Legislator Case Law & Legislation
2-23-131065/13 AI generated

2-23-131065/13 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 2-23-131065/13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista T. J.lt OK Incure OÜ kasuks põhinõue 779,04 2.4 kostjale kättetoimetamiseks avaldada tagaseljaotsus väljaandes Ametlikud Teadaanded;

Legislator headnote

AI generated

2-23-131065/13 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: J.lt OK Incure OÜ kasuks põhinõue 779,04 2.4 kostjale kättetoimetamiseks avaldada tagaseljaotsus väljaandes Ametlikud Teadaanded;

Keywords

AI generated
effective service by post notification of address change inadequate service provision irregular notification unsolicited goods delivery substantive defects
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Avalikult teatavakstegemine

20.november 2023 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-23-131065;

OK Incure OÜ hagi T. J. vastu;

võlgnevuse ja kõrvalnõuete saamiseks;

tsiviilasja hind 1216,48 eurot

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

OK Incure OÜ (registrikood 11542046; aadress Mustamäe tee

16, Tallinn, Harjumaa)

Hageja esindaja

Anu Volmer (anu.volmer@okincure.ee)

Kostja

T. J. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxx xx.xx-x,

xxxxxxxx, xxxxx xxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxx@xxxxxxx.

xxx

)

Asja lahendamine

lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista T. J.lt OK Incure OÜ kasuks põhinõue 779,04

eurot. Ülejäänud nõuded jätta rahuldamata.

2. Seoses eelnevaga:

2.1 jätta menetluskulud poolte endi kanda.

2.2 tunnistada kohtuotsus resolutsiooni p 1 osas viivitamatult täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p

2);

2.3 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte;

2.4 kostjale kättetoimetamiseks avaldada tagaseljaotsus väljaandes Ametlikud Teadaanded;

2.5 tagaseljaotsuse tegemisele eelnenud käesoleva tsiviilasja materjalide kättetoimetamise

saavutamiseks tehtud toimingutest ja asjaoludest nähtuvalt on selge, et tagaseljaotsust ei

ole võimalik muul viisil kostjale kätte toimetada, sest kostja (rahvastiku-) registrikannet ei

ole muudetud ja uusi andmeid kostja suhtes ei ole ilmnenud.

3. Selgitada:

3.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 178 lg

2);

3.2 vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks;

3.3 vastavalt TsMS § 474 lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või

lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega

saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib

nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist;

3.4 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu

Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul

alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada;

3.5 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada

apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 lg 1 kohaselt on

apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks-

tegemisest;

3.6 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil;

3.7 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Asjaolud

1.Hagiavalduse kohaselt kostja ja BB Finance OÜ sõlmisid 03.09.2022 laenulepingu nr.

2102248457. Lepingu personaalsete tingimuste punktis 4 lepiti kokku laenusummas 1008,25

eurot, intressimääras 36,09%, viivisemääras 24% aastas (päevamääraga 0,067%), krediidi

kulukuse määras 48,48% aastas. Krediidi kulukuse määr on lepingu üldtingimuste punktist

1.5 tulenevalt väljendatud aastase protsendimäärana Laenust, eeldusel, et Laenuleping kehtib

kokkulepitud tähtaja jooksul ja et Pooled täidavad oma kohustusi Laenulepingus kokkulepitud

tingimustel ja tähtaegadel (lisa 5). Euroopa tarbijakrediidi standardinfo tebelehe punktis 3

(krediidiga seotud kulud) tulenevalt eeldusel, et 1008,25 euro laenamisel 60 kuuks,

fikseeritud intressimääraga 36,09% aastas, on krediidi kulukuse määr 48,48% aastas,

lepingutasu 83,25 eurot, tagasimakstav kogusumma 2189,40 eurot, 60 tagasimakset. Laen

summas 925 eurot on 03.09.2022 kantud kostja arvelduskontole nr. EE414204278602020601.

Kuna kostja võlgnevust täiendava tähtaja jooksul hiljemalt 29.05.2023 ei likvideerinud ning

oli täielikult viivituses vähemalt kolme järjestikuse 15.03.2023, 15.04.2023 ja 15.05.2023

osamakse tasumisega, oli krediidiandajal lepingu üldtingimuste punktist 17.1 tulenevalt õigus

leping üles öelda, mida krediidiandaja ka kooskõlas VÕS § 416 tegi, lugedes lepingu

ülesöelduks 30.05.2023 seisuga. Krediidiandaja loovutas tulenevalt VÕS § 164 tema ja kostja

vahel sõlmitud lepingust tuleneva nõude OK Incure OÜ-le, edastades nõude loovutamise

teatise 31.05.2023 Kliendikeskkonna kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-

posti aadressile xxxxxxxxxxx@xxxxxxx.

xxx

. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja

mõista põhivõlgnevuse 982,45 eurot; intress 101,99 eurot; viivis summas 82,04 eurot ja võla

sissenõudmiskulu 50 eurot. Menetluskulud jätta kostja kanda.

2.Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu 18.10.2023, kostja

tähtaegselt vastanud ei ole.

Kohtu põhjendused

3.Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 2 TsMS § 407 lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse,

kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.

Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 lg 1 kohaselt

teha asjas tagaseljaotsus.

Tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud, mis tulenevad TsMS § 407 lg-st 5 ja 51,

puuduvad. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse

võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

4.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja BB Finance OÜ sõlmisid

03.09.2022 laenulepingu nr. 2102248457 (dtl 31-56), mille alusel sai kostja laenu 925 eurot

(dtl 57). Kostja on tagasimakseid teinud kokku 145,96 eurot (tl 58-59), krediidiandja ütles

lepingu üles 30.05.2023 (dtl 60). Nõue on loovutatud hagejale 31.05.2023 (dtl 61).

5.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis

ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Poolte vahel ei ole

vaidlust selles, et laenuandja ütles lepingu üles 21.augustil 2020. Vaidlust ei ole, et kostja on

saanud laenu summas 7350 eurot. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud

lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise

kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.

6. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

7. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja

varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1

punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS §

4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab

vaidluse korral krediidiandja.

8.KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et

kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses

sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt

kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib

tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral

tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

9.VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks

küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.

VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

10.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6

sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe

vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja

selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.

11. Hagiavalduse kohaselt krediidiandja võttis kostja maksevõime hindamisel aluseks Maksu-

ja Tolliameti maksuandmete (MTA) tõend, mille järgi saadi kostja nelja kuu keskmiseks

netosissetulekuks 1075,88 eurot (kostja märkis taotluses enda sissetulekuks 1200 eurot, vt.

lisa 1 kliendi esitatud andmed), finantskohustused kokku 400 eurot ja muud minimaalsed

kohustused 289 eurot. Krediidiandja riskihinnangutest ja Krediidiandja kehtestatud sise-

reeglitest lähtuvalt, määrati kostja maksevõimeks 333 eurot. Eelneva ja vastavalt kehtivatele

sise-reeglitele teostatud andmete hindamise tulemusel kogumis, jõudis krediidiandja

veendumusele, et kostja on krediidivõimeline ning lepingust tulenev igakuine osamakse 36,49

eurot oli Krediidiandja hinnangul kostjale jõukohane. Lisaks teostas krediidiandja kontrolli

järgnevatest usaldusväärsetest allikatest nagu Politsei Finantssanktsioonid, Krediidiinfost

(puudusid kehtivad maksehäired), Taust.ee, LexisNexis, Ametlikud Teadaanded, EMTA,

Rahvastikuregister (dtl 28-30). Pangakonto väljavõtte küsimise kohta kohtule andmeid

esitatud ei ole.

12.Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt

piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu

taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need

ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest

nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p

55).

13.Hageja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta

ning andmeid ülalpeetavate kohta piisaval määral. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus.

Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda

ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada

tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Seega on hageja

vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui

tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle

tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud

asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud

nõutud andmed esitamata.

14.Hagejal on kohustus tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada. Hageja seda teinud ei ole. Eelnevast

tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses

ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on

selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest

tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga

seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu jne).

15.Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise

tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist. Hagiavalduse kohaselt väljastati kostjale laenu

summas 925 eurot. Kostja on teostanud makseid summas 145,96 eurot. Seega tuleb kostjal

tasuda põhivõlgnevus 779,04 eurot.

16. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise

tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud

määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb

laenusaajal tagastada (vt TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24). Seega ei olnud

laenuandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja hagejale muid kulusid ega

tasusid.

17.Arvestades ülalmärgitut ning tsiviilasja materjalidest nähtuvat, kuulub kostjalt hageja

kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 779,04 eurot. Ülejäänud hageja nõuded tuleb

jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

18. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud poolte

endi kanda, sh arvestades hagi rahuldamise ulatust ja asjaolu, et tegemist oli

tarbijakrediidilepingust tuleneva vaidlusega, millega puhul on tuvastatud krediidiandja poolt

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik