võlgnik nõustus, et võlgade ümberkujundamine ei ole võimalik, palus pankrot välja kuulutada ja

algatada kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik ei näe muud võimalust sellest olukorrast

välja tulemiseks, võlad on suured ja ei soovi, et taastub endine stressirohke olukord. Võlgnik

kirjeldas, et ei pidanud seda mängurluseks, kui mängis e-kasiinos ja eesti lotot. Neid pileteid ikka

ostab seni. Ei teadnud, et loto hasartmängu alla läheb. Lootis raha saada, et ehk võidab ja saab

võlad ära maksta. Praegu saab võlgnik veel töötuhüvitist ja töövõimetoetust. Kui nende hüvitiste

maksed lõppevad, peab töö leidma. Saarel tööd ei ole, otsib tööd ja on valmis mandrile tööle

minema, õppima midagi uut. Liigesed on haiged ja iga töö ei sobi. Võlgnikul on haridus

raamatupidamises, 5. tase kutsekvalifikatsioon ja keskharidus. On otsinud tööd raamatupidamise

valdkonda. See on töö, mida on võimalik ka kaugtööna teha. Avalduses toodud võlgnevuste

summa ja usaldusisiku koostatud võlgade nimekirja erinevuste kohta selgitas võlgnik, et firma

Xxxxxxxxxxx OÜ võlad tulid juurde – võlgnik on firma käendaja, aga ei teadnud, et firma võlad

peab ka nimekirja panema.

9. Võlgnik istungil loobus võlgade ümberkujundamise taotlusest ning soovib, et kohus kuulutab

välja pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse. M.V. on nõus, et pankrotihalduriks

nimetatakse Andrus Õnnik.

Võlgnik 14. novembril 2023 kohtuistungil usaldusisiku nõusolekul andis kohtule vande,

kinnitades vande all kohtule jae usaldusisikule enda varade ja kohustuste kohta esitatud andmete

õigsust.

10. Usaldusisik jäi kohtuistungil kirjalikult esitatud seisukohta juurde. Maksejõuetuse korral ei ole

võlgade ümberkujundamise menetlus vara säilitamise abinõu. Võlgniku sissetulek ei ole võlgade

ümberkujundamiseks piisav. Kuna võlgnik pankrotiga nõustus, tuleb pankrot tuleb välja kuulutada

ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Andrus Õnnik kinnitas nõusolekut hakata täitma

pankrotihalduri ülesandeid.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

11. Kohus, tutvunud esitatud maksejõuetusavaldusega, leiab et see on põhjendatud ja tuleb

rahuldada.

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti

väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui

Tsiviilasi nr 2-23-14338

5 (8)

käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku

maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata

jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne

usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud

piisava tagatise kohustuse täitmiseks.

12. Võlgnikul on teadaolevaid, täitmata kohustusi kokku 27 võlausaldaja ees summas 249 231,28

eurot, millest vähemalt 145 935,42 eurot on muutunud sissenõutavaks. Hüpoteegiga on tagatud

kolme võlausaldaja nõuded ca 133 000 euro ulatuses, ülejäänud kohustused on tagamata. Võlgniku

sissetulekuks on varanimekirja järgi 928 eurot, mis koosneb töötuvõime toetusest ja

töötushüvitisest. Võlgniku ainuomandisse kuulub üks kinnistu, registriosa nr 2372006

(usaldusisiku hinnangul väärtusega ca 20 000 eurot), lisaks ½ kaasomandiosa + (1/3)

ühisomandiosa kinnistule registriosa nr 1956506 (teised omanikud ei ole nõus kinnistut müüma,

mistõttu võlgniku osal oluline väärtus puudub) ja ühisomand kinnistule nr 811006 (teine

ühisomanik ei ole nõus tervikut müüma, mistõttu võlgniku osal oluline väärtus puudub).

Võlgnikule kuuluvad veel II ja III pensionisamba osakud koguväärtusega hinnanguliselt 284,93

eurot (täitemenetlustes arestitud) ja ühisomandis olevad osad kolmes osaühingus (Xxxxxxxxxxx

OÜ, Xxxxxxxxxxx OÜ ja Xxxxxxxxxxx OÜ) koguväärtusega 42 eurot. Võlgnikule kuulub

ühisomandis olev sõiduk (Opel Combo vl aasta 2003) väärtusega 100 eurot. Kogu registreeritava

vara väärtus on usaldusisiku hinnangul 20 426,93 eurot. Võlgnik on abielus, kehtib varaühisuse

režiim, võlgnik on teatanud, et abikaasa ei ole tema võlgadega seotud ja ei seetõttu ei ole abikaasa

sissetulekut võlanimekirjas kajastatud. Võlgnikul ei ole alaealisi ülalpeetavaid.

13. Asjas kogutud ja avaldatud tõenditega (maksejõuetusavaldus lisadega, usaldusisiku aruanne,

võlgniku vara- ja võlgade nimekiri ja selle lisad) on leidnud tõendamist, et võlgniku

majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga, võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud.

Võlgnikul piisava sissetuleku ja likviidse vara puudumise tõttu ei ole võimalik võlgade

ümberkujundamine ega refinantseerimine.

14. Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga, et M.V.u maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on

pikaajaline ebamõistlike ja maksevõimet ületavate laenude võtmine, sh nii enda, kui talle kuuluva

äriühingu nimel, varasemate laenude uutega refinantseerimine ja ka hasartmängusõltuvus.

Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Võlgnik on

maksejõuetuks muutunud hiljemalt 2023. aasta algusest.

15. M.V. taotleb koos pankroti väljakuulutamisega ka kohustustest vabastamise menetluse

algatamist. Võlgnik on viimase kolme aasta jooksul mõnel perioodil teinud suures kogusummas

kulutusi hasartmängule, mis iseenesest on käsitatav vara raiskamisena ja annab FiMS § 45 lg 3 p

4 järgi aluse kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Menetluse algatamine või

algatamata jätmine on kohtu kaalutlusotsus. Kohus leiab, et esitatud asjaolud ei ole piisavad, et

kohustustest vabastamise menetlust algatamata jätta, võlgnikule tuleb anda võimalus seaduses

ettenähtud korras võlgadest vabaneda. Võlgnik kinnitas kohtule, et tal ei ole hasartmängusõltuvust

ning suures summas ta enam ei panusta. Võlgnik kinnitas kohtus vandega usaldusisikule ja kohtule

esitatud andmete õigsust. Kohus on võlgnikule kohtuistungil selgitanud kohustust seada koheselt

endale hasartmängu keeld. Kohus ühtlasi hoiatab võlgnikku, et kohustustest vabastamise

menetluse algatamine ei tähenda, et võlgnik menetluse lõpuks kindlasti ka kohustustest

vabastatakse.

Eeltoodu alusel, juhindudes FiMS § 18 lg 2 punktist 2 ja PankrS § 31 lg-st 5, kohus kuulutab

M.V.u pankroti välja ja algatab tema kohustustest vabastamise menetluse vastavalt FiMS §-s 45

sätestatule.

Tsiviilasi nr 2-23-14338

6 (8)

16. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja

temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2).

Samuti peab võlgnik viivitamata panema endale hasartmängukeelu Maksuameti peetavas

hasartmängu piirangute registris maksimaalseks tähtajaks (36 kuud) ja esitama kohtule selle kohta

tõendi.

17. Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara

valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36

lg 1).

Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1).

Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev

saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42).

Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku

vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1).

18. PankrS § 31 lg 6 kohaselt kohus pankroti väljakuulutamisel otsustab võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse

jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude

kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad

need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohtule ei ole esitatud taotlusi täitemenetluse

jätkamiseks.

19. M.V. usaldusisikuks määratud Andrus Õnnik on andnud kohtule kirjaliku nõusoleku ka tema

pankrotihalduriks nimetamiseks. Andrus Õnnik vastab pankrotihaldurile esitatavatele nõuetele, on

usaldusväärne ning kinnitanud enda sõltumatust võlgnikust ja võlausaldajatest. FiMS § 46 lg 1

esimese lause kohaselt täidab pankrotihaldur võlgniku usaldusisiku ülesandeid kuni

pankrotimenetluse lõpuni.

20. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

kohus pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub

kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus

nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole

kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

21. Kohus selgitab võlgnikule järgmist.

−

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

−

Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44).

−

Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule

ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara;

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja

vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2).

Tsiviilasi nr 2-23-14338

7 (8)

−

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes

selle kohta määruse (FiMS § 49).

−

Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise

järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu

korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg

9).

22. Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1 - 3 kohus avaldab viivitamata pankrotimääruse kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud

kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete

esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg

ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

Menetluskulud

23. FiMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku

pankrot,

kantakse

maksejõuetusavalduse

esitamise

ja

läbivaatamisega

seotud

kulud

pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud

kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise

halduri või usaldusisiku kulud. PankrS 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või

maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse

kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

Eeltoodu alusel tuleb kõik menetluskulud jätta avaldaja/võlgniku kanda. TsMS § 172 lg 1 ja 2

alusel jäävad avaldaja poolt juba kantud menetluskulud (tasutud riigilõiv) tema enda kanda ja neid

talle ei hüvitata. Samuti jäävad võlgniku kanda usaldusisiku tasu ja kulud. Kohus mõistab

usaldusisiku tasu ja kulud võlgnikult summaliselt välja ning need tasutakse pankrotivara arvelt.

24. Kohus määrab kindlaks usaldusisiku tasu suuruse. FiMS § 54 lg -tes 1 ja 2 sätestatakse, et

usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti

nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused

pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus

määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse

tegemisel.

PankrS § 23 lg-test 1 ja 2 tulenevalt kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud

kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse

arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab

ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust.

Vabariigi Valitsuse 09. detsembri 2022 määruse nr 124 § 1 kohaselt on alates 01. jaanuarist 2023

kuupalga alammäär 725 eurot. Seega ajutise halduri (usaldusisiku) tunnitasu ülemmäär on 145

eurot.

Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab

kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega

tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4).

Vastavalt FiMS § 59 lg 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata

büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

25. M.V.u pankroti väljakuulutamiseni usaldusisiku ülesandeid täitnud Andrus Õnnik esitas

Tsiviilasi nr 2-23-14338

8 (8)

kohtule oma tegevusaruande ja taotluse usaldusisiku tasu kindlaksmääramiseks. Kulude

hüvitamist usaldusisik ei taotle.

Aruande kohaselt kulus usaldusisikul ettenähtud ülesannete täitmiseks kokku 13 tundi, arvestusega

120 eurot/tunnis on usaldusisiku tasu kokku 1560,00 eurot, millele lisandub käibemaks.

26. Usaldusisik palub kinnitada usaldusisiku tasuks 1560,00 eurot, millele lisandub käibemaks

ning mõista see välja pankrotivara arvelt. Usaldusisik palub tasu määrata OÜ-le Andrus Õnniku

Õigusbüroo, mille kaudu usaldusisik/haldur tegutseb.

27. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu, arvesse võttes võlausaldajate hulka ja võlgniku

algset taotlust võlgade ümberkujundamiseks, on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja põhjendatud.

Usaldusisik on välja selgitanud, et võlgnikul on kohustusi avalduses märgitust oluliselt rohkem.

Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr

120 eurot (+ käibemaks) jääb mõistlikult alla seaduses sätestatud ülempiiri, on kooskõlas täidetud

ülesannete sisu ja mahuga.

28. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 1560 eurot, millele lisandub käibemaks. Konkreetne

käibemaksu summa selgub kohtumääruse jõustumise kuupäeval. Kohtumääruse jõustumise täpne

aeg ei ole praegu teada, 01. jaanuaril 2024 hakkab kehima uus käibemaksumäär, mistõttu kohus

määruses käibemaksu määra ega summat ei märgi.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

Kohtunik