2-23-14215/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu

Määruse tegemise aeg ja koht

20.11.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-14215

Kohtuasi

Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus XX

suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu

vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks ja selle

pikendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.10.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla

Puudutatud isik XX, riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Täpsustada Harju Maakohtu 09.10.2023 määruse resolutsiooni p-s 3 esialgse

õiguskaitse kohaldamise lõpuaega kellaajaliselt selliselt, et esialgse õiguskaitse

korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi lugeda lõpetatuks

15.11.2023 kell 12.00 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse

tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste

äralangemisega.

2. Ülejäänud osas jätta Harju Maakohtu 09.10.2023 määrus muutmata.

3. Jätta XX määruskaebus rahuldamata.

4. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Eesti Vabariigi kanda.

5. Kohtumääruse tervikresolutsioon on järgmine:

5.1. Pikendada XX suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu

ravi tähtaega kuni 40 päevani alates tema 06.10.2023 kell 12.00 psühhiaatri

otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest.

5.2. Kohus annab loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike

ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil juhul, kui isik

vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.

2-23-14215

5.3. Esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi

lugeda lõpetatuks 15.11.2023 kell 12.00 või mõnel eelneval päeval, kui

raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse

asutusse paigutamise eelduste äralangemisega.

5.4. Määrus kuulub viivitamatult täitmisele ja määruskaebuse esitamine ei peata

määruse täitmist.

5.5. Jätta maakohtu ja määruskaebuse menetlemise kulud Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Sihtasutuse

Põhja-Eesti

Regionaalhaigla

(avaldaja)

Psühhiaatriakliiniku

valvearst

Helen Marie Sarap esitas 07.10.2023 Harju Maakohtule taotluse XX (puudutatud isik, patsient)

suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu vältimatu ravi kohaldamiseks neljaks

päevaks ning selle pikendamiseks 40 päevani.

1.1. Taotluse kohaselt viibib puudutatud isik alates 06.10.2023 avaldaja Psühhiaatriakliinikus

ning tema suhtes rakendati alates 06.10.2023 kell 12.00 tahtest olenematut vältimatut

psühhiaatrilist ravi. Puudutatud isik on psüühikahäirest tuleneva ebaadekvaatse käitumise ja

toimetulematuse tõttu ohtlik teistele inimestele ja iseendale. Puudutatud isik ei ole võimeline

ravivajadust ise hindama ja tema seisundi paranemist nelja ööpäeva jooksul ei ole alust

prognoosida.

1.2. Taotlusele lisatud psühhiaatrite Helen Marie Sarapi ja Katrin Tammevälja 07.10.2023

arvamusest nähtub, et puudutatud isik viibib samas psühhiaatriakliinikus ravil teist korda.

Esimest korda oli patsient haiglaravil perioodil 18.11.2021-16.12.2021, millele eelnevalt oli

patsient konfliktne, ärrituv ja tülide ajal füüsiliselt agressiivne. 17.11.2021 oli patsiendil äge

konflikt sõbrannaga, mille järel ta läks vanemate juurde, kus ta magada ei saanud, oli konfliktse

käitumisega, tõlgendas ema pakutud abi vaenulikult ja ründas ema. Patsient lahkus haiglaravile

toomisele eelnenud päeval kodust kell neli hommikul. Lähedased kartsid patsiendi

ettearvamatu, impulsiivse ja ohtliku käitumise pärast ning tegid tema kadumise kohta politseile

avalduse. Samal õhtul kella 23.30 paiku tuli patsient koju tagasi, oli jätkuvalt ärrituv ja vihane,

karjus ning lõhkus taldrikuid. Tema 17-aastane poeg helistas patsiendi vennale, kes teavitas

häirekeskust. Väljakutse peale saabusid politsei ja kiirabi, kes andsid patsiendile rahustava

ravimi, mis avaldas mõju lühiajaliselt. Paari tunni pärast tuli korduv teade kiirabile, sest patsient

muutus taas märatsevaks ega suutnud rahuneda. Patsient paigutati haiglasse tahtest olenematu

vältimatu psühhiaatrilise ravi otsusega. Haiglaravi tulemusel patsiendi seisund stabiliseerus,

vestlusel oli ta kontaktne ning psühhoosinähte ei olnud. Patsiendil diagnoositi Xxxxxxxxx. Pärast

haiglaravi käis patsient regulaarselt psühhiaatri ja vaimse tervise õe vastuvõttudel (viimati

2023. a augustis).

