2-22-2864/42 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

20. november 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-2864

Kohtuasi

X avaldus eeltõendamismenetluse algatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10. veebruari 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised

esindajad vandeadvokaadid Maarja Pild ja Karmen Turk

Puudutatud isik I tulevase menetluse vastaspool

(teadmata), riigi õigusabi korras määratud esindaja

vandeadvokaat Robert Suir

Puudutatud isik II Tele2 Eesti Aktsiaselts (registrikood

10069046), volitatud esindaja APA

Puudutatud isik III C (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

IV

Y

OÜ

(registrikood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

V

Q

OÜ

(registrikood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

VI

F

OÜ

(registrikood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isikute III–VI ühised lepingulised esindajad

vandeadvokaadid Mari Männiko ja Indrek Leppik

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 10. veebruari 2023. a määrus osas, millega maakohus

jättis rahuldamata X avalduse ja alternatiivse avalduse eeltõendamismenetluse

algatamiseks (resolutsiooni p 1) ning taotluse kohustada Tele2 Eesti Aktsiaseltsi

esitama kohtule dokumentaalne tõend või tõendid, millest nähtuks, et C oli üks

taotluse p-s 3 loetletud IP-aadresside kasutajatest (resolutsiooni p 2), samuti hagi

tagamise abinõude tühistamise osas (resolutsiooni p 5) ja menetluskulude jaotuse

osas. Saata asi tühistatud osas samale maakohtule eeltõendamismenetluse

algatamise otsustamiseks.

2-22-2864

2 (13)

2. Harju Maakohtu 10. veebruari 2023. a määrus on jõustunud osas, millega maakohus

jättis rahuldamata C taotluse kohustada avaldajat tasuma tema eeldatavate

menetluskulude katteks tagatis 3025 eurot (resolutsiooni p 3) ning Y OÜ, Q OÜ ja

F OÜ vastuväite kohtu tegevusele seoses nende kaasamisega menetlusse puudutatud

isikutena (resolutsiooni p 4).

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK

1. X (avaldaja) esitas Harju Maakohtule avalduse eeltõendamismenetluse algatamiseks.

Avaldaja palus kohtul kohustada Tele2 Eesti Aktsiaseltsi (puudutatud isik II) avaldama, kas 17.

märtsil 2021 puudutatud isiku II poolt väljastatud arvutivõrgus asuva seadme dünaamilise

internetiaadressi (IP-aadress) 91.129.102.249 kaheksakümne viie (85) erineva kasutaja seas oli

Y OÜ, Q OÜ, F OÜ ja/või C ning kas 24. juunil 2021 puudutatud isiku II poolt väljastatud

arvutivõrgus asuva seadme dünaamilise internetiaadressi (IP-aadress) 91.129.104.177

kolmekümne kaheksa (38) erineva kasutaja seas oli Y OÜ, Q OÜ, F OÜ ja/või C.

Alternatiivselt, kui kohus peab eelnimetatud taotluste ulatust lubamatuks, palus avaldaja

rahuldada taotlused C kohta. Avaldaja palus kohustada puudutatud isikut II esitama kohtule

dokumentaalne tõend või tõendid, millest nähtuks, et C oli üks nimetatud IP-aadresside

kasutajatest. Avaldaja palus eemaldada kohtumäärusest avaldaja isikuandmed.

1.1. Avalduse põhjenduste kohaselt on sotsiaalmeediaplatvormi TikTok ning Delfi Meedia AS

(endine AS Ekspress Meedia) ajalehe Maaleht keskkonda tehtud anonüümsed avaldaja au

teotavad ning privaatsus- ja isikuandmete kaitse õigusi rikkuvad avaldused ning neid avaldusi

anonüümse kasutaja poolt levitatud.

1.1.1. Anonüümne TikToki kasutaja „XXX“ on üles laadinud kaks videot pealkirjadega „X

describes the future“ ja „X at home“, millel mõlemal on avalduse esitamise seisuga ligi 700

vaatamist. Mõlemal videol on kujutatud avaldajat ning ühes videos on kuulda ka avaldaja häält.

17. märtsil 2021 hakkas anonüümne Gmail’i kasutaja „XXX“ (XXX@gmail.com) videote linke

levitama ja edastas need e-kirjaga kasutajale NNN. Sellist inimest nagu XXX avaldajale

teadaolevalt ei eksisteeri. Avaldaja ei ole videote avaldamiseks ega levitamiseks luba andnud.

1.1.2. Delfi Meedia AS väljaande Maaleht veebiportaalis avaldati 24. juunil 2021 kl 00.05

artikkel pealkirjaga „Lugeja arvab: suveürituste piletid on läinud liiga kalliks“, mis puudutas

eelkõige FFF veinimõisas toimunud ürituste hinda. „Mitmele vastajale jäi silma FFF

veinimõisas toimuva etenduse krõbe hind,“ kirjutab Maaleht märgitud artiklis. Artiklile on

kirjutatud anonüümselt kommentaare avaldaja kohta. Nime alt „FFF ei soovita minna“ kirjutati

24. juunil 2021 kl 10.53.46 kommentaar „Moisaomanik on kriminaaluurimise all ja peksab

naist“, mis sisaldas ka linke kahele videole, milles on kujutatud avaldajat ning avaldatud

täiendavalt ebaõigeid väiteid „FFF mõisa omanik X peksab kodus naist“ ja „FFF mõista omanik

X lööb naist kohvikus näkku“. Mõlemal viimati nimetatud videol on Vimeo keskkonnas

avalduse esitamise seisuga enam kui 80 vaatamist. Mõlemas videos on kujutatud avaldajat.

Kommentaarile lisatud videod sisaldavad avaldaja nime, kujutist ja häält. Nime alt „krohv

kukub“ kirjutati Maalehe artikli all 24. juunil 2021 kl 10.41.31 anonüümne kommentaar

avaldaja omandisse kuuluva vara kohta: „Akende ees on kiled, mahajäetud kolemaja“. Avaldaja

on üks kahest FFF veinimõisa omanikust, see avaldus on tehtud avaldaja kohta.

2-22-2864

3 (13)

1.2. Nii TikToki kui ka Maalehe keskkonda tehtud ja levitatud anonüümsed postitused teotavad

avaldaja au ning rikuvad privaatsus- ja isikuandmete kaitse õigusi. Põhiseaduse (PS) §-dest 17

ja

tulenevate

õiguste

kaitse

eesmärgil

on

võimalik

rakendada

erinevaid

õiguskaitsevahendeid. Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 82 annab õiguse nõuda

isikuandmete õiguse rikkumise korral nii varalist kui ka mittevaralist kahju. VÕS §-d 1047 ja

1046 võimaldavad esitada au teotavate faktiväidete või väärtushinnangute avaldamisel

mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Sotsiaalmeediaplatvormi TikTok keskkonda tehtud

anonüümsed avaldused ja nende levitamine rikub avaldaja isikuandmete õigusi, kuivõrd

videotel on avaldatud avaldaja kujutis ja hääl ilma avaldaja nõusolekuta ning mis tahes

isikuandmete töötlemise aluseta. Maalehe veebiportaalis avaldatud kommentaarid on

õigusvastased, kuna nende sisu on solvav, inimväärikust alandav, laimav ning rikub avaldaja

au ja head nime. Avaldatud väited ei vasta tõele ega ole põhjendatud. Kommentaarid on

suunatud avaldaja solvamisele ja laimamisele. Lisaks rikuvad need väited ka avaldaja

isikuandmete õigusi, kuivõrd kommentaatorid levitavad väiteid ja avaldaja kujutist ilma

avaldaja nõusolekuta ning isikuandmete töötlemise aluseta. Isikuandmete õiguse rikkumiseks

on ka avaldaja isikuandmete asetamine ebaõigete väidete konteksti. Seega on avaldajal alus

esitada hagi ning nõuda õigusvastase tegevuse lõpetamist ja mittevaralise kahju hüvitamist.

1.3. Anonüümsed postitused on tehtud puudutatud isiku II väljastatud IP-aadressi kasutava

isiku poolt. Eeltõendamismenetluse raames (tsiviilasjas nr 2-21-6403 (TikToki avaldused) ja

tsiviilasjas nr 2-21-10513 (Maalehe avaldused)) teatas puudutatud isik II, et tema süsteemis on

kasutusel dünaamilised IP-aadressid, st üks IP-aadress oli kindlal ajavahemikul väljastatud

mitmele erinevale kasutajale. Seetõttu avaldas puudutatud isik II vaid kasutajate koguarvu,

vastavalt 85 ja 38. Praeguse eeltõendamismenetluse kaudu soovib avaldaja välja selgitada, kas

puudutatud isik III oli taotluses märgitud IP-aadresside üks kasutajatest või omanikest, kelle

vastu esitada hagi õigusvastase tegevuse lõpetamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks.

1.4. Politsei- ja Piirivalveamet märkis oma 25. juuni 2021. a määruses kriminaalasjas nr

XXXXXXXXXXXXX, et laimavaid videoid võib anonüümselt levitada just puudutatud isik

III, kuna puudutatud isiku III valduses on sama sisuga videofailid nagu anonüümne kasutaja

„XXX“ on avaldaja kohta sotsiaalmeediaplatvormil TikTok avaldanud. Samuti on puudutatud

isik III möödunud aasta jooksul esitanud avaldaja vastu erinevaid kaebusi, mistõttu esineb

põhjendatud kahtlus, et ta võib olla kirjeldatud toimingute taga. Arvestades, et IP-aadressi

kasutamiseks ei pruugi teleteenuse lepingut olla sõlminud konkreetset arvutit enda elu- või

töökohas kasutav isik, leiab avaldaja, et võimalik ja mõistlik on küsida, kas teadaolevate IP-

aadresside kasutajate seas on ka puudutatud isiku III ettevõtteid, milles ta on juhatuse liige.

Sellisteks juriidilisteks isikuteks on puudutatud isikud IV, V ja VI.

1.5. Eeltõendamismenetluse algatamine on põhjendatud, kuna vastasel juhul ei ole avaldajal

võimalik oma õigusi kaitsta. Õigusvastaselt avaldatud postitused TikToki ja Maalehe

keskkonda on tehtud anonüümselt ja avaldajal ei ole teisiti võimalik teada saada videote

postitaja isikut. TikToki keskkonnas esinenud kasutajat nimega XXX ei eksisteeri. Ka levitatud

on videosid anonüümselt. Avaldajal endal ei ole võimalik vastavaid tõendeid koguda, kuna

TikToki ja Delfi Meedia AS keskkond ei väljasta isikutele sellist informatsiooni.

Eeltõendamismenetluse algatamine on vajalik ja põhjendatud, kuna tõendid võivad vastasel

juhul kaduma minna.

1.6. Avaldaja taotleb kohtumäärusest isikuandmete eemaldamist, kuna asi seondub isikuõiguste

rikkumisega ja kahjustab oluliselt avaldaja eraelu puutumatust.

2. Puudutatud isikule I määratud esindaja oli seisukohal, et avaldus on alusetu, põhjendamatu

ja oluliste puudustega. Avaldaja ei ole veenvalt põhjendanud, et tal võib olla potentsiaalse

2-22-2864

4 (13)

vastaspoole vastu nõue. Avaldaja ei ole taotluses välja toonud, milles seisneb tema kahju ning

kuidas ja millal see on talle tekitatud, samuti põhjuslikku seost iga konkreetse postituse ja kahju

vahel. Avaldaja peaks oma avalduse põhjendusi oluliselt täiendama, sh esitama kohtule

kavandatava hagiavalduse projekti koos kõigi tõenditega. Kohtu ette ei ole toodud jälgitavaid

ja korrektselt tõendatud asjaolusid, mille alusel saaks kohus hinnata avaldaja haginõuded

õiguslikult perspektiivikaks.

Eeltõendamismenetluse mõte on mh koguda tõendeid tulevase põhimenetluse eeldatava

vastaspoole välja selgitamiseks. Seega võib eeltõendamismenetluse algatamiseks olla

legitiimne huvi, kui avaldaja ei tea, kes on eeldatav vastaspool. Avaldaja avaldusest järeldub,

et ta teab, kes on eeldatav vastaspool, sest ta peab rikkuvate andmete avaldajaks puudutatud

isikut III. Avaldus on suunatud konkreetselt puudutatud isiku III kohta andmete kogumisele.

Avaldusest järeldub, et avaldaja ja puudutatud isiku III vahel on juba mitu aastat kestev konflikt.

Seega puudub põhjus, miks avaldaja ei võiks taotleda soovitud andmete kogumist

hagimenetluse raames. See, kas ja milliseid andmeid on avaldanud konkreetne kostja, on VÕS

§ 1047 teemalise hagimenetluse vaidluse element. Lisaks pole avaldaja välja toonud, miks on

vaja puudutatud isikult II eraldi dokumentaalset tõendit, sh miks puudutatud isiku II kirjalik

vastus praeguses tsiviilasjas ei oleks ilma täiendava dokumentaalse tõendita usaldusväärne.

3. Puudutatud isik II asus 15. märtsi 2022. a ja 21. juuni 2022. a esialgse õiguskaitse

kohtumäärustele esitatud määruskaebustes avalduse suhtes seisukohale, et kuna tegemist on

dünaamiliste IP-aadressidega, mis tähendab, et üks konkreetne IP-aadress oli teatud

ajavahemikul väljastatud mitmele erinevale kasutajale, siis ei ole IP-aadresside lõppkasutaja

lõplikult tuvastatav. 17. märtsil 2021 puudutatud isiku II väljastatud IP-aadress 91.129.102.249

oli sel kuupäeval väljastatud 117 erinevale kasutajale, mis tähendab, et tõenäosus, et kõnealused

avaldused interneti keskkonnas tegi kahtlustatav isik, on 0,85%. 24. juunil 2021 puudutatud

isiku II väljastatud IP-aadress 91.129.104.177 oli sellel kuupäeval väljastatud 67 unikaalsele

kasutajale, mis tähendab, et tõenäosus, et kõnealused avaldused tegi kahtlustatav isik, on

1,49%.

4. Puudutatud isikud III–VI olid seisukohal, et eeltõendamismenetluse algatamine ei ole

lubatav ega vajalik ning täidetud ei ole tõendite kaotsimineku eeldus. Puudutatud isikud III–VI

ei ole avaldaja viidatud avaldusi teinud. Puudutatud isik II on varasemates avaldaja algatatud

eeltõendamismenetlustes nr 2-21-6403 ja nr 2-21-10513 selgitanud, et IP-aadresside

lõppkasutajat ei ole võimalik tuvastada, ja eeltõendamismenetlused lõpetati. Isegi kui selguks,

et IP-aadresside kasutajad on mh puudutatud isikud III–VI, siis see ei võimalda teha kindlaks,

kes avaldaja kohta videoid ja/või väiteid avaldas. Järelikult ei ole eeltõendamismenetlusega

võimalik jõuda asjaoludeni, mis tõendaksid avaldaja kohta anonüümseid avaldusi teinud isikut.

Avaldajal on konkreetne kahtlus, et puudutatud isik III või temaga seotud äriühingud on tema

kohta anonüümseid avaldusi teinud, mistõttu puudub vajadus eeltõendamismenetluse raames

tõendeid koguda. Kui avaldaja hinnangul on puudutatud isik III tema kohta anonüümseid

väiteid avaldanud, saaks sellekohaseid tõendeid koguda ka tavapärase kohtumenetluse raames.

5. Harju Maakohus keeldus 11. märtsi 2022. a määrusega eeltõendamismenetluse algatamisest.

6. Maakohus kohaldas 15. märtsi 2022. a määrusega avaldaja taotlusel esialgset õiguskaitset ja

kohustas puudutatud isikut II säilitama 17. märtsil 2021 puudutatud isiku II poolt väljastatud

arvutivõrgus asuva seadme dünaamilise internetiaadressi (IP-aadress) 91.129.102.249

kaheksakümne viie (85) erineva kasutaja andmeid kuni eeltõendamismenetluse lõpetamiseni

praeguses tsiviilasjas.

7. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 13. mai 2022. a määrusega maakohtu 11. märtsi 2022. a

määruse ja saatis tsiviilasja maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

2-22-2864

5 (13)

8. Maakohus kohaldas 21. juuni 2022. a määrusega avaldaja taotlusel esialgset õiguskaitset ja

kohustas puudutatud isikut II säilitama 24. juunil 2021 puudutatud isiku II poolt väljastatud

arvutivõrgus asuva seadme dünaamilise internetiaadressi (IP-aadress) 91.129.104.177

kolmekümne kaheksa (38) erineva kasutaja andmeid kuni eeltõendamismenetluse lõpetamiseni

praeguses tsiviilasjas.

Maakohtu määrus ja põhjendused

9. Harju Maakohus jättis 10. veebruari 2023. a määrusega avaldaja avalduse ja alternatiivse

avalduse eeltõendamismenetluse algatamiseks rahuldamata. Maakohus jättis rahuldamata

avaldaja taotluse kohustada puudutatud isikut II esitama kohtule dokumentaalne tõend või

tõendid, millest nähtuks, et puudutatud isik III oli üks taotluses märgitud IP-aadresside

kasutajatest. Maakohus määras kohtumääruse jõustumisel tühistada 15. märtsi 2022. a ja 21.

juuni 2022. a määrustega kohaldatud hagi tagamise abinõud. Maakohus määras avaldada

kohtumäärus arvutivõrgus selliselt, et asendatakse avaldaja, puudutatud isikute III–VI nimed

tähemärkidega ning ei avalikustata nende isikukoode, sünniaegu, registrikoode ega aadresse.

Maakohus jättis eeltõendamismenetluse kulud avaldaja kanda ja otsustas määrata need kindlaks

pärast lahendi jõustumist.

9.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt võib kohus TsMS § 244 lg 1 alusel poole taotlusel

kohtumenetluse ajal või mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist määrusega korraldada

eeltõendamismenetluse, kui vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad

kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. TsMS § 246 lg 1 p 4 kohaselt tuleb

eeltõendamismenetluse

algatamise

taotluses

märkida

asjaolud,

mis

põhistavad

eeltõendamismenetluse lubatavust. Maakohus oli seisukohal, et praegusel juhul on TsMS § 244

lg-s 1 ja § 246 lg 1 p-s 4 toodud eeltõendamismenetluse algatamise eeldused täitmata.

9.2. Avaldaja on esile toonud, et tema kohta on anonüümseid avaldusi teinud puudutatud isik

III või temaga seotud äriühingud puudutatud isikud IV–VI. Järelikult on avaldajale tulevase

kostja või kostjate – puudutatud isikud III–VI – andmed teada, mistõttu puudub vajadus

eeltõendamismenetluse raames andmeid koguda. Avaldaja saab koguda asja lahendamiseks

vajalikke tõendeid tavapärase kohtumenetluse raames. Puudutatud isikud ei ole andnud

nõusolekut eeltõendamismenetluse korraldamiseks.

9.3. Avaldaja ei ole avalduses esile toonud, millised tõendid võivad kaduma minna või milliste

tõendite kasutamine võib osutuda raskendatuks. Avaldaja on ise avalduses esitanud

sotsiaalmeediaplatvormi TikTok ning Delfi Meedia AS ajalehe Maaleht keskkonda tehtud

postitused, mis ei saa enam kaduma minna ning mille kasutamine hagimenetluses ei saa olla

raskendatud.

9.4. Avaldaja ei ole veenvalt põhjendanud, et tal võib olla puudutatud isikute III–VI vastu nõue

VÕS § 1043 jj, sh VÕS § 1046 või § 1047 järgi. Avalduses ei ole välja toodud, millised on need

avaldaja au teotavad faktiväited või ebakohased väärtushinnangud, mille ümberlükkamist ta

tulevases hagis taotleks, millises suuruses on talle mittevaralist kahju tekitatud ega ka

põhjuslikku seost iga konkreetse postituse ja avaldajale tekkinud kahju vahel. Seega ei saa

kohus järeldada, et tulevikus esitatav hagi oleks perspektiivikas. Seetõttu ei ole

eeltõendamismenetlus tõendite kogumiseks tulevase hagi tõendamiseks põhjendatud.

9.5. Puudutatud isik II on selgitanud, et kuna dünaamiline IP-aadress oli kindlal ajavahemikul

väljastatud mitmele erinevale kasutajale, siis ei ole IP-aadresside lõppkasutaja 100% tuvastatav.

Samuti on ta selgitanud, et tema poolt 17. märtsil 2021 väljastatud IP-aadress 91.129.102.249

oli sel kuupäeval väljastatud 117 erinevale kasutajale ja 24. juunil 2021 väljastatud IP-aadress

91.129.104.177 oli sel kuupäeval väljastatud 67 unikaalsele kasutajale, mistõttu kahtlustatava

2-22-2864

6 (13)

isiku tuvastamise tõenäosus on vastavalt 0,85% ja 1,49%. Ka avaldaja varem algatatud

eeltõendamismenetlused tsiviilasjades nr 2-21-6403 ja nr 2-21-10513 on lõpetatud, kuna IP-

aadresside lõppkasutajat ei ole võimalik tuvastada. Ka juhul, kui selguks, et IP-aadresside

kasutajad on puudutatud isikud III–VI, ei võimaldaks see teha kindlaks, kes avaldaja kohta

videoid ja/või väiteid avaldas. Järelikult on avaldus perspektiivitu, kuna selle alusel pole

võimalik teha kindlaks avaldaja kohta anonüümseid avaldusi teinud isikut.

9.6. Maakohus leidis, et avaldaja TsMS § 462 lg-te 2 ja 3 alusel esitatud taotlus on põhjendatud,

kuna kohtumäärus sisaldab isikuandmeid.

9.7. TsMS § 170 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud avaldaja kanda. Kohus märkis, et

määrab menetluskulud TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2 järgi kindlaks pärast lahendi jõustumist.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

10. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu 10. veebruari 2023. a määruse

tühistada osas, millega kohus: 1) jättis avaldaja avalduse ja alternatiivse avalduse

eeltõendamismenetluse algatamiseks rahuldamata; 2) jättis rahuldamata avalduse kohustada

puudutatud isikut II esitama kohtule dokumentaalne tõend või tõendid, millest nähtuks, et

puudutatud isik III oli üks taotluses märgitud IP-aadresside kasutajatest; 3) otsustas

kohtumääruse jõustumisel tühistada hagi tagamise abinõud; 4) jättis eeltõendamismenetluse

kulud avaldaja kanda. Avaldaja palus teha tühistatud osas uus lahend, millega rahuldada

avaldus ja algatada eeltõendamismenetlus.

10.1. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus ekslikult järeldanud, et TsMS §-de

244 ja 246 eeldused on täitmata.

10.2. Maakohtu järeldus, et eeltõendamismenetluse eeldused ei ole täidetud, sest avaldajale on

tulevane kostja teada, on ebaõige ning vastuolus ringkonnakohtu 13. mai 2022. a määruse ja

asjas esitatud tõenditega. Praegusel juhul ei võimalda anonüümse avaldaja nimi või muud

postituses sisalduvad andmed kindlaks teha, kes on anonüümsed avaldused avaldanud. Sellist

inimest nagu „XXX“ avaldajale teadaolevalt ei eksisteeri. Avaldaja ei ole menetluses kordagi

väitnud, et tal on tõendid, nagu oleks puudutatud isik III, IV, V või VI tema kohta anonüümseid

avaldusi teinud. Avaldajal on põhjendatud kahtlus, et anonüümsete postituste taga võivad olla

puudutatud isikud III–VI. Avaldaja ongi pöördunud eeltõendamismenetluse raames kohtusse

selleks, et koguda tõend, kes on anonüümsete avalduste ja kommentaaride taga.

10.3. Maakohtu järeldus, et eeltõendamismenetluse eeldused ei ole täidetud, sest avaldaja ei ole

põhjendanud, millised tõendid kaduma lähevad või milliste tõendite kogumine on raskendatud,

on ebaõige. Praegusel juhul ei palu avaldaja kohtul koguda TikToki ja Delfi Meedia AS

keskkonda tehtud postitusi. Avaldaja on esitanud taotluse selleks, et välja selgitada, kes on

anonüümsete kommentaaride taga. Selleks on avaldaja palunud kohustada puudutatud isikut II

väljastama info, kas kommentaari kirjutamise hetkel oli IP-aadressi 91.129.102.249 ja/või

91.129.104.177 taga puudutatud isik III–VI. Seda infot avaldajal ei ole. Puudutatud isik II ei

väljasta seda informatsiooni ilma kohtumääruseta. Internetiseansiga seotud sideandmeid

säilitatakse üks aasta alates side toimumise ajast ning seejärel kustutatakse.

10.4. Maakohtu järeldus, et avaldaja ei ole põhjendanud põhiõiguste rikkumist, on ebaõige.

Avaldaja on hoolikalt selgitanud oma õiguste rikkumisega seonduvaid asjaolusid. Nõuded

seonduvad nii isikuandmete avaldamise nõuete rikkumiste kui ka au teotavate väidete ja

põhjendamatute faktiväidetega. See, millistest au teotava iseloomuga väidetest on jutt, nähtub

avaldaja 23. veebruari 2022. a avalduse p-dest 2.3 ja 2.6. Avaldatu sisaldab au teotavaid,

ebaõigeid faktiväiteid avaldaja väidetava vägivaldsuse kohta naise suhtes ning lisaks

2-22-2864

7 (13)

töödeldakse õigusvastaselt hageja isikuandmeid (nimi, hääl, kujutis). Hingeliste kannatuste eest

saab avaldaja nõuda põhimenetluses mittevaralise kahju hüvitist kohtu äranägemisel, mitte

kindla suurusena, nagu viitab ebaõigesti maakohus. Eeltõendamismenetluse tulemusena saab

avaldaja piisavalt tõendeid, et au teotamise hagi kohtusse esitada. See, kas isikut (tulevast

kostjat) saab lugeda au teotava avalduse ja isikuandmete õigusvastase töötlemise eest

vastutavaks või mitte, on juba tulevase menetluse küsimus.

10.5. Seoses maakohtu viitega, et kuna tegemist on dünaamiliste IP-aadressidega, ei ole nende

lõppkasutaja 100% tuvastatav, märkis avaldaja, et eeltõendamismenetluse nõue on suunatud

üksnes sellele, kas vaidlusaluse sisu avaldamise hetkel oli IP-aadresside kasutajate seas

puudutatud isik III, IV, V või VI. Lisaks, kui praeguse eeltõendamismenetluse raames

tuvastatakse, et anonüümsed avaldused, mis tehti kahelt iseseisvalt IP-aadressilt, on tehtud ühe

ja sama isiku (s.o puudutatud isiku III, IV, V või VI) poolt, ei ole enam eluliselt usutav, et need

avaldused oleks teinud keegi kolmas isik. See, kas ja kuidas avaldaja põhimenetluses tõendab,

et puudutatud isikuga III seotud ettevõtete käsutuses olevalt IP-aadressilt tehtud postitus on

seostatav puudutatud isikuga III, on põhimenetluse küsimus.

10.6. Maakohus on teinud ebaõige otsustuse ka eeltõendamismenetluse kulude osas. TsMS §

170 reguleerib eeltõendamismenetluse kohtukulude hüvitamist, kuid ei näe ette puudutatud

isikute menetluskulude hüvitamist. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv,

kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. TsMS §-s 143 (asja läbivaatamise kulud) ei ole nimetatud

lepingulise esindaja kulu. Ka õiguskirjanduses on leitud, et kohtuväliste, s.o ka esindajakulude

hüvitamist TsMS § 170 ei reguleeri, mistõttu tuleb § 248 erisusi arvestades asuda seisukohale,

et üldjuhul jäävad eeltõendamismenetluse kohtuvälised kulud poolte endi kanda.

11. Puudutatud isik II palus jätta määruskaebus rahuldamata ja selle menetlemisega seotud

menetluskulud avaldaja kanda.

11.1. Avaldaja taotletud andmete säilitamine ja väljastamine on vastuolus elektroonilise side

seadusega. Puudutatud isik II on seisukohal, et 15. märtsi 2022. a ja 21. juuni 2022. a

kohtumäärustega talle seatud kohustused säilitada tema väljastatud IP-aadresside erinevate

kasutajate andmeid kuni eeltõendamismenetluse lõpetamiseni on vastuolus elektroonilise side

seadusega ja andmekaitse üldmäärusega.

11.2. Soovitud andmete väljastamine ja nende kasutamine praeguses menetluses on vastuolus

ultima ratio põhimõttega. Sideandmete tõendina kasutamine on lubatud üksnes juhul, kui see

on eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalik. Praegusel juhul ei ole konkreetse postituse tegija

100% tuvastatav.

11.3. Avaldaja nõue kohustada puudutatud isikut II esitama kohtule dokumentaalne tõend

(tõendid), millest nähtuks, et puudutatud isik III oli üks avalduses nimetatud IP-aadresside

kasutajatest, ei ole tehniliselt täidetav. Puudutatud isik II ei oma teavet IP-aadressi tegeliku

kasutaja kohta. Vastavalt ESS § 1111 lg 3 p-le 3 on sideettevõtja kohustatud säilitama kliendi

nime ja aadressi, kelle nimele IP aadress, kasutajatunnus või number olid side toimumise ajal

eraldatud. IP aadresse eraldab puudutatud isik II klientidele, kellega ta on sõlminud lepingu.

Puudutatud isik II omab teavet vaid oma klientide kohta. Selle kohta, kas ja kellele on klient

andnud või võimaldanud sideteenust kasutada ja milline konkreetne füüsiline isik päringu

objektiks olevate internetisessioonide ajal IP-aadressidega seotud seadet kasutas, puudutatud

isikul II teavet ei ole. Nende asjaolude tuvastamine on ka tehniliselt võimatu. Isegi kui

puudutatud isikul II oleks võimalik IP-aadressi tegelik kasutaja tuvastada, siis 17. märtsi 2021.

a ja 24. juuni 2021. a sidesessioonide andmete säilitusaeg on juba pea kaks aastat möödunud

ning need andmed ei olnud ka 15. märtsi 2022. ja 21. juuni 2022. a kohtumääruste objektiks.

2-22-2864

8 (13)

12. Puudutatud isikud III–VI palusid jätta määruskaebus rahuldamata ja selle menetlemisega

seotud menetluskulud avaldaja kanda.

12.1. Maakohus on õigesti leidnud, et TsMS § 244 lg-s 1 ja § 246 lg 1 p-s 4 toodud eeldused

eeltõendamismenetluse algatamiseks on täitmata. Maakohus on õigesti leidnud, et avaldajal on

juba konkreetne ettekujutus kostjast (kostjatest), kelle vastu ta tahab hagi esitada. Seega ei ole

vaja koguda tõendeid eraldi eeltõendamismenetluse raames. Avaldaja põhjendatud kahtlust

saab kinnitada hagimenetluses tõendite kogumisega. Avaldusest on ilmne, et avaldajat ei huvita

kommentaaride avaldaja isik, kui selleks ei ole puudutatud isik III või mõni temaga seotud

äriühing. Seega on avaldaja tegelik tahe suunatud konkreetse isiku ja temaga seotud äriühingute

kohta teabe otsimisele. Maakohus ei ole eksinud ringkonnakohtu 13. mai 2022. a juhiste vastu,

kuna ringkonnakohus ei ole andnud konkreetset hinnangut praeguse asja asjaolusid ja eripära

arvestades.

12.2. Maakohus on õigesti leidnud, et dünaamilise IP-aadressi kasutamise tõttu ei ole võimalik

kindlaks teha, kes on avaldaja kohta veebikeskkonnas andmeid avaldanud. Harju Maakohus on

tsiviilasjades nr 2-21-6403 ja 2-21-10513 juba eeltõendamismenetluse lõpetanud, kuna IP-

aadresside lõppkasutaja isikut ei ole võimalik kindlaks teha. Isegi kui selguks, et IP-aadressi(de)

üks kasutajatest on puudutatud isik III või temaga seotud äriühing, ei võimalda see teha

kindlaks, kes avaldaja kohta videoid ja/või väiteid avaldas. Puudutatud isik II on selgitanud, et

mõlemal IP-aadressil on kümneid kasutajaid ja sadu internetisessioone ning lõppkasutaja pole

tuvastatav. Kuna eeltõendamismenetluses ei ole võimalik tuvastada ja tõendada avaldaja kohta

anonüümseid avaldusi teinud isikut, on kohus õigesti jätnud avalduse rahuldamata.

12.3. Maakohus on õigesti märkinud, et avaldaja ei ole esile toonud, millised tõendid võivad

kaduma minna või milliste tõendite kasutamine võib osutuda raskendatuks. Avaldaja ei ole

eeltõendamismenetluse algatamise vajadust ja lubatavust põhistanud.

12.4. Maakohus on õigesti järeldanud, et avaldaja ei ole välja toonud, millised väited tema au

teotavad ja mille ümberlükkamist ta kavatseb nõuda. Avaldaja ei ole põhistanud, et väited

oleksid õigusvastased või tema au teotavad. Väited „FFF ei soovita minna“ ja „krohv kukub“

ei ole avaldaja kui füüsilise isiku au teotavad ega sisalda tema kohta isikuandmeid.

13. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu 10. veebruari 2023. a määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p

2 ja § 659 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata avaldaja avalduse ja

alternatiivse avalduse eeltõendamismenetluse algatamiseks (resolutsiooni p 1) ning taotluse

kohustada puudutatud isikut II esitama kohtule dokumentaalne tõend või tõendid, millest

nähtuks, et puudutatud isik III oli üks taotluse p-s 3 loetletud IP-aadresside kasutajatest

(resolutsiooni p 2), samuti hagi tagamise abinõude tühistamise osas (resolutsiooni p 5) ja

menetluskulude jaotuse osas. Tühistatud osas tuleb saata asi maakohtule tagasi

eeltõendamismenetluse algatamise uueks otsustamiseks.

15. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus

määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on

edasi kaevatud. Avaldaja vaidlustas määruskaebusega maakohtu määruse osas, mis puudutab

eeltõendamismenetluse algatamata jätmist ja puudutatud isiku II kohustamata jätmist avaldama

teavet dünaamiliste IP-aadresside kasutajate kohta ja esitama kohtule dokumentaalseid tõendeid

2-22-2864

9 (13)

(resolutsiooni p-d 1 ja 2), samuti hagi tagamise abinõude tühistamise (resolutsiooni p 5) ja

menetluskulude jaotuse osas.

16. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud ning see on jõustunud osas, millega maakohus jättis

rahuldamata puudutatud isiku III taotluse kohustada avaldajat tasuma tema eeldatavate

menetluskulude katteks tagatis 3025 eurot (resolutsiooni p 3) ning puudutatud isikute IV–VI

vastuväite kohtu tegevusele seoses nende kaasamisega menetlusse puudutatud isikutena

(resolutsiooni p 4). Vaidlustamata osades ei näe seadus ette ka kaebeõigust (TsMS § 196 lg 4

esimene lause, § 475 lg 2 ja § 198 lg 3), kuid võimalikele maakohtu rikkumistele oleks olnud

võimalik tugineda määruskaebuses (TsMS § 660 lg 2 koosmõjus §-ga 659). Praegusel juhul ei

ole puudutatud isikud III–VI määruskaebemenetluses tuginenud sellele, et maakohus oleks

rikkunud menetlusõiguse norme, jättes puudutatud isiku III taotluse tema eeldatavate

menetluskulude katteks tagatise määramiseks rahuldamata ja kaasates puudutatud isikud IV–

VI menetlusse.

17. Avaldusest nähtuvalt taotleb avaldaja eeltõendamismenetluse korraldamist selleks, et saada

puudutatud isikult II, kes on sideettevõtja, teavet ja/või dokumendi selle kohta, kas kahe

dünaamilise IP-aadressi, millelt avaldati avaldaja kohta 17. märtsil 2021 ja 24. juunil 2021

anonüümselt avaldaja au teotavaid ja tema isikuandmeid sisaldavaid postitusi, kasutajate seas

oli puudutatud isik III või temaga seotud puudutatud isikud IV, V või VI. Avaldaja väitel vajab

ta seda teavet, et välja selgitada, kas tal on alust esitada puudutatud isiku III vastu hagi

õigusvastase tegevuse lõpetamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Avaldaja tugineb mh

sellele, et tal endal ei ole võimalik vastavaid tõendeid koguda, kuna TikTok ja Delfi Meedia

AS sellist informatsiooni ei väljasta, ning ilma eeltõendamismenetluse algatamiseta võivad

tõendid kaduma minna.

18. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 244 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus poolte

taotlusel kohtumenetluse ajal või mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist määrusega

korraldada eeltõendamismenetluse, kui vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et

tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. TsMS § 246 lg 1 p 4 järgi

tuleb eeltõendamismenetluse algatamise taotluses märkida mh asjaolud, mis põhistavad

eeltõendamismenetluse lubatavust. Riigikohus on selgitanud, et eeltõendamismenetluse

algatamiseks tõendite kogumise, sh teise isiku valduses olevate andmete alusel dokumendi

koostamiseks ja kohtule esitamiseks kohustamise eesmärgil peavad olema täidetud tõendite

kogumise eeldused. Samuti peab taotleja põhjendama, et ta ei saa tõendit või talle vajalikke

andmeid ise mõistlikult muul viisil hankida. Lisaks kostja või puudutatud isikute märkimisele

tuleb kohtusse pöördujal tuua kohtu ette asjaolud, mille alusel saab kohus hinnata hagi või

avalduse õiguslikku perspektiivikust (Riigikohtu 9. mai 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-

5736, p 14).

19. Eeltõendamismenetluses kohaldatakse tõendite esitamise ja kogumise kohta sätestatut

(TsMS § 244 lg 5). Selle käigus saab kohustada isikut esitama kohtule tõendi (TsMS § 279 lg

1 koosmõjus § 244 lg-ga 5) või koostama tema valduses olevate andmete alusel dokumendi ja

esitama selle kohtule (TsMS § 279 lg 2 koosmõjus § 244 lg-ga 5). Muu hulgas on

eeltõendamismenetluses võimalik nõuda sideettevõtjalt välja andmeid, mis puudutavad tema

kliente või klientide kohta teenuse osutamise käigus teatavaks saanud teavet. Selliste andmete

väljanõudmise ja edastamise õiguslik alus on TsMS § 244 lg 1 koostoimes infoühiskonna

teenuse seaduse (InfoTS) § 11 lg-ga 5 ja elektroonilise side seaduse (ESS) §-ga 1141.

Isikuandmete väljanõudmise ja edastamise tingimused tulenevad TsMS § 244 lg-st 1, samuti

PS §-st 26 (ja PS §-st 45) koostoimes PS §-ga 11 nagu ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.

aprilli 2016. a määruse (EL) nr 2016/679 (IKÜM) art-st 5. Võimaliku kostja eraellu sekkumise

proportsionaalsust aitavad sellisel juhul tagada võimaliku tulevase nõude õigusliku perspektiivi

2-22-2864

10 (13)

hindamine, nõude esitamiseks vajaliku vähima andmekoguse väljanõudmine ja edastamine,

samuti lubatavate vastuväidete esitamise korral kohustus hinnata, kas kaalukam on taotleja

õigus või sellele vastanduvad andmesubjekti põhiõigused. Proportsionaalsuse tagamise

eesmärki teenivad ka menetlusreeglid teavitamise, ärakuulamise ja edasikaebamise kohta

(Riigikohtu 9. mai 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-5736, p 24).

20. ESS § 1111 lg 3 p 3 kohaselt on sideettevõtja kohustatud säilitama mh teavet kliendi nime

ja aadressi kohta, kelle nimele IP-aadress oli side toimumise ajal eraldatud. Seega on

eeltõendamismenetluse algatamine selleks, et nõuda sideettevõtjalt välja teave kasutaja

(kliendi) kohta, kes kindlal ajal konkreetset IP-aadressi kasutas (s.o kellele see IP-aadress oli

eraldatud), põhimõtteliselt võimalik. Selle eesmärk võib olla saada teavet, mis on vajalik isiku

õigusi väidetavalt rikkuva internetipostituse autori kindlakstegemiseks ja seega tema vastu hagi

esitamiseks. Samuti on eeltõendamismenetluse korraldamine võimalik selleks, et takistada

tõendite kaotsiminekut. Praeguses asjas soovib avaldaja saavutada mõlemat eesmärki, s.o

selgitada välja, kas dünaamiliste IP-aadresside kasutajate seas võis olla puudutatud isik III (sh

temaga seotud ettevõtete kaudu), ja takistada sellekohaste tõendite kaotsiminekut.

21. Maakohus leidis, et TsMS § 244 lg-s 1 ja § 246 lg 1 p-s 4 toodud eeltõendamismenetluse

algatamise eeldused on täitmata. Ringkonnakohus maakohtu sellekohaste põhjendustega ei

nõustu.

21.1. Põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, et kuna avaldaja väitel on tema kohta

anonüümseid avaldusi teinud puudutatud isik III või temaga seotud puudutatud isikud IV–VI,

kelle andmed on avaldajale teada, saab avaldaja koguda asja lahendamiseks vajalikke tõendeid

tavapärase kohtumenetluse raames.

21.1.1. Riigikohus on selgitanud, et enne kohtumenetlust saab taotleda eeltõendamismenetluses

selliste tõendite kogumist ja andmete kohta dokumendi koostamist, mis on hagi või avalduse

esitamiseks esmaselt vajalikud. Kohtul tuleb eeltõendamismenetlust algatades ja selle käigus

tõendite kogumise taotlust lahendades hinnata, kas vajalik ja lubatav on taotletud tõendite

kogumine eeltõendamismenetluses või saab neid koguda tavapärases kohtumenetluses (vt 9.

mai 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-5736, p-d 15 ja 16). Seega on maakohus iseenesest

põhjendatult hinnanud, kas praegusel juhul oli vajalik koguda andmeid või tõendeid

eeltõendamismenetluse raames.

21.1.2. Riigikohus on samuti leidnud, et mõjuv põhjus TsMS § 244 lg 1 esimese lause ning §

236 lg 2, § 278 ja § 279 lg 2 tähenduses isiku õigusi väidetavalt kahjustava internetipostituse

autori kindlakstegemiseks vajalike dokumentide või teabe saamiseks võib esineda, kui

kasutajanimi või muud postituses sisalduvad andmed ei võimalda postituse tegija ees- ja

perekonnanime kindlaks teha. Samuti tuleb mõjuvat põhjust eeldada siis, kui tegemist on küll

pealtnäha isikunimega, kuid see ei ole seostatav ühegi tegeliku isikuga ehk tegemist on nt

varjunime või nn libakontoga (9. mai 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-5736, p 22).

21.1.3. Praegusel juhul on avaldaja põhistanud, et tema õigusi väidetavalt rikkuvate postituste

avaldaja nimi ja muud postitustes sisalduvad andmed ei võimalda kindlaks teha nende avaldaja

isikut. Sellist inimest nagu „XXX“ avaldajale teadaolevalt ei eksisteeri. Avaldaja väitel ei ole

tal kindlaid andmeid selle kohta, et tema kohta oleks anonüümseid avaldusi teinud just

puudutatud isik III või puudutatud isikud IV, V või VI, vaid tal on üksnes kahtlus, et

anonüümsete postituste taga võivad olla puudutatud isikud III–VI. Avaldaja eesmärk ongi saada

teada ja koguda tõend selle kohta, kes on anonüümsete postituste ja kommentaaride taga. Selles

olukorras on eeltõendamismenetluse korraldamine anonüümsed postitused teinud isiku

väljaselgitamiseks kolleegiumi hinnangul võimalik ja vastab eeltõendamismenetluse

korraldamise eesmärkidele. Eelnevat ei välista see, et avaldajal on kahtlus, kes postituste taga

2-22-2864

11 (13)

olev isik võib olla, ega ka see, et avaldaja ei soovi eeltõendamismenetluse raames saada teavet

kõigi dünaamilise IP-aadressi kasutajate kohta, vaid üksnes selle kohta, kas nende isikute seas

olid puudutatud isikud III–VI. Oma au teotamise või isikuandmete õiguse rikkumise korral

kohtusse pöördumine on avaldaja õigus, mitte kohustus. Seega on avaldajal õigus ka otsustada,

et ta soovib kohtusse pöördumiseks vajalikku teavet ja tõendeid saada üksnes piiratud

tingimustel, sh konkreetsete isikute kohta.

22. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et avaldaja pole esile toonud, millised tõendid võivad

kaduma minna või milliste tõendite kasutamine võib osutuda raskendatuks. Maakohtu viited

sotsiaalmeediaplatvormil TikTok ja Delfi Meedia AS ajalehe Maaleht keskkonnas tehtud

postitustele on selles kontekstis asjakohatud, kuna avaldaja ei palu koguda tõendeid nende

postituste kohta. Avalduse kohaselt soovib avaldaja saada kohtu abiga puudutatud isikult II

teavet, kas postituste tegemise ajal olid IP-aadressi 91.129.102.249 ja/või 91.129.104.177

kasutajate seas puudutatud isikud III–VI. Andmeid kliendi nime ja aadressi kohta, kelle nimele

IP-aadress oli side toimumise ajal eraldatud, on Interneti-ühenduse teenuse osutaja kohustatud

säilitama ühe aasta alates side toimumise ajast (vt ESS § 1111 lg 3 p 3 ja lg 4). Seega võib

kõnealune teave minna kaduma ja kui seda teavet sisaldavat dokumentaalset tõendit praeguse

eeltõendamismenetluse käigus ei koguta, ei pruugi see hiljem enam olla võimalik.

23. Põhjendatud ei ole ka maakohtu seisukoht, et avaldaja ei ole veenvalt põhjendanud, et tal

võib olla puudutatud isikute III–VI vastu nõue VÕS § 1043 jj, sh VÕS § 1046 või § 1047 järgi,

s.o et tulevikus esitatav hagi oleks perspektiivikas.

23.1. Seoses esimese episoodiga on avaldaja toonud avalduses välja, et anonüümne TikToki

kasutaja „XXX“ on laadinud üles kaks videot, milles on avaldatud avaldaja kujutis ja hääl ilma

avaldaja nõusolekuta, ning 17. märtsil 2021 hakkas anonüümne Gmail’i kasutaja XXX

(XXX@gmail.com) nende videote linke levitama, edastades need e-kirjaga teisele kasutajale.

Teise episoodi kohta on avaldaja toonud välja, et Delfi Meedia AS väljaande Maaleht

veebiportaalis 24. juunil 2021 kl 00.05 avaldatud artikli „Lugeja arvab: suveürituste piletid on

läinud liiga kalliks“ juurde on kirjutatud anonüümseid kommentaare avaldaja kohta: nime alt

„FFF ei soovita minna“ kirjutati 24. juunil 2021 kl 10.53.46 kommentaar „Moisaomanik on

kriminaaluurimise all ja peksab naist“, mis sisaldas ka linke kahele videole, milles on avaldatud

ebaõigeid väiteid „FFF mõista omanik X peksab kodus naist“ ja „FFF mõista omanik X lööb

naist kohvikus näkku“, kusjuures videod sisaldavad avaldaja kujutist, nime ja häält; nime alt

„krohv kukub“ kirjutati 24. juunil 2021 kl 10.41.31 anonüümne kommentaar „Akende ees on

kiled, mahajäetud kolemaja“, mis käib avaldaja omandisse kuuluva vara kohta.

23.2. Eelnevat arvestades ei ole õige maakohtu märkus, et avaldaja ei ole välja toonud, millised

on tema au teotavad faktiväited või ebakohased väärtushinnangud, mille ümberlükkamist ta

tulevases hagis taotleks. Avaldaja on toonud välja, milliseid postitustes esitatud väiteid ta peab

oma õigusi rikkuvaks. Eeltõendamismenetluse algatamise avalduses ei pea avaldaja

formuleerima tulevase hagiavalduse täpset nõuet.

23.3. Kolleegiumi hinnangul on avaldaja esile toodud asjaoludel võimalik, et seoses esimese

episoodiga on õigusvastaselt kasutatud avaldaja isikuandmeid (kujutis, hääl). Teise episoodi

osas on avaldaja esile toodud asjaoludel võimalik, et 24. juunil 2021 kl 10.53.46 tehtud

postitusega on avaldaja kohta avaldatud tema au teotavaid ebaõigeid faktiväiteid ja/või

kasutatud õigusvastaselt avaldaja isikuandmeid (nimi, kujutis, hääl). Seega võib avaldajal olla

postitused teinud isiku vastu VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja/või § 1047 alusel nõue

rikkumise lõpetamiseks ja õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks. See, kas need nõuded

on ka tegelikult põhjendatud, selguks sellekohases hagimenetluses. Eeltõendamismenetluse

2-22-2864

12 (13)

korraldamise otsustamisel ei ole kohtul vaja ega võimalik hinnata avaldaja väidetava tulevase

hagi tõendatust, vaid hinnata saab üksnes võimaliku tulevase nõude õiguslikku perspektiivikust.

23.4. Tulevase hagi õiguslikku perspektiivikust ei välista see, et avaldaja ei ole toonud välja

talle tekkinud mittevaralise kahju suurust. Oma au teotamise ja isikuandmete õigusvastase

töötlemise korral on avaldajal mh õigus nõuda sellega tekitatud mittevaralise kahju hüvitiseks

mõistlikku rahasummat (VÕS § 134 lg 2), kusjuures avaldaja ei pea seda summat ise nimetama,

vaid saab taotleda, et kohus otsustaks mittevaralise kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt

kõiki asjaolusid arvestades (TsMS § 233 lg 1).

24. Eeltõendamismenetluse korraldamata jätmist ei õigusta ka maakohtu seisukoht, et avaldaja

kohta anonüümseid avaldusi teinud isikut ei ole võimalik kindlaks teha, kuna avalduses

nimetatud IP-aadressid olid väljastatud kõnealustel ajavahemikel mitmele erinevale kasutajale.

24.1. Avaldusele lisatud puudutatud isiku II vastustest kohtule tsiviilasjades nr 2-21-6403 ja nr

2-21-10513 (I kd, tl-d 14 ja 15) nähtub, et 17. märtsil 2021 oli IP-aadress 91.129.102.249

väljastatud 85 ning 24. juunil 2021 ajavahemikul kl 00.00–11.00 oli IP-aadress 91.129.104.177

väljastatud 38 erinevale kasutajale. Seega on iseenesest õige see, et eeltõendamismenetluse teel

ei oleks võimalik saada andmeid ega tõendit selle kohta, kes konkreetselt asjassepuutuvatel

aegadel kõnealuseid IP-aadresse kasutades avalduses välja toodud postitused tegi.

24.2. Samas on võimalik saada teavet selle kohta, kas nende isikute seas, kellele IP-aadress oli

eraldatud ja kes oleks saanud selle alt postitusi teha, oli puudutatud isik III, IV, V või VI. See

teave aitaks avaldajal välja selgitada, kas võimaliku tulevase põhimenetluse kostja võiks olla

puudutatud isik III (või mõni temaga seotud ettevõte). Juhul kui kõnealuste IP-aadresside

kasutajate seas oli puudutatud isik III, IV, V või VI, oleks seda teavet sisaldava dokumendi näol

tegemist kaudse tõendiga postituse teinud isiku kohta. See tõend oleks võimalikus tulevases

menetluses asjassepuutuv (TsMS § 238 lg 1 mõttes), kuna kogumis muude tõenditega võib see

võimaldada teha järeldusi postituse teinud isiku kohta. Järelikult aitaks eeltõendamismenetluse

korraldamine nii võimaliku tulevase menetluse kostja välja selgitada (isegi kui saadav teave

eraldivõetuna ei võimaldaks veenduda, et tegemist on kindlasti õige kostjaga) kui ka selles

menetluses kasutatava tõendi koguda enne, kui selle tõendi kogumine muutub sideandmete

säilitamise tähtaja möödumise ja andmete kustutamise tõttu võimatuks.

25. Kolleegium märgib, et põhjendatud ei ole puudutatud isiku II seisukoht, et avaldaja

taotletud andmete väljastamine oleks vastuolus seadusega. ESS § 1141 kohaselt peab

sideettevõtja esitama kohtule kirjaliku üksikpäringu alusel tõe tuvastamiseks TsMS-s

ettenähtud alustel ja korras ning kohtu määratud tähtajaks olemasolevat teavet, mis on

nimetatud ESS § 1111 lg-tes 2 ja 3, sh kliendi nime ja aadressi, kelle nimele IP-aadress oli side

toimumise ajal eraldatud (§ 1111 lg 3 p 3) (vt ka InfoTS § 11 lg 5). Eeltoodust tuleneb, et

puudutatud isikul II on õiguslik alus nende andmete väljastamiseks kohtule. Puudutatud isiku

II väide, et tal pole teavet IP-aadressi tegeliku kasutaja kohta, vaid ta on kohustatud säilitama

teavet vaid oma klientide kohta, kellele ta IP-aadresse eraldab, ei välista praegusel juhul

eeltõendamismenetluse korraldamist. Sisuliselt taotlebki avaldaja puudutatud isiku II

kohustamist andma teavet selle kohta, kas tema klientide seas, kellele olid kindlal ajal eraldatud

eeltõendamismenetluse esemeks olevad IP-aadressid, oli puudutatud isik III, IV, V või VI.

Puudutatud isikut II saab kohustada eeltõendamismenetluse raames esitama kohtule vaid

selliseid andmeid, mis tal on olemas, või dokumente, mis on tema valduses (vt ka TsMS § 279

lg-d 1 ja 2).

26. Eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on eeltõendamismenetluse

algatamata jätmisel rikkunud menetlusõiguse norme, mis võisid viia avalduse põhjendamatult

rahuldamata jätmiseni. Seetõttu tuleb maakohtu määrus eeltõendamismenetluse algatamata

2-22-2864

13 (13)

jätmise osas tühistada ja saata asi maakohtule eeltõendamismenetluse algatamise uueks

otsustamiseks. Eelnevaga seoses tuleb maakohtu määrus tühistada ka esialgse õiguskaitse

abinõude tühistamise osas.

27. Maakohtu määruse tühistamise tõttu eeltõendamismenetluse algatamata jätmise osas tuleb

see tühistada ka menetluskulude jaotuse osas. Kuna avaldus saadetakse tagasi maakohtule

eeltõendamismenetluse algatamise otsustamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3

teise lause järgi maakohtu otsustada.

28. Ringkonnakohus märgib siiski, et vaidlustatud määrusega on maakohus põhjendamatult

jätnud kõik menetluskulud, sh kohtuvälised kulud TsMS § 170 lg 1 alusel avaldaja kanda.

Põhjendatud on avaldaja määruskaebuse väide, et TsMS § 170 lg 1 kohaselt jäävad isiku, kelle

taotlusel menetlus algatati, kanda eeltõendamismenetluse kohtukulud, st § 138 lg 2 järgi

riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (vt TsMS § 143). Kohtuväliste kulude

kandmist § 170 ei reguleeri. TsMS § 170 lg 3 kohaselt võetakse eeltõendamismenetluse kulud

arvesse põhimenetluses kulude jaotamisel. Õiguskirjanduses on leitud, et eelnevat arvestades

tuleb

TsMS

§

erisusi

arvestades

asuda

seisukohale,

et

üldjuhul

jäävad

eeltõendamismenetluse kohtuvälised kulud algselt poolte endi kanda; nii kohtu- kui ka

kohtuvälised kulud arvatakse järgneva põhimenetluse kulude hulka ja nende jaotus peaks

sõltuma põhiasja lahendamise tulemusest (Kõve, V. jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I.

Kommenteeritud väljaanne. Juura 2017. § 170, p-d 3.b–3.c) (vt eeltõendamismenetluse

kohtukulude jaotamise kohta ka Riigikohtu 9. mai 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-5736, p

25).

29. TsMS § 696 lg 1 kohaselt võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada

ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui selle esitamine

on seadusega lubatud. TsMS § 247 lg 4 teise lause kohaselt ei saa eeltõendamismenetluse

algatamisest keeldumise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu

määruse peale Riigikohtule edasi kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt)