2-23-124571/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Kohtujurist

Lii Zerel

Määruse tegemise aeg ja koht

17. november 2023.a.,Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-124571

Tsiviilasi

Osaühing Europark Estonia hagi M P vastu võlgnevuse

nõudes

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: Osaühing Europark Estonia

(registrikood

10811490), lepinguline esindaja jurist E A

Kostja: M P (isikukood xxx)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada tsiviilasja 2-23-124571 menetlus Osaühing Europark Estonia hagi M P vastu

võlgnevuse nõudes seoses hageja hagiavaldusest loobumisega.

2. Jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista välja kostjalt M P (isikukood xxx) hageja

Osaühing Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks hageja menetluskulud kokku

summas 212,50 eurot.

3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

4. Rahuldada hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks ning tagastada pool hagimenetluses

tasutud riigilõivust, s.o 17,50 eurot, tasudes selle hageja esindaja EFTA LEGAL OÜ

arveldusarvele nr xxx (AS LHV Pank), märkides selgituseks „Tsiviilasi nr 2-23-124571,

riigilõivu osaline tagastamine“.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

2-23-124571

1. Osaühing Europark Estonia esitas 13.06.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 75 euro saamiseks. Kohus tegi 15.06.2023 võlgnikule makseettepaneku,

mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 19.09.2023

määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses. Kohus kohustas 19.09.2023 kohtumäärusega hagejat esitama

nõuetekohane hagiavaldus.

2. Hageja esitas 09.10.2023 hagiavalduse. Harju Maakohus võttis 09.10.2023 hagiavalduse

menetlusse, edastas menetlusdokumendid kostjale ja kohustas kostjat hagiavaldusele vastama.

3. Kostja esitas 26.10.2023 hagivastuse, milles vaidles hagiavaldusele vastu ning palus hagi

rahuldamata jätta, muuhulgas väljendas kostja oma vastuses valmisolekut kompromissi

sõlmimiseks.

4. Kohus andis 27.10.2023 kirjaga pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks ning hagejale

võimaluse vastata kostja vastusele.

5. Hageja esitas 09.11.2023 taotluse hagiavaldusest loobumiseks, kuivõrd kostja oli

07.11.2023 tasunud hagejale 75 eurot, mis vastab käesoleva tsiviilasja põhi- ja kõrvalnõudele.

Hageja selgitab, et hageja nõue hagiavalduses oli kokku 357 eurot, mis kujuneb järgnevalt: 60

eurot leppetrahv (põhiosa), 15 eurot sissenõudmiskulu (kõrvalnõue), 20 eurot maksekäsu

kiirmenetluse menetluskulu, 220 eurot esindajakulu hagimenetluses ning 100 eurot tasutud

riigilõiv tsiviilasjas nr 2-23-124571. Kostja on 07.11.2023 tasunud hagejale 75 eurot, mis

vastab käesoleva tsiviilasja põhi- ja kõrvalnõudele (s.o 60 eurot leppetrahv ja 15 eurot

sissenõudmiskulu). Kostja poolt on tasumata jäänud hageja menetluskulud – riigilõiv summas

100 eurot, menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ning hageja esindajakulu summas

220 eurot.

6. Hageja taotleb võtta vastu hageja avaldus hagist loobumiseks ja lõpetada tsiviilasja nr 2-

23- 124571 edasine menetlus, rahuldada hageja taotlus ning tagastada pool riigilõivust (17,50

eurot) hageja esindaja EFTA Legal OÜ arveldusarvele nr xxx (AS LHV Pank),

märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-23-124571, riigilõivu osaline

tagastamine“. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja pool tasumata

riigilõivust summas 82,50 eurot, tasudes selle hageja esindaja EFTA LEGAL OÜ

arveldusarvele xxx (Swedbank AS), märkides selgituseks tsiviilasja numbri ning jätta

tekkinud menetluskulud summas 240 eurot täielikult kostja kanda.

7. Kooskõlas TsMS § 429 lg-ga 3 teavitas kohus kostjat menetluse lõpetamisest ning andis

kostjale tähtaja oma seisukoha esitamiseks (mh menetluskulude jaotamise osas) kuni

16.11.2023. Kostja esitas 16.11.2023 seisukoha, milles leiab, et menetluse jätkamiseks

puudub alus ning palub jätta menetluskulud hageja kanda, kuivõrd hageja on põhjustanud

käesoleva menetluse, kostja on kohe menetluse alguses teinud hagejale

kompromissettepaneku ja tasunud põhi- ja kõrvalnõude. Kostja palub mõista hagejalt välja

kulud summas 960 eurot.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Loobumise vastuvõtmine

8. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on

hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud

2-23-124571

lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu

määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus asub seisukohale, et hagiavaldusest

loobumine tuleb vastu võtta ja lõpetada tsiviilasjas menetlus.

9. TsMS § 429 lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool

kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse

esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kostja ei ole oma seisukohta menetluse

lõpetamise osas kohtule tähtaegselt esitanud.

10. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses

vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi.

Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine kohtu hinnangul avalikku huvi ega

puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid.

11. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et TsMS § 429 lg 1 ja § 428 lg 1 p 3 alusel tuleb

hagiavaldusest loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. TsMS § 432 kohaselt, kui

menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu

vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu

või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed

nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Riigilõivu tagastamine

12. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu

üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule

isikule. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda

riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb

kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 15 lg 1 p 4 ja 5

kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata

või kui isik võtab toimingu tegemise taotluse tagasi enne taotluse läbivaatamist.

13. Hageja palub tagastada pool tsiviilasja hagimenetluses tasutud riigilõivust seoses

hagist loobumisega kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p-ga 2. Kohus leiab, et taotlus tsiviilasja

hagimenetluses tasutud riigilõivust poole tagastamiseks on põhjendatud ning kuulub

rahuldamisele TsMS § 150 lg 2 p 2 ja lg 3 alusel. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on

tasunud hagiavalduselt riigilõivu kokku 100 eurot (s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 65

eurot ning 09.10.2023 täiendavalt 35 eurot). Kuivõrd TsMS § 150 lg 3 alusel ei tagastata

hagist loobumisel eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu,

kuulub tagastamisele üksnes hagimenetluses tasutud riigilõivust pool. Hageja on

hagimenetluses tasunud riigilõivu summas 35 eurot, millest hagejale tagastamisele kuulub

TsMS § 150 lg 2 p 2 ja lg 3 alusel pool ehk 17,50 eurot.

14. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks tuleb

rahuldada ning tagastada pool hagimenetluses tasutud riigilõivust, s.o 17,50 eurot, tasudes

selle hageja esindaja EFTA LEGAL OÜ arveldusarvele nr xxx (AS LHV Pank), märkides

selgituseks „Tsiviilasi nr 2-23-124571, riigilõivu osaline tagastamine“.

Menetluskulude jaotuse ja suuruse kindlaksmääramine

15. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173

lg-le 4 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral

määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

2-23-124571

TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata

või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja

arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast

hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle

tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja

menetluskulud. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja

menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hageja

on kohut teavitanud, et kostja on pärast hagi esitamist ja selle menetlusse võtmist tema põhi-

ja kõrvalnõuded rahuldanud, mistõttu hageja loobub hagist.

16. Käesoleval juhul on hageja põhinõue rahuldatud 07.11.2023, s.o peale hagiavalduse

esitamist ja menetlusse võtmist 09.10.2023 ning kostja 26.10.2023 vastuse, milles kostja

haginõuet ei tunnistanud, esitamist, mistõttu kuuluvad hageja menetluskulud kostja poolt

hüvitamisele. Kostja on olnud teadlik hageja nõudest, kuivõrd kostja on 26.10.2023 esitanud

hagivastuse, milles vaidleb hagiavaldusele vastu. Kohus selgitab, et käesoleval juhul ei kuulu

kohaldamisele TsMS § 168 lg 6, sest vastupidiselt kostja 16.11.2023 seisukohale ja vastavalt

kostja 26.10.2023 hagivastusele (dtl 71), ei ole kostja haginõuet kohe õigeks võtnud, vaid

kostja vaidles oma vastuses hageja nõuetele vastu ja palus hagi läbi vaatamata jätta.

Asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks hagejaga koostööd teinud võlgnevuse tasumise osas enne

hagi menetlusse võtmist. Hageja hagiavaldus on esitatud nõuetekohaselt ning tähtaegselt.

Kohus saab hageja 09.11.2023 esitatud loobumise avaldusest ühtlasi aru, et kostja on

07.11.2023 hageja põhi- ja kõrvalnõuded täitnud 75 euro ulatuses, s.o tasunud põhinõude

katteks 60 eurot ja kõrvalnõude katteks 15 eurot. Seega on kostja kohustus täidetud pärast

hagi menetlusse võtmist. Eelviidatud asjaoludel on tekkinud olukord, kus hageja põhi- ja

kõrvalnõue on kostja tegevuse tulemusena lõppenud, sest kohustus on täidetud kostja poolt.

17. Lisaks on kostja 16.11.2023 seisukohas teatanud, et hageja on põhjustanud käesoleva

menetluse ning kostja on kohe menetluse alguses teinud hagejale kompromissettepaneku ja

tasunud põhi- ja kõrvalnõude. Kohus kostja eeltoodud väidetega ei nõustu. Kostja on oma

26.10.2023 hagivastuses (dtl 72) esmalt vaielnud hageja nõuetele vastu ning teinud

kompromissettepaneku, mille kohaselt hageja loobub täielikult oma nõuetest. Lisaks tasus

kostja põhi- ja kõrvalnõude alles 07.11.2023, mitte ei võtnud hagi koheselt õigeks.

18. Vastavalt eeltoodule ja kooskõlas TsMS § 168 lg-tega 4 ja 5 jätab kohus

menetluskulud kostja kanda, kuna hageja loobus hagist kostjapoolse kohustuse täitmise tõttu

pärast hagi esitamist.

19. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et hageja

menetluskuludeks on esindajakulu summas 220 eurot TsMS § 174 lg 1 ja 175 alusel,

maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu summas 20 eurot TsMS § 4842 alusel ning hageja

poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot, millest hagimenetluses

tasutust poole (s.o 17,50 eurot) tagastamist taotles hageja seoses loobumisega.

20. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud summas 20 eurot

kooskõlas TsMS § 4842. Tulenevalt TsMS§ 144 punktist 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud

kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud

maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus

osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel

lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude

hulka. Kohus selgitab, et TsMS § 4842 kohaselt määrab kohus avaldaja menetluskulude

katteks 20 eurot juhul, kui kohus teeb maksekäsu või menetluse lõpetamise määruse võla

tasumise tõttu. Käesoleval juhul on lähtuvalt TsMS § 4842 põhjendatud hageja

2-23-124571

menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu

summas 20 eurot, kuivõrd kohus teeb menetluse lõpetamise määruse kostjapoolse võla

tasumise tõttu.

21. Hagiavalduse kohaselt on hageja õigusabikulude suuruseks 220 eurot (s.o 2 tundi tööd

tunnihinnaga 110 eurot). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole

sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja

mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse

koostamise ning selle kohtusse esitamisega. On alust eeldada, et tegemist on standardse

hagiavaldusega. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse

koostamisele lugeda 1 tund. Kohus loeb lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks

käesolevas asjas 110 eurot. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja

põhjendatud õigusabikuludeks 110 eurot. Lisaks kuivõrd käesoleva määruse punkti 13

kohaselt tagastab kohus hagejale hagimenetluses tasutud riigilõivust pool ehk 17,50 eurot,

saab kostjalt välja mõista ülejäänud riigilõivu ehk 82,50 eurot. Kokku on kohtu hinnangul

hageja menetluskulud põhjendatud summas 212,50 eurot (82,50+20+110). Eeltoodust

tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 212,50 eurot ning

menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest

alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

22. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

23. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada

määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv

kohtunik