2-23-14215

06.10.2023 toimetati puudutatud isik psühhiaatriakliinikusse kiirabiga politsei saatel. Patsiendi

isa helistas häirekeskusse, sest viimastel nädalatel patsient ei maganud, oli rahutu ning oli

rünnanud oma vanemaid. Lähedaste sõnul ei olnud patsient temale määratud toetusravi mõnda

aega tarvitanud. Kiirabi saabudes vestles patsient valjuhäälselt politseitöötajatega, üritas

politseitöötajaid rünnata ning põgeneda, mille tõttu kasutati temal käeraudu. Patsient avaldas,

et terve maailm on tema vastu, kõik on tema vastu vägivaldsed ning isegi inimesed tänaval

proovivad teda tappa. Patsient toimetati psühhiaatriakliiniku valvetuppa, kus ta oli valjuhäälne,

agiteeritud ning ründav, tema mõttekäik oli seosetu ja ta avaldas, et ta toimetati haiglasse

perevägivalla tõttu. Psühhiaatriakliiniku osakonnas oli patsient agressiivne, ähvardav, sülitas

hoolduspersonali pihta ning lõi jalaga diivanit, mille tõttu ta vajas rahustava ravimi

manustamist.

Taotluse esitamise ajaks ei ole puudutatud isiku seisund paranenud. Patsient keeldub vastamast

enamikule küsimustest (ütleb vaid, et ta on „hullumajas”, sest ema ja isa peavad teda „hulluks”).

Vestluse ajal on patsient, silmad kinni, voodis. Enne vestlust liikus patsient osakonnas ringi ja

rääkis õenduspersonalile, et Eesti rahvast ootab ees katastroof.

Puudutatud isikul on raske psüühikahäire – Xxxxxxxxx. Tema käitumine on täiel määral

haigusseisundist juhitud, mistõttu ta ohustab ümbritsevaid inimesi ja iseennast. Oma seisundist

tulenevalt pole puudutatud isik võimeline mõistma ravivajadust ega kontrollima oma käitumist.

Menetluse edasine käik

2. Maakohus kuulas puudutatud isiku ära 08.10.2023 avaldaja Psühhiaatriakliinikus puudutatud

isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti juuresolekul.

2.1. Maakohus selgitas puudutatud isikule menetluse käiku ja menetlustoimingu sisu.

Ärakuulamisel rääkis puudutatud isik kohati kiirenenud ja kõrgenenud hääletoonil ning avaldas

pahameelt, kui kohtunik tema juttu katkestas ja küsimusi küsis. Puudutatud isik rääkis, et ta

läks vanemate juurde maale. Tema enda auto oli paranduses, kuid ta sai tuttavalt teise auto.

Ta sõitis sellega vanemate juurde, tegi isale nalja ja ütles, et tal on uus auto. Puudutatud isik

rääkis, et ta on vanemate maja kõrvale isa maale ehitanud oma onni (kuuri). Puudutatud isik

sõitis vanemate juurde hommikul kella viie ajal. Vanemad ärkasid üles, kuna koerad hakkasid

haukuma ja nad nägid auto tulesid. Auto jäi põhjaga kännu peale kinni – rattad olid õhus ja

sellega ei saanud enam sõita. Puudutatud isik märkis, et tema vend ja isa on alkohoolikud ning

vanemad on väga kadedad inimesed. Puudutatud isik jätkas, et ta võttis autost oma asjad ja viis

need oma onni. Ta ööbis hoopis venna korteris, mis asub kahe kilomeetri kaugusel. Ta tahtis

võtta ema jalgratast ja sellega küla peale sõita, kuid isa ei lubanud, kuna kartis, et jalgratas läheb

katki. Puudutatud isik märkis, et isegi kui ratas oleks katki läinud, oleks saanud emale uue ratta

osta – see on ju kõigest ratas. Puudutatud isik võttiski ema jalgratta ja sõitis sellega küla vahele.

Venna korteri võtmed pani ta postkasti otsa. Isa on puudutatud isikut terve elu „kägistanud”

suhtlemise teel. Külas tuli puudutatud isikule vastu üks auto – sellega sõitis tuttav poiss, kellelt

puudutatud isik laenas telefoni. Ta helistas numbrile „112” ning kutsus politsei ja kiirabi

vanemate elukohta. Politsei kutsus ta isale sellepärast, et isa kägistas teda, ja kiirabi sellepärast,

et isa tervis on kehv. Seejärel läks puudutatud isik ema jalgrattaga vanaema korterisse.

Vanaema suri xx.xx.xxxx. Vanaema korter asub samas külas. Vanaema urnimatused alles

tulevad. Puudutatud isik läks vanaema korterisse, et vanaema mälestada – pani vanaema

mälestuseks pildi aknale ja küünla põlema. Puudutatud isik nägi politseiautot küla vahel

tiirutamas ja mõtles, et läheb vaatama, kuidas vanemate juures asjad on – ta jõudis sinna,

politseid seal ei näinud, ema ja isa tuuseldasid seal, jalutasid ringi, isa prääksus midagi.

Puudutatud isik oli oma kuuris ja mõtles, et maailm on täiesti segi läinud. Isa tuli kuuri ukse

peale ja ütles, et ta peab magama minema. Puudutatud isik aga ütles isale, et mis magama

2-23-14215

minema, kui kell on kuus hommikul ja lehmi tuleb lüpsma hakata ja tööd tuleb teha. Auto oli

kännu peale kinni jäänud, nii et puudutatud isik läks vanemate majast kirvest võtma. Isa tuli

vastu ja ütles, et kirvest ei tohi võtta ja võttis kirve ära. Vahepeal rääkis puudutatud isik emaga

juttu. Siis tuli kiirabi ja politsei. Ilmselt olid vanemad kiirabi ja politsei kutsunud. Puudutatud

isik rääkis, et see, kas ta saab öösel magada või mitte, sõltub sellest, kus ta magab. Vanemate

juures ta magada ei saa. Puudutatud isik on töötu ja saab ettevõtluskoolitust. Puudutatud isik

märkis, et ta on ka varem selles psühhiaatriahaiglas olnud (siis kutsus vend talle kiirabi).

Puudutatud isik arvab, et ta ei pea haiglas olema, kuid kui arst ütleb, et peab, siis ta on nõus

(mis tal muud üle jääb). Puudutatud isik märkis, et ta ei taha suhelda inimestega, kes ennast ei

armasta. Sellepärast ei taha ta ka oma vanematega suhelda. Vanemad on valetajad.

2.2. Ärakuulamisel avaldas psühhiaatrikliiniku valvearst Leete Vilimaa, et patsiendi seisund ei

ole pärast psühhiaatrite Helen Marie Sarapi ja Katrin Tammevälja 07.10.2023 arvamuse

andmist muutunud ning ta kordab psühhiaatrite arvamuses toodud põhjendusi, jäädes nende

juurde.

2.3. Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti

toetas tahtest olenematu vältimatu ravi kohaldamise avaldust.

3. Maakohus tegi 08.10.2023 määruse, millega rahuldas avaldaja taotluse ja andis loa

puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise

ravi kohaldamiseks neli ööpäeva alates tema psühhiaatriahaiglasse paigutamisest (s.o perioodil

06.10.2023–10.10.2023). Kohus andis loa puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite

manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti määratud viisil juhul, kui isik

vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Maakohus selgitas

määruses, et avaldaja taotluse tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi tähtaja

pikendamiseks kuni 40 päevaks lahendab kohus hiljemalt 10.10.2023.

4. Avaldaja esitas 09.10.2023 kohtule arvamuse, mille kohaselt ei ole patsiendi seisund pärast

07.10.2023

antud

psühhiaatrite

arvamust

muutunud.

Patsiendil

puudub

jätkuvalt

koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel on ta oma raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja

teistele inimestele.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Maakohus tegi 09.10.2023 määruse (vaidlustatud määrus), millega pikendas puudutatud

isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu vältimatu ravi tähtaega

kuni 40 päevani alates tema ravile võtmisest. Kohus andis loa isikule tahtevastaselt ravimite

manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt määratud viisil juhul, kui

isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Kohus määras, et

puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatav tahtest olenematu vältimatu

psühhiaatriline ravi tuleb lõpetada hiljemalt 15.11.2023 või varem, kui puudutatud isiku suhtes

tähest olenematu ravi rakendamise eeldused varem ära langevad.

6. Maakohus leidis, et puudutatud isiku suhtes tahtest olenematu vältimatu ravi kohaldamise

tähtaja pikendamise eeldused on täidetud.

6.1. Psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg 1 järgi võetakse isik tema enda või tema

seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla

psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata, ainult järgmiste asjaolude

koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest

aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või

teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg 5 alusel võib esialgset õiguskaitset

2-23-14215

rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda

ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka

psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates.

6.2. Puudutatud isikul on raske psüühikahäire (Xxxxxxxxx). Enne tahtest olenematu ravi

alustamist käitus puudutatud isik tekkinud psühhoosist tulenevalt agressiivselt (ründas oma

vanemaid; üritas rünnata politsei- ja haiglatöötajaid; oli haiglas agressiivne ja ähvardav; sülitas

hoolduspersonali pihta ja lõi jalaga diivanit). Ilma ravita selline käitumine tõenäoliselt

süveneks, mistõttu haiglaravita jätmisel oleks puudutatud isik lähitulevikus ohtlik iseendale ja

teistele. Kohtule jäi puudutatud isiku ärakuulamisel mulje, et puudutatud isik ei mõtle selgelt,

on desorienteeritud ja käitub ettearvamatult. Puudutatud isiku arusaam tegelikkusest on

moonutatud, mistõttu ta ei reageeri tekkivatele olukordadele adekvaatselt ja võib ohustada

iseennast või teisi (nt oma vanemaid). Maakohtu hinnangul ei ole praegusel juhul muu

psühhiaatrilise abi andmine puudutatud isikule küllaldane. Arstide arvamuses on välja toodud

ja kohus veendus ka puudutatud isiku ärakuulamisel, et puudutatud isik ei pea ravi vajalikuks

ja tal puudub haiguskriitika. Oma seisundist lähtuvalt pole ta võimeline oma raviks teadvat

nõusolekut andma ning tahtest olenemata saab puudutatud isikut ravida vaid haiglas.

Määruskaebus

7. Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas määruskaebuse, milles

palub vaidlustatud määrus tühistada ja puudutatud isik kinnisest asutusest vabastada.

7.1. Puudutatud isik ei nõustu kohtu järeldustega haiglasse sattumise asjaolude kohta.

Puudutatud isikul on isaga raske suhe, kuna isa on alkohoolik. Haiglasse sattumise põhjustas

puudutatud isiku erimeelsus isaga (muuhulgas takistas isa puudutatud isikul füüsiliselt jalgratta

kasutamist). 06.10.2023 tekkinud olukorras kutsus puudutatud isik kiirabi oma isale, mitte isa

temale, mistõttu puudutatud isiku haiglasse toimetamine ei olnud põhjendatud.

7.2. Puudutatud isik nõustub, et neli päeva haiglaravi võis olla vajalik tema rahunemiseks, kuid

ravi pikendamisega 40 päevaks ta nõus ei ole. Puudutatud isik on seisukohal, et tema puhul

puudus selline ohtlikkus, mis oleks tinginud ravi pikendamiseks loa andmise.

Avaldaja seisukoht määruskaebuse kohta ja menetluse edasine käik

8. Avaldaja 30.10.2023 vastuse kohaselt oli puudutatud isiku tahtest olenematu ravi

pikendamine seaduslik ja põhjendatud.

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks, kuid täpsustada tuleb maakohtu määruse resolutsiooni p-i 3, märkides

kellaajalise täpsusega esialgse õiguskaitse kohaldamise lõpuaja. Maakohtu määrus jääb TsMS

§ 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 sisuliselt muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 ja § 659).

11. Vaatamata asjaolule, et praeguse lahendi tegemise ajaks on puudutatud isiku tahtest

olenematu vältimatu psühhiaatriline ravi lõpetatud (dtl 74), annab ringkonnakohus hinnangu

maakohtu määruste seaduslikkusele. TsMS § 543 lg 3 alusel saab kõrgema astme kohus ka

pärast isiku kinnisesse asutusse paigutamise lõpetamist tuvastada kinnisesse asutusse

2-23-14215

paigutamise määruse seaduslikkuse või ebaseaduslikkuse, olgugi et avaldust ei saa enam uuesti

lahendada (RKTKm 19.02.2014, 3-2-1-155-13, p 19). Seega ei takista puudutatud isiku ravi

lõppemine määruskaebuse lahendamist.

12. Ringkonnakohtu hinnangul asus maakohus vaidlustatud määruse tegemisel põhjendatult

seisukohale, et PsAS § 11 lg 1 p-des 1–3 ja TsMS § 534 lg 5 teises lauses sätestatud tahtest

olenematu vältimatu ravi kohaldamise tähtaja pikendamise eeldused olid täidetud. Maakohus

tuvastas, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, ning põhjendas oma seisukohta, et

haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist ja/või

julgeolekut. Samuti leidis maakohus, et muu psühhiaatrilise abi osutamine ei oleks küllaldane.

Maakohus kuulas puudutatud isiku ära ning maakohtu otsustus tahtest olenematu ravi

pikendamiseks tugines nii kohtu kui ka psühhiaatrite arvamusele, et ravi pikendamine oli

vajalik. Vastuseks määruskaebuses väljatoodule, et puudutatud isik kutsus kiirabi ise (soovides,

et abi osutataks tema isale), mitte puudutatud isikule ei kutsutud kiirabi, märgib

ringkonnakohus, et see asjaolu ei olnud puudutatud isiku ravivajaduse üle otsustamisel määrav.

Maakohus leidis, et puudutatud isik vajas vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile võtmist,

ning see järeldus ei sõltunud sellest, kes kutsus kiirabi.

13. Maakohtu määrusega kohaldati puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut vältimatut

psühhiaatrilist ravi kuni 40 päevaks. Ringkonnakohus märgib, et ravi tuleb lõpetada varem, kui

ravi kohaldamise eeldused ära langevad. Tahtest olenematu ravi kohaldamiseks isiku kinnisesse

asutusse paigutamise üheks eelduseks on see, et isik on oma psüühikahäirest tulenevalt iseenda

või teiste elule, tervisele ja/või julgeolekule ohtlik (PsAS § 11 lg 1 p 2). Kui puudutatud isiku

ravi annab tulemust ja puudutatud isik iseendale ega teistele enam ohtlik ei ole, tuleb avaldajal

otsustada puudutatud isiku kinnisest asutusest vabastamine ja sellest kohtule viivitamatult

teatada (TsMS § 539 lg 3 teine lause).

14. Maakohtu määruses on esialgse õiguskaitse ja tahtest olenematu psühhiaatriline ravi

määratud kuni 15.11.2023 ilma kellaajalise täpsuseta. Ringkonnakohus täpsustab esialgse

õiguskaitse kohaldamise lõpuaega kellaajaliselt selliselt, et esialgse õiguskaitse korras

kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi loetakse lõpetatuks 15.11.2023 kell 12.00 või

mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses

kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega (vt ka RKTKm 3-2-1-155-13, p 46.5).

15. Määruse peale võib TsMS § 543 lg 1 järgi esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on

abinõusid rakendatud, ning TsMS § 536 lg-s 2 nimetatud isikud ja valla- või linnavalitsus,

samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada

määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks

kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust.

16. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda.

Riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu taotluse lahendab ringkonnakohus eraldi

määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)