3-22-2525/11 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-22-2525

Otsuse kuupäev

17. november 2023

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Tarmo Talviku kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise

kahju hüvitamiseks seoses 01.09.2022 toimunud läbi-

otsimisega

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja: Tarmo Talvik

Vastustaja: Tartu Vangla, esindaja Edvard Remsel

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt. Tunnistada kaebaja

lahtiriietumisega läbiotsimine 01.09.2022 õigusvastaseks.

2. Jätta kaebaja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve

menetluse algatamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta menetluskulud välja mõistmata.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

4. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioon-

kaebuse esitamiseks on 18.12.2023. Ringkonnakohus võib

lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui

apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

5. Andmesubjektil (välja arvatud avaliku võimu kandja) on

õigus esitada taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse

punkti 24).

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. Kaebaja Tarmo Talvik esitas 19.09.2022 Tartu Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise

taotluse (tl 32-33). Nõude aluseks oli 01.09.2022 toimunud lahtiriietumisega läbiotsimine. See

toimus, kui kaebaja toodi Tartu Maakohtust tagasi vanglasse. Kaebaja viibis kogu aja politsei

järelevalve all. Läbiotsimise käigus pidi kaebaja võtma poose. Vastustaja alandas kaebaja

väärikust ja sekkus tema eraellu. Kaebaja taotles hüvitist 1000 eurot.

2. Kaebaja esitas 28.11.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju 1000 euro

hüvitamiseks. Kaebaja esitas menetluse käigus täiendavaid avaldusi, s.h pärast Tartu Vangla

21.11.2022.a otsuse tegemist.

Kaebaja käis 01.09.2022 Tartu Maakohtus istungil. Kaebaja viibis pidevalt politsei järelevalve

all. Naasmisel järel allutati kaebaja tema tahte vastaselt läbiotsimisele koos lahtiriietumisega,

s.h pidi kaebaja keerutama ja tuharad laiali tõmbama. Läbiotsimine oli õigusvastane, kuna

mingit põhjendatud kahtlust kaebaja suhtes ei olnud. Lahtiriietumisega läbiotsimine ei tohi

olla preventiivne, tingitud vangla töökorraldusest vms. Kaebaja tugineb õiguskantsleri

seisukohale (tl 49-50). Vastustaja alandas kaebaja väärikust ja sekkus tema eraellu. Kaebaja

loobus visiidist vanglavälise arsti juurde, kuna ta ei soovi sarnast läbiotsimist (tl 15, 23).

Kaebajat hoiatati, et kui ta keeldub lahtiriietumisega läbiotsimisest, siis kasutatakse tema

suhtes jõudu. Kaebaja palus tunnistada põhjendamatu lahtiriietumisega läbiotsimise

põhiseaduse vastaseks. Kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse (esitas

19.09.2022 kahju hüvitamise taotluse, mille vangla jättis tähtaegselt lahendamata).

3. Tartu Vangla jättis 21.11.2022.a otsusega nr 1-13/296-2 (tl 24) kaebaja kahju hüvitamise

taotluse rahuldamata, kuna kaebaja läbiotsimine oli õiguspärane. Vastab tõele, et kaebaja viidi

01.09.2022 vanglast Tartu Maakohtusse kohtuistungile ja viibis politsei järelevalve all. Õige

ei ole kaebaja väide, et ta pidi võtma erinevaid poose. Kaebaja ei pidanud ka kükke tegema.

Kaebajal tuli võtta riidest lahti ja teha ring ümber oma telje.

Kinnipeetava läbiotsimine vanglasse sisenemisel on kohustuslik. Lahtiriietumisega

läbiotsimine tehti vangla tavapärast praktikat järgides. Seda tehakse eranditult igal vanglasse

sisenemisel, et välistada keelatud esemete vangla territooriumile sattumist. Keelatud esemed

võivad põhjustada ohtu vangla julgeolekule ning kinnipeetavate ja vanglaametnike elule ja

tervisele. Kaebaja kohta on koostatud ettekandeid seoses keelatud esemetega. Kuigi viimasest

sellisest ettekandest on möödas pikk aeg, ei saa välistada, et kaebaja püüab keelatud esemeid

vanglasse tuua. S.h võib see toimuda mõne teise kinnipeetava huvides või survel.

4. Tartu Vangla esitas vastuse kaebusele, milles palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja

jäi otsuse punktis 3 toodud seisukohtade juurde.

Vastustaja selgitas lisaks, et õiguslik alus lahtiriietumisega läbiotsimiseks on olemas. Kaebaja

suhtes ei toimunud kehaõõnsuste kontrolli. Lahtiriietumisega läbiotsimine võib kinnipeetavale

põhjustada teatud ebamugavusi, kuid see on vajalik meede, et vältida keelatud esemete

sattumist eluosakonda. Õiguskantsler on märkinud, et ta näeb sellisel eesmärgil teostatavate

läbiotsimiste ning vangla julgeoleku ja kinni peetavate isikute turvalisuse vahel selget seost.

Vanglal on kohustus kaitsta kinnipeetavate elu ja tervist, s.h tagada, et keelatud esemed

eluosakonda ei satuks. Julgeoleku tagamiseks vanglas tuleb välistada ka esmakordsed katsed

keelatud esemete eluosakonda toimetamiseks. Kuna vanglal ei ole võimalik ette näha, millal

kinnipeetav kavatseb keelatud esemeid või aineid eluosakonda toimetada, ei ole võimalik ohtu

välistada või tõrjuda üksnes konkreetse juhtumi põhiselt. Selleks, et tagada vangla julgeolek

ja isikute ohutus, on kõige tõhusam meetod kinnipeetava lahtiriietumisega läbiotsimine.

Kohtupraktika on järjekindlalt tunnustanud vangla ulatuslikku kaalumisruumi julgeoleku

tagamiseks ohtude hindamisel ja vajalike abinõude üle otsustamisel.

Kaebaja viibis PPA ametnike järelevalve all, kuid vangla ei saa vastutada teise asutuse

ametnike tegevuse eest. Politseiametnikel võib midagi märkamata jääda. Vastustaja esitas

dokumendid kaebajaga seotud juhtumite kohta seoses keelatud esemetega (tl 35-44) ning

vanglaametnike seletuse 01.09.2022.a läbiotsimise kohta (tl 34).

Kohtu seisukoht

5. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3,

4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

Eeltoodud normist tulenevad kahju hüvitamise üldised eeldused: 1) haldusülesandeid täitva

avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) kaebaja subjektiivse

õiguse rikkumine; 3) kahju tekkimine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise

vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Mittevaralise kahju korral lisandub

RVastS § 9 lg 1 alusel avaliku võimu kandja süü. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks

peavad olema täidetud kõik need tingimused.

6. Kaebaja tugineb vastustaja õigusvastase teona 01.09.2022 toimunud lahtiriietumisega

läbiotsimisele. Mõlemad pooled nõustuvad sellega, et läbiotsimine toimus eraldatud ruumis,

seda teostas üks kaebajaga samast soost vanglaametnik, kaebajal tuli ametniku ees täielikult

lahti riietuda ning alasti olles ennast keerata, et ametnik saaks kaebajat igast küljest vaadelda.

Kaebaja väitel pidi ta läbiotsimise käigus tuharad laiali tõmbama, läbiotsimist teostanud

vanglaametniku väitel (tl 34) see nii ei olnud.

7. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 26 sätestab, et igaühel on õigus perekonna- ja eraelu

puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi

perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise,

kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks

või kurjategija tabamiseks.

Vangistusseaduse (VangS) § 66 lg 1 ütleb, et kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil,

mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku

vanglas. VangS § 68 lg 1 ja 4 alusel on vanglateenistuse ametnikul õigus teostada

kinnipeetava läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks ning läbiotsimise korra

kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Justiitsministri määruse „Järelevalve korraldus vanglas“ (edaspidi määrus) § 31 lg 1 ütleb, et

vanglateenistuse ametnikul on õigus koos asjadega läbi otsida vanglasse sisenev ja vanglast

väljuv isik või vanglas viibiv isik. Alates 25.11.2022 kehtiv määruse § 31 lg 31 sätestab, et

vanglateenistuse ametnik peab § 31 lõikes 1 nimetatud isiku, keda on õigus läbi otsida, otsima

läbi viisil, mis välistab isiku sisenemise vanglasse keelatud esemete ja ainetega. Läbiotsimist

peab tegema viisil, mis austab isiku inimväärikust ja meetme valikul peab lähtuma

proportsionaalsuse põhimõttest. 01.09.2022.a läbiotsimise ajal sarnast sätet olemas ei olnud.

Määruse § 32 p 1 alusel on kinnipeetava läbiotsimine kohustuslik vanglasse sisenemisel ja

vanglast väljumisel.

Vastustaja ei ole viidanud üldkorraldusele, mis reguleeriks kinnipeetava läbiotsimist

igakordsel vanglasse sisenemisel ja vanglast väljumisel. Tartu Vangla kodukorras on küll

reguleeritud läbiotsimisi, kuid mitte praeguses kohtuasjas vaidluse all olevat läbiotsimist

kinnipeetava igakordsel vanglasse sisenemisel. Kodukorra punkt 3.1 näeb ette

lahtiriietumisega läbiotsimise kinnipeetava esmasel vanglasse vastuvõtmisel, punkt 4.6

reguleerib läbiotsimist osakonnast väljumisel ja osakonda sisenemisel (läbiotsimine

lahtiriietumisega on ette nähtud vajadusel); punkt 13.2.7 näeb ette kinnipeetava ja külastaja

lahtiriietumisega läbiotsimise enne pikaajalist kokkusaamist ja vajadusel pärast

kokkusaamist, punkt 17.1.10 reguleerib läbiotsimist tööleminekul ja töölt tulekul

(lahtiriietumisega läbiotsimist ei nimeta).

8. Määruse § 32 p 1 tähendab, et kaebaja läbiotsimine 01.09.2022 kohtust vanglasse tagasi

saabumisel oli vastustajale kohustuslik. Kuid puudub õigusnorm, mis kohustaks vastustajat

valima läbiotsimise viisiks just lahtiriietumisega läbiotsimist. See tähendab, et vastustajal oli

läbiotsimise viisi valikul kaalutlusõigus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 1 tähenduses.

Vastustajal tuli järgida kaalutlus- ja hindamisotsuste tegemisel üldiselt kehtivaid nõudeid.

HMS § 107 lg 1 ja 2 sätestavad, et toiming peab olema kooskõlas õigusaktidega, võib piirata

õigusi või vabadusi ainult siis, kui selleks on seaduslik alus ning toimingu sooritamise viisi

määramisel tuleb järgida kaalutlusõiguse piire ning võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse

põhimõtteid. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride,

kaalutlusõiguse eesmärgi ja õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning

kaaludes põhjendatud huve.

Järgida tuli ka vangistuse täideviimisel kehtivaid põhimõtteid. Üks alus, millest selliseid

põhimõtteid saab tuletada, on VangS § 41 lg 2. See säte ütleb, et kinnipeetava vabadus

allutatakse seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib

vangla kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla julgeoleku kaalutlustel.

Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi

moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust.

9. Vangistuse täideviimisel reeglite kehtestamise ja otsustuste tegemise võtmeküsimuseks on

tasakaalu saavutamine julgeoleku tagamiseks vajalike pingutuste, vangistuse eesmärkide

saavutamise ja kinnipeetavate õiguste piiramise vahel. On tõsi, et julgeoleku tagamine on

kõige lihtsam ja odavam olukorras, kus kinnipeetava õigused on piiratud võimalikult suures

ulatuses. See ei pruugi aga samal ajal olla kooskõlas inimväärikuse põhimõttega, aidata kaasa

õiguskuuleka käitumise omandamisele või olla kooskõlas põhimõttega, et kinnipeetaval on

säilinud kõik õigused, mida ei ole vangistusseaduse või muude seadustega piiratud.

Arusaam sellest, kus see tasakaalupunkt asub, on ajas muutuv. Hinnang sellele, millised

tegevused, reeglid ja piirangud vangistuse täideviimisel on õiguspärased, on korduvalt

muutunud ja muutub ka tulevikus nii õigusaktidega reguleeritud kui ka kaalutlus- või

hindamisotsustel põhinevate tegevuste suhtes.

10. Kohtupraktika on toetanud seisukohta, et lahtiriietumisega läbiotsimised on lubatud

reeglina, enamasti või juhuvalimi alusel, ilma igakordse ohuhinnangu ja kaalutlusotsuseta.

Välja saab tuua järgmised kohtuasjad, milles tehtud lahendid on jõustunud.

Kohtuasi 3-17-1236. Kaebuse nõudeks oli tuvastada õigusvastasus Tartu Vangla

halduspraktika osas, mille käigus kasutatakse rutiinse, igapäevase meetmena täieliku

alastivõtmisega läbiotsimist. Tartu Halduskohus leidis, et sellised läbiotsimised olid

õigusvastased, kuna vangla ei järginud põhjendamiskohustust tõendamaks, mis tingis kaebuse

esitaja puhul ca 40 kahe kuu sisse jääva päeva puhul 30 lahtiriietumisega läbiotsimise

läbiviimise vajaduse. Tartu Ringkonnakohus tühistas eeltoodud otsuse 09.05.2019.a otsusega.

Ringkonnakohus leidis, et praktikalt naasvate kinnipeetavate lahtiriietumisega läbiotsimised

toimusid õiguslikul alusel ja legitiimsel eesmärgil, s.h vangla julgeoleku ning kinnipeetavate

elu ja tervise kaitsmise eesmärgil. See, et otseselt kaebuse esitaja isikuga seonduvad

konkreetsed tõendid puuduvad, ei tähenda, et tema lahtiriietumisega läbiotsimine oli

põhjendamatu.

Kohtuasi 3-20-519. Kaebuse nõudeks oli mittevaralise kahju hüvitamine seoses rutiinsete

lahtiriietumisega läbiotsimistega töölt ja jalutuskäigult naasmisel kolme aasta jooksul. Tartu

Halduskohus jättis 25.06.2021.a otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus leidis, et vangla

julgeoleku ning teiste kinnipeetavate elu ja tervise tagamiseks on eesmärgipärane,

põhjendatud ja vajalik töölt naasvate kinnipeetavate sagedasem pisteline lahtiriietumisega

läbiotsimine, kaebuse esitaja läbiotsimised töölt ja jalutuskäigult naasmisel toimusid

õiguslikul alusel ja legitiimsel eesmärgil, et avastada keelatud esemeid ja aineid. Samuti on

läbiotsimiste läbiviimine olnud proportsionaalne.

Kohtuasi 3-20-1641. Kaebuse nõudeks oli mittevaralise kahju hüvitamine alusel, et toimusid

kaebuse esitaja regulaarsed lahtiriietumisega läbiotsimised ligikaudu 10 kuu jooksul seoses

tema töötamisega vangla territooriumil asuvas pesumajas. Vangla kinnitas, et läbiotsimine

lahtiriietumisega toimub pisteliselt juhuvalimi alusel. Tartu Halduskohus jättis 08.01.2021.a

otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus möönis, et lahtiriietumisega läbiotsimine, kui see

toimub sagedasti ning ilma piisavalt veenvate põhjendusteta, võib kujutada endast väärikuse

alandamist. Samas kohus leidis, et lahtiriietumisega läbiotsimised olid küll korduvad, kuid

mitte päris igapäevased ning vangla üldisema iseloomuga põhjendused on veenvad

õigustamaks lahtiriietumisega läbiotsimiste teostamist.

Kohtuasjades on korduvalt viidatud Riigikohtu seisukohtadele, et vanglateenistuse ülesandeks

on julgeoleku tagamine vanglas, sealhulgas vanglas viibivate isikute elu ja tervise kaitsmine

(lahend 3-3-1-64-14, p 9) ning vanglal on julgeoleku tagamiseks ohtude hindamisel ja

vajalike abinõude üle otsustamisel ulatuslik kaalumisruum (lahendid 3-3-1-10-17 p 16, 3-3-1-

28-12 p 14).

Jõustumata lahenditest saab välja tuua kohtuasja 3-22-1384. Tartu Halduskohus tunnistas

21.10.2022.a otsusega õigusvastaseks vangla tegevuse kaebuse esitaja lahtiriietumisega

läbiotsimisel. Sellised läbiotsimised toimusid regulaarselt, kui kaebuse esitaja pöördus tagasi

töölt väljaspool eluosakonda. Kunagi ei leitud keelatud esemeid. Kohus leidis, et sage

lahtiriietumisega läbiotsimine pikema aja jooksul, mille puhul ei ole tuvastatud põhjendatud

kahtlust läbiotsimise vajaduse suhtes ega kindlaks tehtud, kui sageli on kaebuse esitaja

sattunud lahtiriietumisega läbiotsimisele, kujutab endast õigusvastast tegevust. Kohus möönis,

et aeg-ajalt toimuval lahtiriietumisega läbiotsimisel võib olla hoiatav tähendus, kuid vangla ei

korraldanud läbiotsimisi nii, et tagatud oleks kinnipeetavate kohtlemisel proportsionaalsuse

põhimõtte järgimine. Tartu Ringkonnakohus tühistas 19.10.2023 halduskohtu otsuse

eeltoodud osas. Ringkonnakohus pidas oluliseks, et seoses töötamisega oli kaebuse esitajal

juurdepääs mitmetele esemetele, mis on vanglas keelatud. Vanglal ei ole võimalik ette näha,

millal kinnipeetav kavatseb keelatud esemeid eluosakonda toimetada, s.h millal kavatseb ta

seda teha esmakordselt, ning seetõttu ei ole võimalik ohtu välistada või tõrjuda üksnes

konkreetse juhtumi põhiselt. Lahtiriietumisega läbiotsimine on kõige efektiivsem meede

keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Kaebuse esitaja lahtiriietumisega läbiotsimine ei

olnud suure tõenäosusega päris igapäevane, toimus juhuslikkuse põhimõttel ning läbiotsimise

teostamisele kehtestatud nõudeid ei ole rikutud. Kaebuse esitaja ei kasutanud esmaseid

õiguskaitsevahendeid. Kassatsioon-kaebuse esitamise tähtaeg praegu veel kestab.

11. Teiselt poolt leidis õiguskantsler 07.06.2023.a seisukohas nr 7-4/230551/2303077, et

vangla julgeolek on väga tähtis, ent selle tagamiseks tuleb rakendada meetmeid, mis on

eesmärgi suhtes proportsionaalsed. Mida piiravam on meede, seda põhjalikumalt tuleb

kaaluda selle kasutamist. Inimese alasti läbiotsimise otsus peab olema erandlik ning põhinema

konkreetsel ohuhinnangul (nt see on seotud kinnipeetava käitumisega, varasemate

rikkumistega jms). Seda on õiguskantsler vanglatele korduvalt selgitanud (viimati näiteks

2020. aastal avavanglatesse tehtud kontrollkäikude kokkuvõttes).

Õiguskantsler tõi välja ka selle, et ta on vanglatele korduvalt öelnud (sh 2016. aastal Tartu

Vanglale), et kui vanglal tekib põhjendatud vajadus inimene alasti läbi otsida, tuleb lahti

riietamine korraldada järk-järgult nii, et osa kehast jääks igal hetkel kaetuks.

Õiguskantsler viitas Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 11.05.2023.a otsusele asjas Bojar vs.

Poola. Lahendi punktide 15-16 järgi ei piisa, kui niivõrd intensiivse ja potentsiaalselt inimese

väärikust alandava meetme kasutamist, nagu on alasti läbiotsimine, põhjendatakse vangla

üldiste julgeolekuvajadustega. EIK tuvastas inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsiooni artikli 8 rikkumise. See säte näeb ette õiguse era- ja perekonnaelu austamisele.

Kohus märgib, et tegemist ei ole EIK uudsete seisukohadega. Vastupidi, lahendis on viidatud

mitmetele varasematele lahenditele, mille seisukohti EIK järgis. Küsimus ei ole selles,

millistel asjaoludel on EIK tuvastanud inimõiguste konventsiooni artikli 3 rikkumise. See, et

tegemist ei olnud väärikuse alandamisega (artikkel 3), ei välista eraelu puutumatuse rikkumist

(artikkel 8) ning seda on EIK viidatud lahendi punktis 12 viitega varasemale lahendile ka

selgitanud.

Kohtu hinnangul on märke ka sellest, et kohtupraktika on hakanud muutuma. Kohtud on

viimasel ajal järjekindlalt tunnistanud õigusvastaseks lahtiriietumisega läbiotsimisi, mida ilma

konkreetse ohuhinnangu ja kaalutlusotsuseta tehakse vanglasse saabuvale täisealisele või

alaealisele kokkusaajale (vt näiteks kohtuasjad 3-22-1239, 3-22-311).

12. Käesolevas asjas toimus kaebaja lahtiriietumisega läbiotsimine seetõttu, et vastustaja on

kehtestanud reegli, et iga vanglasse sisenev kinnipeetav otsitakse lahtiriietumisega läbi.

Vastustaja selgitas kahju hüvitamise taotluse lahendamisel (tl 24 pöördel), et kinnipeetavatele

tehakse eranditult igal vanglasse sisenemisel lahtiriietumisega läbiotsimine ning seejuures ei

ole oluline, kas kinnipeetav viibib vanglaametnike või politsei järelevalve all või viibis

väljaspool vanglat ilma järelevalveta. Seda tõendab vanglaametniku seletus (tl 34): „Täielikult

lahtiriietumisega läbiotsimine tuleb teha KÕIGILE vanglasse saabuvatele isikutele, see ei ole

vaieldav ja ei anna alust kahjunõudeks. Vahet pole, kas oli politsei või vangla meeste

järelevalve all“.

See tähendab, et vastustaja ei teostanud kaebajast, tema väljaspool vanglat viibimise põhjusest

või viisist või muudest konkreetse juhtumiga seotud asjaoludest tuleneva võimaliku ohu

hindamist ning vastustaja ei teinud kaalutlusotsust 01.09.2022.a läbiotsimise viisi valimiseks.

Kaalutlusõiguse teostamata jätmine tähendab, et toiming oli õigusvastane. Sarnasel seisukohal

on olnud ka Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus kohtuasjas 3-22-311.

13. Kaalutlusõiguse teostamisena ei saa käsitleda seda, kui vastustaja on otsustanud, et

vangla julgeoleku tagamise ainsaks võimaluseks on kõigi kinnipeetavate lahtiriietumisega

läbiotsimine vanglasse sisenemisel. HMS § 4 lõikes 2 kaalutlusõiguse teostamisele

kehtestatud nõuded ei ole sel juhul täidetud, kuna vastustaja on arvesse võtnud ainult osad

asjaolud (vangla eesmärkide ja huvidega seotud asjaolud) ning on ette ära otsustanud, et ei

omista mingit tähtsust muudele asjaoludele, s.h konkreetse juhtumiga seotud asjaoludele.

Samuti on vastustaja juba ette ära otsustanud, et olenemata konkreetsest isikust või olukorrast

ei ole kinnipeetava õigustel või huvidel piisavat kaalu.

Kohane ei ole põhjendada käesolevas kohtuasjas vaidluse all olevat läbiotsimist 2012. aastal

toimunud juhtumiga, mil kinnipeetav tõi töökohast eluosakonda käärid ja ründas nendega teist

kinnipeetavat (Riigikohtu lahend 3-3-1-64-14). Selles asjas sai kinnipeetav keelatud eseme

eluosakonda tuua, kuna teda üldse läbi ei otsitud. Eluosakonda toodi ese, mida oleks saanud

avastada ilma lahtiriietumiseta - kääre on suure tõenäosusega võimalik leida nii

läbikompamisel kui ka metalliotsijaga.

14. Vahekokkuvõttena leiab kohus, et 01.09.2022 toimunud kaebaja lahtiriietumisega

läbiotsimine oli õigusvastane. Õigusvastane lahtiriietumisega läbiotsimine kujutab endast

kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist. Tegemist on olukorraga, mille puhul mittevaralise

kahju tekkimist saab eeldada. Põhjusliku seose olemasolu üle asjas vaidlust ei ole. Vastustaja

ei väida süü puudumist.

Kohtule ei ole äratuntav, et kaebaja oleks saanud kahju tekkimist ära hoida kohaste

õiguskaitsevahenditega. Arvestades vastustaja seisukohti ei oleks olnud eduväljavaateid sellel,

kui kaebaja oleks keelamisvaidega püüdnud ära hoida tema lahtiriietumisega läbiotsimist

kohtuistungilt tagasi tulles.

15. Vastustaja seisukohtadest kohtumenetluses võib aru saada nii, et vastustaja hinnangul

oleks kaebaja lahtiriietumisega läbiotsimiseks põhjust olnud ka juhul, kui vastustaja oleks

konkreetse juhtumiga seotud ohte hinnanud ja asjaolusid kaalunud. Vastustaja väide on

seostatav RVastS § 13 lõikega 3 - avaliku võimu kandja vabaneb vastutusest avalike

ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka

avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides.

Kohus ei nõustu sellega, et kui vastustaja oleks 01.09.2022 läbiotsimise viisi valimisel

hinnanud ohu tõenäosust ja teostanud kaalutlusõigust, siis oleks õiguspärane otsus olnud

teostada läbiotsimine lahtiriietumisega.

16. Vastustaja on viidanud järgmistele kaebajaga seotud juhtumitele (tl 35-44):

1) 04.10.2017.a käskkiri - kaebaja aluspükstest leiti 04.09.2017 kaks sigaretti, kaebajale

määrati distsiplinaarkaristus;

2) 23.04.2018.a ettekanne (kaebaja oli vahistatu) - kaebaja ja teise vahistatu ühisest

kambrist leiti 2 tervet ja 1 poolik tablett ning 2 lahtist žiletitera;

3) 26.12.2018.a ettekanne (kaebaja oli süüdimõistetu) - kaebaja kambrist leiti taskupeegel ja

leivast ise valmistatud näpuripats;

4) 07.01.2019.a ettekanne (kaebaja oli vahistatu) - kaebaja kambrist leiti leivast ise

valmistatud esemeid (6 täringut, näpuharjutusripats), 2 lahtist žiletitera, palvehelmeste

kuulidest ise valmistatud näpuharjutusripats. Kaebajal on olnud palvehelmed, kuid need on

maha kantud;

5) 06.06.2019.a ettekanne (kaebaja oli vahistatu) - kaebaja jättis jalutusaediku juurde 32 g

suhkruasendajat ja 30 g kohvipuru;

6) 08.06.2019.a ettekanne (kaebaja oli vahistatu) - kaebaja jättis jalutusaediku juurde 45 g

suhkruasendajat;

7) 02.01.2020.a ettekanne (kaebaja oli vahistatu) - kaebaja jättis jalutusbokside juurde

valged tableti laadsed esemed (25 g) ja tumedama purulaadse aine (38 g);

8) 11.11.2020.a ettekanne (kaebaja oli süüdimõistetu) - kaebaja kambrist leiti palvehelmed

(on maha kantud), pornograafilise sisuga foto, üks üleliigne vanglale kuuluv voodilina.

Kohus alustuseks märgib, et nende andmete põhjal on kaebaja vanglakaristusi kandnud

mitmel korral. Kohtute infosüsteemi andmetel lõppes 05.01.2019 kaebaja vangistus, mis

määrati talle kohtuasjas 1-17-6068, seejärel oli kaebaja vahistatu ja 10.03.2020 jõustus

kohtuotsus asjas 1-18-6166, mis on osaks liitkaristusest, mida kaebaja kannab praegu.

Kohtule ei ole päris selge, milline on vastustaja ühtne ja läbiv seisukoht küsimuses, kas

varasemate vangistuste ajal koostatud ettekanded ja määratud distsiplinaarkaristused

mõjutavad kinnipeetava suhtes tehtavaid otsustusi uue vangistuse ajal. Praeguses asjas soovib

vastustaja kõiki kaebaja kohta kogutud andmeid arvesse võtta. Samas on vastustaja

kohtuvaidluses väitnud ka seda, et iga uue vangistuse korral algab asjaolude kogumine nii-

öelda puhtalt lehelt (kohtuasi 3-21-2727).

17. Inimese kohustust ametiisiku ees täielikult lahti riietuda ja oma keha täielikku vaatlemist

võimaldada saab üldiselt pidada toiminguks, millel on intensiivne mõju. Otsuse punktis 10

viidatud lahendites esineb korduvalt seisukoht, et mida intensiivsem on isiku põhiõiguste

piirang, seda kaalukamad ja enam põhjendatud peavad olema piirangut õigustavad asjaolud.

Kohtule ei ole äratuntav, milline reaalne võimalus oleks kaebajal olnud keelatud esemete

hankimiseks, kui kaebaja viidi politsei valve all kohtusse, viibis järelevalve all kohtumajas,

s.h kohtuistungil ja toodi politsei valve all vanglasse tagasi. Tõenäosus, et kaebajal oli

võimalus hankida endale keelatud ese, s.h põhjusel, et politseiametnikul jäi midagi

märkamata, on väga väike.

Juhtumid, millele vastustaja viitab (kui neid saab praeguse vangistuse ajal arvesse võtta), on

aset leidnud aastaid tagasi. Viimane juhtum, kus kaebaja juurest leiti ohtlik ese (žiletitera),

toimus 07.01.2019. See vähendab oluliselt nende juhtumite kaalu.

Vastustaja seisukoht, et tugineda saab kinnipeetavaga seotud aastate tagustele juhtumitele

ning põhjendatud on üldreeglina toimuv lahtiriietumisega läbiotsimine preventiivsel

eesmärgil, on vastuolus VangS § 41 lg 2 nõudega arvestada piirangute kehtestamisel

täideviimise eesmärgiga, mille hulka kuulub ka kinnipeetava suunamine õiguskuulekale

käitumisele (VangS § 6). Selline teguviis tähendab, et kinnipeetaval ei ole mingit võimalust

mõjutada hea käitumisega tema kohtlemist või tema suhtes otsuste tegemist seoses

läbiotsimisega.

18. Kokkuvõttes on kahju hüvitamise eeldused täidetud.

Kohtupraktika põhjal tuleb mittevaraline kahju hüvitada rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige

kehaline või hingeline valu seda õigustab. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 41 lg

5 sätestab, et kui seadusest tulenevad eeldused mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmiseks

on täidetud, kuid kohus jätab hüvitise seaduses sätestatud tingimustel välja mõistmata, võib

kohus hüvitise väljamõistmise asemel teha kindlaks kahju põhjustanud haldusakti või

toimingu õigusvastasuse.

19. Kohtu hinnangul on kohtuasja asjaoludel kahju heastamiseks piisav see, kui kohus teeb

kindlaks läbiotsimise õigusvastasuse. Nõude aluseks on üks juhtum. Kohtu hinnangul on

praeguses asjas RVastS § 9 lg 1 tähenduses tegemist eraelu puutumatuse rikkumisega, kuid

eraldi võetuna väärikuse alandamist toimunud ei ole. Kaebaja ei ole muutnud usutavaks

selliseid üleelamisi, mis nõuaksid tingimata rahalise hüvitise määramist. Vastustaja süü

suurust vähendab see, et õiguslikud hinnangud ilma igakordse ohuhinnangu ja

kaalutlusotsuseta toimuvatele lahtiriietumisega läbiotsimistele on olnud vastuolulised (vt

otsuse punkte 10 ja 11).

20. Kokkuvõttes rahuldab kohus kaebuse osaliselt. Kohus ei määra kaebajale rahalist hüvitist,

kuid tuvastab, et 01.09.2022 toimunud kaebaja lahtiriietumisega läbiotsimine oli

õigusvastane.

Menetluskulud. Muud taotlused. Selgitused

21. Kaebaja palus tunnistada põhjendamatu lahtiriietumisega läbiotsimise põhiseaduse

vastaseks. Tegemist on menetlusliku taotlusega algatada põhiseaduslikkuse järelevalve

menetlus.

Kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. HKMS § 158 lg 4 alusel jätab kohus asja

lahendamisel kohaldamata seaduse või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus Eesti

Vabariigi põhiseadusega. Seega saab põhiseaduslikkuse järelevalvet läbi viia ainult

õigustloova akti suhtes. Vastustaja toimingu põhiseaduspärasust kohus hinnata ei saa.

22. HKMS § 109 lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et

menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja

kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral

menetluskulusid välja ei mõisteta.

Pooled ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Kohtule menetluskulusid

teada ei ole (vt ka otsuse punkti 23). Menetluskulude väljamõistmine ei ole võimalik. Sel

juhul puudub vajadus ka menetluskulude jaotuse määramiseks. Kui pooltel menetluskulusid

oli, siis jäävad need poolte endi kanda.

23. Kohus vabastas kaebaja 12.04.2023.a määrusega lõplikult riigilõivu tasumise

kohustusest. HKMS § 104 lg 10 alusel vastustajalt riigilõivu välja mõista ei saa. Puudub

vajadus käsitleda riigilõivu küsimust otsuses.

24. HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi

Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige

tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane

taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus

apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid

kohtulahendis ei varjata.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks