2-21-19967/147 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht 20.11.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-19967

Kohtuasi

Põhja-Pärnumaa

valla

(Põhja-Pärnumaa

Vallavalitsuse kaudu) avaldus Qlt ja Clt alaealiste laste

D, F, N ja W suhtes hooldusõiguse äravõtmiseks ja

lastele eestkostja määramiseks

Türi valla (Türi Vallavalitsuse kaudu) avaldus C ja Q

hooldusõiguse piiramiseks alaealise lapse Z suhtes ja

lapsele eestkostja määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 08.08.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Q määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja I: Põhja-Pärnumaa vald (Põhja-Pärnumaa

Vallavalitsuse kaudu)

Avaldaja II: Türi vald (Türi Vallavalitsuse kaudu)

Puudutatud

isik

I

(laste

isa):

Q

(isikukood

XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Olavi Järve

Puudutatud

isik

II

(laste

ema):

C

(isikukood

XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Argo Küünemäe

Puudutatud

isik

III

(laps):

D

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

IV

(laps):

F

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

V

(laps):

N

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

VI

(laps):

W

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

2-21-19967

Puudutatud

isik

VII

(laps):

Z

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isikutele III-VII riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaadi abi Toomas Metsma

Eestkosteasutus: Pärnu linn (Pärnu Linnavalitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu Pärnu linna poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.

2. Jätta rahuldamata Q määruskaebus Pärnu Maakohtu 08.08.2023 määruse osaliseks

tühistamiseks puudutatud isikute III ja IV osas.

3. Jätta Pärnu Maakohtu 08.08.2023 määrus muutmata.

4. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta menetlusosaliste enda

kanda, välja arvatud riigi õigusabi korras määratud esindajate kulud, mis jätta riigi

kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Põhja-Pärnumaa vald (Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse kaudu) esitas 21.12.2021 Pärnu

Maakohtule avalduse Qlt (puudutatud isik I, laste isa) ja Clt (puudutatud isik II, laste ema)

alaealiste laste D (puudutatud isik III), F (puudutatud isik IV), N (puudutatud isik V) ja W

(puudutatud isik VI) suhtes hooldusõiguse äravõtmiseks, laste perekonnast eraldamiseks ja

lastele eestkostja määramiseks kuni laste täisealiseks saamiseni.

1.1. Esitatud

avalduse

kohaselt

on

laste

vanemad

ise

kasvanud

paljulapselistes

multiprobleemsetes peredes. Mõlemas päritoluperes esines majanduslikke toimetulekuraskusi

ning

kohalikud

omavalitsused

maksid

peredele

rahalisi

toetusi.

Laste

isa

on

Sotsiaalkindlustusameti (SKA) poolt hinnatud keskmise vaimupuude ja puuduva töövõimega

isikuna. Laste ema on SKA poolt hinnatud raske vaimupuude ja puuduva töövõimega isikuna.

1.2. Esmane teade abivajava lapse osas edastati Pärnu linna lastekaitsespetsialistile 2016. aasta

detsembris alaealise raseda (laste ema) toimetuleku kohta. Perekond elas Pärnus ja

lastekaitsetöötaja alustas perega regulaarset koostööd. Alates esimese lapse sünnist on XXX

kõigi laste osas viidud järjepidevalt läbi lastekaitsealaseid juhtumimenetlusi. Probleemid, mida

puudutatud isiku III sünni järgselt lahendati, on jäänud samaks, mis praegu ilmnevad kõigi laste

2-21-19967

puhul. Pere vahetas sageli elukohti (Pärnus elades oli neli erinevat eluruumi); pere elukohas

viibisid sageli kolmandad isikud; vanemad jäid hätta asjaajamisega, sh regulaarsete perearsti

külastustega; ilmnesid materiaalsed probleemid, sh võlgnevused asutustele ja eraisikutele;

oskused lapsega tegelemiseks ei olnud piisavad ning vanemate omavahelistes suhetes tekkisid

kergesti konfliktid.

1.3. Lastele koostatud abivajaduse hinnangust nähtub laste kõrge abivajadus heaolu kolmnurga

kõikide teemade osas ning laste arengut kahjustavate asjaolude kuhjumine on loonud olukorra,

kus laste abivajadust ei ole võimalik pakutavate abimeetmetega lahendada ning lapsed viibivad

igapäevaselt neid kahjustavas keskkonnas. Pere lähivõrgustikus ei leidu isikuid, kes sobiksid

eestkostjaks alaealistele lastele või nende vanematele. Käesoleval juhul on täidetud alused

vanemate hooldusõiguse äravõtmiseks kõigi laste suhtes ja lastele eestkostja määramiseks.

2. Türi vald (Türi Vallavalitsuse kaudu) esitas 10.03.2022 Pärnu Maakohtule avalduse

vanemate hooldusõiguse piiramiseks alaealise lapse Z (puudutatud isik VII) suhtes ja lapsele

eestkostja määramiseks.

2.1. Esitatud avalduse kohaselt kutsuti 07.03.2022 vanemate tüli (lähisuhtevägivalla juhtum)

lahendama politsei. Kogu intsident toimus väiksemate laste (s.o puudutatud isikud VI ja VII)

juuresolekul. Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse pöördumise alusel kogusid Politsei- ja

Piirivalveameti esindajad 23.02.2022 laste uriiniproovid ning saatsid need ekspertiisi. Eesti

Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiaktist nr 27I tuleneb, et vanemad on lastele (puudutatud

isikutele III – VI) manustanud tugevatoimelisi retseptiravimeid. Puudutatud isiku VII

uriiniproov oli puhas. Lastele retseptiravimeid välja kirjutatud ei ole. Uriinis sisalduvaid ained

leidub tugevatoimelistes retseptiravimites, mida alla 18-aastastele lastele manustada ei tohi ning

mis on rahustava toimega. Võib eeldada, et ravimeid kasutati laste rahustamiseks ja nendega

paremaks toimetulekuks.

2.2. 09.03.2022 eraldas Türi Vallavalitsuse lastekaitsespetsialist lapsed (puudutatud isikud III

– VII) perekonnast ja paigutas nad laste turvalisuse tagamiseks turvakoduteenusele Jõgeva valla

asutusse XXX. Kuna vanemad on seadnud laste elu ja tervise tõsisesse ohtu, siis tuleb vanemate

hooldusõigust laste (puudutatud isikud III – VI) osas piirata. Lastele ravimite manustamine

annab mõista, et vanemad ei saa oma tegevuse ohtlikkusest ja tõsidusest aru ning tõenäosus

selle kordamiseks on suur. Samuti tuleneb oht kõige nooremale lapsele (puudutatud isik VII),

kelle uriinist küll aineid ei leitud, kuid kelle turvalisuse huvides ei ole teda jätta vanemate

hoolde, kes oma nelja lapse elu ja tervise (samuti arengu ja turvalisuse) reaalselt ohtu seadsid.

Seega on vajalik hooldusõigust piirata ka puudutatud isiku VII osas.

Puudutatud isikute seisukohad

3. Pärnu linn (Pärnu Linnavalitsuse kaudu) toetas laste vanematelt hooldusõiguse äravõtmist,

kuna vanematel puudub oskus ja valmisolek oma lapsi kasvatada. Vanemad ei ole menetluse

ajal sõlmitud kokkulepetest kinni pidanud, on valetanud ja varjanud. Vanemate endi

elukorraldus on ebastabiilne. Lapsed saavad vajadusel jääda kuni täisealiseks saamiseni YYY,

nad elavad ühes peremajas, on üksteisega väga lähedased ning kiindunud perevanematesse.

Vanemate hooldusõiguse äravõtmise korral ei ole laste lapsendamist plaanis, sest korraga viie

lapse lapsendada soovijaid ei ole.

4. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et laste huvides on jääda

hoolekandeasutusse ja vanemate hooldusõigust tuleb täies ulatuses piirata.

2-21-19967

5. Laste isa avaldas ärakuulamisel, et ta tuleks toime kolme lapsega ning soovib, et lisaks

XX.XX.XXXX sündinud Gle tuleksid kaks vanemat poega tema juurde tagasi, ülejäänud kolme

lapse osas on laste isa oma hooldusõiguse piiramisega nõus, kuid soovib nendega ka edaspidi

suhelda.

6. Laste ema avaldas ärakuulamisel, et ta ei pea laste lahutamist õigeks ning leiab, et lastel on

parem olla hoolekandeasutuses, ta on nõus enda hooldusõiguse piiramisega. Samas leidis laste

ema, et kui kaks vanemat last saavad minna tagasi isa juurde, siis kolm nooremat ei tohi jääda

hoolekandeasutusse, vaid peaksid minema elama laste ema juurde.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Pärnu Maakohtu 08.08.2023 määrusega avaldajate avaldused rahuldati. Maakohus piiras

laste ema ja isa isiku- ja varahooldusõigust laste suhtes täies ulatuses ehk võttis laste vanematelt

ära laste hooldusõiguse. Maakohus määras laste eestkostjaks Pärnu linna (Pärnu Linnavalitsuse

kaudu) kuni iga lapse täisealiseks saamiseni ning määras kindlaks eestkostja ülesanded.

Maakohus märkis, et hooldusõiguse äravõtmine ei vabasta laste vanemaid kohustusest anda

lastele ülalpidamist ega võta neilt õigust lastega isiklikult suhelda. Maakohus jättis riigi

õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda ning menetlusosaliste muud võimalikud

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Maakohus märkis, et määrus eestkostja määramise

kohta kehtib ja kuulub täitmisele alates selle teatavakstegemisest eestkostjale.

8. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on vanemate viis alaealist last (puudutatud isikud

III – VII) olnud perest eraldatud alates 09.03.2022. Alates 13.04.2022 on lapsed

asendushoolduse teenusel YYY peremajas. Kohus on määranud laste ajutiseks eestkostjaks

Pärnu Linnavalitsuse. Vanematel sündis XX.XX.XXXX kuues laps – G. 2023. aasta aprillist

on vanemate kooselu lõppenud ning G eest hoolitseb peamiselt isa. G osas ei ole kohtule

vanemate hooldusõiguse piiramiseks avaldust esitatud. Kohtule esitatud andmetel osutab Pärnu

linn perele tugiisikuteenust, mille abil on vanemad G eest hoolitsemisega toime tulnud.

9. Maakohus viitas perekonnaseaduse (PKS) § 134 lg-tele 1 ja 3 ning §-le 135 ning märkis, et

avaldused vanemate hooldusõiguse täies ulatuses piiramiseks puudutatud isikute III-VII suhtes

on põhjendatud ja need tuleb rahuldada. Lastele tuleb igapäevaselt tagada stabiilne ja turvaline

elukeskkond, kus lapsed saaksid elada, õppida ja igakülgselt areneda. Esitatud avaldustest

nähtub, et vanemad ei ole neile laste kasvatamisel seni osutatud abile vaatamata olnud

suutelised tagama lastele vajalikku hoolt ega laste vaimset ja füüsilist arengut toetavat

elukeskkonda. Vanemad ei ole kooselu ajal ühiselt suutnud luua oma lastele turvalist ja

stabiilselt elukeskkonda. Vanemad on nelja vanema lapse elu ja tervise seadnud ohtu sellega,

et manustasid lastele täiskasvanutele mõeldud tugevatoimelist retseptiravimit, mille eest on

vanemaid 2022. aastal kriminaalkorras karistatud. Lastele arenemiseks ja kasvamiseks vajaliku

turvalise keskkonna loomine ei ole võimalik olukorras, kus vanemate endi elukorraldus ja

suhted on ebastabiilsed. 2022. aasta märtsis laste perest eraldamise järel ei keskendunud

vanemad laste tagasisaamiseks vajalike muudatuste tegemisele, vaid hakkasid ootamatut

vabadust ja elu nautima. Ema ja isa suutmatus laste eest hoolitseda annab õigusliku aluse

rakendada laste heaolu tagamiseks vajalikke abinõusid, sh piirata isiku- ja varahooldusõigust.

10. Pere probleemidega on Pärnu Linnavalitsuse lastekaitseteenistus tegelenud juba

2016. aastast. Vanemate perre on möödunud seitsme aasta jooksul sündinud kuus last. Pere on

vajanud kõrvalist abi ja lastekaitse sekkumist alates esimese lapse sünnist. Esimese lapse sünni

järgselt ilmnenud probleemid, mida kohaliku omavalitsuse lastekaitse püüdis lahendada, jäid

samaks: pere elukohas viibisid sageli kolmandad isikud; vanemad jäid hätta asjaajamisega, sh

2-21-19967

regulaarsete perearsti külastustega; materiaalsed probleemid, sh võlgnevused asutustele ja

eraisikutele; oskused lapsega tegelemiseks ei olnud piisavad ning vanemate omavahelistes

suhetes tekkisid kergesti konfliktid. Pärnu linn osutas perele märtsist 2017 kuni novembrini

2018 tugiisiku teenust ning võlanõustamisteenust. Aprillist 2018 kolis pere elama Põhja-

Pärnumaa valda. Põhja-Pärnumaa valla STAR väljavõttest nähtub, et lastekaitsetöötaja külastas

2020. aastal vanemate kodu korduvalt. Esinesid probleemid laste puhtusega, kodu puhtusega,

korteris viibisid isikud, kes olid tarvitanud alkoholi, lastega ei oldud käidud arsti juures.

11. Kohus on rohkem kui 1,5 aasta jooksul andnud vanematele korduvalt aega tõestada, et nad

suudavad laste eest vajalikul määral hoolitseda. Vanemate nõustumine ja soov pingutada

vanemaoskuste parandamise ja eluviiside muutmise osas on jäänud sõnade tasemele. Vanemad

on küll käinud mõnedel vanemaoskuste koolitustel, kuid nende reaalne elukorraldus ja

käitumine laste perest eraldamise järel näitab, et neil puudub tegelik valmisolek ja suutlikkus

tulla toime kuue väikese lapsega korraga. Vanemad on menetluse algusest peale olnud

seisukohal, et täiesti iseseisvalt, ilma kõrvalise abita nad laste kasvatamisega toime ei tulegi

ning neile tuleb määrata tugiisik. Samas ei ole vanemad ühegi kohaliku omavalitsuse

territooriumil elanud piisavalt kaua, et neile oleks olnud võimalik tugiteenuseid osutada, või ei

ole nad olnud valmis seda vastu võtma. Põhja-Pärnumaa valla esindaja selgitas viimasel

istungil, et tegemist on keerulise perekonnaga ning Põhja-Pärnumaa vallal ei õnnestunud leida

isikut, kes olnuks nõus perele tugiisikuteenust osutama.

12. Vanematel on lihtsustatud arusaamine sellest, mida nad peaksid tegema, et lapsi endale

tagasi saada. Vanemate korduvate ärakuulamiste põhjal kujunes kohtul veendumus, et vanemad

mõistavad laste eest hoolitsemise all üksnes materiaalseid asju: lastele on vajalik toit, elukoht,

riided, mööbel, mänguasjad. Laste tagasisaamiseks parandamist või muutmist vajavate

aspektidena ei nimetanud vanemad kordagi laste vaimse ja füüsilise arendamise vajalikkust,

kuigi kohtuistungitel on sellest korduvalt juttu olnud, et kodus olid lapsed arengus eakaaslastest

maha jäänud. Vanemad ei saa tegelikult aru, milles seisneb vanemate kohustus toetada laste

igakülgset arengut. Isegi kui vanemad sõnades väidavad, et lapsed vajavad hellust ja vanemate

poolset huvi ülesnäitamist, siis reaalselt vanemad seda lastele ei paku. Suhtlus lastega YYY on

pigem olnud vähene ja on toimunud siis, kui see vanematele sobib. Laste isa suhtlemine lastega

on läinud positiivsemaks, kuid ka laste isa peab lastega suhtlemise juures olulisimaks rõhutada

lastele asjade viimist. Laste isa on samuti mitmel korral jätnud ära kohtumisi asenduskodus ja

lastele helistamata erinevatel temast endast tingitud põhjustel. Laste isa juurde koju tulemise

kuupäevade kokkuleppimise osas ootab isa initsiatiivi lastekaitselt.

13. Pärnu linna esindaja selgitas 27.07.2023 ärakuulamisel, et vaatamata mitmele kokkuleppele

lõpetada alkoholi tarbimine ning võõraste inimeste korteris viibimine, ei ole laste isa suutnud

seda teha. Laste isa märkis kohtuistungil, et ei ole viimased neli päeva alkoholi tarvitanud. See

aeg ei ole piisav, et järeldada laste isa soovi ja valmisolekut püsivaks muutuseks. Laste isa

lubadustes kahtlemiseks annab alust ka see, et menetluse ajal on ta lubadusi andnud korduvalt,

kuid ei ole neid täitnud. Lubaduste paljasõnalisust kinnitab see, et laste isa ei pea vajalikuks

alkoholivastastes programmides osalemist, vaid arvab, et ta suudab alkoholist loobuda ilma

kõrvalise abita. Laste isa kasvatab üksi vanemate ühist kõige nooremat last G. G eest

hoolitsemine ei tõenda laste isa suutlikkust vanemakohustusi ülejäänud viie lapse osas. Ka G

hooldamisel abistab laste isa igapäevaselt tugiisik. Lisaks on Pärnu linnavalitsuse lastekaitse

sõnul G heaolu ja turvalisuse osas ohumärke (lastekaitse kodukülastuste ajal on isa tarvitanud

koos kolmandate isikutega lapse juuresolekul alkoholi) ning laste isa ja G on lastekaitse

kõrgendatud tähelepanu all. Kohus on asjaolude ja tõendite kogumi põhjal veendunud, et lisaks

Gle veel kahe lapse eest hoolitsemisega ei tule laste isa toime ka tugiisiku abiga.

2-21-19967

14. Vanemate puudulikud vanemaoskused on osaliselt seotud nende vaimse tervise seisundiga,

mis piirab vanemate võimekust mõista laste tegelikke vajadusi ja laste huvid kõiges lastesse

puutuvas esikohale seada. Laste isal esineb nõrgamõistuslikkus kerge vaimse alaarengu näol

(F70), mille tõttu ei suuda ta kestvalt oma tegude tähendusest aru saada ega neid juhtida. Laste

emal esineb kerge astme vaimne mahajäämus, kuid see ei takista tal aru saamast oma tegude

tähendusest ja neid juhtimast.

15. Välistatud ei ole laste elu ja tervist reaalselt ohustanud ravimite andmise kordumine.

Vanemate kinnitused, et midagi sellist nad enam ei tee, ei ole usaldusväärsed. Vanemate sõnul

suudavad nad edaspidi jääda rahulikuks ja viie (tänaseks juba kuue) väikese lapsega toime tulla,

kuid see kinnitus on antud olukorras, kus lapsed olid üle poole aasta olnud vanematest

eraldatud, vanemad olid saanud välja puhata ning oma igapäevast elu elada ainult enda soovide

ja tahtmiste järgi. Lapsed on jätkuvalt väikesed, kuuest lapsest viis on koolieelikud, kõige

vanem laps peaks alustama sel sügisel kooliteed. Ei saa välistada, et laste ühe või teise vanema

juurde elama asumise korral võivad vanemad olukorraga toimetulemiseks taas kasutada laste

rahustamiseks vahendeid, mis võivad laste elu ja tervist ohtu seada.

16. Lapsed on asendushoolduse teenusel YYYs alates 13.04.2022. Lapsed on YYY peremajas

olles hästi arenenud, õppinud sotsiaalseid suhteid ning nende oskused tulla toime erinevates

olukordades on märgatavalt paranenud. Laste huvides on sellise elukorralduse jätkumine.

Praegu ei ole mõeldav, et vanemad korraldaksid iseseisvalt laste elu puudutavaid küsimusi.

Alaealiste laste huvides tuleb vanemate hooldusõigust piirata nii isiku- kui varahooldusõiguse

osas täies ulatuses, mis tähendab PKS § 135 lg 2 kohaselt hooldusõiguse täies ulatuses ära

võtmist. Hooldusõiguse äravõtmine tähendab, et vanematel ei ole enam õigust otsustada laste

isiku- ega varahoolduse üle ega lapsi esindada. See ei võta vanematelt ära kohustust anda lastele

ülalpidamist ega õigust lastega suhelda.

17. Kohus määras alaealiste laste eestkostjaks Pärnu linna (Pärnu Linnavalitsuse kaudu) kuni

iga lapse täisealiseks saamiseni (PKS § 171 lg 1). Asjaolude muutumisel saab eestkostevajadust

ümber hinnata, samuti eestkostja isikut muuta. PKS § 1231 lg-st 2 tulenevalt hooldusõiguse

piiramise korral lõpetatakse hooldusõigust piiravate abinõude rakendamine ja vanema

hooldusõigus taastatakse vanema avalduse alusel, kui laste huvid ei ole enam ohus.

18. Maakohus viitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5521 lg-le 1 ning märkis, et ei

pea vajalikuks laste isiklikku ärakuulamist. Lapsed olid 2022. aasta märtsis perest eraldamise

ajal vanuses 3 kuud – 6 aastat. Arvestades kohtule esitatud andmeid laste käitumise ja arengu

kohta ei pidanud kohus põhjendatuks lapsi kohtu poolt ärakuulamisega täiendavalt häirida.

Olukorras, kus lapsed ei ole 1,5 aasta jooksul kodus elanud, ei ole kohtul võimalik laste

ärakuulamisega saada vanemate hooldusõiguse piiramise otsustamiseks olulist teavet.

19. Kohus jättis riigi õigusabi tasu ja kulud TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. Menetlusosaliste

muud võimalikud kulud jättis kohus iga kulu kandnud menetlusosalise enda kanda.

Määruskaebus

20. Laste isa esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse puudutatud

isikute III ja IV osas ning teha asjas uus määrus, millega anda isale võimalus täita 03.11.2022

ärakuulamisel kokkulepitut ja selle kaudu tõestada, et ta saab puudutatud isikute III ja IV

kasvatamisega hakkama (isa on valmis täitma kõiki kohtu ettekirjutusi). Laste isa esitas ka

taotluse laste ärakuulamiseks kohtu poolt.

2-21-19967

21. Laste isa leiab, et hooldusõiguse lõpetamine oli ennatlik meede. Riigikohtu praktika järgi

on hooldusõiguse piiramine või lõpetamine viimane abinõu ning seda tuleb kohaldada ainult

äärmuslikul juhul, kui muud toetavad abinõud ei ole tulemust andnud. Isa on valmis osalema

kõikides vajalikes programmides ja koolitustel ja täitma kohtu ettekirjutusi. Kohalik

omavalitsus ei ole osutanud isale piisavalt teenuseid. Vanemad on väljendanud, et soovivad abi

saada ja on seda ka valmis vastu võtma. Menetluses ei ole tuvastatud, et vanemad oleksid

menetluse ajal abist keeldunud. Programmides ja koolitustel osalemine ei ole ära jäänud või

katkenud isapoolse tahtmatuse tulemusel. Isa on juba läbinud mitmed programme ning läbiks

ka teisi, kuid need ei toimu lihtsalt hetkel Pärnus. Isale ei saa ette heita, et kohalik omavalitsus

ei ole võimaldanud isal programmides ja koolitustel osaleda, kuigi isa on selleks valmisolekut

väljendanud. Isa ei keeldunud alkoholivastastes programmides osalemast, vaid arvas, et saab

ka ise sellega hakkama. Käesoleval juhul ei saa asuda seisukohale, et ära on proovitud kõik

meetmed, et vanemate hakkamasaamises veenduda.

22. Isa on korduvalt väljendanud, et soovib lastega tegeleda ja kui lapsed koju saavad, siis

korraldab ka oma töise elu nii, et saaks lastega koos olla. Isa on lastega olnud pidevas suhtluses

ja käinud lapsi YYY vaatamas. Seejuures jääb täielikult arusaamatuks kohtu seisukoht, nagu

rõhutaks isa vaid lastele asjade viimist. Tõele ei vasta kohtu väide, nagu saaks isa lastega seotult

aru ainult materiaalsetest asjaoludest.

23. Lastega kohtumiste mittetoimumist ei saa ette heita ainult vanematele. Kohalik omavalitsus

oleks pidanud vanematele selgitama, et laste kodukülastuse korraldamiseks peavad vanemad

tegema vastava kirjaliku avalduse ning mida vastav avaldus peab sisaldama. Selliseid juhiseid

aga vanemad kohalikult omavalitsuselt ei saanud.

24. Isal psüühikahäire olemasolu või eestkoste määramise menetlus ei anna alust hooldusõiguse

äravõtmiseks. Isale jäeti eestkoste määramata.

25. Isa soovib, et laste tagasisaamine toimuks järk-järgult ja ta saaks ennast tõestada kõigepealt

vanemate lastega ja kui usaldus on tekkinud, siis saaks ka teised lapsed koju. Kahe vanema

lapsega hakkamasaamist näitab see, et kõige noorema lapse Gga isa saab hakkama. See, et isa

on paaril korral alkoholi tarvitanud, ei viita kuidagi sellele, et isa Gga hakkama ei saaks. Ka ei

ole YYY poolt puudutatud isikule III ja IV osutatavad teenused nii ulatuslikud, et isa ei saaks

nende korraldamisega hakkama.

26. Maakohus ei ole lapsi isiklikult ära kuulanud (TsMS § 5521 lg-d 1 ja 3). Lapsi ei saa jätta

ära kuulamata tulenevalt asjaolust, et lapsi mitte täiendavalt häirida või et lastelt ei ole kohtu

arvates võimalik olulist teavet saada. Kohus on kohustatud lapsed ära kuulama ja nende

seisukohad välja selgitama. Seda kohustust maakohus käesolevas asjas ei täitnud.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

27. Laste ema toetas määruskaebust ja leidis, et määruskaebus on põhjendatud ja see tuleks

rahuldada.

28. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

2-21-19967

28.1. Kohus on õigesti tuvastanud, et laste isa ei ole võimeline lapsi hooldama vanemlike

oskuste puudulikkuse tõttu, sh ka kõige vanemate laste osas. Laste isa on möönnud, et vajab

laste hooldamisel abi ja vahel juhendamist ning kõiki lapsi kasvatada ei suuda. Laste isa on

avaldanud valmisolekut osaleda asjakohastel koolitustel ja nõus täitma määratud juhiseid.

Kohus on vanematele selgitanud piisava põhjalikkusega, mida tuleb vanematel teha tekkinud

olukorra parandamiseks, sh läbida vanemlike oskuste parandamiseks koolitusi jne (vt

03.11.2022 istungi protokoll). Koolituste läbimine või programmides osalemine iseenesest ei

garanteeri vanemlike oskuste ja võimekuse tekkimist või paranemist. Vajalik on ka isiku enda

soov ja tahe areneda ning leida iseseisvalt võimalusi arenguks. Kohalikul omavalitsusel on

vajalik info olemas ja ta saab lapsevanemaid suunata ja nõustada, kuid oluline on, et

lapsevanemad ise näitaksid initsiatiivi üles. Antud juhul vanematel seda initsiatiivi ei olnud

(vanemad jäid ootama, millal midagi pakutakse või millisesse koolitusse suunatakse ja millal).

Lastega suhtlemise organiseerimisel olid vanemad passiivsed ega näidanud üles aktiivsust.

Põhjendamatu on ka laste isa soov lapsed üksteisest eraldada. Lapsed on kogu aja koos

kasvanud ja ühes kohas elanud.

28.2. Esindaja viitas TsMS § 5521 lg-le 3 ning märkis, et menetluses kuulati lapsi pidevalt

erinevate menetlusosaliste ja spetsialistide poolt ära. Ärakuulamise tulemused kanti

kohtuistungil ette. Kohus sai isikutele küsimusi esitada lastega seonduvates küsimustes, sh

nende arengu, elukorralduse jne kohta ja hindas küsimustele saadud vastuseid. Kohus hindas

laste ärakuulamise tulemusi objektiivselt ning kujundas seisukoha asjas õigesti ja erapooletult.

29. Pärnu linn (Pärnu Linnavalitsuse kaudu) palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

29.1. Pärnu linn ei nõustunud, et omavalitsus ei ole osutanud abivajavale isikule erinevaid

teenuseid. Perele on määratud perede tugiisik, vanemad osalevad ISTE programmis,

vanematele on osutatud võlanõustamisteenust, vanemad on saanud uuskasutuskeskusest

riideabi, vanemad on osalenud „Imelised aastad“ programmis, mis paraku jäi pooleli vanemate

kinnipidamisasutuses viibimise tõttu. Omavalitsus on pakkunud vanematele piisavalt erinevaid

teenuseid pere elukorralduse toetamiseks.

29.2. Määruskaebuses on toodud välja, nagu teeksid vanemad lastekaitseteenistusega ning

teiste spetsialistidega koostööd. Vanemad on mitmeid kordi spetsialistidele valetanud,

kohtumiste aegu tühistanud ning ei ole kokkulepetest kinni pidanud. Erinevatele spetsialistidele

on valetatud näiteks laste isa viibimise kohta teises linnas, et tugiisik ei läheks kodust olukorda

kontrollima. Sealjuures on laste isa hoopis tarvitanud kodus lapse juuresolekul alkoholi.

Alaealiste isa on mitmeid kordi lubanud alkoholi tarvitamist lõpetada, kuid seda ei ole juhtunud.

Vaatamata mitmetele kokkulepetele alkoholi mittetarvitamise osas, on laste isa tarvitanud

mitmeid kordi lapse juuresolekul alkoholi, on toimunud peod ning mitmel korral on välja

kutsutud politsei. Samuti on laste ema võimaldanud lastel viibida purjus inimeste seltskonnas

laste isa elupinnal. Võttes arvesse vanemate kokkulepetest mitte kinni pidamist, alkoholi

tarvitamist, valetamist ja varjamist ning pidude korraldamist, ei ole turvaline paigutada lapsi

ööbima sellisesse keskkonda. Selline tegevus on jätkunud ka pärast 27.07.2023 toimunud

kohtuistungit. Laste isa elukorraldus ei ole stabiilne.

29.3. Laste isa väidab määruskaebuses, et isa ei keeldunud alkoholivastastes programmides

osalemast, vaid arvas, et saab ka ise sellega hakkama ning et isa on nõus kõikide kohtu poolt

määratud ettekirjutustega. 27.07.2023 kohtuistungil väitis isa, et ei tarvita enam alkoholi ning

tal on antidepressandid peal. Vaatamata sellele on laste isa mitmeid kordi pärast kohtuistungit

alkoholi tarvitanud.

2-21-19967

29.4. Lastekaitsespetsialist selgitas laste isale pärast 03.11.2022 istungit, et vanemad peavad

edastama lastekaitsespetsialistile kuupäevad, millal soovivad lastega Pärnus kohtuda ning

seejärel arutatakse YYY Lastekülaga laste Pärnusse toimetamise võimalusi. Samuti on laste

isale selgitatud, kes kohtumistel juures viibivad.

29.5. Laste isa saab G hooldamisega hakkama abi ja juhendamisega, kuid iseseisvalt, pikemas

perspektiivis ei pruugi lapse isa lapse vajadusi mõista. Võttes arvesse asjaolu, et laste isa vajab

enda ümber pidevalt seltskonda, suhtlemist sotsiaalmeedias, käib sageli õues suitsetamas ja

helistamas, on oht, et tema tähelepanu võib hajuda ning tulevikus, kui laps hakkab keerama ja

roomama, võib sellest oht tekkida.

29.6. Eestkosteasutus ei nõustu, et sülelapsega hakkama saamine on tunduvalt keerulisem kui

kahe vanema lapsega hakkama saamine. Puudutatud isikud III ja IV osalevad mitmetel arengut

toetavatel teenustel. Puudutatud isik III käib kunstiteraapias, logopeedi vastuvõtul ja

psühholoogi juures. Puudutatud isik IV käib kunstiteraapias, psühholoogi vastuvõtul ja

füsioteraapias. 25.04.2023 YYY edastatud kokkuvõttes laste kohta on kirjeldatud ka mõningaid

käitumisraskusi. Enne laste YYY paigutamist oli vanematel raskusi laste eest hoolitsemisega,

lapsevanemad ei osanud alati laste tervislikku seisundit adekvaatselt hinnata ja abi osutada.

Vanemad tegid arstidega koostööd, kui alati ei järgitud arsti juhtnööre ravimite andmise ja

mitmekülgse toitumise tagamisel jne. Vanemad ei ole võimelised laste eest selliselt hoolt

kandma ning teenustel osalemist tagama.

29.7. Samuti ei ole põhjendatud laste üksteisest eraldamine. Lapsed külastavad regulaarselt

perearsti, hambaarsti ning erinevaid spetsialiste. Lastel on omaette toad, palju mänguasju,

nendega tegeletakse pidevalt. Peremajas on 24/7 tööl kaks isikut, perevanem ja perevanema abi.

Lapsed tulid teenusele väga kehvas tervislikus olukorras, vanemad ei olnud lastega tegelenud

ning nüüdseks on ära tehtud suur töö. Lapsed on oma arengus eakaaslastele järele jõudnud ning

on üksteisega väga lähedased.

30. Türi Vallavalitsus palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Asjaolud varasemast

kohtumenetlusest ei ole muutunud, kohus on otsust tehes kõik osapooled korduvalt ära

kuulanud, andnud vanematele võimaluse enda vanemlikke oskusi täiendada ning põhistanud

enda otsust, arvestades kõiki asjaolusid ja lähtudes laste huvidest. Avaldajale ei ole teada uusi

asjaolusid, mis annaksid alust kohtumäärust muuta. Vanemad suudavad kokkuleppeid täita vaid

lühiajaliselt, kuid lapsed vajavad järjepidevat ja stabiilset elukorraldust.

31. Põhja-Pärnumaa vald palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

31.1. Lapsed on elanud alates sünnist ja pärast perest eraldamist koos ja neile on loodud

tingimused koos kasvamiseks peremajas YYYs. Hetkel puuduvad sellised asjaolud, millest

tulenevalt tuleks pere kaks vanemat last noorematest lahutada.

31.2. Viimase seitsme aasta jooksul on osutatud vanematele nõustamist ja toetavaid teenuseid.

Sotsiaalhoolekandelise abi osutamine ei ole viinud olukorrani, kus kõik pere alaealised lapsed

saaksid turvaliselt elada vanematega ning vanemad suudaksid tagada laste arenguvajadused.

27.07.2023 istungil tunnistas laste isa, et tarvitab jätkuvalt regulaarselt alkoholi, mis on

raskendanud elukorraldust ning ta ei ole suutnud enda käitumisharjumusi muuta.

Lapsevanemate elukorralduses puudub stabiilsus, mis võimaldaks lastel perekonnas elada.

Vanemad ei ole pidanud kinni koostatud kokkulepetest.

2-21-19967

31.3. Antud hetkel ei ole alaealiste laste huvides võimaldada isal neid kasvatama asuda

olukorras, kus vanem ja lapsed on viimase 1,5 a jooksul kohtunud üksikuid kordi, vanema

elukorraldus on endiselt ebastabiilne ja vanemal puudub arusaam lapsevanemlikust rollist

eriealiste laste eest hoolitsemisel ja kasvatamisel. Lastele arengut toetava ja turvalise keskkonna

loomiseks ei vaja vanem kohtulikke ettekirjutusi, vaid seda saab koostöös spetsialistidega luua

igapäevaselt, pidades kinni kokkulepetest ja täites juhiseid.

32. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

33. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1 ja § 659). Praegusel juhul on laste

isa vaidlustanud maakohtu määruse osas, millega maakohus võttis isalt ära puudutatud isikute

III ja IV hooldusõiguse. Muus osas laste isa maakohtu määrust vaidlustanud ei ole ja see on

jõustunud.

34. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust

vaidlustatud ulatuses tühistada, mistõttu jätab ringkonnakohus TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi

koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

35. Vanemalt hooldusõiguse äravõtmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme

kohus sekkub vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud

oluliselt menetlusõiguse normi (RKTKm 16.11.2016, 3-2-1-99-16, p 17). Maakohtu määruses

neid puudusi kolleegiumi hinnangul ei ole. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleval

juhul oli põhjendatud PKS § 134 lg 1 ja § 135 lg 2 alusel laste isalt hooldusõiguse täielikult ära

võtmine ning nõustub selles osas maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6

(koosmõjus §-ga 659) alusel neid ei korda.

36. PKS § 134 lg-st 1 tuleneb, et kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara

ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletusse jätmine, vanemate suutmatus

täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine, ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised

ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas PKS

§ 134 lg-s 3 ning PKS §-des 135 ja 136 loetletuid. PKS § 135 lg 2 kohaselt võib kohus vanemalt

hooldusõiguse täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või

kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks.

37. Riigikohus on selgitanud, et perekonnaautonoomiast tulenevalt on eelkõige vanemal õigus

oma last ise kasvatada. Vanemalt lapse suhtes isikuhooldusõiguse täielik äravõtmine on

äärmuslik meede ning lapse heaolu tagamiseks tuleb kohaldada vanema õigusi kõige vähem

piiravaid abinõusid, s.o abinõusid, mis on ohtu arvestades eesmärgipärased ja

proportsionaalsed. Seejuures tuleb eelistada abinõusid, mis toetavad perekonda (vt RKTKm

14.11.2012, 3-2-1-121-12, p 15; RKTKm 04.05.2011, 3-2-1-13-11, p 14). Vanemalt lapse

hooldusõiguse täielikult äravõtmine on seega põhjendatud üksnes juhul, kui lapse heaolu

tagamiseks rakendatud muud perekonda toetavad meetmed ei ole tulemust andnud või on ilmne,

et neil ei oleks positiivset mõju.

38. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul ei ole muud abinõud laste

olukorra parandamiseks piisavaid tulemusi andnud või ei oleks need tõenäoliselt tulemuslikud.

2-21-19967

39. Pere probleemidega on kohalik omavalitsus tegelenud juba 2016. aastast. Viimase seitsme

aasta jooksul on kohalike omavalitsuste poolt osutatud vanematele erinevaid teenuseid pere

elukorralduse toetamiseks, kuid abi osutamine ei ole viinud olukorrani, kus vanemad suudaksid

tagada stabiilse elukorralduse ja laste arenguvajadused. Põhja-Pärnumaa valla avalduse

kohaselt on kohtumenetluse eelselt osutatud perele järgnevaid teenuseid: tugiisiku teenus,

võlanõustamiseteenus,

psühholoogiline nõustamine, lapsehoiuteenus. Lisaks nõustas

tegevusjuhendaja perekonda igapäevase eluga toimetulekul, sh vanemlike oskuste arendamisel.

Põhja-Pärnumaa vald tõi välja, et vanemad ei teinud teenuste osutamiseks piisavalt koostööd

sotsiaalametnike ega tegevusjuhendajatega, mistõttu ei olnud neile võimalik osutada piisavat

kõrvalabi. Seega on kohalik omavalitsus enne käesolevat kohtumenetlust perega aastaid

tegelnud ning vanematele anti korduvaid võimalusi enda tõestamiseks.

40. Ka käesoleva menetluse jooksul on maakohus andnud vanematele korduvalt aega tõestada,

et nad suudavad laste eest vajalikul määral hoolitseda ning stabiilset elukorraldust hoida.

Ringkonnakohus ei nõustu laste isaga, et hooldusõiguse lõpetamine oli ennatlik meede ning

vanematele oleks tulnud anda veelkord täiendav tähtaeg programmides ja koolitustel

osalemiseks ja kohtu ettekirjutuste täitmiseks. Asjas on toimunud kokku 5 istungit (22.02.2022,

04.05.2022, 18.08.2022, 03.11.2022, 27.07.2023) ning neil kõigil arutati selle üle, et

vanematele tuleb anda täiendav aeg enda tõestamiseks, elukorralduse muutmiseks ja kohaliku

omavalitsusega koostöö tegemiseks. Laste isa on korduvalt – 1,5 aasta jooksul – maakohtus

toimunud istungitel kinnitanud, et on valmis oma elukorraldust muutma ja võtma ette samme

selleks, et lapsed koju tagasi saada. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vanemate

nõustumine ja soov pingutada vanemaoskuste parandamise ja eluviiside muutmise nimel on

jäänud paljasõnaliseks. Vanemad on menetluse jooksul vahetanud mitmeid kordi elukohti ning

elavad käesolevaks ajaks lahus. Türi vald on 10.08.2022 seisukohas selgitanud, et laste isa on

pöördunud korduvalt lastekaitsespetsialisti poole abi saamiseks (toimetulekutoetus, toiduabi

vms) ning vanematel on palutud tulla vallavalitsusse, et piirkonna sotsiaaltööspetsialist saaks

nendega koostööd alustada ning kaardistada abivajaduse ja määrata vajalikud toetused, kuid

vanemad ei ole kohale ilmunud. Türi vald märkis, et kohtumisi on kokku lepitud pidevalt, kuid

teenuste ega toetustega ei ole võimalik alustada põhjusel, et vanemad ei tule kokkulepitud

kohtumistele, leppides kokku pidevalt uusi kohtumisi. Türi vald leidis, et mõlemad vanemad

teevad koostööd näiliselt, sest soovitusi ja nõuandeid nad tegelikkuses ei järgi. Põhja-Pärnumaa

vald on 09.09.2022 seisukohas selgitanud, et vanemad ei ole osalenud regulaarselt lastekaitse

nõustamisteenusel ega kasutanud sotsiaalteenuseid (ISTE, sotsiaaltöötaja vastuvõtt). Pärnu linn

on 21.07.2023 seisukohas selgitanud, et seoses uue lapse G sünniga on perele määratud tugiisik,

kes teostab regulaarselt kodukülastusi. Kodukülastusi on lisaks teostanud lastekaitsespetsialist,

ISTE programmi tegevusjuhendaja, kriminaalhooldajad ning vesteldud on ka perenõustajaga.

Näiliselt on pere küll teinud spetsialistidega koostööd, kuid ette on tulnud valetamist ning

kokkulepetest mitte kinni pidamist. Mitmeid kordi on vanemad jätnud ära kohtumisi

spetsialistidega. Näiteks on laste isa tühistanud kohtumise kriminaalhooldajaga, väites

lastekaitsespetsialistile

ning

tugiisikule,

et

kriminaalhooldaja

tühistas

kohtumise.

Tugiisikuteenuse aruannetest ning klienditööst nähtub, et pere elukohas viibivad pidevalt

kolmandad isikud, kellega on tarvitatud alkoholi ka kõige noorema lapse G juuresolekul. On

tulnud ette ka külaliste ja pererahva konflikte, millest üks on fikseeritud politsei poolt.

Vaatamata pidevatele tähelepanu juhtimistele asjaolule, et taoline keskkond ei ole lapse arengut

ja heaolu toetav ning pidevate külaliste käimine, ööbimine ja alkoholi tarvitamine peab

lõppema, ei ole see lõppenud. Seega ei ole Pärnu linna hinnangul toimunud piisavaid

positiivseid muudatusi pere igapäevaelus ning vanemlike oskuste arengus, et kindlustada lastele

stabiilne ja turvaline elukeskkond.

2-21-19967

41. Arvestades eeltoodut, nähtub ringkonnakohtu hinnangul asja materjalidest, et vaatamata

lubadustele enda vanemlikke oskusi parandada ning elukorraldust stabiilsemaks muuta, ei ole

vanemad seda jätkuvalt suutnud teha. Asja materjalid kinnitavad, et kohalikud omavalistused

on pakkunud perele mitmeid teenuseid. Samas ei ole vanemad teinud piisavalt koostööd

kohalike omavalitsustega, sh ei ole nad kohtumistele kohale ilmunud ning on tühistanud

spetsialistidega määratud kohtumisi, valetades seejuures kohtumiste ärajäämise põhjuste kohta.

Selliselt ei ole vanemad, sh määruskaebuse esitanud laste isa, teinud kohtule usutavaks, et nad

on suutelised täitma vanemlikke kohustusi. Paljasõnaliseks jäävad ka laste isa määruskaebuses

esitatud väited, et ta on valmis osalema kõikides vajalikes programmides ja koolitustel ning

täitma kohtu ettekirjutusi. Laste isal oli võimalik ennast tõestada maakohtu menetluse ajal 1,5

aasta jooksul. Laste isa ei ole määruskaebuses esile toonud selliseid asjaolusid, mille põhjal

saaks järeldada, et isa käitumises on toimunud sellised muutused, mis annaksid aluse jõuda

eeltoodust vastupidisele seisukohale. Seega saab käesoleval juhul lugeda, et muud toetavad

abinõud ei ole tulemust andnud või ei oleks need tõenäoliselt tulemuslikud. Kuna perega on

tegeletud juba alates esimese lapse sünnist, siis ei ole ringkonnakohtul hetkel veendumust, et

isa on võimeline tegema aktiivset koostööd kohalike omavalitsustega, kõiki juhiseid ja

suuniseid täitma ning võtma laste kasvatamise eest iseseisva vastutuse. Asja materjalidest

nähtuvalt ei ole laste isa võimeline tagama seda, et lastele oleks tema juures tagatud turvaline

keskkond ja eakohane areng.

42. Ringkonnakohus ei nõustu, et asjaolust, et laste isa tegeleb hetkel üksinda kõige noorema

lapse G kasvatamisega, saab järeldada, et lapse isa saab hakkama ka kahe kõige vanema lapse

kasvatamisega, s.o korraga kolme lapse kasvatamisega. Pärnu linn selgitas vastuses

määruskaebusele, et laste isa saab G hooldamisega hakkama abi ja juhendamisega, kuid

iseseisvalt ei pruugi lapsevanem pikemas perspektiivis lapse vajadusi mõista. Lisaks on Pärnu

linn selgitanud, et lapse isa on mitmeid kordi pärast 27.07.2023 kohtuistungit alkoholi

tarvitanud, sh on lapse isa tarvitanud alkoholi G juuresolekul.

43. Lisaks eeltoodule ei oleks ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ka õdede ja vendade

eraldamine. Lapsed on kogu aja koos kasvanud ja ühes kohas elanud (s.o algselt kodus ja nüüd

YYYs).

44. Kolleegium selgitab ka, et hooldusõiguse äravõtmine ei ole tingimata lõplik.

PKS § 1231 lg 1 kohaselt on vanemal võimalik esitada avaldus hooldusõiguse taastamiseks, kui

hooldusõiguse taastamine vastab laste huvidele.

45. Laste isa on esitanud määruskaebuses taotluse laste ärakuulamiseks kohtu poolt.

45.1. TsMS § 5521 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt kuulab kohus last puudutavas asjas

isiklikult ära lapse, kes on suuteline seisukohti omama, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Kohus kuulab lapse ära lapsele tavalises keskkonnas, kui see on kohtu arvates asja huvides

vajalik. TsMS § 5521 lg 3 esimese ja kolmanda lause järgi võib kohus lapse ärakuulamisest

loobuda üksnes mõjuval põhjusel. Kohus võib loobuda lapse isiklikult ärakuulamisest ka siis,

kui laps on hiljuti lastekaitsemenetluse käigus kohtumenetluse esemeks olevate asjaolude

suhtes ära kuulatud, ärakuulamise tulemust on kohtul võimalik hinnata lapsega isiklikult

suhtlemata ning lapse mitmekordne ärakuulamine ei oleks lapse huvides.

45.2. Ringkonnakohus ei pea laste ärakuulamist põhjendatuks. Käesoleval juhul on vaidluse all

küsimus, kas vanemad, sh isa eraldi, suudavad oma hooldusõigust teostada. Ringkonnakohus

nõustub maakohtuga, et olukorras, kus lapsed ei ole nüüdseks enam kui aasta ja kümne kuu

jooksul (lapsed on perest eraldatud 09.03.2022) isa juures elanud, ei ole kohtul võimalik laste

2-21-19967

ärakuulamisega saada isa hooldusõiguse piiramise otsustamiseks olulist teavet. Lastele

määratud esindaja on lastega kohtunud, kuid kontakti nendega ei saanud, lapsed ei soovinud

esindajaga vestelda ega vastanud esindaja küsimustele (vt lastele määratud esindaja 06.06.2022

seisukoht). Küll aga vestles esindaja SOS Lastekülas kohtumisel laste tugiisiku, sotsiaaltöötaja

ja perevanema abiga. Lisaks nähtuvad toimiku materjalidest SOS Lasteküla erinevatel

perioodidel koostatud kokkuvõtted laste kohta. Ringkonnakohtu hinnangul võib praegusel juhul

laste aktiivne kaasamine kohtumenetlusse ja kontakt võõra inimesega tekitada täiendava

pingeolukorra, mis koormab lapsi psüühiliselt olukorras, kus neid tuleks pingetest säästa.

Eeltoodut arvestades jääb isa taotlus laste ärakuulamiseks ringkonnakohtus rahuldamata.

46. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja

tõendeid. Seega võtab ringkonnakohus vastu Pärnu linna poolt määruskaebemenetluses esitatud

tõendid.

47. Ringkonnakohus jätab TsMS § 172 lg 1 järgi määruskaebuse menetlemisega seotud

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud riigi õigusabi korras määratud

esindajate tasud ja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 järgi riigi kanda.

48. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada praeguse määruse peale määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt