3-23-1777/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. november 2023. a, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1777

Haldusasi

OÜ Belgardi Kinnisvara kaebus Päästeameti vastu kahju

hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Belgardi Kinnisvara, seaduslik esindaja Natalja

Grigorjeva

Vastustaja – Päästeamet, volitatud esindaja Nicole Vingertšuk

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

3. Asendada avalikustatavas otsuses füüsiliste isikute

nimed ja korteri aadress tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 20.12.2023 a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Belgardi Kinnisvara OÜ esindaja pöördus Päästeameti poole seoses 17.06.2023 aadressil XXX,

Tallinn toimunud päästesündmusega tekitatud kahju hüvitamiseks ja selgituste saamiseks. Päästeamet

vastas pöördumisele 10.07.2023 kirjaga nr 7.1-1/4299-2. Vastuse põhjendused:

-

Lasnamäe päästekomando sai 17.06.2023 kell 16.38 väljakutse aadressile XXX, Tallinn.

Väljakutse põhjuseks oli, et vastasmajas viibinud isik kuulis pikemat aega alarmi töötamist.

-

Päästetöö juht lahendas kohapeal sündmuse: tuvastas maja välisfassaadil suitsu puudumise;

küsitles maja elanikku alarmi kestuse kohta; tuvastas kortermajas asuva automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) keskseadmest, et alarm tuleb korterist nr 27; korteri

uksele koputades ja uksekella lastes ust ei avatud; tehti ATS süsteemile taastus, peale mida hakkas

alarm korteris uuesti tööle; otsustati uks jõuga avada; siseneti korterisse, kus tulekahju ega inimesi

ei olnud; elutoas asuva suitsuanduri led-tuli põles punaselt ja päästetöö juht eemalda suitsuanduri

laest.

-

Korterisse siseneti, kuna puudus teadmine, kui kaua alarm eelnevalt töötanud oli ja kas korteris

viibib inimesi ning kuna tegemist oli tuletõkkeuksega, mis tulekahju varajases staadiumis ei anna

tulekahjust märku (kuumus uksel, suitsu immitsemine).

-

Korteriomanikuga kontakti saamiseks edastati pärast sisenemist korteri elutoas televiisori all olnud

ID-kaardi ja teise isikut tõendava dokumendi andmed Häirekeskusele.

-

Korteris oleva vara valveta jätmise vältimiseks proovisid ametnikud leida korteri välisukse

varuvõtit. Võti leiti köögis aknalaual olevast kilekotist, peale mida lahkus päästemeeskond

korterist ning sulges välisukse. Korteri võti tagastati sündmuskohale saabunud korteriomanikule.

1(4)

-

Korteri nr 27 välisukse avamine ja korterisse sisenemine oli vajalik päästeseaduse (PäästeS) § 132

lg 2 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 50 lg 1 p 1 alusel kõrgendatud ohu välja selgitamiseks, ohu

tõrjumiseks või päästetööks. Päästetöö juhi kohustus oli rakendada viivitamatult vältimatuid ja

edasilükkamatuid tegevusi ohu välja selgitamiseks. Päästetöö juht tuvastas kõiki asjaolusid

kogumis hinnates vahetu kõrgendatud ohu kortermajas viibivate isikute eludele.

-

PäästeS § 48 kohaselt loetakse päästesündmuse käigus PäästeS § 21 nimetatud töödega ning KorS

§ 50 nimetatud meetmete kohaldamise käigus juriidilisele või füüsilisele isikule Päästeameti poolt

tekitatud kahju õnnetusest põhjustatud kahjuks. Riigivastutuse seaduse (RVastS ) § 13 lg 3 alusel

vabaneb avaliku võimu kandja vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui

kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust

täielikult järgides. Käesoleva juhul oli teenistuskohustusi täitva päästemeeskonna tegevus korteri

nr 27 ukse avamisel kooskõlas päästeasutusele antud õigustega ning kaalutletud, samuti vajalik

ning töös järgiti vajalikku hoolsust. Ukse avamine ja selle tagajärjel ukse rikkumine võimaliku

kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks inimelu päästmise eesmärgil kaalub üles riive taotleja

õigusele. Taotleja õiguse riive oli antud olukorras ja tingimustes õiguspärane.

-

Päästesündmuse käigus tekkinud kahju loetakse õnnetusjuhtumist põhjustatud kahjuks ning see ei

kuulu Päästeameti poolt hüvitamisele.

2. OÜ Belgardi Kinnisvara esitas 10.08.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Päästeamet vastu kahju

hüvitamiseks. Kaebuse põhjendused:

1. Aadressil XXX, Tallinn hakkas 17.06.2023 kell 16.00 tööle tuletõrjealarm. Korteris viibinud H.A

teatas kell 16.06 maja hooldajale, et majas töötab tulekahjusignalisatsioon, väljus korterist

tänavale ja teatas kell 16.20 telefoni teel töötavast alarmist korteriomanikule. H.A lahkus, sest

selge oli, et majast võis alguse saada tulekahju. Sama tegid ka teised korterite kasutajad.

Tulekahjusignalisatsiooni töötamise ajal on teatavasti kohustus objektilt lahkuda. Kuna valju

sireeni tõttu hakkasid tema kõrvad ja pea valutama, sisenes ta umbes kell 16.35-16.40 maja

läheduses asuvasse metsatsooni. Tagasi majja tuli ta kell 17.00 ja avastas korteri nr 27 lõhutud

ukse ning kaks tuletõrjujat. Tuletõrjujad tekitasid korteriomanikule kahju ja otsisid ebaseaduslikult

läbi võõra vara.

2. See, et suitsuandur töötab pikka aega, ei tähenda, et korteris oleks tulekahju, kui suitsu ei tule, sh

korteri avatud aknast. Lisaks oli võimalus korteri akna all seisnud redeliga tuletõrjeauto abil

vaadata sisse korteriaknast, et näha, et korteris ei ole suitsu ega inimesi.

3. Tuletõrjujad ei teavitanud korteri omanikku, et korteri uks lõhutakse. Tuletõrjujad keeldusid

korteri omanikku tuvastamast ja talle teatamast, et esineb vahetu kõrgendatud ohu tõrjumise

vajadus. Ka pärast sündmust ei teavitanud tuletõrje töötajad korteriomaniku seaduslikku esindajat

ukse lõhkumisest ja korterisse sisenemisest.

3. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Lisaks 10.07.2023 kirjas nr 7.1-

1/4299-2 märgitule selgitas Päästeamet kohtumenetluses järgnevat:

1. Suitsuandur võib reageerida lisaks suitsule ka näiteks veeaurule, tugevale tolmule vms, kuid need

on eluruumides tavaliselt ühekordsed lühiajalised juhtumid ja hajuvad kiiresti. Kui suitsuanduri

süsteem distantsilt taaskäivitada ja sama andur koheselt uuesti käivitub, siis võib see viidata

asjaolule, et anduri käivitamise põhjus on endiselt anduri juures olemas.

2. Päästesündmusele reageerinud põhiauto tõmbredel ulatub maksimaalselt kolmanda korruseni,

mistõttu ei saanud seda kõrgemal asuva korteri aknast sisse vaatamiseks kasutada.

3. Enne valdusesse sisenemist üritatakse kontaktandmete olemasolul ühendust saada valduse

omanikuga. Samuti koputatakse nii sündmusega otseselt seotud korteri kui ka naaberkorterite

uksele eesmärgiga saada infot korteris toimuva ja sellega seotud isikute kohta. Lisaks on võimalik

üritada omanikku teavitada majaelanike vahendusel, kui päästetöö juht neid luure käigus kohtab.

Tuleb aga arvestada, et tulekahjusündmused on aegkriitilised ning võimaliku ohu

likvideerimiseks, potentsiaalse varakahju vähendamiseks ja inimeste päästmiseks on oluline kiirelt

2(4)

sekkuda. Praegusel juhul koputas päästetöö juht pärast ATS süsteemi taastamist ka liftipoolse

naaberkorteri uksele, kuid ei vastatud.

4. Kahju tekkis osaliselt ka kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel. Kui kaebaja seaduslik esindaja

ei oleks kortermajast eemaldunud metsaalasse, oleks päästemeeskonnal olnud võimalik korteri

valdajaga ühendust võtta ning puudunuks vajadus korteri nr 27 välisukse jõuga avamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib kannatanu nõuda avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist

juhul, kui avaliku võimu kandja on kannatanu õigusi õigusvastase tegevusega rikkunud. Seega on

kahju hüvitamise eelduseks praeguses asjas Päästeameti õigusvastane tegevus 10.06.2023

päästesündmuse lahendamisel. Kohtu hinnangul ei olnud Päästeameti tegevus õigusvastane, mistõttu

ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud.

5. KorS § 50 lg 1 p 1 alusel võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan siseneda

valdaja nõusolekuta tema valduses olevale piiratud või tähistatud eluruumi, sealhulgas avada uksi,

kui see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks. KorS § 5 lg 4 kohaselt on

kõrgendatud oht muu hulgas oht isiku elule. KorS §-s 50 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid

võib Päästeamet kohaldada PäästeS § 131 lg 1 alusel. PäästeS § 132 lõike 2 kohaselt võib päästeasutus

valdaja nõusolekuta siseneda tema valduses olevasse eluruumi, sealhulgas avada uksi ning

kõrvaldada muid takistusi, kui see on vajalik päästetööks. Lõike 3 kohaselt võib Päästeamet

halduskohtu loata siseneda valdaja eluruumi, kui see on vajalik päästetööks.

Kohus nõustub vastustajaga, et 17.06.2023 aadressil XXX, Tallinn aset leidnud päästesündmuse

käigus kaebaja korteriomandile välisukse lõhkumisega tekitatud kahju tuleb PäästeS § 48 alusel

lugeda õnnetusest põhjustatud kahjuks. Kohtu hinnangul oli vastustaja tegevus päästesündmuse

lahendamisel ja päästetöö (PäästeS § 3 lg 11) tegemisel õiguspärane, vastustaja selgitas kaebaja

korteri ukse avamisel ja korterisse sisenemisel välja kõrgendatud ohu olemasolu KorS § 5 lg 4 mõttes

ja päästjatele sündmuse ajal teada olevaid asjaolusid arvestades oli vastustaja tegevus

proportsionaalne. Olukorras, kus võib eeldata inimese elu või tervise ohus olekut, ei pea Päästeamet

kasutama järjest ka kõiki leebemaid meetmeid või ootama ära nende kasutamise võimaluse, vaid

riivatava põhiõiguse tähtsust arvestades võib olla vajalik reageerida intensiivsemate meetmetega

kohe. Kohus nõustub Päästeameti 10.07.2023 kirjas nr 7.1-1/4299-2 märgitud põhjendustega ega

korda neid (HKMS § 165 lg 2). Kaebuse väidete kohta märgib kohus lühidalt järgmist.

6. Ka juhul, kui vastustaja tegevus oleks olnud õigusvastane, oleks kohtu hinnangul kaebajal olnud

võimalik kahju tekkimine ära hoida. RVastS § 13 lg 1 p 4 kohaselt arvestatakse hüvitise suuruse

määramisel eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel. VÕS § 139 lg

1 kohaselt vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles kahjustatud isikust tulenevad asjaolud või oht

soodustasid kahju tekkimist. Praegusel juhul oleks kohtu hinnangul kaebajal olnud võimalik kahju

tekkimine täielikult ära hoida, mistõttu ei tuleks ka vastustaja tegevuse õigusvastasuse korral

kahjuhüvitist välja mõista.

Äriregistri kohaselt on kaebaja seaduslikud juhatuse liikmed N. Grigorjeva, kes on kaebaja

esindajaks kohtumenetluses, ja H.A, kes viibis kaebaja selgituste kohaselt vaidlusaluse sündmuse eel

korteris ja kes pärast päästesündmuse lõppu korterisse tagasi tuli. Kaebajat võib kõikide tehingute

tegemisel esindada iga juhatuse liige.

Kaebaja on selgitanud, et tulekahjusignalisatsiooni tööle hakkamisel majast lahkumine on ainuõige

tegevus ja kohus nõustub sellega. Tulekahjusignalisatsiooni eesmärk on hoiatada võimalikust

tulekahjust, et signalisatsiooni läheduses olevad isikud teaksid võtta kasutusele meetmed oma elu,

3(4)

tervise ja vara säilitamiseks. Praegusel juhul nähtub aga kohtule, et kaebaja esindaja lahkus majast ja

maja vahetust lähiümbrusest teades, et signalisatsioon tuleb kaebaja korterist ja tegelikult tulekahjut

ei ole.

Kaebaja selgituste kohaselt hakkas signalisatsioon tööle kell 16.00. Kaebaja esindaja teavitas

töötavast signalisatsioonist maja hooldajat kell 16.06, väljus majast ja teavitas signalisatsioonist

korteriomanikku kell 16.20 ning eemaldus maja juurest lähedalasuvasse metsatsooni kell 16.35-

16.40. Sündmuse nr 2304171033 protokolli (dtl 35-38) ja Lasnamäe päästekomando

meeskonnavanema selgituste (dtl 40-41) kohaselt sai päästekomando väljakutse kell 16.38 ja

väljakutse tegija oli vastasmajast. See tähendab, et väljakutse saamise ajaks oli alarm töötanud juba

üle poole tunni. Kaebaja esindaja väljus majast aga ca 20 minutit pärast signalisatsiooni tööle

hakkamist, mis viitab kohtule, et tegelikkuses oli kaebaja esindaja teadlik, et alarm tuleb kaebaja

korterist ja tegelikult tulekahjut ei ole (vt ka päästekomando meeskonnavanema selgituste lõpp, dtl

41; valdusesse sisenemise ja valduse läbivaatuse protokolli selgituste lõpp, dtl 49). Kaebaja seaduslik

esindaja pidi korterist ja maja juurest lahkudes möönma, et kui signalisatsiooni töötamise korral

võidakse teavitada Päästeametit, võivad päästjad elumajas tulekahju kahtlustamise korral eluruumi

siseneda, et kontrollida, et ühegi inimese elu või tervis ei oleks ohus. Kui korteri uks on suletud,

võivad päästjad avada ka suletud uksi. Tegemist ei ole keskmisele mõistlikule inimesele mitte

teadaolevate asjaolude ja järeldustega. Maja juurde jäädes oleks esindajal olnud võimalik teada saada

päästjate saabumisest, neid teavitada, et tegelikult tulekahjut ei ole, ja sellega korteri ukse

kahjustamine ära hoida.

7. Vastustaja on kohtumenetluses ka selgitanud, miks ei olnud võimalik kasutada võimaliku tulekahju

tuvastamiseks tõmbredeliga päästeautot (vt vastustaja 23.10.2023 vastuse p 2.2, dtl 81-82) ja kohtul

ei ole põhjust vastustaja selgitustes kahelda.

8. Kohtule nähtub, et vastustaja püüdis enne ukse lõhkumist ja korterisse sisenemist korteri omanikku

selgeks teha, koputati nii korteri nr 27 kui ka naaberkorteri uksele (valdusesse sisenemise ja valduse

läbivaatuse protokolli selgitused, dtl 48; päästekomando meeskonnavanema selgitused, dtl 45).

Arvestada tuleb, et päästesündmuse lahendamisel tegutsesid päästjad olukorras, kus kahtlustati

tulekahju kaebaja korteris, mistõttu olid vastustaja pingutused korteri elaniku isiku teada saamiseks

praegusel juhul piisavad. Kohtule nähtub ka, et pärast korterisse sisenemist prooviti võimalikult

kiiresti teavitada korteri elanikke – päästesündmuse juht edastas korterist leitud isikut tõendavate

dokumentide andmed elanikega ühenduse võtmiseks häirekeskusele, kuid see ei õnnestunud (dtl 45).

Samuti nähtub kohtule, et sündmuse alguses korteris viibinud kaebaja seaduslik esindaja saabus

vahetult pärast sündmuse lõppu korterisse tagasi (vt kaebus dtl 3 ja selgitused dtl 41, 45, 49), mistõttu

on kaebaja sündmusest ka vahetult pärast selle toimumist teada saanud. Kohus ei kontrolli, kas pärast

ukse avamist ja päästesündmuse lõppu toimunu võis olla mingis osas õigusvastane, kuivõrd need

toimingud ei ole põhjuslikus seoses kaebajale kahju tekkimisega.

9. Eeltoodud põhjustel jätab kohus kaebuse rahuldamata.

10. Kuna kaebus jäi rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel nende endi

kanda.

11. Kohus asendab avalikustatavas otsuses HKMS § 175 lg 3 alusel füüsiliste isikute nimed ja korteri

aadressi tähemärkidega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Sullin

4(4)