2-22-123889/33 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. november 2023, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-123889

Tsiviilasi

AS Aktiva Portfolio hagi V. U. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

7829,39 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS Aktiva Portfolio, registrikood 16013522;

lepinguline esindaja A. K.;

Kostja V. U. , isikukood XXX, eestkostja XXX;

esindaja riigi õigusabi korras advokaat T. M..

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS Aktiva Portfolio hagi V. U. vastu rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud AS Aktiva Portfolio kanda.

3. Välja mõista AS-ilt Aktiva Portfolio kostjale riigi õigusabi osutamisega seotud

menetluskulude katteks riigi tuludesse 690,60 eurot, mis tuleb tasuda 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

4. Riigi kasuks väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu-ja Tolliameti

kontole nr EE351010052031000004 (SEB Pank), nr EE522200221013264447

(Swedbank)

või

nr

EE401700017002872300

(Luminor

Bank)

või

nr

EE957700771001523585 (LHV Pank) ning tasumisel kasutada viitenumbrit, mis

on kõikide kontode puhul 99923700035230. Selgitusse märkida tsiviilasja number

ja kohustatud isiku nimi.

5. Kui kohustatud isik ei ole kohtuotsust täitnud riigituludesse väljamõistetud riigi

õigusabi tasu osas otsuse sätestatud tähtajal võib kohtuotsuse saata

sundtäitmisele (TsMS § 179 lg 6, RÕS § 26 lg 3). Tasumisega viivitamise korral

tuleb tasuda käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS

§ 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

HAGEJA NÕUE JA ASJAOLUD

1. AS Aktiva Portfolio (hageja) esitas 9. septembril 2022 Tartu Maakohtule hagi V. U.

(kostja) vastu võla väljamõistmiseks, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista

Inbank AS ja kostja vahel XX.XX.XXXX sõlmitud tarbijakrediidilepingu

nr XXX alusel põhivõla 6624,29 eurot, intressi 269,74 eurot, sissenõudmiskulud 50

eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 433,28 eurot ja edasiulatuva viivise

lepingujärgses määras 6,9% aastas alates 10. septembrist 2022 kuni põhinõude 6624,29

eurot täitmiseni.

2. Hagimenetlusele

eelnes

maksekäsu

kiirmenetlus,

milles

kostja

esitas

makseettepanekule vastuväite, et kostja ei ole laenulepingut sõlminud ega laenu saanud

ning kostja avalduse alusel seoses tema andmete ärakasutamisega on algatatud

kriminaalasi.

3. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks Inbank AS ja kostja vaheline

tarbijakrediidileping, mille alusel kostja sai laenu 6639 eurot ja kohustus tasuma laenu

maksegraafiku alusel perioodil 10. märtsist 2021 kuni 10. veebruarini 2027.

Laenusaaja on tagasimakseid teinud 14,71 eurot, mis arvestati laenu põhiosa katteks.

Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Laenuandja saatis

6. septembril 2021 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse ja 28. septembril 2021

teatise lepingu lõpetamise kohta. Inbank AS loovutas nõude 30. septembril 2021

hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Kostja ei ole tõendanud oma väiteid, et teine isik sõlmis tema nimel lepingu. Lepingu

sõlmimise ajal oli kostja teovõimeline isik. Kriminaalmenetlus on alles algusjärgus,

kuid isegi kui kriminaalmenetluses tuvastatakse, et kolmas isik on kostja teadmata

tema nimel laenu võtnud, tekib kostjal tagasinõudeõigus kolmanda isiku vastu.

Välistada ei saa võimalust, et kostja on andnud teadlikult krediidi kolmanda isiku

kasutusse. Ei ole eluliselt usutav, et kolmas isik, kes väidetavalt kostja nimel lepingu

sõlmis, asus seejärel lepingut täitma. Kostja eesmärk on vabaneda laenukohustusest.

Hageja ei nõustu kostja vastuväitega, et laenuandja ei ole järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Kui kostja teadis, et ta ei ole suuteline täitma suuremat

finantskohustust, ei oleks ta tohtinud laenulepingut sõlmida. Kui kostja esitas taotluse

täitmisel laenuandjale ebaõigeid andmeid, ei saa laenuandjale ette heita

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Kostjal puudusid lepingu sõlmimise

ajal maksehäired. Kostja kui laenusaaja on kinnitanud, et on õigus-, teo- ja

otsustusvõimeline isik ning omab piiramatut õigust laenulepingut sõlmida; omab

piisavalt rahalisi vahendeid laenulepingu kohustuste täitmiseks; on eelnevalt tutvunud

laenulepingu üldtingimustega ning nendest täielikult aru saanud ning nõustub nendega;

laenulepingu üldtingimuste kõik punktid vastavad täpselt tema tahtele ja

ettekujutusele. Laenuandja on omandanud teabe, mis võimaldas hinnata, kas kostja on

võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma. Laenuandja

hindas tarbija krediidivõimelisust ja andis tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks

hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale.

Kostja poolt edastatud andmete põhjal oli kostja laenuvõimeline, lähtudes

vastutustundliku laenamise põhimõtetest. Kostja omas piisavalt rahalisi vahendeid,

seega oli kostja igati usaldusväärne ja laenukõlblik klient.

Hageja selgitab täiendavalt, et laenutaotlus Inbank AS-ile esitati läbi veebikeskkonna,

st kostja on andmed veebis ise sisestanud ja nende õigsust kinnitanud. Laenutaotluse

otsus oli automaatne. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid

maksehäireid kostjal ei olnud. Isikutuvastamine toimus Autopay veebilehe kaudu,

kasutades Smart-ID lahendust. Enne laenulepingu sõlmimist kontrollis Inbank AS

kostja sissetulekuid EMTA registrist. Inbank AS poolt esitatud süsteemi logi kohaselt

kontrollis laenuandja kostja 2020. a veebruari kuni detsembri ja 2021. a jaanuari

sissetulekuid ning leidis, et kostja igakuine sissetulek veebruar-märts 2020. a oli

403,03 eurot ning alates aprill 2020. a 442,60 eurot. Samuti kontrollis Inbank AS

maksehäire andmeid Creditinfo registrist.

KOSTJA VASTUVÄITED

4. Kostja vaidles hagile vastu.

5. Vastuväidete kohaselt on hagiavaldus esitatud vale isiku vastu. Kostja ei ole teinud

tahteavaldust laenu võtmiseks, vaid kolmas isik kasutas kostja ID-kaarti. Kostja ei ole

hageja nõude aluseks olevat lepingut sõlminud, ta ei olnud selle sõlmimisest teadlik

ega ole seda hiljem heaks kiitnud. Laenuandjaga sõlmis lepingu kolmas isik kostja

identiteeti kasutades, mistõttu on leping tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)

§ 129 lg 1 alusel, sest kostja ei ole lepingut heaks kiitnud.

Juhul kui tarbijakrediidileping oleks sõlmitud hageja ja kostja vahel, oleks tegemist

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034

tähenduses. Krediidiandja on jätnud kostjaga laenulepingu sõlmimisel täitmata kõik

vajalikud kohustused. Laenuandja jättis kostja käest küsimata pangakonto väljavõtte,

sissetulekut tõendavad dokumendid, muude rahaliste kohustuste puudumist või

täitmist tõendavad dokumendid. Laenusumma on üsna suur (6639 eurot) ja igakuine

tagasimakse 133,61 eurot, samas kui kostja on peaaegu varatu vanaduspensionär, kelle

sissetulek ei ületa 550 eurot. Kostja sissetulek ei võimalda tal sellist kohustust võtta

ning see on ilmne tema sissetulekut tõendavatest dokumentidest. Pank on sõlminud

laenulepingu isikuga, kelle krediidivõimekus on kõvasti piiratud ning kelle sissetulek

koosneb peamiselt pensionist ja sotsiaaltoetustest. Samuti ei ole hagiavalduses

mainitud laenu andmisel isikusamasuse tuvastamist läbi veebikaamera ega muul viisil.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagimenetluses on poole kohustus tagada,

et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt nt Riigikohtu 29. aprilli

2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 19). TsMS § 4 lg 2 kohaselt määravad pooled

hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja

kaebuste esitamise. Juhindudes TsMS § 5 lg-st 1, menetleb kohus hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 438 lg 1 sätestab, et kohus

hindab otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti

tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

8. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Inbank AS ja kostja tarbijakrediidilepingu,

krediidiandja on nõude loovutanud hagejale. Pooled vaidlevad selle üle, kas leping on

sõlmitud kehtivalt. Kostja vastuväidete kohaselt sõlmis laenulepingu kolmas isik ja

laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Poolte vahel puudub

vaidlus asjaolu üle, et laenulepingu sõlmimisel laenuandja kostjalt tõendeid enda

sissetulekute ja väljaminekute kohta ei küsinud ning kostja selliseid tõendeid

laenuandjale ei esitanud. Kohus on hagejale selgitanud, et lepingu kehtivust peab

tõendama hageja.

9. Hagiavaldusest nähtuvalt leping sõlmitud XX.XX.XXXX, maksekäsu kiirmenetluse

avaldus on esitatud 5. juulil 2022. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Tartu

Maakohtu XX.XX.XXXX määrusega tsiviilasjas nr XXX määratud kostjale

eestkostja. Eestkostja ülesanneteks on kostja esindamine kõigi õiguslike ja varaliste

tehingute (v.a pisitehingud 500 euro ulatuses kuus) tegemisel ja suhtluses

ametiasutustega. Eestkostja ülesandeks on pandud vajadusel eestkostetava hoolduse

korraldamine ja talle vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste tagamine. Kohus

kontrollib eestkoste jätkumise vajadust hiljemalt XX.XX.XXXX.

10. Kohus leiab, et kostja on mitmete terviseprobleemidega vanaduspensionär, kelle üle

on käesolevaks ajaks seatud eestkoste, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et kostja sõlmis

kõnealuse laenulepingu iseseisvalt. Teisisõnu on eluliselt usutav, et kostja vajas selleks

kõrvalabi. Samuti on küsitav, millisel põhjusel pidi kostja sõlmima laenulepingu auto

soetamiseks. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, kas vaidlusalune summa

kostja kontole kanti või tema kasutusse jõudis. Kohtu hinnangul on eeltoodu alusel

tuvastatav, et lepingut ei ole sõlminud kostja.

11. TsÜS § 129 lg 1 kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne

tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu

tegi, selle hiljem heaks kiidab. „Esindusõiguseta esinduse sätteid saab kohaldada

analoogia alusel ka juhul, kui isik teeb tehingu teise isiku nimel mitte esindajana, vaid

teise isikuna esinedes ja tema identiteeti kasutades. See tähendab, et teise isiku

identiteeti kasutades tehtud tehing on TsÜS § 129 lg 1 järgi tühine, välja arvatud juhul,

kui isik, kelle nimel teine isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab.“ (Riigikohtu 21.

detsembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-135-16, p 16). Arvestades, et kostja

identiteeti kasutades sõlmis pangaga lepingu kolmas isik, siis on seetõttu leping TsÜS

§ 129 lg 1 alusel tühine, sest kostja ei ole lepingut heaks kiitnud.

12. Samuti on Riigikohus asunud seisukohale, et „kui isiku nimel antakse tahteavaldus

tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik,

kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle

nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust

ei andnud. Näiteks võib isik tõendada, et talle väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid

läksid tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt“ (Riigikohtu 16. detsembri

2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-124450, p 22). Arvestades kostja vaimse tervise

seisundit, mis on hilisemalt tuvastatud ka eestkostemenetluses, sh kohtupsühhiaatrilise

ekspertiisiga, ei ole võimalik asuda seisukohale, et kostja ID-kaart koos PIN-

koodidega läksid tema valdusest välja tema süü tõttu. Kostja üle eestkoste seadmise

vajadustest teatas kohut temale riigi õigusabi korras määratud esindaja, mistõttu on

tõenäoline, et eeldused isiku teovõime piiramiseks esinesid juba oluliselt varem enne

tema üle eestkoste seadmist.

13. Kohus leiab, et laenuandja ei ole täitnud oma hoolsuskohustust. Leping sõlmiti

XX.XX.XXXX. Nõude aluseks on tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) §

402 lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad

tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning

krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p

2 ja § 4031 lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 4034

lg 1) ning VÕS §-des 4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused. VÕS § 4034

lg 13 sätestab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike

kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja.

14. Kohus on hagejale selgitanud, et hagejal tuleb detailselt esitada asjaolud, mis

võimaldavad hinnata tema nõude aluseks oleva lepingu, sh tüüptingimuste kehtivust

ning neid asjaolusid ka tõendada. Hagejal tuleb välja tuua ja tõendada asjaolud, millest

nähtuks, et laenuandja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

vajalikud kohustused, sh veendunud, et kostja on krediidivõimeline ning esitanud

kostjale enne lepingu sõlmimist kohustusliku lepingueelse teabe. Kohus on juhtinud

hageja tähelepanu ka asjaolule, et kostja väitel ei ole krediidiandja lepingu sõlmimisel

tema isikut nõuetekohaselt tuvastanud.

15. Kohus leiab, et krediidiasutus on sõlminud lepingu n-ö formaalselt vastutustundliku

laenamise nõudeid täites ja ainult EMTA-st saadud andmetest lähtuvalt, mida ei saa

pidada vastutustundliku laenamise põhimõtte sisuliseks järgimiseks. Krediidiasutus

oleks pidanud vastutustundliku laenuandjana pöörama tähelepanu sissetulekute

allikatele. Kostja sissetulekud piirduvad üksnes pensioni ja sotsiaaltoetusega. Kostja

pangakontost sai järeldada, et tema sissetulekud võimaldavad minimaalset äraelamist,

aga mitte pikaajalise laenukohustuse võtmise võimekust. Kohtu hinnangul on

tõendamata, et vastutustundlik oli anda laenu ainult pensionist ja toetusest elatuvale

isikule.

16. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et seoses tarbijakrediidiga tuleb krediidiandjal

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks laenutaotlejalt minimaalselt nõuda

tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt

hinnata tema krediidivõimet ja piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast

küsimustikust ja riiklikest registritest saadavat teavet, kuna need ei pruugi anda

piisavat teavet isiku tegeliku krediidivõimekuse kohta (vt Tallinna Ringkonnakohtu

otsused 2-18-9977, p 12; 2-18-977, p 43; 2-20-10661, p 55; 2-20-3933, p 67).

Krediidiandjal on kohustus koguda andmeid ja hinnata, kas krediidist võib tekkida

krediiditaotlejale olulisi raskuseid (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-136-12, p 24).

Laenutaotluse otsustamine ei saa rajaneda oletustel. Arvestades, et laenutaotleja

sissetulek moodustub pensionist ja sotsiaaltoetustest, ei saa krediidiandja mõistlikult

eeldada, et laenutaotlejal on täiendavaid sissetulekuid, mis kusagil ei kajastu, või et

tema väljaminekud kaetakse kolmandate isikute poolt.

17. Lepingust nähtuvalt oli laenu sihtotstarve auto ostmine. Kohtule ei ole esitatud

andmeid selle kohta, et laen võeti eesmärgil soetada sõiduk kolmandale isikule.

Üldteada asjaoluna kaasnevad igasuguse sõiduki ostu ja ülalpidamisega omakorda

vältimatud regulaarsed kulud kütusele, kindlustusele, hooldusele, tehnoülevaatusele

jne, mida kostja ilmselgelt ei olnud võimeline oma sissetulekutest kandma, arvestades

lepingus kokkulepitud laenumakseid ja oma minimaalseid vajadusi. Kohtu hinnangul

oleks pidanud see asjaolu tekitama krediidiandjas küsimusi nii laenutaotleja isiku kui

tema võimekuse kohta krediidilepingut täita.

18. Antud juhul on kostja esitanud usutavad vastuväited selle kohta, et tema nimel sõlmis

lepingu kolmas isik, ning et kostjal puudus teovõime tegelikult juba lepingu sõlmimise

ajal. Hageja tugineb kostja vastu nõuet esitades üksnes eeldusele, et lepingu on

tegelikult sõlminud see isik, kelle elektroonne allkiri on lepingule kantud, ning

formaalsele seisukohale, et isik on teovõimeline seni, kuni tema üle on seatud

eestkoste. Seega hageja ega ka krediidiandja ei tea, kes tegelikkuses kostja paroole

kasutades lepingu allkirjastas ning kas see isik sai oma tegude tähendusest aru või

mitte. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks teinud mõistlikke pingutusi

nende asjaolude kontrollimiseks. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et sellises

olukorras vabaneb krediidiandja kohustustest, küsides tarbijalt endalt vastavaid

kinnitusi (dtl 121).

19. Arvestades märkimisväärseid puudujääke laenutaotluse XXX andmetes (dtl 216), nt

igakuiste kohustuste puudumine, töökoha puudumine, esmase kontakttelefoni

(soovitavalt mobiil) puudumine, panga andmete puudumine, isikut tõendava

dokumendi kehtivuse lõppkuupäeva ilmselge ebaõigsus („2222-02-22“), soetatava

auto, mille jaoks laenu antakse, andmete (auto mark ja mudel) lahtrite täitmata jätmine,

oleks laenuandjal pidanud tekkima kahtlus esitatud andmete õigsuses. Juhul kui

krediidiandja oleks lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet

järginud, on kõike eelnevat arvestades tõenäoline, et krediidilepingut ei oleks

sõlmitud.

20. Kuna laenuandja ei analüüsinud laenutaotleja majanduslikku seisu piisaval määral, tõi

see kaasa krediidi andmise isikule, kes ei ole võimeline lepingust tulenevaid kohustusi

täitma. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et laenuandja ei ole kostjaga lepingu

sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud.

21. Arvestades, et hageja õiguseellane on andnud vastutustundetult laenu kostja identiteeti

kuritarvitanud isikule, ei saa kostja selle eest vastutada. Kohus tuvastab, et kostja ei

ole sõlminud Inbank AS-iga XX.XX.XXXX tarbijakrediidilepingut nr XXX. Seega

jätab kohus hagiavalduse rahuldamata.

22. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu jäävad rahuldamata ka kõrvalnõuded.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

23. TsMS § 173 lg 1 ja 4 ning § 174 lg 1 järgi määrab kohus otsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse ning hagejalt kostja kasuks välja mõistetava menetluskulu

rahalise suuruse.

24. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Seega

jätab kohus hagi rahuldamata jätmise tõttu menetluskulud hageja kanda.

25. Kostjale määratud esindaja on kohtule 8. novembril 2023 esitanud taotluse riigi

õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramiseks summas 690,60 eurot (koos

käibemaksuga), mille kohus on rahuldanud 17. novembri 2023 määrusega täies

ulatuses. Kohtu hinnangul on esindaja tehtud toimingud vajalikud ja põhjendatud

TsMS § 175 lg 1 mõistes ning esindajakulu tuleb TsMS § 190 lg 5 alusel hagejalt täies

ulatuses riigituludesse välja mõista. Seega tuleb hagejal tasuda kostja menetluskulude

katteks riigituludesse 690,60 eurot 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik