2-23-105551/11 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. november 2023, Võru kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-23-105551

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi R. L. vastu põhivõla

euro

sendi,

haldustasu,

intressi,

sissenõudmiskulu ja viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

639 eurot 53 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Alla Žulinskaja

Kostja: R. L. (isikukood xxxxxxxxxxx)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista R. L. Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja võlgnevus 589 eurot 94 senti

(põhinõuded 472 eurot 29 senti, intress 28 eurot 67 senti; haldustasu 10 eurot 12 senti,

viivised 38 eurot 86 senti ja sissenõudmiskulu 40 eurot).

3. Mõista R. L. Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja lisanduv viivis tasumata

põhinõudelt alates 11. juulist 2023 kuni põhinõude (472 euro 29 sendi) tasumiseni määras

10,5% aastas.

4. Jätta menetluskulud hagi R. L. kanda.

5. Mõista R. L. Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 315

eurot.

6. Mõista R. L. Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis menetluskuludelt (315

eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

7. Väljamõistetud menetluskulud saab tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr

EE147700771000526428 viitenumbriga 715985009.

8. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

9. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või

kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse või kaja.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 6. veebruaril 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse R. L. (kostja) 606 euro 53 sendi saamiseks. Kuna makseettepanekut ei

õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada, anti asi üle Tartu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. 10. juulil 2023 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja esialgne võlausaldaja

Inbank AS 11. märtsil 2022 järelmaksulepingu nr L89007998301, mille alusel sai kostja kaupa

järelmaksuga 506 eurot 57 senti, viivise- ja intressimääraga 10,5% aastas. Kuna kostja ei

täitnud maksegraafikust tulenevat kohustusi tähtaegselt, ütles esialgne võlausaldaja

27. septembril 2022 lepingu üles ning loovutas 28. septembril 2022 nõude hagejale.

Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 472 eurot 29 senti, intress 28 eurot 67 senti,

haldustasu 10 eurot 12 senti, sissenõudekulu 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 38

eurot 86 senti. Lisaks palub hageja välja mõista edasiulatuva viivise alates 11. juulist 2023

kuni põhinõude 472 eurot 29 sendi täieliku täitmiseni määras 10,5% aastas. Menetluskulud

palus hageja jätta kostja kanda.

2. Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse

tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale isiklikult

tähtsaadetisena kätte toimetatud 04.septembril 2023. Seega on kostja teadlik kirjaliku

vastamise kohustusest. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (18. septembriks 2023) ega ka

hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui

kostja ei vasta kohtu määratud tähtajaks.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

4. Kohus selgitab osapooltele, et tarbijakrediidilepingu puhul on kohtul kohustus kontrollida

omal algatusel tehingu tühisuse aluseid (vt nt Riigikohtu 17. detsembri 2009 lahend tsiviilasjas

nr 3-2-1-137-09, p 12).

5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi on krediidiandja kohustatud seoses

tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist

aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija

krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 3 järgi küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 sätestab,

et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

6. Laenuandja selgituste kohaselt saadakse kliendi krediidivõimelisuse hindamiseks esmased

andmeid kliendilt endalt. Samuti on laenuandja kasutanud krediidivõimelisuse analüüsimisel

nii sisemisi ja avalikke andmebaase (Creditinfo, Krediidiregister), olemasolevaid kohustusi.

Päringute andmetel ei esinenud kostjal taotlusele eelnenud 24 kuu jooksul maksehäired.

Krediidiandja on arvestanud laenuotsuste tegemisel kostja igakuiseks sissetulekuks 500 eurot

ja igakuiseks kohustuseks 34 eurot 97 senti. Laenulepingu igakuine makse 28 eurot 17 senti.

7. Eelnevast tulenevalt on laenuandja laenusaaja maksevõimet hinnanud ning sellest tulenevalt

ka otsustuse teinud. Seega ei ole laenuandja rikkunud VÕS § 4034 lg 1 p-des 1 ja 2 ja lg-s 6

sätestatud kohustust. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on

piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi.

8. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

9. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

10. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 175 eurot ja

lepingulise esindaja kulud 358 eurot (2 töötundi tasumääraga 169 eurot tund, ilma

käibemaksuta, sh 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu TsMS § 4842 alusel).

TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud hageja

menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 175

eurot.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).

Kohus leiab, et tegemist on õiguslikult lihtsa tüüphagiga (hageja tugines sellele, et kostja ei

täitnud laenulepingust tulenevat kohustust), see ei sisalda erilist õiguslikku analüüsi ja

koosneb suurel määral vaid asjaolude kirjeldamisest ja õigusnormide viidetest. Samuti ei

saanud keeruline olla hagi kohtule esitamine. Arvestades asjaolu, et tsiviilasi ei olnud

keeruline ega mahukas ja et asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja

vajalikuks ajakuluks 1 tund.

Hageja lepingulise esindaja tasumäär on 169 eurot. Kohtu hinnangul saab sellist tasumäära

pidada põhjendatuks vandeadvokaadist esindaja puhul. Praegusel juhul esindas hagejat

mitteadvokaadist esindaja ning sellist tasumäära ei saa kohtu hinnangul Eesti õigusteenuse turu

keskmist hinda mõistlikuks pidada. Arvestades asjaoluga, et hagejat esindas mitteadvokaadist

esindaja ja käesolevas tsiviilasjas on tegemist õiguslikult lihtsa tüüphagiga, loeb kohus

mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot.

TsMS § 144 p 7 järgi on maksekäsu kiirmenetluse kulu kohtuväline kulu. Maksekäsu

kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise

tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks

ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude

katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata (TsMS

§ 4842). Eelnevast tulenevalt loeb kohus maksekäsu kiiremenetluse kulu 20 eurot põhjendatud

kuluks.

Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 315 eurot (175+20+120). Vastavalt hageja

taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Tulenevalt hageja taotlusest märgib kohus otsuse resolutsiooni ka makserekvisiidid, millisele

kostja saab menetluskulud tasuda.

11. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik