2-23-131065/13 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedRahuldada hagi osaliselt ja välja mõista T. J.lt OK Incure OÜ kasuks põhinõue 779,04 2.4 kostjale kättetoimetamiseks avaldada tagaseljaotsus väljaandes Ametlikud Teadaanded;
Legislator headnote
AI generated2-23-131065/13 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: J.lt OK Incure OÜ kasuks põhinõue 779,04 2.4 kostjale kättetoimetamiseks avaldada tagaseljaotsus väljaandes Ametlikud Teadaanded;
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
T A R T U M A A K O H U S
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Avalikult teatavakstegemine
20.november 2023 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
Tsiviilasi
nr 2-23-131065;
OK Incure OÜ hagi T. J. vastu;
võlgnevuse ja kõrvalnõuete saamiseks;
tsiviilasja hind 1216,48 eurot
Kohtunik
Kalev Kuningas
Hageja
OK Incure OÜ (registrikood 11542046; aadress Mustamäe tee
16, Tallinn, Harjumaa)
Hageja esindaja
Anu Volmer (anu.volmer@okincure.ee)
Kostja
T. J. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxx xx.xx-x,
xxxxxxxx, xxxxx xxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxx@xxxxxxx.
xxx
)
Asja lahendamine
lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista T. J.lt OK Incure OÜ kasuks põhinõue 779,04
eurot. Ülejäänud nõuded jätta rahuldamata.
2. Seoses eelnevaga:
2.1 jätta menetluskulud poolte endi kanda.
2.2 tunnistada kohtuotsus resolutsiooni p 1 osas viivitamatult täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p
2);
2.3 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte;
2.4 kostjale kättetoimetamiseks avaldada tagaseljaotsus väljaandes Ametlikud Teadaanded;
2.5 tagaseljaotsuse tegemisele eelnenud käesoleva tsiviilasja materjalide kättetoimetamise
saavutamiseks tehtud toimingutest ja asjaoludest nähtuvalt on selge, et tagaseljaotsust ei
ole võimalik muul viisil kostjale kätte toimetada, sest kostja (rahvastiku-) registrikannet ei
ole muudetud ja uusi andmeid kostja suhtes ei ole ilmnenud.
3. Selgitada:
3.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude
hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav
menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 178 lg
2);
3.2 vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta
viivitamata täidetavaks;
3.3 vastavalt TsMS § 474 lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või
lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega
saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib
nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist;
3.4 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu
Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva
jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul
alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud
täitemenetlusest teada;
3.5 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada
apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 lg 1 kohaselt on
apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile
kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks-
tegemisest;
3.6 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta
selle lahendamist istungil;
3.7 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi
taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi
taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või
kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi
taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Asjaolud
1.Hagiavalduse kohaselt kostja ja BB Finance OÜ sõlmisid 03.09.2022 laenulepingu nr.
2102248457. Lepingu personaalsete tingimuste punktis 4 lepiti kokku laenusummas 1008,25
eurot, intressimääras 36,09%, viivisemääras 24% aastas (päevamääraga 0,067%), krediidi
kulukuse määras 48,48% aastas. Krediidi kulukuse määr on lepingu üldtingimuste punktist
1.5 tulenevalt väljendatud aastase protsendimäärana Laenust, eeldusel, et Laenuleping kehtib
kokkulepitud tähtaja jooksul ja et Pooled täidavad oma kohustusi Laenulepingus kokkulepitud
tingimustel ja tähtaegadel (lisa 5). Euroopa tarbijakrediidi standardinfo tebelehe punktis 3
(krediidiga seotud kulud) tulenevalt eeldusel, et 1008,25 euro laenamisel 60 kuuks,
fikseeritud intressimääraga 36,09% aastas, on krediidi kulukuse määr 48,48% aastas,
lepingutasu 83,25 eurot, tagasimakstav kogusumma 2189,40 eurot, 60 tagasimakset. Laen
summas 925 eurot on 03.09.2022 kantud kostja arvelduskontole nr. EE414204278602020601.
Kuna kostja võlgnevust täiendava tähtaja jooksul hiljemalt 29.05.2023 ei likvideerinud ning
oli täielikult viivituses vähemalt kolme järjestikuse 15.03.2023, 15.04.2023 ja 15.05.2023
osamakse tasumisega, oli krediidiandajal lepingu üldtingimuste punktist 17.1 tulenevalt õigus
leping üles öelda, mida krediidiandaja ka kooskõlas VÕS § 416 tegi, lugedes lepingu
ülesöelduks 30.05.2023 seisuga. Krediidiandaja loovutas tulenevalt VÕS § 164 tema ja kostja
vahel sõlmitud lepingust tuleneva nõude OK Incure OÜ-le, edastades nõude loovutamise
teatise 31.05.2023 Kliendikeskkonna kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-
posti aadressile xxxxxxxxxxx@xxxxxxx.
xxx
. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja
mõista põhivõlgnevuse 982,45 eurot; intress 101,99 eurot; viivis summas 82,04 eurot ja võla
sissenõudmiskulu 50 eurot. Menetluskulud jätta kostja kanda.
2.Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu 18.10.2023, kostja
tähtaegselt vastanud ei ole.
Kohtu põhjendused
3.Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega
rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,
kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi
toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse
hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 2 TsMS § 407 lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse,
kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.
Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 lg 1 kohaselt
teha asjas tagaseljaotsus.
Tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud, mis tulenevad TsMS § 407 lg-st 5 ja 51,
puuduvad. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse
võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
4.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja BB Finance OÜ sõlmisid
03.09.2022 laenulepingu nr. 2102248457 (dtl 31-56), mille alusel sai kostja laenu 925 eurot
(dtl 57). Kostja on tagasimakseid teinud kokku 145,96 eurot (tl 58-59), krediidiandja ütles
lepingu üles 30.05.2023 (dtl 60). Nõue on loovutatud hagejale 31.05.2023 (dtl 61).
5.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping
võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses
tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis
ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Poolte vahel ei ole
vaidlust selles, et laenuandja ütles lepingu üles 21.augustil 2020. Vaidlust ei ole, et kostja on
saanud laenu summas 7350 eurot. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud
lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise
kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
6. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
7. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse
hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja
varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1
punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS §
4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,
kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise
tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi
vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab
vaidluse korral krediidiandja.
8.KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et
kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses
sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt
kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib
tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral
tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija
krediidivõimelisuse hindamiseks.
9.VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks
küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.
VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes
juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise
tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
10.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6
sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud
intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija
krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama,
arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe
vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja
selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
11. Hagiavalduse kohaselt krediidiandja võttis kostja maksevõime hindamisel aluseks Maksu-
ja Tolliameti maksuandmete (MTA) tõend, mille järgi saadi kostja nelja kuu keskmiseks
netosissetulekuks 1075,88 eurot (kostja märkis taotluses enda sissetulekuks 1200 eurot, vt.
lisa 1 kliendi esitatud andmed), finantskohustused kokku 400 eurot ja muud minimaalsed
kohustused 289 eurot. Krediidiandja riskihinnangutest ja Krediidiandja kehtestatud sise-
reeglitest lähtuvalt, määrati kostja maksevõimeks 333 eurot. Eelneva ja vastavalt kehtivatele
sise-reeglitele teostatud andmete hindamise tulemusel kogumis, jõudis krediidiandja
veendumusele, et kostja on krediidivõimeline ning lepingust tulenev igakuine osamakse 36,49
eurot oli Krediidiandja hinnangul kostjale jõukohane. Lisaks teostas krediidiandja kontrolli
järgnevatest usaldusväärsetest allikatest nagu Politsei Finantssanktsioonid, Krediidiinfost
(puudusid kehtivad maksehäired), Taust.ee, LexisNexis, Ametlikud Teadaanded, EMTA,
Rahvastikuregister (dtl 28-30). Pangakonto väljavõtte küsimise kohta kohtule andmeid
esitatud ei ole.
12.Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt
piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika
ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu
taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need
ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest
nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p
55).
13.Hageja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta
ning andmeid ülalpeetavate kohta piisaval määral. Vastutustundliku laenamise põhimõtte
järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus.
Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda
ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada
tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Seega on hageja
vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause
vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui
tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle
tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud
asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud
nõutud andmed esitamata.
14.Hagejal on kohustus tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte
järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada. Hageja seda teinud ei ole. Eelnevast
tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses
ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on
selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud
intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest
tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga
seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu jne).
15.Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise
tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist. Hagiavalduse kohaselt väljastati kostjale laenu
summas 925 eurot. Kostja on teostanud makseid summas 145,96 eurot. Seega tuleb kostjal
tasuda põhivõlgnevus 779,04 eurot.
16. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise
tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud
määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb
laenusaajal tagastada (vt TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24). Seega ei olnud
laenuandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja hagejale muid kulusid ega
tasusid.
17.Arvestades ülalmärgitut ning tsiviilasja materjalidest nähtuvat, kuulub kostjalt hageja
kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 779,04 eurot. Ülejäänud hageja nõuded tuleb
jätta rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
18. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud poolte
endi kanda, sh arvestades hagi rahuldamise ulatust ja asjaolu, et tegemist oli
tarbijakrediidilepingust tuleneva vaidlusega, millega puhul on tuvastatud krediidiandja poolt
vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kalev Kuningas
Kohtunik